25.06.2009 edastas Newsweek USA psühholoogide uuringu tulemused, mis näitasid, et naiste meeleolu väljendavaid fotosid põhjendati „naiste emotsionaalsusega, samas kui meeste samu tundeid väljendavaid fotosid põhjendati elulistele situatsioonidele reageeringuga.

Kui katses osalenud inimestele näidati kurbade, hirmunud, vihaste või vastikustunnet väljendavate ilmetega naiste ja meeste fotosid koos neid emotsioone selgitavate lausetega (näiteks „ta mattis just pere lemmiklooma” kurva ilme puhul või „teda ähvardati ründaja poolt” hirmunud näo puhul), pakkusid nad emotsioonidele teravalt lahknevaid seletusi: naised fotodel tunnevad kurbust, viha või hirmu, kuna nad on „emotsionaalsed”, samas kui meeste puhul on samad emotsioonid põhjendatavad „halva päevaga” – seda isegi juhul, kui näoilmed ja nende all olevad selgitused on identsed.

Psühholoogid Lisa Feldman Barrett Bostoni kolledžist ja Eliza Bliss-Moreau, California ülikooli California riikliku primaatide uurimiskeskuse kolleegiumi liige, avaldavad saadud tulemused ajakirjas Emotion. (Uurimuse üht versiooni esitleti eelmisel aastal Isiksuse ja Sotsiaalpsühholoogia Seltsi aastakokkutulekul.) Katsealuste hinnangul on mees vihane konteksti tõttu: teine autojuht trügis talle liikluses ette või keegi virutas talle liftis küünarnukiga. Naine on seevastu vihane oma vastava soodumuse, iseloomu, temperamendi tõttu - ta on emotsionaalne. Mees tunneb hirmu, kuna reageerib olukorrale - ta avastas kodust lõgismao või jäi lõksu põlevasse hoonesse. Naine on hirmunud, kuna see on tema loomuses.

Populaarne ajakirjandus ja teaduslikud allikad kubisevad väidetest, et naine on emotsionaalsem sugupool. Raamatutes nagu „Mehed on Marsilt, naised Veenuselt” väidetakse, et naised on keerulise tundeeluga ja ekspressiivsed, samas kui mehed on stoilised ning suudavad oma tundeid paremini vaka all hoida. Viimasel ajal on seda erinevust „seletatud” sellega, et naiste aju arenes evolutsiooni käigus emotsioonidele vastuvõtlikumaks, nagu väidab 2006. aastal ilmunud raamat „Naiselik aju” (The Female Brain). Ja nagu tõestas USA demokraatide partei presidendikandidaadi valimine eelmisel aastal, usub suur osa valijaskonnast, et naised on kõrgete riigiametide pidamiseks liiga emotsionaalsed. Nagu Barrett ja Bliss-Moreau kirjutavad, „pole ime, et naised on jätkuvalt alaesindatud ametites, mis annavad nende kandjatele suure majandusliku või poliitilise võimu, kuna need eeldavad tasakaalukust ja vankumatut otsusekindlust. Ratsionaalsete otsuste tegemist ja suurt pingetaluvust nõudvad ametid ei sobi ju ometi inimestele, kes surve all kainet mõtlemist ei suuda säilitada.”

Ometi napib empiirilisi tõendeid selle kohta, et naised on emotsionaalsemad. Kui inimestelt küsiti, kumb sugupool kogeb rohkem emotsioone, vastas enamik, et naised. Kuid kui näolihaste liikumist elektromüograafi abil mõõdeti, ei tuvastanud mõned uuringud mingeid lahknevusi. See andis juba varakult aimu, et erinevused emotsioonide väljendamise osas võivad eksisteerida üksnes vaataja silmis: kui seda teeb naine, peetakse teda emotsionaalseks; kui mees on täpselt sama näoilmega, on hinnang teine.

Mõistmaks, miks inimesed usuvad jätkuvalt, et naised on emotsionaalsem sugupool, korraldasid teadlased lihtsa katse. Nad näitasid 48 mehele ja naisele (üliõpilastele) kolme sekundi kaupa pilte vihastest, kurbadest, hirmunud või vastikustunnet väljendavatest nägudest. Iga pildi all oli lause, mis andis vastavale emotsioonile loogilise seletuse – näiteks lõgismadu või liiklusolukord. Seejärel nägid katsealused nägusid ilma lauseteta ning vajutasid üht kahest klahvist, avaldades sellega arvamust, kas inimene pildil on „emotsionaalne” või on tal lihtsalt „halb päev”.

Nii mehed kui ka naised seletasid naiste näoilmeid pigem nende emotsionaalse loomusega ning meeste omi olukorraga - sellest hoolimata, et iga näo kohta oli antud olukorda selgitavat teavet. Kõige suurem oli lahknevus kurbuse väljendamise osas, sellele järgnes hirm, seejärel viha ja lõpuks vastikustunne, mille puhul seletuste osas soolist lahknevust ei olnud. „Üliemotsionaalse naissoo stereotüüp tugineb uskumusele, et naised väljendavad emotsioone, kuna nad on tundelised, samas kui mehed väljendavad emotsioone olukorrast tingituna," järeldavad teadlased. „Hoolimata sellest, kas naised on ka objektiivselt emotsionaalsemad või mitte, kirjutavad inimesed nende tundekäitumise emotsionaalse loomuse arvele.”

Eelmisel aastal ajakirjas Psychological Science avaldatud uurimus jõudis sarnase tulemuseni - nimelt et naiste vihased näoilmed omistatakse nende emotsionaalsele loomusele („ta on kuri inimene” ja „ei suuda oma emotsioone ohjata”), samas kui meeste täpselt samasuguseid ilmeid seletatakse väliste asjaoludega (intervjueerija ajas ta töövestlusel raevu). Nagu uurimus näitab, ei põhine see uskumus mitte sellel, mida mehed ja naised tegelikult teevad, vaid sellel, kuidas nende käitumist seletatakse. Meie arusaamad määravad ära selle, mida me näeme.

Originaalartikkel: http://www.newsweek.com/id/203458

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 6. 07. 2009. 07:46