et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Munasarjavähk jääb kahe silma vahele

Kool.ee-haridusportaal :: Munasarjavähk jääb kahe silma vahele Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeMunasarjavähk jääb kahe silma vahele,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Munasarjavähk jääb kahe silma vahele

25.08.2009 edastas BBC uuringu tulemused, millest selgub, et munasarjavähki põdevate naiste diagnoos hilineb, kuna haigussümptomeid ei suudeta ära tunda. Bristoli teadlased väidavad ajakirjas British Medical Journal, et vähk ei ole „tasane tapja”, vaid on seostatav konkreetsetele sümptomitega. Teadlased uurisid rohkem kui 200 vähidiagnoosiga naise haiguslugu.

Munasarjavähk on üks vähemlevinud kasvajaid, kuid selle üleelamise tõenäosus on võrdlemisi väike.

Samas on üks teine uuring näidanud, et munasarjavähki haigestunute arv väheneb: Suurbritannia vähiuuringute keskuse Cancer Research UK andmetel on vähijuhtumite arv võrreldes eelmise kümnendiga vähenenud 20%.

Arvatakse, et selle languse taga on peamiselt rasestumisvastaste pillide kasutamine, millel peaks olema kaitsev toime.

Väljakujunenud munasarjavähk diagnoositakse aga sageli alles lõppstaadiumis, kus haigus on juba kaugele arenenud ja seda on raskem ravida. Seda vähki on nimetatud tasaseks, kuna varem arvati sellel olevat vähe sümptomeid.

Viimastel aastatel on aga tehtud kindlaks mitmed munasarjavähile viitavad sümptomid ja hakatud soovitama viia ebanormaalse tupeverejooksu ja tuntavate mügarate puhul kiiresti läbi vajalikud uuringud.

Bristoli Ülikooli uurimisrühma väitel pole sellised uuringud aga kohustuslikud ning munasarjavähil arvatakse olevat seitse sümptomit.

Enamiku sümptomite ennustatavus on väiksem kui 1% ehk väga väike, mis tähendab seda, et vaid ühel patsiendil sajast, kellel esineb mõni munasarjavähile viitav kaebus, diagnoositakse hiljem vähk.

Alakõhu paistetust ehk pidevat turset seostatakse selle diagnoosiga sagedamini - seda esineb isegi haiguse algusstaadiumis.

Praegu aga ei ole loeta paistetust sümptomiks, mille korral tuleb naisi tingimata täiendavalt uurida. „Kui seda oleks juba varem loetud ohtlikuks sümptomiks, oleks paljudel naistel diagnoositud vähk mitmeid kuid varem,“ kirjutas dr William Hamiltoni juhendamisel tegutsev uurimisrühm.

„Need sümptomid esinevad sageli isegi vähi algstaadiumis ja tõenäoliselt ravile alluvate vähivormide korral.“ „Selles mõttes on meie tulemused julgustavad: sümptomite järgi on võimalik munasarjavähki teatud juhtudel diagnoosida juba haiguse algstaadiumis.“

„Munasarjavähk ei ole tasane. Pigem võiks öelda, et selle hääle suhtes ollakse kurdid.“

Mõningatel analüüsitud juhtudel – ühtekokku uuriti 212 naist Suurbritannia Devoni krahvkonna 39 kliinikust – olid naised vähisümptomitega esmakordselt arsti poole pöördunud kuus kuud enne diagnoosi saamist, kuid enamik sümptomeid registreeriti kolm kuud varem.

Segane pilt

Sel aastal avaldatud uuringu kohaselt valitsevad nii arstide kui ka naiste seas vastakad arvamused nii sümptomite kui ka nende ilmnemisaja kohta.

Igal aastal diagnoositakse vähk umbes 6800 inimesel, kellest vaid 30% on viis aastat pärast vähi diagnoosimist veel elus.

Heategevusliku organisatsiooni Target Ovarian Cancer sõnul ei ole ellujäämise tõenäosus viimase 30 aasta jooksul tõusnud.

„Suurbritannias levinud hilise diagnoosimise tõttu on viimase viie aasta elumuse protsent olnud kõigest 30%, mis on läänemaailma üks madalamaid näitajaid,“ ütles heategevusliku organisatsiooni juht Annwen Jones.

„Viimase aasta jooksul on tervishoiuosakond ja heategevuslikud organisatsioonid suutnud määratleda munasarjavähi sümptomid nii meedikute kui ka avalikkuse jaoks, kuid neid ei teadvustata veel kuigi olulisel määral.“

„Neid muutusi vajati juba ammu ning munasarjavähki tuleb suhtuda väga tõsiselt.“

Allikas: BBC NEWS: http://news.bbc.co.uk/go/pr/fr/-/2/hi/health/8221059.stm

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 2. 09. 2009. 12:59

Time: 0.1652751 s.