Kontratseptsioonitüübid ja generatsioonid

Kontratseptsioonitüübid ja generatsioonid

1. Leidenberger FA. Klinische Endokrinologie fur Frauenarzte. Berlin, Germany: Springer Verlag, 1998
2. Baltzer J, Mickan H. Gynakologie: Ein kurzgefabtes Lehrbuch/Kern. Neuberbeitete Auflage. Stuttgart, Germany, Georg Thieme Verlag, 1985
3. Organon. NuvaRing (etonogestrel/ethinyl estradiol vaginal ring) 2001. Available at: http://www.epigee.org/guide/inserts/nuvaring.pdf. (Accessed 5 October 2003)
4. Ortho-McNeil Pharmceutical Inc. Ortho Evra (Norelgestromin/ Ethinyl estradiol transdermal system) 2001. Available at: http://www.ortho.mcneil.com/products/pi/pdfs/orthoevra.pdf. (Accessed 5 October 2003)
5. Ortho-McNeil Pharmaceutical Inc. Ortho Tri-Cyclen Lo tablets (norgestimate/ethinyl estradiol) 2002. Available at: http://www.ortho-mcneil.com/products/pi/pdfs/orthtricyclenlo.pdf (Accessed 5 October 2003)
6. Speroff L, Darney PD. Periodic Abstinence. A clinical guide for contraception. 3rd edn. Philadelphia, PA: Lippincott Williams and Wilkins, 2001

Kombineeritud rasestumisvastased tabletid sisaldavad kahte hormooni: östrogeeni ja progestageeni. Neid hormoone, mille toime sarnaneb looduslikele naissuguhormoonidele, toodetakse sünteetiliselt. Kui teadlased tegid kindlaks, et nende suguhormoonide pideval kasutamisel ovulatsiooni ei toimu ning rasestumine on võimatu, lõid nad rasestumisvastased pillid.

Östrogeen

Östrogeen (etinüülöstradiool) sünteesiti 1939. aastal. Nüüd sisaldavad seda kõik saadaval olevad kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid. Etinüülöstradiooli toime on väga sarnane kehaomastele östrogeenidele, kuid on veelgi tugevam.

Vanad pillid
Esimesed pillid, mis tulid Euroopas müügile 1961. aastal, sisaldasid suures koguses östrogeeni. Kontratseptiive, mis sisaldavad sellises koguses nimetatud hormooni, kutustakse ka kõrgedoosilisteks. Eestis ei ole kõrgedoosilisi kontratseptiive enam kasutusel, teistes riikides aga küll.

Esimesed suukaudsed kontratseptiivid tagasid usaldusväärse kaitse raseduse eest, kuid neil olid tugevad kõrvaltoimed. Kõrge östrogeenisisalduse tõttu esines kasutajatel rindade hellust, iiveldust, peavalusid, kõrget vererõhku ja aknet. Aja jooksul ilmnes, et kõrgedoosilisi kontratseptiive kasutavatel naistel esines ka tihti tõsiseid haigusi: verehüüvete moodustumist veresoontes ja ka tromboosi ehk veresoonte sulgust. Selle tulemusena uuriti põhjalikumalt östrogeeni toimet ja vaadati üle selle annused.

Selge oli, et etinüülöstradiooli annust kontratseptiivides tuli vähendada, kuid madala hormooni doosi puhul võis rasestumisvastase pilli usaldusväärsus kannatada. Uued võimalused avanesid, kui loodi uus progestageen, mis oli suuteline ovulatsiooni pärssima.

Uued pillid
Pärast östrogeeni toime põhjalikku uurimist, tõestati, et selle tähtsus kontratseptsiooni usaldusväärsuse tagamises on väiksem, kui esimeste pillide loomise ajal arvati. Etinüülöstradiool on vajalik menstruatsioonitsükli regulaarsuse tagamiseks ja siis kui loodusliku östrogeeni tootmine munasarjades väheneb.

Kaasaegsetes kombineeritud hormonaalsetes kontratseptiivides on östrogeeni annus madal: üks pill sisaldab kordades vähem östrogeeni, kui esimese põlvkonna omad. Saadaval olevad pillid sisaldavad 35, 30, 20 või 15 mikrogrammi etinüülöstradiooli. Mõned naised vajavad 30 – 35 mikrogrammi, teised 20 mikrogrammi suurust annust. Kõik madaladoosilised pillid on ohutud, kui naine on terve.

Kui naine võtab pille, tungivad östrogeenid vereringesse, organism töötleb need kiiresti ja eemaldab nad. Kuigi rasestumisvastane plaaster sisaldab vaid 20 mikrogrammi vastavat hormooni, on selle hormooni kogus veres palju suurem kui pille kasutades, sest plaastrist eraldub östrogeeni läbi naha verre pidevalt ja seetõttu on plaastrit kasutava naise vereringes pidevalt 60% östrogeeni rohkem, kui pillikasutaja omas.

Teine komponent - progestageen

Progestageenid on kontratseptsioonis väga tähtsal kohal. Kontratseptiivide tõhusus ja lisaomadused sõltuvad sellest hormoonist. Suurima edasimineku hormonaalses kontratseptsioonis tingisid just uuringud ja avastused progestageenide vallas.

Kõigil progestageenidel on üks sarnane omadus – nad pakuvad usaldusväärset kaitset planeerimata raseduse eest: pärsivad ovulatsiooni, muudavad emakakaela lima tihkemaks ning hoiavad ära emakalimaskesta vohamise.

Kontratseptiivides kasutatavad progestageenid võib jagada kahte gruppi, vastavalt sellele looduslikule hormoonile, millest nende tootmine lähtub: mõnesid progestageene toodetakse naissuguhormoonist progesteroonist ning teisi meessuguhormoonist testosteroonist. Progestageenide erinevused on seotud nende päritoluga ning sellest sõltuvad ka lisatoimed.

“Meessuguhormoonidest” sünteesitud progestageenid
Testosteroon on meessuguhormoon, mida leidub iga naise organismis. Suurem osa meessuguhormoone toodetakse munasarjades ja neerupealistes, väiksem osa rasvkoes. Suurem osa kontratseptiivides kasutatavatest progestageenidest on sünteesitud testosteroonist.

Esimene põlvkond – 60ndad - Ei ole enam kontratseptsioonis kasutusel

Esimene kontratseptsioonis kasutatud progestageen sünteesiti testosteroonist. Selle progestageenil oli tugev soovimatu androgeenne toime - pille kasutavatel naistel suurenes naha rasusus ning neil esines aknet. Esimeste pillidega saadud ebameeldiva kogemuse tõttu esineb tänapäevani müüte hormonaalse kontratseptsiooni kohta, mis tekitavad naistes kahtlusi ning hirme. Esimese põlvkonna pillid ei ole Eestis kasutusel.

Teine põlvkond – 70ndad - Levonorgestreeli ajastu

Teise põlvkonna progestageeni levonorgestreeli kasutatakse kontratseptsioonis jätkuvalt. Levonorgestreeli sisaldavad pillid tulid esmakordselt turule 70ndatel. Teise põlvkonna progestageenid olid progressiivsemad kui esimese põlvkonna omad. Pillid sisaldasid märkimisväärselt väiksemas koguses hormoone ning nende androgeenne toime oli nõrgem.

Selleks, et vähendada meessuguhormoonist sünteesitud progestageeni annust suukaudsetes rasestumisvastastes tablettides ning pillide kõrvaltoimeid, loodi esmakordselt mitmefaasilised pillid. Igakuine progestageeni annus vähenes, kuid teadlased jätkasid progestageenide arendamist.

Levonorgestreel on ennast hästi õigustanud paikselt kasutatava vahendi (näiteks spiraal) koosseisus.

Kolmas põlvkond – 80ndad
Gestodeen – monofaasilistes pillides Desogestreel – monofaasilistes ja kahefaasilistes pillides, tuperõngas Norgestimaat – monofaasilistes pillides, plaastris

Suurim osa progestageenidest kuulub kolmandasse põlvkonda; neid progestageene sisaldavad hetkel saadaval olevad kontratseptiivid. 80ndatel hakati kontratseptiivides kasutama kolme progestageeni: gestodeeni, desogestreeli ja norgestimaati. Kuigi möödunud on juba üle 20 aasta, on just neid progestageene sisaldavate pillide valik apteekides kõige suurem.

Kolmanda põlvkonna progestageenide tõhus rasestumisvastane toime kaalus üles nende ainsa halva omaduse – meessuguhormoonidele omase toime organismile. Enamik naisi talub neid pille hästi, kuna kõrvaltoimete arv on suhteliselt madal. Siiski ei ole isegi väga nõrk meessuguhormoonidele omane toime ainevahetusele kasulik: süsivesikute ringlus muutub, ohtlike rasvade hulk tõuseb, maksa tegevus on häiritud. Kuigi tervete naiste puhul ei oma need muutused erilist tähtsust, hinnatakse kontratseptiivi turvalisust alati väga rangelt.

Kolmanda põlvkonna vahendite hulka kuuluvad ka Eestis müüdavad rasestumisvastane plaaster ja tuperõngas. Hoolimata uuest kasutusmeetodist, sõltuvad nende kontratseptiivide omadused siiski nende koostisest – vanema põlvkonna toimeainetest, mis mõjutavad negatiivselt ainevahetust.

Neljas põlvkond – 90ndad
Dienogest monofaasilistes pillides leevendab aknet

Dienogesti sisaldavad pillid ei ole mõeldud ainult kontratseptsiooniks, vaid ka akne ja seborröa raviks. Dienogest pärsib meessuguhormoonide toimet nahale. Sellega sarnaneb dienogest naispäritolu progestageenidega ning seetõttu nimetatakse seda tihti ka “hübriidiks”.

“Naissuguhormoonidest” sünteesitud progestageenid
Looduslikku naissuguhormooni progesterooni toodetakse munasarjades menstruaaltsükli teises pooles. Kuigi teadlased on sellest hormoonist juba kaua teadlikud ning on võimelised seda hormooni ka sünteesima, ei saa looduslikku progesterooni kontratseptiivides kasutada. Kui looduslik progesteroon jõuab organismi, siis muudetakse ja elimineeritakse see koheselt, nii et kontratseptiivides saaks seda kasutada vaid väga suurtes annustes. Suurtel annustel on aga väga tugev negatiivne mõju. Seetõttu üritasid teadlased muuta progesterooni molekuli ja leida ainet, mida oleks võimalik kontratseptsioonis kasutada.

Esimene – 70ndad
Tsüproteroonatsetaat – monofaasilised pillid akne ja hirsutismi ((karvakasv ülahuule kohal, lõual, rinnal ja seljal) raviks.

Kui naisel ei esine nahaprobleeme (suurenenud rasueritust, aknet), ei tohiks tsüproteroonatsetaati sisaldavaid pille ainult kontratseptiivina kasutada. Sellisel juhul sobivad paremini drospirenooni või dienogesti sisaldavad pillid.

Uus põlvkond – uue aastatuhande algus
Drospirenoon – aknet ja PMSi sümptomeid leevendavad monofaasilised pillid.

Uue aastatuhande esimesel sajandil loodi täiesti uus hormoon spironolaktoonist sünteesitud progestageen drospirenoon. Drospirenoonil on organismile väga sarnane mõju loodusliku naissuguhormooni progesterooniga. See on esimene progestageen, mis kontrollib nii soolade ja vedeliku tasakaalu kui vähendab naha rasutootmist. Seetõttu leevendavad drospirenooni sisaldavad pillid naise elukvaliteeti rikkuivaid PMSi sümptomeid, ei tõsta kehakaalu ning leevendavad aknet. Veelgi enam, naised, kes kasutavad drospirenooniga pillid, tunnistavad, et nende suguelu kvaliteet paraneb.

SIDEBAR

Kas teadsid?

• Pillides sisladuvad toimeained töötleb organism 100% ümber ning seetõttu ei koorma pillide kasutamine keskkonda.
• Kautatud plaastrit ja tuperõngast ei tohi WC potis alla visata, vaid tuleb pakkida vastavalt jäätmekäitlusõpetusele originaalpakendisse ning hoolitseda, et kasutatud vahend ei satuks looduskeskkonda.*

*Pharmaca Estica 2007/2008 

printerisõbralik versioon esita küsimus