Rasestumisvastaste vahendite areng

Rasestumisvastaste vahendite areng on jäänud toppama

29.05.2008 avaldas LiveScience.com artikli, milles leiti, et seoses USA riiklike rahastamisprobleemidega on rasestumisvastaste vahendite arendamine jäänud seisma.

Vastutasuks usaldusväärse rasestumisvastase kaitse eest on naised nõus taluma mõningaid hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kõrvaltoimeid nagu iiveldus ja tujutsemine, kuid see ei tähenda, et nad sellega rahul oleksid.
Mittetulundusorganisatsiooni Guttmacheri Instituudi hiljuti läbi viidud uuring näitas, et pooled USA naistest, kes ei soovi rasestuda, ei kasuta usaldusväärseid rasestumisvastaseid vahendeid. Kasutajate seas pole oma rasestumisvastase vahendiga rahul neli naist kümnest.

Kahjuks ei pruugi naiste valikuvõimalused niipea laieneda. Rahapuudus ja üldine vastuseis tõepoolest uudse uurimistöö tegemisele on need põhjused, mille tõttu pole viimase 30 aasta jooksul rasestumisvastaste meetodite valdkonnas dramaatilisi muutusi toimunud.

Millised vahendid on saadaval?

Rasestumisvastase meetodi valimisel saab otsustavaks efektiivsuse ja kõrvaltoimete suhe. Ühte kõigile sobivat lahendust pole ja hoolimata sellest, et hormonaalsetel rasestumisvastastel vahenditel on reeglina rohkem kõrvaltoimeid, teatavad nii USA Toidu- ja Ravimiamet kui mitmed uurimisinstitutsioonid, et need vahendid on ohutud.

Vahendi turvalisus ei tähenda siiski seda, et see kõigile meeldiks. Naistel, kes soovivad väga efektiivset rasestumisvastast vahendit, kuid kellele hormonaalsed vahendid ei meeldi, ei ole palju valikuvõimalusi. FDA kohaselt on kõigist saadaolevatest mittehormonaalsetest vahenditest vaid kaks oma tõhususelt võrreldavad hormonaalsete meetoditega – steriliseerimine ja spiraalid.

“Uusi meetodeid puudutavaid uuringuid on nii avaliku kui erasektori poolt vähe läbi viidud,” ütles mittetulundusorganisatsiooni Reproductive Health Technologies Project programmidirektor Jennifer Rogers.

Lünk uuringutes

Washingtonis asuva valitsuse loodud mittetulundusliku Meditsiiniinstituudi terviseteaduste nõukogu 2004. aastal avaldatud ülevaate kohaselt tehti ajavahemikus 1996-2004 teaduses suuri edusamme, kuid rasestumisvastaseid vahendeid puudutavad uuringud ei suutnud teaduse üldise arenguga sammu pidada.

Uurimistöö autorid sedastasid, et enamik tol ajavahemikul väljatöötatud kontratseptiividest põhinesid juba olemasoleval tehnoloogial. Vananevate teadlaste asemele ei tulnud uusi ja vastupidiselt paljudele teadusvaldkondadele, puudus kontratseptsioonile pühendatud tsentraliseeritud uurimisorganisatsioon või infokeskus.

Miks on see valdkond arengus maha jäänud? Peamiselt on põhjuseks raha. Terviseteaduste nõukogu sõnul ei rahastata rasestumisvastaste vahendite alast uurimistööd piisavalt toetamaks pikaajalisi uuringuid või meelitamaks ligi noori värskete ideedega teadlasi. Teised eksperdid ütlevad, et täiesti uusi rasestumisvastaseid meetodeid puudutavaid uuringuid rahastab üldjuhul avalik sektor ja need toetused on vähenenud. Näiteks kärbiti Laste Tervishoiu ja Inimarengu Instituudi kontratseptsiooni ja reproduktiivtervise haru eelarvet 2007. aastal 35 miljoni dollarini, samas kui 2004. aastal oli see 50 miljonit dollarit.

Naiste jaoks tähendab see vähem täiesti uudseid valikuvõimalusi. Sellegipoolest on täiustatud juba olemasolevaid tooteid. Näiteks võib siinkohal tuua pillid, millega menstruatsioon esineb vaid neli korda aastas.

Uus ja täiustatud

Milliseid edusamme on siis tehtud? Kui vaadata meetodite täiustamise poole pealt, siis on neid mitmeid.

30 aastat tagasi võtsid meie emad ja vanaemad pille, milles sisalduv östrogeenikogus oli 20 korda kõrgem kui praegu. Seetõttu esines neil ka rohkem kõrvaltoimeid. Tänapäeval on teised lood. Dr Sheldon Segal mittetulunduslikust uurimisinstituudist Population Council sõnas, et suur osa tänaseid uuringuid on suunatud sellele, et hormoonikoguseid uute manustamisviiside näiteks pihustatavate vahendite kasutuselevõtuga veelgi alandada.

Teine paljulubav vahend on täiustatud pessaar SILCS. Pessaarid ei ole populaarsed ja kuna neid on raske paigaldada, siis naised, kellel pessaar olemas, jätavad selle tihtipeale kasutamata. SILCSi disain põhineb naistelt saadud tagasisidel. Üks suurus sobib enamikule naistest, mis lihtsustab pessaari hankimist ja disainis tehtud muudatused teevad vahendi paigaldamise lihtsamaks ja mugavamaks. Seega suureneb tõenäosus, et naised seda ka tegelikult kasutavad. Dr Schwartzi sõnul võib SILCS jõuda müügile 2010. aastal.

Tõeliselt alternatiivsed meetodid jäävad aga palju kaugemasse tulevikku. Kunagi on oodata näiteks mittehormonaalseid tuperõngaid, mis vabastavad seemnerakke immobiliseerivaid ravimaineid või blokeerivad hormoonide talitluse munasarjades ja nii hormonaalseid kui mittehormonaalseid meestele mõeldud rasestumisvastaseid vahendeid.

Autor: Maggie Koerth-Baker
Avaldatud: 29. mai 2008
Originaalartikkel: http://www.livescience.com/health/080529-birth-control.html

printerisõbralik versioon esita küsimus