Üksteist tõsiasja aspiriini kohta, mida sa (võib-olla) ei teadnud

Üksteist tõsiasja aspiriini kohta, mida sa (võib-olla) ei teadnud

6. märtsil möödus 110 aastat päevast, mil Bayer registreeris Berliinis keiserlikus patendiametis kaubanimena number 36433 valuvaigisti Aspirin, mille toimeaineks oli atsetüülsalitsüülhape. See oli esimene samm võidukäigus, mille sarnast ei ole meditsiini ajaloos hiljem nähtud. Mitte ühtegi teist ravimit ei kasutada sedavõrd laialdaselt – ja vaid vähesed võivad uhkeldada niisama pika ajalooga. Ent aspiriini, sajandi ravimi tuttavlikkusest hoolimata võib ometi leiduda asju, mida sa selle arstimi kohta (võib-olla) ei teadnud. Siit saad neist ülevaate:

1. Aspiriin maailmakirjanduses
25. novembril 1918 lisas Nobeli kirjanduspreemia laureaat Thomas Mann oma päevikusse järgmise napisõnalise sissekande: „Õhtusöögi kõrvale jõin K voodi kõrval istudes punši, mis soojendas mu jalgu, ning võtsin Aspirini®. Tervenemine.“ Tegemist on vahest kõige lakoonilisema kirjeldusega selle tableti toime kohta. Valged tabletid mängivad rolli ka Raymond Chandleri kriminaalromaanides ja Frederick Forsythi põnevikes.

2. Aspiriin paberkottides
Esialgu müüs Bayer apteekidele aspiriini peene valge pulbrina, mis oli pakendatud pudelitesse. Apteekrid omakorda mõõtsid pulbrit 500 milligrammi kaupa paberkottidesse, mille müüsid seejärel ostjatele. 1904. aastal hakati aspiriini müüma tableti kujul, et tagada püsiv doos – tegemist on ühe esimese ravimiga maailmas, mida hakati turustama sellisel püsivalt kvaliteetsel standardkujul. Võltsingute vältimiseks on tabletile trükitud Bayeri rist.

3. Avastaja meelevald
Bayeri teenistuses töötav keemik dr Felix Hoffmann oli kohusetundlik mees, kes ei kippunud omavolitsema. Seda ühe erandiga: kui tema avastatud uus toimeaine ei avaldanud ülemustele otsekohe muljet, saatis ta atsetüülsalitsüülhapet Halles (Saale ääres) asuvasse hooldekodusse, kus tema tuttav arst katsetas seda oma patsientide peal. Nende katsete soodsad tulemused mängisid olulist rolli ravimi kiires turulepaiskamises. Vanemarst Kurt Wittauer avaldas arvamust: „Tänu minu positiivsetele kogemustele on tehas nüüd pärast pikka kõhklemist otsustanud aspiriini turule tuua ning ma võin vaid loota, et keerukas toomisprotsess ei muuda hinda liiga kõrgeks ning et see minu arvates väärtuslik aine muutub üldsusele kättesaadavaks.“

4. Avastaja isa
Felix Hoffmanni avastus aitas ka tema isa, kes oli juba pikki aastaid olnud reumatoidartriidi tõttu suurtes valudes. Tema arstid kirjutasid talle välja naatriumsalitsülaadi. Sellel salitsüülhappel põhineval ainel oli aga sedavõrd kibe maik, et patsient tundis seda võttes alati iiveldust. Atsetüülsalitsüülhappe avastamisega kõrvaldas Felix Hoffmann selle kõrvaltoime ning aitas seeläbi oma isal leevendust leida.

5. Pensionil avastaja
Kuigi Felix Hoffmann saavutas aspiriini isana ülemaailmse tuntuse, läks ta 1928. aastal pensionile ja tõmbus avalikust elust täielikult tagasi. Ta ei kirjutanud raamatuid ega pidanud loenguid – selle asemel asus ta elama Šveitsi, kus elas eraklikult ja pühendas end kunstiajaloole kuni oma surmani 1946. aastal.

6. Inspireeriv aspiriin
Juba algusest peale oli selge, et aspiriin toimib. Selle toime põhjus jäi aga kolmveerand sajandi jooksul üheks meditsiini suurtest saladustest. Alles 1971. aastal avastas Briti teadlane professor Sir John R. Vane, et aspiriini toimeaine takistab prostaglandiinide (valu vahendavate ainete) teket kehas. Üksteist aastat hiljem sai ta selle saavutuse eest Nobeli preemia. Huvitaval kombel ei tulnud ta sellele mõttele mitte laboratooriumis, vaid nädalavahetusel kodus artiklit kirjutades. Eesmärgini viinud katseid alustas ta juba järgmisel esmaspäeval.

7. Aspiriin kosmoses
Aspiriini võidukäik ei ulatunud mitte üksnes kõikjale maailmas, vaid ka 400 000 kilomeetri kõrgusele – see kuulus kõigi NASA poolt Kuule saadetud Apollo kosmoselaevade pardaapteeki, olles käepärast nii 1968/69. aasta Kuu-lendudel kui ka 1969. kuni 1972. aasta Kuul maandumistel (Apollo 11 kuni Apollo 17). Dr Charles Berry, USA kosmoseagentuuri NASA tollane meditsiinidirektor, avaldas arvamust: „Pole kahtlustki, et aspiriin jääb igavesti standardravimiks.“

8. Aspiriin kui maksevahend
See tablett ei ole leidnud kasutust mitte üksnes valuvaigistina, vaid ka maksevahendina. Seda tuli eelmisel sajandil hüperinflatsiooni ajal ette Lõuna-Ameerikas, kus raha kaotas pea täielikult oma väärtuse. Väidetavalt oli tol ajal tavaline, et vahetusrahana kasutati selle laialt levinud valuvaigisti tablette, kuna need säilitasid oma väärtust tunduvalt paremini kui tegelik valuuta.

9. Aspiriin lillevaasis
Vähetuntud nipp lõikelillede püsivusaja pikendamiseks on lisada vette aspiriini. See ei lase lilledel nii kiiresti närbuda. Sellise toime põhjuseks on salitsüülhape, mis mängib vahendava ainena olulist rolli taimede kaitsesüsteemis.

10. Aspiriin arvudes
Atsetüülsalitsüülhappe sulamispunkt: 135 °C * Sissekanne Guinnessi rekordite raamatus kui enimmüüdud ravim: 1950 * Aspiriini kohta kirjutatud teaduspublikatsioonide arv aastas: 3500 (ligikaudne) * Ühes aastas toodetud aspiriinitablettide arv (ümber arvutatud 50 mg tablettideks): 100 miljardit *

11. Aspiriin kui leiutamise vaimu tunnistus
Seda sajandi ravimit on sageli ülistatud kui Saksa leidlikkuse suurepärast näidet: „Just Saksamaal valmistati esimene auto, leiutati arvuti ja töötati välja aspiriin.“ (Liidukantsler Angela Merkel oma pöördumises valitsuse poole 30. novembril 2005.) „Saksamaa saavutused mängivad olulist rolli kõigis inimelu valdkondades alates filosoofiast, muusikast ja kirjandusest ning lõpetades röntgenkiirte avastamise ja aspiriini masstootmisega.“ (Kuninganna Elizabeth II Saksamaa presidendi Richard von Weizsäckeri riigivisiidi puhul peetud kõnes 1986. aastal.)

printerisõbralik versioon esita küsimus