Aspiriini sünnipäev

Kui on vaja valu leevendada...

Kool.ee keskkond valis välja eesti rahva finantsasutuse Tartu Hoiu-laenuühistu, andmaks välja sihtotstarbelist Koolilaenu ja Energialaenu. Tutvu ka Tartu Hoiu-laenuühistu asutatud Finants- ja Rahakooliga.

Klassikaline valuvaigisti ja palavikuleevendaja Aspirin tähistab 6. märtsil juba oma 110-ndat sünnipäeva. Tegemist on kindlasti ühe maailm tuntuima ja enim kasutatud ravimiga. All toome ära mõned müüdid, mis on tekkinud seoses Aspirini kasutamisega.

MÜÜT. Mõnedes aruannetes on atsetaminofeeni ja MSPVA-de (mittesteroidsed põletikuvastased ained) kasutamist seostatud hüpertensiooni riski suurenemisega. Aspirin on MSPVA, nii et selle kasutamise ajal peab patsient jälgima oma vererõhku.

FAKT. Aspirin ei põhjusta hüpertensiooni. Meditsiiniõdede terviseuuringust (ingl Nurses' Health Study) pärinevad andmed viitavad sellele, et atsetaminofeeni ja MSPVA-de manustamine suurtes annustes on seotud hüpertensiooni riski suurenemisega naiste hulgas, kuid Aspiriniga ei ole sellist seost leitud.

Tegelikult usuvad mõned teadlased kahe hiljutise uuringu põhjal, et Aspirini manustamine väikestes annustes võib nõuda nende patsientide vererõhu täiendavat kontrollimist, kellel on kerge essentsiaalne hüpertensioon. Ajakirjas Journal of the American College of Cardiology avaldatud dr Ramon Hermida ja tema kolleegide artiklis täheldatakse, et aspiriini manustamine enne magamaminekut võib langetada vererõhku hüpertensiivsetel patsientidel, kes ei ole vastavat ravi saanud.7 Selles valdkonnas tuleb teha täiendavat uurimistööd. Lisaks leidsid Forman ja tema kaasuurijad (hiljutise aruande juhtivad autorid) hüpertensiooniuuringu põhjal, et aspiriin ei suurendanud naiste hulgas kõrge vererõhu tekkeriski.

MÜÜT. Uued valuvaigistid toimivad tõhusamalt kui aspiriin.

FAKT. Aspirini võimet valu kiiresti ja usaldusväärselt vaigistada on näidatud mitmes topeltpimedas randomiseeritud platseebokontrollitud kliinilises uuringus. Episoodiliste pingepeavalude ravis kasutatava Aspirini ja paratsetamooli / atsetaminofeeni võrdleva platseebokontrollitud kliinilise uuringu tulemused näitasid, et statistiliselt olulisel määral leevendas valu kõige paremini Aspirin annuses 1000 mg. Lisaks leevendas 500 mg Aspiriniannus valu suuremal hulgal uuritavatest paremini kui 500 mg paratsetamooliannus. Lisaks näidati märkimisväärset erinevust Aspirini 500 mg annuse ja platseebo vahel; 500 mg paratsetamooliannuse ja platseebo võrdlusel märkimisväärset erinevust ei täheldatud. Erinevalt teistest käsimüügis olevatest valuvaigistitest ei ole Aspirin ainult tõhus igapäevaste valude leevendaja, vaid ka palaviku alandaja ja põletiku leevendaja. 2008. aastal ilmunud Cochrane’i süstemaatilises ülevaateartiklis mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamisest alaselja valu raviks leiti, et Aspirin on tõhus ishiasega mitteseotud alaselja valude leevendaja.

Aspirinist paremini ei ravi ükski käsimüügis olev valuvaigisti valu, mille all kannatavad iga päev miljonid inimesed. Kui Aspirini võtmisel järgida kasutusjuhiseid õigesti, ei leevenda Aspirin ehk atsetüülsalitsüülhape (ASA, toimeaine) tõhusalt mitte ainult valusid, vaid ka palavikku ja põletikke.4 Üllatavalt mitmekülgne Aspirin on tõestanud oma kasulikke toimeid6 mitmete erinevat tüüpi valude ravis, nagu peavalu, migreen, kurguvalu, hambavalu, menstruatsioonivalud, seljavalu ning erinevate kehapiirkondade ja liigesevalu. Aspirin on kõigele lisaks ka ohutu ja tõhus ning sellega on harva seostatud kliiniliselt olulisi kõrvaltoimeid, eelkõige siis, kui preparaati kasutada lühiajaliseks valuraviks.

MÜÜT. Paratsetamool/atsetaminofeen ja teised käsimüügis olevad valuvaigistid on ohutumad kui Aspirin.

FAKT. Mitmete uuringute, sh 2003. aastal ajakirjas Journal of Rheumatology avaldatud andmed viitavad sellele, et käsimüügist väljastatavates annustes on Aspirinil sama väike risk seedekulgla tõsiste kõrvaltoimete tekkimiseks kui atsetaminofeeni/paratsetamooli ja ibuprofeeni kasutamisel.

Lisaks näitavad uuringud, et kui Aspirini kasutatakse tüüpilistel käsimüügis levinud näidustustel (nt migreenist tingitud valu, pingepeavalu), tekib tõsiseid kõrvaltoimeid väga harva, kui üldse. 2004. aastal toimunud üksikpatsientide metaanalüüsis uuriti 1000 mg aspiriini ühekordse annuse ohutust ja talutavust valu tüüpide puhul, millega käsimüügis tavapäraselt kokku puututakse. Leiti ainult väheseid ja väikese esinemissagedusega kõrvaltoimeid.

Tegelikult lubasid teaduslikud tõendid, mis toetavad Aspirini ja teiste uuemate valuvaigistite võrreldavat ohutust, USA toidu- ja ravimiametil (FDA) avaldada riskihinnangu kõige sagedamini käsimüügist ostetavate valuvaigistite (aspiriin, ketoprofeen, ibuprofeen, naprokseen) kohta. See viitab, et ohutuse seisukohalt ei ole alust eelistada üht ainet teisele.

MÜÜT. Aspirini kasutamine võib sageli ärritada magu või põhjustada veritsust.

FAKT. Lisaks tõenditele on Aspirin tõestanud oma kasulikke toimeid mitmete erinevat tüüpi valude ravis, nagu peavalu, migreen, kurguvalu, hambavalu, menstruatsioonivalud, seljavalu ning erinevate kehapiirkondade ja liigesevalu. Aspirin on kõigele lisaks ka ohutu ja tõhus ning sellega on harva seostatud kliiniliselt olulisi kõrvaltoimeid, eelkõige siis, kui preparaati kasutada lühiajaliseks valuraviks.

Tegelikult viitavad uuringud sellele et käsimüügist väljastatavates annustes on Aspirinil sama väike risk seedekulgla tõsiste kõrvaltoimete tekkimiseks kui atsetaminofeeni / paratsetamooli ja ibuprofeeni kasutamisel. Enamik seedekulgla kõrvaltoimetest on kerged ja mööduvad arsti sekkumiseta. Harvadel juhtudel on pikema aja jooksul aspiriini tarvitanud isikutel täheldatud tõsisemaid kõrvaltoimeid, näiteks veritsust. Kuigi seedekulgla kõrvaltoimed esinesid uuringutes kõige sagedamini, on oluline märkida, et need kõrvaltoimed on tavaliselt ravitavad ning paranevad hoolikal jälgimisel ja vajaduse korral arsti sekkumisel.

Veelgi harvem võib tekkida hemorraagiline insult ja koljusisene verejooks. Samas on näidatud, et ravist tulenevad kasulikud toimed kaaluvad üles ravimi pikaajalise tarvitamisega seotud ohud, kui ravimit kasutavad kardiovaskulaarsete haiguste ennetamiseks inimesed, kellel on suurenenud risk selliste haiguste tekkeks.

Ajakirjas Archives of Internal Medicine avaldatud ülevaateartiklis leiti, et veritsus diagnoositi vähem kui ühel protsendil patsientidest (41-patsiendil 6300-st) ja tegemist ei olnud eluohtliku veritsusega. Märkimisväärne oli aga see, et Aspirini tarvitavate patsientide seas oli 18 protsendi võrra vähem surmajuhtumeid, 20 protsendi võrra vähem insulte ja 30 protsendi võrra vähem südameinfarkte kui isikute hulgas, kes Aspirini ei võtnud.

Ulatuslikud teisese ja esmase ennetamise andmebaasid näitavad, et hemorraagilist insulti ja koljusisest verejooksu esineb harva; kõigis kuues tähtsamas esmase ennetamise uuringus ei olnud hemorraagilise insuldi ega koljusisese verejooksu esinemissageduses (Aspirin vs. platseebo) statistiliselt olulist erinevust.

Aspirin on üks enimuuritud ravimeid ajaloos ning selle ohutuse ja tõhususe kohta on kogutud andmeid rohkem kui saja aasta jooksul. Rohkem kui kahesajas randomiseeritud kliinilises hindamisuuringus on jälgitud üle 200 000 Aspirini tarvitava patsiendi – sinna hulka kuuluvad ka kuus tähtsaimat avaldatud uuringut, kus näidati Aspirini tõhusust esmaste kardiovaskulaarsete haigusnähtude ennetamisel. Kõik uurinud viitavad Aspirini ohutusele. Üle maailma soovitavad arstid miljonitele patsientidele Aspirini ravirežiime, et ennetada igal aastal südameinfarkti ja teist isheemilist insulti.

MÜÜT. Aspirin ja sellega sarnased ravimid (MSPVA-d) põhjustavad igal aastal 16 500 inimese surma.

FAKT. See ei ole õige. Andmed on võetud kõigi MSPVA-de andmebaasist ja need peegeldavad nimetatud ravimite manustamist retseptide alusel määratud annustes. Tegelikult võib enamik inimesi käsimüügis pakutavaid Aspiriniannuseid kasutada, ilma et nad peaksid muretsema seedekulgla kõrvaltoimete pärast, kui ravimit võetakse kasutusjuhiste kohaselt.

Hiljutised ühe- ja mitmekordse annuse uuringute andmed viitavad sellele, et käsimüügiravimites sisalduvate valuvaigistavate annuste kasutamisel ei ole tõsiste kõrvaltoimete tekkeoht Aspirini puhul märkimisväärselt suurem kui atsetaminofeeni / paratsetamooli puhul.

NB! Harvadel juhtudel on pikema aja jooksul Aspirini tarvitanud isikutel täheldatud tõsisemaid kõrvaltoimeid, näiteks veritsust. Veelgi harvem võib tekkida hemorraagiline insult. Samas on näidatud, et ravist tulenevad kasulikud toimed kaaluvad üles ravimi pikaajalise tarvitamisega seotud ohud, kui ravimit kasutavad kardiovaskulaarsete haiguste ennetamiseks inimesed, kellel on suurenenud risk selliste haiguste tekkeks.

Ajakirja Archives of Internal Medicine 2002. aasta oktoobriväljaandes avaldatud ülevaateartiklis leiti, et veritsust diagnoositi vähem kui ühel protsendil patsientidest (41 patsiendil 6300-st) ja tegemist ei olnud eluohtliku veritsusega. Märkimisväärne oli aga see, et aspiriini tarvitavate patsientide seas oli 18 protsendi võrra vähem surmajuhtumeid, 20 protsendi võrra vähem insulte ja 30 protsendi võrra vähem südameinfarkte kui isikute hulgas, kes aspiriini ei võtnud.

Ulatuslikud teisese ja esmase ennetamise andmebaasid näitavad, et hemorraagilist insulti esineb harva; kõigis kuues tähtsamas esmase ennetamise uuringus ei olnud hemorraagilise insuldi esinemissageduses (Aspirin vs. platseebo) statistiliselt olulist erinevust.

printerisõbralik versioon esita küsimus