24. veebruar - Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu avaldab "Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele", millega kuulutatakse Eesti tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Valitakse Ajutine Valitsus koosseisus: Pea- ja siseminister K. Päts, sõjaminister - A. Larka, kohtuminister - J. Vilms, välisminister - J. Poska, raha- ja varaminister - J. Kukk, põllutöö ja toitlusminister - J. Raamot, haridusminister - P. Põld ja teedeminister - F. Peterson. Kuni ajutise valitsuse töölehakkamiseni on kõrgemaks võimukandjaks Päästekomitee.

25. veebruar - Tallinnas Raekoja platsil toimub riikliku iseseisvuse väljakuulutamise puhul sõjaväe paraad. Tallinna saabub Saksa invasioonivägede eelsalk.

6. märts - Ilmub Saksa okupatsiooni eest põranda alla läinud Eesti Ajutise valitsuse ringkiri nr. 1, kus soovitatakse elanikonnal avaldada invasioonivõimudele passiivset vastupanu.

12. märts - Kolonelid Ernst Põder, Andres Larka ja Aleksander Tõnisson ülendatakse Ajutise valitsuse otsusega kindralmajoriteks.

5. juuni - Saksa invasioonivõimude nõudel on Eesti rahvuslikud väeosad sunnitud laiali minema.

10. juuni - Eest valdade vallavanemad avaldavad baltisakslaste "landesversammlungil" eesti rahva tahte võltsimise vastu protesti.

27. juuni - Saksa invasioonivägede juhtkond tühistab oma esialgse loa eesti ohvitseridel vormi ja relvade kandmise kohta.

3. juuli - Eesti saatkond Skandinaavias esineb protesti-märgukirjaga saksa sõjaväe terrori vastu Eestis.

5. oktoober - Eesti saatkond Skandinaavias nõuab Saksa vägede väljaviimist Eestist.

11. november - Eesti Ajutine valitsus asub jätkama Saksa okupatsioonivõimude poolt katkstatud tegevust. Sellekohasele teadaandele kirjutab alla välisminister J. Poska, kuna peaminister K. Päts viibib vangina saksa invasioonivägede koonduslaagris. Moodustatakse riigi julgeoleku kaitseks üleriiklik Eesti Kaitse-Liit, kuhu arvatakse kõik põranda all loodud eesti ohvitseridest, kooliõpilastest ja seltskonnategelastest koosnevad relvastatud grupid.

12. november - Ajutine valitsus teeb põhimõttelise otsuse regulaarväe loomiseks.

16. november - Ajutine valitsus kuulutab välja 21-25 aastaste meeskodanike vabatahtliku värbamise loodavasse Eesti Rahvaväkke. Loodetakse kokku saada 25.000 meest. Kuulutatakse välja kõigi eesti rahvusest ohvitseride mobilisatsioon.

18. november - Venemaa kesktäitevkomitee tühistab Bresti rahulepingu, mille põhjal Venemaa oli loobunud Eesti nõudmisest endale.

19. november - Riias kirjutatakse eesti ja saksa riigi volinikkude poolt alla leping, mille põhjal sakslased on kohustatud tagastama Eesti valitsusasutustele Eesti riigi varandused.

21. november - Algab Eesti Rahvaväe loomine. Formeeritakse 1. diviis kindral A. Tõnissoni juhtimisel ja moodustatakse Sõjaministeeriumi keskasutused. Taas alustavad tegevust väeosad ja sõjaväeasutused: Sõjaväe varustusvalitsus - kolonel R. Reimani juhatusel Tallinnas, 1. diviisi staap kolonel J. Rink'i juhatusel Tallinnas, 1. jalaväepolk kindral E. Põderi juhatusel Tallinnas, 2. jalaväepolk kolonel J. Unt'i juhatusel Tartus, 3. jalaväe polk kolonel E. Kubbo juhatusel Võrus, 4. jalaväe polk kolonel A. Seiman'i juhatuse Narvas, 5. jalaväe polk kolonel N. Reek'i juhatusel Rakveres, 6. jalaväe polk kolonel J. Puskari juhatusel Pärnus, 1. suurtükiväe polk kapten H. Kauleri juhatusel Tallinnas ja Inseneripolk kapten Petersoni juhatusel Nõmmel,

22. november - Punased teevad katse Narva tungimiseks, kuid lüüakse sealt lahkuvate saksa järelvägede poolt tagasi.

27. november - Kindral A. Tõnisson sõidab Narva, et organiseerida Viru piiride kaitset Venemaa vastu. Formeeritakse Balti pataljon kolonel K. Veiss'i juhtimisel.

28. november - Eesti Rahvavägi alustab iseseisvat sõjalist tegevust pealetungivate vene punavägede vastu. Enamlased ründavad Narvat. Neile vastu asunud 4. jalaväe polk ja kaitseliit on veel lahinguteks ette valmistamata ja on sunnitud taanduma. Narva ja Narva-Jõesuu langevad venelaste kätte. Pihkva poolt jõuavad enamlaste üksused Setumaa piirini.

29. november - Ajutine Valitsus kehtestab riigis sõjaseaduse ja kuulutab välja sundmobilisatsiooni 1893-1896. a. sündinud meestele Harju-, Lääne-, Viru-, Järva-, Viljandi-, Pärnu-, Võru- ja Tartumaal. Kaptenite Joh. Pitka ja Karl Partsi algatusel organiseeritakse soomusrong nr. 1, mis kapten A. Irv'e juhatusel Narva rindele saadetakse.

30. november - Punaväed vallutavad Petseri.

1. detsember - Ajutine Valitsus kuulutab Venemaa ootamatu kallaletungi tõttu isamaa hädaohus olevaks, ning otsustab mobilisatsiooni läbiviimiseks ja tugeva rahvaväe moodustamiseks muuta kõik valla-, alevi-, linn- ja maakonnavalitsused ajutiselt sõjaväevalitsusteks, kutsudes viimaseid üles - mitte ootama keskvalitsuse käske, vaid ilmutama ise aktiivset algatust.

3. detsember - Viru rinde väed alustavad üldist pealetungi, kuid saavutavad vaid kohati edu.

4. detsember - Kolonel E. Limberg asub juhtima Lõunarinnet ja moodustab 1. brigaadi staabikapten K. Rotschild'i juhtimisel.

5. detsember - Ilmub Ajutise Valitsuse määrus sõjaväljakohtute moodustamiseks. Punaväed vallutavad Vastselinna ja Räpina.

6. detsember - Sõjaministri abi T. Jürine ja vene valgete Põhjakorpuse juhtkond kirjutavad alla lepingule, mille põhjal Pihkvast taandunud korpuse üksused allutatakse operatiivselt Eesti väejuhatusele. Virumaal kuulutatakse välja 1889-1892. a. sündinud meeste mobilisatsioon.

7. detsember - Punaarmee üksused vallutavad Vasknarva.

8. detsember - Meie väed on sunnitud pealetungivatele punaüksustele loovutama Võru ja Jõhvi. K. Pätsi eestvedamisel toimus Tallinnas organisatsiooni Ühistöö asutamiskoosolek

9. detsember - Kuulutatakse välja 1889-1892. a. sündinud meeste mobilisatsioon Harju- ja Järvamaal, ning 1886-1889. a. sündinud meeste mobilisatsioon Saaremaal.

11. detsember - Kuulutatakse välja 1882-1892. a. sündinud meeste mobilisatsioon Pärnu-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal ning 1882-1888. a. sündinud meeste mobilisatsioon Saare-, Lääne-, Järva-, Harju- ja Virumaal.

12. detsember - Moodustatakse laiarööpaline soomusrong nr. 2, mis kapten J. Lepa juhatusel rindele sõidab. Tallinna reidile saabub Inglise laevastik admiral Sinclairi juhatusel, et toetada eesti üksusi enamlastevastases sõjas.

14. detsember - Punaväed vallutavad Kooraste ja Kanepi. Sõjaministeeriumi juurde moodustatakse kõigil rinnetel tegutsevate maa- ja merejõudude juhtimiseks Operatiivstaap, mille ülemaks määratakse kolonel Joh. Laidoner.

15. detsember - Punaväed vallutavad Kunda.

17. detsember - Valga linn langeb punavägede kätte. Tallinnas toimub kohalike kommunistide mässukatse, mis kooliõpilastest kaitseliitlaste poolt maha surutakse. Ajutine Valitsus annab sisekorra kindlustamiseks linnades ja maakondades kindral E. Põdder'ile ülemjuhataja õigused.

18. detsember - Punaväed alustavad pealetungi Tartu suunas. Paides asutatakse Järvamaa kaitsepataljon, mis leitnant K. Kanepi juhtimisel punavägede vastu saadetakse. Soomes moodustatakse Louhivnori eestvedamisel Eesti Abistamiskomitee, kes hakkab Eestisse saatmiseks värbama vabatahtlikke.

20. detsember - Moodustatakse laiarööpaline soomusrong nr. 3, mis kapten O. Luiga juhatusel rindele saadetakse.

21. detsember - Punavägede lähenemisel Tartule tekkib segadus seal asunud 2. jalaväe polgus, mistõttu väed lahkuvad Tartust enne punaüksuste sinna jõudmist. Viljandis moodustatakse kapten H. Reissare algatusel Skoutspataljon, mis hiljem kapten F. Pinka juhatusel rindele saadetakse.

22. detsember - Merejõudude juhataja kapten Joh. Pitka isiklikul juhtimisel remonditud kergeristleja "Lembit" teeb Pitka juhtimisel Kunda lahes venelaste seljataha dessandi. Lipnik K. Kirschbaumi ja leitnant O. Sternbecki juhtimisel luuakse Tallinna kaitsepataljon.

23. detsember - Leitnant J. Kuperjanov ühendab tema poolt moodustatud Tartumaa kaitseliitlaste salgad omanimeliseks partisanide pataljoniks, mis teguteb üheaegelt nii punaüksuste rinde tagalas kui rindel. Ajutine Valitsus vabastab kindral E. Põdder'i ülemjuhataja kohustest ja määrab ta Sisekaitse ülemaks, ning määrab kolonel Joh. Laidoneri Vabariigi Sõjavägede ülemjuhatajaks, kellele alluvad nüüdsest kõik maa- ja merjõud, kaitseliit ning rinnete operatiivstaabid.

24. detsember - Tapa loovutatakse punavägedele, mistõttu Narva-Tapa-Tartu-Valga-Pihkva raudteeliin langeb täielikult vaenlase valdusse.

25. detsember - Viljandimaa vabatahtlike kaitseliitlaste salgad ühendatakse Viljandi vabatahtlike pataljoniks, mille ülemaks on kolonelleitnant H. Kurwits. Tallinnas moodustatakse 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjon alamkapten E. Aint'i juhtimisel.

26. detsember - Inglise laevastiku poolt võetakse kinni Tallinna alla ilmunud enamalste miiniristleja "Spartak", mis antakse Eesti mereväele ja saab nimeks "Vambola". Põltsamaale taandunud Tartu kaitseliitlastest moodustatakse Tartu kaitsepataljon kapten K. Einbundi juhatusel.

27. detsember - Eesti Maapäev pöördub abipalvega kõigi maailma demokraatlike riikide poole - aidata Eestit enamlaste vastu peetud sõjas. Tallinna alla ilmub venelaste miiniristleja "Avtroil", mis samuti kinni peetakse ja saab nimeks miiniristleja "Lennuk".

28. detsember - Rannalaevastik eesotsas kergeristleja "Lembit" teeb 1. diviisi vasaku tiiva toetuseks Loksa lähistel dessandi.

31. detsember - Vaatamata meie moodustamisjärgus olevate üksuste visale vastupanule on Punaväed vallutanud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardavad vallutada Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Siitpeale vaenlase edasitung peatati ja hakati mobiliseeritutest moodustatud üksustega täitma tühimikke rindel. Soomest saabus Tallinna üks kompanii abiväge major M. Ekströmi juhatusel

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 22. 07. 2005. 17:34