Eesti sõjaväe varustatus relvade ja laskemoonaga
Kool.ee-haridusportaal :: Eesti sõjaväe varustatus relvade ja laskemoonaga Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeEesti sõjaväe varustatus relvade ja laskemoonaga,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Kuigi Vabadussõja algul saadi välismaalt mõningal määral nii käsirelvi, suurtükke kui ka laskemoona ja asuti kiiresti korrastama sakslaste poolt sõjasaagina mahajäetud relvi, ei jätkunud sellest kaugeltki kogu rahvaväe varustamiseks. Püssidega oldi küll varustatud, kuid Inglismaalt ja Soomest saadud korralike püsside kõrval oli suurel hulgal kasutusel ka vähekõlbulikke jaapani püsse. Kokku oli rindeüksustele välja antud 64 000 püssi, neist olid üks kolmandik jaapani püssid.
Kuulipilduja Lewis
Kuulipilduja Madsen
Vastasest paremini oli meie rahvavägi varustatud kergekuulipildujatega. Kuigi inglastelt oli saadud 281 Lewis ja 723 Madsen tüüpi kuulipildujat, ei jätkunud neid kõigi väeosade vajaliku kogusega varustamiseks. Väeosades eelistati selle lihtsa ehituse ja käsitsemise tõttu rohkem Lewis kuulipildujaid. Seda kergekuulipildujat oli kerge kaasas kanda, mistõttu meie väiksearvulised luuresalgad ja rühmad võisid edukalt pidada lahinguid rohkearvulise vastasega. Tänu sellele, et meie väeosades olid kasutusel kerged automaatrelvad, mis vastasel puudusid, saavutati moraalne üleolekutunne, mis säilitati kuni sõja lõpuni.
Raskekuulipilduja Maxim
Sõja esimesel poolel oli meie jalaväes kasutusel olnud rasked automaatrelvad saadud põhiliselt vaenlaselt sõjasaagina. Kõigis väeosades olnud 321 raskekuulipildujast Maxim oli 194 saadud vaenlaselt. Viimaste vähesuse tõttu oli igas polgus formeeritud vaid üks raskekuulipildujarood või komando.
Käsirelvade laskemoonast sõja esimesel poolel puudust ei tuntud. Väeosadele oli välja antud 55 miljonit püssi- ja kuulipildujapadrunit, kuna ladudes oli tagavarkas veel 29 miljonit padrunit. Käsigranaate oli välja antud 120 tuhat ja ladudes olid veel suured tagavarad.
Üsna kirju oli aga suurtükiväe relvastus. Täiesti uued olid Inglismaalt saadud 12 kahurit ja 6 haubitsat. Soomest osteti neli 3-tollist ja sakslastelt kaks 77-mm moodsat välikahurit. Üsna kaasaegsed ja korras olid ka vaenlaselt sõjasaagiks saadud kahurid. Kõik ülejäänud suurtükid [ligi 50%], mis olid saadud Vene tsaariarmee ladudest või ostetud Soomest, olid vananenud tüüpi ja nõuetele mittevastavad.
Ka suurtükkide laskemoona oli küllaldlaselt. Peale 38 000 kergesuurtükkide padruni ning 6000 Inglismaalt ning Soomest saadud mürsu, oli kõik ülejäänud laskemoon saadud Vene kohalikest ladudest. Umbes 3000-4000 mürsku oli saadud sõjasaagina. Suured olid vene 3-tolliste mürskude ja miinipildujate miinide tagavarad.
Ülemjuhataja poolt 1919 mais tehtud ettekande põhjal oli rinnetel kõige suurem puudus veo- ja kergetest- ning soomusautodest, suurtükkidest ja kuulipildujatest. Aga ka bensiinist, naftast, kivisöest, riidevarustusest ja medikamentidest.
 | |
| |
|
