Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas, Pitkade pere kuuenda lapsena. Ei osanud siis keegi arvata, et temast saab legend, kellest räägitakse veel kaua pärast tema lahkumist siit ilmast.

Läksid aastad ja Johanist sai nooruk, kes pidi tegema oma elu esimese iseseisva otsuse – kelleks saada. Ehkki ta teadmised meremehe elukutsest olid piiratud ja väljavaated sellel alal elus läbi lüüa võrdlemisi tagasihoidlikud, kirjutab Pitka ise selle kohta:

“Mind tõmbas tundmatu salajane jõud merele, kus mind näisid ootavat ülesanded, suuremad ja tähtsamad kõigist, millest kõneldi. Seda tundsin mina üksinda ja nii, et ei olnud võimalik kõnelda teistele.”

See tehtud valik oli õige. Sellest otsusest algab Johan Pitka mere- ja sõjamehetee, mis viis ta Eesti Vabadussõjas kolmandaks meheks Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri kõrvale.

Pitka sünnikodu

Saanud 16-aastaseks, üritab Pitka tagajärjetult Tallinnas mõnele laevale teenima pääseda. See aga õnnestub tal alles kaks aastat hiljem ja ta saab Peterburis koha aurikule “Jekaterina II”. Järgnevad õpingud Käsmu ja Kuressaare merekoolis, mille järel ta sooritab kaugesõidutüürimehe eksamid ja saab õiguse sõita rannasõidukaptenina. 1894. aastal Pitka abiellub ja asub samal sügisel õppima Paldiski merekooli, kus ta 1894. aastal sooritab kaugesõidukapteni eksamid. Seejärel sõidab Pitka erinevatel laevadel kaugetel meredel.

1899. aastal kutsutakse Pitka Liibavisse mereväeõppustele ja asub järgmisel kevadel teenima rannakaitse soomuslaeval “Admiral Ušakov”, mis hiljem Tšusima lahingus jaapanlaste poolt põhja lasti.

Järgnevad teenistused mitmetel tsiviillaevadel. 1902. aastal asub Pitka tööle Peterburis asunud Mühlentahli laevatehasesse, kus hakkab ehitama laevu Venemaa Vaikse ookeani laevastikule.

1904. aastal puhkenud Vene-Jaapani sõja ajal ähvardab teda mereväkke kutsumine ja sellest mõttetust tapatalgust pääsemiseks sõidab Pitka Inglismaale, kuhu järgmisel aastal viib ka oma pere.

Eestisse tagasi naaseb Pitka 1911. aastal ja avab seejärel Tallinnas merekaubanduse ühingu “Johan Pitka ja KO”. 1912. aastal asutab ta “Tallinna Laevade Ühistu”.

1917. aastal puhkeb Venemaal revolutsioon ja siitpeale algab Johan Pitka elus ühiskondliku aktiivsuse periood. Ta rakendab Eesti huvides kogu oma energia ja organiseerimisoskuse. Ta ühineb rahvuslikult meelestatud jõudude poolt seltside ja ühingute baasil loodud Eesti Liiduga ja hakkab organiseerima eesti sõdurite toomist Venemaalt Eestisse.

Eesti bolševikele Pitka selline tegevus muidugi ei meeldinud ja nad langetavad talle tagaselja surmaotsuse, mispeale Pitka maskeerub ja kaob põranda alla.

1918. aasta veebruaris, kui Eestisse saabuvad sakslased, ilmub Pitka taas avalikkuse ette ja jätkab varem alustatud omakaitse organiseerimist, mis jääb tegutsema kogu Saksa okupatsiooniajaks. Peale sakslaste lahkumist saab sellest Eesti Kaitse Liit.

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 22. 07. 2005. 09:29