Sõjavägede ülemjuhataja
Kool.ee-haridusportaal :: Sõjavägede ülemjuhataja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeSõjavägede ülemjuhataja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Peale Saksamaa sõjalist kokkuvarisemist alustas taas tegevust Ajutine Valitsus ja Maapäev. Hakati taas looma Eesti sõjaväge, kuna oli selge, et Venemaa ei lepi Batikumi kaotamisega. 22. novembril 1918 püüdis Punaarmee vallutada Narvat, kuid löödi sakslaste poolt tagasi. 28. novembril toimus Narvale uus rünnak ja alles loomisel olevad Eesti väeosad olid sunnitud Narva maha jätma. Üheks ebaedu põhjuseks oli puudulik juhtimisstruktuur. Sõjavägede juhtide hulgas puudus isik, kes omanuks küllaldlast autoriteeti.
Juhtides rahvusdiviisi oli Laidoner, vaatamata lühikesele ajale, saavutanud nii poliitikute kui sõjaväelaste silmis märkimisväärse autoriteedi ja 8. detsembril 1918 üle Soome taas kodumaale saabudes, määratakse Johan Laidoner sõjavägede ülemjuhatajaks ja tema kätte koondatakse diktaatorlik võim.
Vaatamata Laidoneri noorusele (34) ja polkovniku auastmele, et tekitanud tema määramine sellele kõrgele kohale temast auastmes kõrgemate ohvitseride – kindralmajorite Tõnissoni, Põdderi ja Larka hulgas vastuseisu ega poleemikat.
Pole kahtlust, et Laidoneri määramisega sellele kohale oli tehtud õige valik. Laidoneri isikus kehastus kogu Eesti sõjavägi. Vabadussõja ajal aga kogu eesti rahvas ja Eesti riik. Vabadussõja ajal Balti riikides olnud Entente’i kõrgem esindaja kindral Gough on oma mälestustes Laidoneri kohta öelnud:
“Eestile oli õnneks, et toil ajal seisis tema teenistuses selline mees kui kindral Laidoner. Ta oli noor, tugev nii kehalt kui tahtejõult, tark, rahulik ja arukas nii mõttekäigus kui otsustes. Kõige selle arukuse ja rahulikkuse taga tuksus tugev ja julge süda… Alati oli ta huvitav, rahulik, tagasihoidlik ja kohusetruu temale määratud ülesannetes”.
 | |
| |
|
