Eesti-Soome sõjaline sild

Eesti Vabadussõja ajal võitlesid Eesti rinnetel koos eestlastega ka soomlased. Miks tõttas Soome ilma kõhklusteta appi, kui Eesti oli hädas? Soome parlamendi, valitsuse ja sõjalise juhtkonna soov ei tuginenud mitte ainult hõimusuhetel. Pakutud abi põhines raudsetel reaalpoliitilistel põhimõtetel, mille järgi oleks Soome enda julgeoleku huvides esmatähtis, et idapoolse suurriigi asemel oleksid Soome lahe lõunarannikul eestlastest peremehed. Kui Nõukogude Venemaa neelaks alla logu soome lahe lõunaranniku, nõrgeneks oluliselt Soome strateegiline positsioon.

Eelkõige sellele eesmärgile tugines Soome sõjaväelise juhtkonna 1920. aastate keskpaiku alustatud ning kuni Talvesõjani jätkunud tihe sõjaline koostöö Eestiga. Sedasama võib öelda ka täna 1991. aastal Soome peastaabi ja Kaitseministeeriumi poolt algatatud koostöö kohta Eestiga.

Eestlaste võitlust bolševismi vastu peeti ka Soome võitluseks samade ideede ning selle pooldajate vastu. Võitlust bolševismi vastu Soome lahe lõunakaldal ning Eesti abistamist põhjendati parlamendis just nimelt Soome enda kaitsevõime tugevdamisega. Samal arvamusel oli ka Soome presidendiks saanud ratsaväekindral C. G. E. Mannerheim. Viimase arvates mõjutas iseseisev Eesti suurel määral Soome turvalisust ning seepärast oli nii poliitiliselt kui operatiivselt oluline, et soomlased abistaks eestlasi nende vabadusvõitluses. Sama joont ajas ka Soome tollane kaitseminister Rudolf Walden, kes valitsusliikmetele Eesti kaitsevõime vastupidavusest kõneldes ütles: "Kui eestlased teevad vaherahu, on see meie jaoks niisama hukatuslik, kui bolševike võimalik Eesti vallutamine.See oleks äärmiselt suur oht Helsingile ja kogu Soomele."

Soomlaste Eesti Vabadussõjas osutatud abi viis Eesti poliitilise ja sõjalise juhtkonna Eesti-Soome liidu loomise ning edaspidise sõjalise koostöö mõttele. Kõige järjekindlamalt taotles seda Konstantin Päts. Et tagada sõjaline ülemvõim ja kontroll Nõukogude Vene laevastiku üle Soome lahel, esitas Päts koos Sõjavägede ülemjuhtaja [siis veel kolonel] Laidoneriga koostatud plaani, mille kohaselt suure idanaabri laevastik suletakse sõja korral Soome lahte, kasutades selleks ära juba enne Esimest Maailmasõda venelaste poolt ehitatud massiivset Peeter Suure merekindlust, eelkõige aga selle peakaitseliini Porkkala ja Tallinna vahel.

Ehkki Venemaal koolituse saanud Soome sõjaväeline juhtkond keeldus Konstantin Pätsi poolt tehtud koostööettepanekust, jätkati Eestis Soome lahe sulgemiseks vajalike koostööplaanide väljatöötamist. 1924. a. juuli alguses arvas Eesti merevägede staabiülem mereväekapten Hermann Salza vestluses Sõjavägede staabiülema Paul Lille ja sõjaministri Oskar Ambergiga, et kui Eesti merevägi omaks kolm allveelaeva, suudaksid need koos Soome kolme allveelaevaga sulgeda punavägede laevastiku pääsemise Läänemerre. Samuti nägi mereväekapten Salza plaan ette Soome lahe mineerimise, kusjuures soomlased mineeriksid Seiskari saare ja Soome ranniku vahelise ala ning eestlased Soome lahe lõunapoolse laevatee.

Kuid neis plaanides rõhutatud koostöö Soome merejõududega tegeliku koostööni siiski ei viinud. Soome sõjaväelise juhtkonna huvi oli keskendunud allveelaevadele. Kuna tol ajal olid allveelaevade tõrjevahendid veel lapsekingades, omasid allveelaevad suurt ohtu vaenlase sõja- ja lahinglaevadele. Allveelaevapositsiooni elluviimiseks pööras Soome sõjaväeline juhtkond oma pilgud Läti poole, kelle käsutuses oli kaks tuliuut Prantsuse päritolu allveelaeva Ronis ja Spidola. Läti mereväe kaitseplaan nägi ette, et punavägede ründamise korral paigutatakse Läti allveelaevad Soome lahe idaossa, Seiskari saare joonele. Soome koostöö ettepaneku lükkas Läti mereväe juhataja admiral grahv Arkibald Keyserling aga tagasi, kuna ta arvas, et piisavalt tugeva positsiooni moodustamiseks oleks vaja vähemalt kahtteist allveelaeva.

Pärast Läti merevägede komandöri poolt saadud "korvi" hakati Soomes tõsiselt mõtlema Soome lahe sulgemisele, kusjuures tähelepanu oli pööratud Peeter Suure merekindlustussüsteemi rakendamisele. Soome lahe sulgemisest olid huvitatud ka rootslased ja 1930. a. algul toimusid mitmed kolmepoolsed läbirääkimised, mille tulemuseks oli otsus - sulgeda sõja korral Soome laht merekindluste ja miiniväljaga.

printerisõbralik versioon esita küsimus