Mõtted oma riigist

Üle-eelmise sajandi keskel alanud eesti rahva kultuuriline ja majanduslik areng ning rahvuspoliitiline küpsemine tõid nii ühiskondlikus elus kui ka tolleaegsete omavalitsuste tegevuses kaasa eestlaste osatähtsuse kasvu. Uue sajandi algul alustasid linnades oma õiguste maksmapanemise eest võitlust linnakodanikud. Kuid eesti rahva soovid ulatusid juba siis märksa kaugemale. Mõte ühendatud Eestist arenes ajapikku ideeks demokraatliku korraldusega autonoomsest Eestist samasuguse demokraatliku Vene föderatsiooni raames. Kuid ärksamate eestlaste mõttelend ja soovunelmad ulatusid veelgi kaugemale. Patriootiliselt meelestatud rahvajuhtide kirjutistes ja kõnedes ning ärkamisaja isamaalauludes räägiti üha sagedamini iseseisvast Eesti riigist.

On aga täiesti selge, et ka kõige tagasihoidlikum soov neist tulevikusihtidest polnud Vene tsaaririigi poliitiliste tingimuste juures teostatav. See nõudnuks murrangulisi pöördeid ja põhjalikke muutusi Vene tsaaririigi senises poliitikas üldse ja vähemusrahvuste poliitikas eriti. See nõudnuks hoopiski teistsugust poliitilist situatsiooni.

Tsaaririigi kokkuvarisemise järel õnnestus vene impeeriumi koosseisust välja murda vaid soomlastel, poolakatel ning eestlastel, lätlastel ja leedulastel. Viimased kolm, saanud vaid kakskümmend aastat maitsta vabadust ja sõltumatust, pidid hiljem oma idanaabri ettearvamatu käitumise tõttu maksma ränka verehinda.

Sajandite vältel on eestlased pidanud sõdu, millega on alati kaasas käinud ohvrid ja häving, kuid mis on õpetanud eesti rahvast võite ja kaotusi mehiselt kandma. Kuid see võit, mis saavutati Eesti Vabadussõjas, oli eesti rahva ajaloo ülim sündmus. See sisendas meisse elujõudu, kindlustades seega meie noore riigi alusmüüre ja võimaldas meil oma elu, töid ja tegemisi oma tahtmist mööda korraldada.

Vabadussõjas võitles eesti mees oma kahe ajaloolise vaenlase, venelastest enamlaste ja balti aadlikest sakslaste vastu. Raskete kaotuste hinnaga surusid Eesti väeosad 1919. aastal Punaarmee üksused tagasi, jõudes järjekordselt Pihkvasse. Samal ajal alustas ootamatult tegevust baltisakslaste Landeswehr, liikudes Eesti piiri poole ning vallutades Põhja-Lätis asunud Võnnu linna. 23. juunil toimus ajalooline Võnnu lahing, kus Landeswehr ja Rauddiviis said lüüa, ning järgnenud rünnakute käigus jõudsid Eesti väed Riia alla välja. Tänu eestlaste edukale sõjategevusele Lätis, sai võimu juurde Läti esimene president Karlis Ulmanis ja taastati Läti Vabariigi iseseisvus. 2. veebruaril 1920 alla kirjutatud rahulepinguga tunnustas Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik Eesti iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis Venemaal olid Eesti maa ja rahva kohta olnud. Kuidas need sündmused toimusid, sellest kõigest allpool.

printerisõbralik versioon esita küsimus