et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Perele pühendatav aeg on kasvanud

Kool.ee-haridusportaal :: Perele pühendatav aeg on kasvanud Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eePerele pühendatav aeg on kasvanud,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Perele pühendatav aeg on kasvanud

05.04.2010 avaldas New York Times värske USA-s läbiviidud uuringu tulemused, mis näitasid, et kuigi töölkäivad lapsevanemad kurdavad pidevalt, et neil ei jätku oma laste jaoks piisavalt vaba aega, veedetakse koos rohkem aega kui varasematel aastatel.

Uuringus, mille korraldasid kaks San Diego California Ülikooli (University of California) majandusteadlast, analüüsiti 12 varasemat, aastatel 1965-2007 tehtud uuringut ameeriklaste ajaveetmisharjumuste teemal. Selgus, et hoolimata erinevatest sissetulekutest on vanemate – eriti kõrgharidusega vanemate – poolt lastele pühendatav aeg alates 1990ndate keskpaigast märkimisväärselt kasvanud. (Abikaasadest majandusteadlaste Garey Ramey ja Valerie A. Ramey korraldatud uuringu tulemused ilmuvad diskussioonipaberis, mida esitletakse märtsikuus Washingtonis toimuval Brookings Institution'i poolt korraldataval konverentsil.)

Enne 1995. aastat veetsid emad koos lastega aega keskmiselt 12 tundi nädalas. Aastaks 2007 oli tundide arv kasvanud 21,2-le kõrgharidusega emade puhul ja 15,9-le madalama haridusega emade puhul.

Pennsylvania Ülikooli Whartoni kooli (Wharton School of the University of Pennsylvanis) majandusteadlaste Betsey Stevensoni ja Dan Sacksi korraldatud lisauurimuse käigus selgus, et kuigi peamisi vanemakohustusi täidavad ikka veel emad, on ka isad teinud edusamme – kõrgharidusega isad pühendavad lastele aega keskmiselt 9,6 tundi nädalas, mis ületab 1995. aasta tulemuse 4,5 tundi suisa kahekordselt. Madalama haridusega isad tegelevad lastega praegusel ajal 6,8 tundi nädalas, 1995. aastal oli tundide arv aga kõigest 3,7.

Perekonnauurijate sõnul peaks need uudised vähendama töölkäivate vanemate süükoormat.

„Vanemad tunnevad, et neil ei jätku lastega tegelemiseks piisavalt aega,” ütles Ellen Galinsky, New Yorgi Perekondade ja Töö Instituudi (Families and Work Institute in New York) president – instituut tegeleb tööjõu teemaliste uuringute korraldamisega. „Eelkõige tuleneb ajapuudus liigsest pühendumisest tööle, mistõttu vanemad muretsevadki, et lastega tegelemine jääb tahaplaanile. Ma ei ole kunagi kohanud vanemaid, kes usuvad, et veedavad koos lastega piisavalt aega.”

Kuigi ka varasemad uurimused on näidanud, et lastele pühendatav aeg on alates 1990ndatest olnud tõusuteel, on Garey ja Valerie Ramey uuring eriti oluline, sest arvesse on võetud väga paljusid ajaveetmisega seotud uuringuid ning uuringu andmed kajastavad nii laste vanuseastmeid kui ka vanemate haridustaset.

Fakt, et lastele pühendatakse järjest rohkem aega, näitab selgelt, et Ameerika perekonnamudel on muutumas. Paarid ootavad abiellumise ja laste saamisega üha kauem ning lahutuste näitajad langevad iga põlvkonnaga.

Pew uuringukeskuse (Pew Reserach Center) ühe uuringu kohaselt on laiemalt levima hakanud vaatenurk, et üksnes lapsed ei ole õnneliku abielu aluseks. 1990. aastal väitis 65% ameeriklastest, et lapsed mängivad väga olulist rolli abielu õnnestumisel, ent 2007. aastaks oli sellise väitega nõustujate arv kahanenud 41%-ni.

Dr. Stevensoni sõnul võib vanemlikele kohustustele kulutatud aja kasv anda rohkem teavet pigem kaasaegse abielu kui lastekasvatamise tavade kohta. Ta märgib, et kõrgharidusega vanemate puhul suureneb koosveedetud aeg 2-2,5 tunni võrra. „Kõik saavad kokku ning mõlemad, nii ema kui isa, tegelevad lapsega,” lisas Stevenson.

See võib viidata „hedonistlike abielude“ – nagu Dr. Stevenson seda nimetab – hulga suurenemisele. Sellise abielu puhul jagavad abikaasad omavahel nii koduseid kui töiseid kohustusi, et võimalikult palju koos aega veeta.

Varasematel aegadel olid paaridel perekonnas konkreetsed rollid, mis sageli takistasid üksteisega koosolemist – mehe ülesandeks oli töölkäimine, et peret üleval pidada, ning naine pidi olema kodune ja tegelema laste kasvatamisega.

„Sagenemas on tendents, et abiellutakse selle inimesega, kellega koos tahetakse ka midagi ette võtta,“ ütles Dr. Stevenson. „Seetõttu ei olegi üllatav, et mõned tegevused, mida koos tahetakse teha, hõlmavad ka lapsi.“

Kuidas vaba aega leitakse? Naised kulutavad vähem aega söögitegemisele ja kodu koristamisele ning mehed kahandavad töötundide arvu. 2007. aastal Majanduse Kvartaliajakirjas (The Quarterly Journal of Economics) ilmunud artiklis kirjutati, et aastatel 1965-2003 suurenes meeste ja naiste vaba aeg 4-8 tunni võrra.

Garey ja Valerie Ramey uurimus ei arvesta ilmselt seda ajavahemikku, mil vanemad ja lapsed on lihtsalt üksteise kõrval – näiteks lõunalauas või „Solitary“ mängides. Uuring keskendub pigem konkreetsetele tegevustele, kus vanemad tegelevad lapse eest hoolitsemisega.

„Siia alla kuulub näiteks laste kooliviimine, laste abistamine koduste ülesannete tegemisel ja nendega tagahoovis kulli mängimine,” sõnas Erik Hurst, vaba aja teemalise artikli kaasautor ja Chicago Ülikooli ärikooli (University of Chicago Booth School of Business) majandusteadlane. „Nende tegevuste arv on viimase 15-20 aasta jooksul kasvanud."

Dr. Galinsky ütleb, et kuigi vanemad ise leiavad, et neil napib lastega koos veetmiseks aega, on lastel hoopis teistsugune arvamus. Ühes väga olulises uuringus pealkirjaga „Küsi lastelt" („Ask the Children,“ Harper, 2000) uuris Dr. Galinsky enam kui 1000 lapselt, mis on see üks asi, mida nad oma vanematelt ootavad. Vanemad eeldasid, et lapsed soovivad nendega koos rohkem aega veeta, ent lapsed tahtsid siiski midagi muud.

„Lapsed soovisid, et nende vanemad ei oleks nii väsinud ja stressis,” ütles Dr. Galinsky.

Allikas: http://well.blogs.nytimes.com/2010/04/05/surprisingly-family-time-has-grown/

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 12. 04. 2010. 03:37

Time: 0.1391189 s.