Blastotsüstist areneb embrüo, mida kaitseb lootepõis. Lootepõis sisaldab lootevedelikku, mis tekitab lootele joogivaru ja eritiste kogumiskoha. Moodustub keskkond, kus loode saab vabalt liikuda. Lootepõis kujuneb kahest kestast – amnion seespool ja koorion väljaspool.

Koorionile arenevad sõrmetaolised jätked (koorionihatud), mis sulanduvad emaka limaskesta ja moodustavad platsenta.

Platsenta on kõige olulisem elund, mille kaudu toimub ema ja lapse vaheline hapniku ning toitainete liikumine. Koorionihattude veresooned ühinevad, mille tagajärjel tekib järjest suurenev veresoonkond ja lõpuks moodustub nabaväät. Nabaväädi kaudu jõuab ema hapniku- ja toitaineterikas veri looteni ning jääkained lootest ema elunditesse (kopsudesse, maksa, neerudesse), et sealtkaudu erituda.

Platsenta toodab ka olulisi hormoone. Esimestel rasedusnädalatel toodab see inimese kooriongonadotropiini (ingl human chorionic gonadotropin, hCG), mis aitab kollaskehal toota piisaval hulgal progesterooni. Kooriongonadotropiini kui usaldusväärset raseduse tunnust on naise verest või uriinist võimalik määrata juba 2–8 päeva pärast menstruatsiooni ärajäämist (hormonaalne rasedustest).

Kool.ee keskkond valis välja eesti rahva finantsasutuse Tartu Hoiu-laenuühistu, andmaks välja sihtotstarbelist Koolilaenu ja Energialaenu. Tutvu ka Tartu Hoiu-laenuühistu asutatud
Finants- ja Rahakooliga.

Tutvu koolilaenu tingimustega

Esita koolilaenu avaldus

Tutvu energialaenu tingimustega

Esita energialaenu avaldus