Siseveed ja sood
Kool.ee-haridusportaal :: Siseveed ja sood Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeSiseveed ja sood,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Siseveed ja sood
Soode omapära tuleneb paiga liigniiskusest, mis põhjustab lagunemata taimejäänuste ladestumise turbana. II korruse soode ekspositsioon annab ülevaate madalsoode, siirdesoode ja rabade elustikust. Tutvuda saab kooslustele tüüpiliste taimede, lindude ja putukatega ning turbanäidistega. Väljas on soode levikut tutvustav kaart.
Eesti alal sai soode areng alguse varsti pärast viimase jääaja lõppu. Meie vanemad sood on umbes 7000 - 8000-aastased. Suurem osa neist pärineb järvedest, kuid on ka selliseid, kus tegemist on olnud arumaa soostumisega. Nii järvede kinnikasvamise kui ka liigniiskete arumaade soostumine on protsessid, mis toimuvad praegugi. Soid moodustava turba ladestumine on aga väga aeglane -- näiteks kõrgsoos ehk rabas pakseneb turbakiht 1 - 1,5 mm aastas. Seega kulub meetrise turbakihi tekkeks ca tuhat aastat. Eesti rabades (soo arengu viimane staadium) on turba paksus enamasti 5 - 7 m. Kui oleme soo kuivendanud või turba temast välja kaevandanud, siis oleme selle soo ka praktiliselt hävitanud. On väga hea, et meie looduskaitsjad turbatootmist mingil määral talitseda suudavad.
Sood on Eesti rikkus. Kui paljud Kesk-Euroopa riigid on oma sood peaaegu täielikult ära hävitanud ja näevad nüüd vaeva nende taastamisega, siis Eesti territooriumist on koguni 1/5 kaetud soodega. Terve rida neist kuulub ka looduskaitse alla.
Sood kujutavad endast väga omapärast looduse osa. Soo taimekoosluste iseärasused tulenevad kasvukoha liigniiskusest ja mulla kui taimekasvualuse puudumisest. Moodustab ju soode pinnase turvas -- poolkõdunenud taimne mass, millest taimedel on peaaegu võimatu toitaineid kätte saada. Sellistes tingimustes suudavad hakkama saada vaid "valitud" taimeliigid. Soodele tüüpiliste loomade seas on suur osa selliseid, kes inimese lähedust pelgavad. Välja arvatud ehk sügisesel jõhvika- ja seeneajal me sohu eriti ei satu, seepärast on loomadel seal rahulik.
----
Eesti Loodusmuuseum, Tallinn Lai 29A
tel:(+372)64-11-739; faks:(+372)64-11-738
www.loodusmuuseum.ee
 | |
| |
|
