Eesti geoloogia
Kool.ee-haridusportaal :: Eesti geoloogia Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeEesti geoloogia,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Eesti geoloogia
Eesti geoloogia väljapanek tutvustab meie ala geoloogilist kujunemist ja elu arengut siin läbi sadade aastamiljonite. Lisaks antakse ülevaade Eesti tänast geoloogilist ehitustest ja maavaradest.
Väljapanek algab moonde- ja magmakivimitega Eesti ala kujunemisperioodist ligi 1,9-1,5 miljardit aastat tagasi, kui Svekofennia kurrutusega seotud tektoonilised jõud kuhjasid kokku maakoore fragmente ja moodustus stabiilne mandriline maakoor. Proterosoilise vanusega moonde- ja magmakivimeid saab Eestis uurida vaid puursüdamikes ja rändkivides, sest nendest koosnev kristalne aluskord lamab maapõues nooremate settekivimite ja setendite all. Eesti ala vanimad säilunud settekivimid on Proterosoikumi lõpust pärinevad Vendi kompleksi liivakivid, aleuroliidid ja savid.
Järgnev osa ekspositsioonist kajastab Eesti geoloogilist arengut Vara-Paleosoikumis, ligi 550-350 miljonit aastat tagasi. Varapaleosoilises madalmeres kuhjunud setetest on moodustunud Eesti aluspõhja settekivimid. Ekspositsioonis saab tutvuda kõigi Eesti olulisemate settekivimitega, sealhulgas üle 500 miljoni aasta vanuse Kambriumi ladestu sinisaviga, Ordoviitsiumi ja Siluri ladestu eriilmeliste paekividega ning Devonile iseloomuliku punase liivakiviga.
Aluspõhja settekivimites leidub arvukalt fossiile – siinses Paleosoikumi meres elutsenud loomade ja taimede kivistunud jäänuseid. Kõige sagedamini kohtab selgrootute loomade fossiile, millele alates Silurist lisanduvad ka esimeste selgroogsete – lõuatute ja kalade –kivistised. Ekspositsioonis on võimalik näha Eesti ühe suurima Ordoviitsiumi vanusega trilobiidi Estoniites laurssoni fossiili, Siluri tabulaatseid koralle, Devoni liivakividest leitud suure lõuatu kala Tartuosteus giganteus’e kõhukilpi ja veel ligi 70 ürgse looma- ja taimeliigi fossiili.
Kvaternaari geoloogia ekspositsioon kajastab Eestis viimase 400 000 aasta jooksul aset leidnud sündmusi. Sellel perioodil katsid meie ala korduvalt mandriliustikud. Liustike kulutav ja kuhjav tegevus ning liustike sulaveed on kujundanud Eesti tänapäevase pinnamoe. Muuseumi ekspositsioon tutvustab põhjapoolsetelt aladelt meile kantud rändkivide tüüpe ning jää- ja liustike sulavete setteid. Eksponeeritakse ka Eestis elutsenud ürgsete imetajate, nagu mammutid ja karvased ninasarvikud, luuosiseid.
Eesti maavarade ekspositsioon annab ülevaate Eestis kaevandatavatest maavaradest – põlevkivi st, lubjakivist, dolomiidist, turbast, savist, liivast, järvemudast ja põhjaveest. Lisaks on välja pandud mõningaid näidiseid maavaradest, mida hetkel ei kaevandata, sealhulgas näiteks fosforiit ja graptoliitargilliit. Osasid meie olulisemaid maavarasid, sealhulgas ka Eesti rahvuskivi paekivi erimeid, on külastajal võimalik lähemalt uurida.
----
Eesti Loodusmuuseum, Tallinn Lai 29A
tel:(+372)64-11-739; faks:(+372)64-11-738
www.loodusmuuseum.ee
 | |
| |
|
