Läänemeri
Kool.ee-haridusportaal :: Läänemeri Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeLäänemeri,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Läänemeri
Mererand:
Eesti tähelepanuväärseim rannatüüp on pankrand. Püstloodis pangal suudavad elupaiga leida vähesed soontaimeliigid, kohati kasvab aga rikkalikumalt samblaid. Mõnel panganukil pesitseb lindegi. Ekspositsiooni liiva- ning kliburanna osa tutvustab eelkõige nendes paikades tegutsevaid linde, vähemal määral ka putukaid ja taimi. Samuti näidatakse väljapaneku rannaniidu osas peamiselt seal pesitsevaid, toituvaid ning rändel peatuvaid linnuliike. Ülevaate mererandade taimedest saab saalis oleva arvuti abil.
Läänemeri:
Läänemere kujunemine algas umbes 13 000 aastat tagasi, mil tema nõgu ning Eesti ala katnud mandrijää hakkas sulama. Praeguseks on Läänemeri sügavale mandrisse ulatuv veekogu, mida ühendavad maailmamerega kitsad ja madalad väinad. Sisemere pindala on 386 000 ruutkilomeetrit ning keskmine sügavus vaid 86 meetrit. Läänemere sügavaim koht (459 m) asub Landsorti süvikus. Merre suubub suur hulk jõgesid.
Madal Läänemeri on suurim riimveeline (madala soolsusega) meri ja, kahjuks küll, kõrgeima reostuskoormusega meri maailmas. Ometi kätkeb ta endas hulgaliselt elustikku. Mereimetajatest elavad Läänemeres hall- ja viigerhüljes ning hiljuti on kinnitust leidnud pringli esinemine ka Eesti territoriaalvetes. Ainult meres elavate kalade liigiline mitmekesisus on siinsete mageveeliikidega võrreldes väike. Mageveekalad elutsevad madalaveelistes lahtedes ja jõesuudme-aladel.
Rannikumere sügavamad ja soolasema veega alad on tõeliste mereliikide pärusmaa. Kalad, kes rändavad sigima merest mageveekogudesse (lõhe, meriforell, jõesilm) või vastupidi (angerjas), on siirdekalad. Riimvees toituvad ja kasvavad kalad, kes rändavad kudema jõe suudmesse või alamjooksule, on poolsiirdekalad (vimb). Kudemisrände ajal enamik siirdekalu ei toitu ning rände lõpuks muutuvad nad kurnatuks või hukkuvad. Angerjas ja jõesilm suunduvad kudema vaid kord elus.
Vahel pakub meri üllatusi väga haruldaste kalaliikide näol. Tähelepanuväärseim neist on kindlasti üliharuldane, dinosauruste ajastust pärinev luukala – atlandi tuur. Atlandi tuura arvatakse maailmas elavat veel vaid umbes 1000 isendit. See 1996. aasta mais Muhu saare kalurite poolt tabatud 2,9 meetri pikkune ja 136 kilogrammi raskune elukas on teadaolevalt Eesti vetest püütutest suurim. Maailma kiireim ujuja mõõkkala on meil haruldane eksikülaline, kes laialt on levinud kõikide ookeanide troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Eksponeeritud 2,46 meetri pikkune ja 81 kilogrammi raskune loom leiti 1998. aasta augustis Saaremaa rannast.
----
Eesti Loodusmuuseum, Tallinn Lai 29A
tel:(+372)64-11-739; faks:(+372)64-11-738
www.loodusmuuseum.ee
 | |
| |
|
