Maailma loomastik

Maailma loomastik

Kui põhiliselt saab Eesti Loodusmuuseumis näha eestimaiseid loomi, siis üks saal on pühendatud loomadele mujalt maailmast. Esindatud on kõik maailmajaod.

Maailma loomastiku liigirikkus ulatub miljonitesse. Muuseumi ekspositsiooni on neid mahtunud sadakond.

Loomade tähelepanuväärne võime kohastuda ümbritseva elukeskkonnaga on lubanud neil hõivata enamiku Maal leiduvatest elupaikadest. Maa suurim elukeskkond – meri on koduks suurimatele ja väikseimatele olenditele maailmas.

Põhja-Ameerika põhjapoolseimad alad on igijääga kaetud saared. Neist lõunas paiknevas lagetundras uitavad põhjapõdrakarjad. Veelgi lõunapool, laiaulatuslikus okasmetsavööndis elavad karud, hundid, koiotid, ilvesed, puumad jt. Kesk-Läänes aga laiub rohtla ehk preeria, mille võimsaim asukas on ameerika piison.

Aafrikas elavad suurim maismaaloom elevant, suurim lind jaanalind ning kõrgeim loom kaelkirjak. Mandri kõige ulatuslikumaid alasid katavad rohtlad ehk savannid ja kõrbed ning poolkõrbed. Rohustel tasandikel kulgevad tohutud gnuude, sebrade ja pühvlite karjad, elavad lõvid, ninasarvikud, hüäänid, soomusloomad, raisakotkad. Poolkõrbes jahib maailma kiireim jooksja – gepard. Keskosa vihmametsades toimetavad gorillad ja šimpansid. Märgaladel elab palju haigruid, pelikane, flamingosid.

Maailmajagudest suurim – Aasia – hõlmab kolmandiku kogu maailmast. Siin on palju inimtühje alasid. Põhjas paikneb külm hiiglaslik tundra- ja taiga-ala – Siber. Suurem osa Kagu-Aasiast on soe ja niiske ning kaetud tohutult liigirikaste troopiliste vihmametsadega. Edelanurgas asuvad Lähis-Ida kuumad ja kuivad alad. Aasia elevant, tiiger, panter, babirussa, tontkandlane, tuttmakaak, orangutang on mõned selle võimsa maailmajao ülirikkast elustikust.

Kõige ebatavalisemad on Austraalia loomad ja taimed. Siin elab ligi 2/3 maailma 266 kukkurlooma liigist. Viimaste hulka kuuluvad näiteks kängurud, koaalad, kuskused, bandikutid, vombatid. Ainsad munevad imetajad – nokkloom ja sipelgasiil elavad samuti Austraalias. Kirdeosa palavad ja niisked igihaljad troopilised vihmametsad ning sood on koduks krokodillidele ja veelindudele.

Keset Arktikat Põhja-Jäämeres triiviv hiiglaslik paakjää ei sula suvelgi. Arktikasse kuuluvad ka maailma suurim saar Gröönimaa, Põhja-Jäämere saared ning Põhja-Ameerika ja Euraasia tundraalad. Puid siin ei kasva. Maailma suurim kiskja – jääkaru on Arktika valitseja ja ainus kiskja üldse, kes ei pelga inimest. Arktika tohutu suurtel linnulaatadel pesitsevad lunnid, algid, ürrid, krüüslid, kaljukajakad jt. Kõrgarktikas suudab talve üle elada vaid lumepüü.

Antarktika manner on suurima keskmise kõrgusega (2040 m üle merepinna), mis muudab sealse madalate temperatuuridega kliima veelgi karmimaks. Taimedest taluvad seda vaid samblad. Siinsed tavalisemad linnud on pingviinid, albatrossid ja tormilinnud.

----
Eesti Loodusmuuseum, Tallinn Lai 29A
tel:(+372)64-11-739; faks:(+372)64-11-738
www.loodusmuuseum.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus