et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Saetööstuse liinioperaator

Kool.ee-haridusportaal :: Saetööstuse liinioperaator Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeSaetööstuse liinioperaator,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Saetööstuse liinioperaator

OLULISED MOMENDID

  • Saetööstust mõjutavad suurel määral hooajalisus ning ilmastikuolud.
  • Tänapäeva saetööstuses kasutatakse arvuti abil juhitavaid seadmeid.
  • Operaator saetööstuses peab omama teadmisi nii puidust kui masinaid juhtivatest arvutiprogrammidest.

TÖÖ ISELOOM

Saeliini operaator juhib palkide saematerjaliks lahtilõikuse protsessi. Töö toimub arvuti­põhiselt juhitavatel masinatel. Kõigepealt installeerib operaator masinasse saekava, siis käivitab ning häälestab liini. Edasi jälgib ta tööprotsessi alates palkide sissevõtust kuni saematerjali sorteerimiseni. Samuti tuleb tal jälgida, et toodang tuleks kvaliteetne. Saeliini operaatori tööülesannete hulka kuuluvad tööd saemasina tehnohooldel ja remondil.

Saematerjalide sorteerimisliini operaator on oskustööline, kes, kasutades saeveski või järeltöötlemisettevõtte sorteerimisliini juhtimisseadmeid, sorteerib kas kuivatatud või kuivatamata saematerjali erinevatesse kvaliteedi- ja dimensiooniklassidesse ning salvestab sorteerimisandmed. Operaator jälgib lahtilõikusseadmetelt sorteerimisele tuleva materjali kvaliteeti, sorteerimisliini korrasolekut ning vajadusel kõrvaldab tõrked. Saematerjale tuleb sorteerida kasutuspõhiselt (höövelmaterjaliks või liimpuiduks) või tugevuspõhiselt (erinevad tugevusklassid).

Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator on oskustööline, kelle tööülesanneteks on saematerjalide kalibreerimine, optimeerimine, sõrmjätkamine, hööveldamine ja/või liimimine. Operaator seadistab puidupinke vastavalt materjali profiilile ja mõõtmetele, sooritab tööoperatsioone neil pinkidel ning loeb tööjooniseid. Saematerjalide järel-töötlemisliini operaatori töö nõuab toorme ning toodangukvaliteedi ja toodetavate materjalide kasutusvaldkondade tundmist, töökeskkonnale esitatavate nõuete täitmist, pingetaluvust, täpsust ning tähelepanelikkust.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Saetööstust tervikuna mõjutavad väga suurel määral hooajalisus ja ilmastikuolud. Madal­hooaeg on suvi ning toormaterjali (palki) kogutakse peamiselt talvel. Hooajalisus ja kehvad ilmastikuolud avaldavad väga suurt mõju eelkõige väikestele saeveskitele, kellel puudub võimalus varusid hankida ja sel moel riske maandada.

Saetööstuses on olemas palgi estakaad, sorteerimisliin, ladustamiskoht; saemehhanism (raamsaag, palgilõikur, ketassaag ning lintsaag) palgi lõikamiseks; saemehhanism plankude lõikamiseks ja töötlemiseks, saepuru imur, puiduhakkur.

Saepuruimur on oluline tööohutuse seisukohalt. Puiduhakkur on vajalik saagimisest tekkivate puidujäätmete töötlemiseks ja müügiks.

Kuna saetööstuses valitseb tugev müra, on töötajatel olemas isikukaitsevahendid (kõrva-klapid, kõrvatropid). Jälgida tuleb, et riietuses ei oleks selliseid detaile, mis masina vahele võiksid jääda. Silmi tuleb kaitsta kaitseprillidega, käes peavad olema töökindad ja jalas libisemiskindla tallaga jalatsid.

Tavaliselt toimub töö saetööstuses vahetustega.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Kõik saeveskite töölised peavad tundma ja järgima tööohutusnõudeid, oskama vajadusel anda esmaabi nii enesele kui teistele.

Tunda tuleb erinevaid ajameid ja nende tööpõhimõtteid ning kasutamist puidu-töötlemisettevõtete erinevates sõlmedes.

Saeliini operaatori töö nõuab head toorme kvaliteedi ning saematerjalide liigi ning kvaliteedi tundmist, töökeskkonnale esitatavate nõuete täitmist, pingetaluvust, täpsust, tähele­panelikkust, kiiret reageerimisvõimet.

Tal peavad olema põhjalikud teadmised saetööstuse tehnoloogiast (tootmisliinide ülesehitus, tehnoloogiliste sõlmede ehitus, erinevate sõlmede töö sünkroonsus jne).

Et osata määrata toodete kvaliteeti, peab operaator teadma puidurikete tekkepõhjusi, oskama neid määrata nii sae- kui ümarmaterjalis. Samuti peab ta tundma palkide mõõdustikke ning kvaliteediklasse.

Kuna tänapäevased tootmisliinid on arvutiga juhitavad, peab operaator oskama kasutada tootmisliinide tööarvutite programme ning teadma, kuidas liiguvad andmed ja käsklused infosüsteemis.

Saeliini operaatori kutsenõuded on toodud Saeliini operaator II kutsestandardis. Saeliini operaator II kutse omistamise eelduseks on vähemalt põhiharidus, kutsestandardile vastav kutsealane koolitus või vähemalt 1-aastane töökogemus saeveskis saeliinioperaatori ametikohal.

Saematerjalide sorteerimisliini operaator II kutse omistamise eelduseks on vähemalt põhiharidus, kutsestandardile vastav kutsealane koolitus või vähemalt 1-aastane töökogemus saeveskis või järeltöötlemisettevõttes.

Saematerjalide operaator peab teadma sorteerimisliinide juhtimis- ja tööseadmeid ning oskama sisestada sorteerimisandmeid arvutisse. Ta peab oskama kõrvaldada tõrkeid, mis sorteerimis­liinil tekivad. Saematerjale tuleb sorteerida kasutuspõhiselt (höövelmaterjaliks või liimpuiduks) või tugevuspõhiselt (erinevad tugevusklassid).

Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II kutse omistamise eelduseks on vähemalt põhiharidus, kutsestandardile vastav kutsealane koolitus või vähemalt 1-aastane töökogemus saematerjalide järeltöötlemisliini operaatori ametikohal.

Järeltöötlemisliini operaator peab tundma erinevaid liimpuidu liike ja nende kasutus-valdkondi, liimimistehnoloogiaid, höövelpinke ja hööveldamise tehnoloogiat, sõrmjätkamise tehnoloogiat. Puidu järeltöötlemine toimub erinevate lõikeinstrumentide abil. Järeltöötlemis­liini operaator peab teadma, millist liiki lõikeinstrumenti millise tööoperatsiooni puhul kasutada, kuidas peavad olema seadistatud lõikehambad, et ei tekiks praaki.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Saematerjalide tehnoloogiat ja saetööstuse seadmete baasteadmisi saab omandada kõikides puidu­töötlemiserialasid õpetavates kutseõppeasutustes – Haapsalu Kutsehariduskeskuses, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis, Luua Metsanduskoolis, Võrumaa Kutsehari-duskeskuses, Narva Kutseõppekeskuses, Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, Valgamaa Kutseõppekeskuses puidutöötlemise tehnoloogia erialal. Õpe toimub nii keskhariduse kui põhihariduse baasil. Narva õppekeskuses saab puidupingi­tööliseks õppida ka ilma põhi­haridust eelnevalt omamata.

Puidutöötlemise tehnoloogias õpetatakse puiduteadust, puidukuivatamist, puitmaterjalide tehnoloogiat, mööblitoodete konstrueerimist, arvutiõpetust, lõiketehnoloogiat, metallide tehnoloogiat, puitkuivatite projekteerimist, saematerjalide tehnoloogiat ning saetööstuse seadmeid. Lisaks on võimalik õppida järgmisi valikaineid: spooni ja vineeri tootmine, mööbli­pakend ja selle tehnoloogia, puulõige, intarsia jm.

Saetööstuse operaator omandab teadmised puittoorme ressurssidest ja nende kasutamisest, saetööstuses kasutatavatest ümarmaterjali liikidest ja kvaliteedist, saetööstuse toodangust: saematerjali kvaliteeti mõjutavatest puiduriketest, sorteerimisest, saekavade koostamise alustest, saematerjalide kuivatamisest, hööveldamisest, sõrmjätkamisest, liimimisest, viimistlemisest, ajamitest, kaasaegsetest lõikeinstrumentidest, keskkonnajuhtimisest.

Praktika läbitakse nüüdisaegsetes puidutöökodades, tootmistehnoloogilised praktikad aga vabariigi saetööstusettevõtetes.

Õppeainetest võiks üldhariduskooli õpingute ajal enam tähelepanu pöörata füüsikale, matemaatikale, joonestamisele, samuti peaks meeldima mehhanismidega töötamine. Töö- ja tehnoloogiaõpetus peaks toetama huvi puiduvaldkonna vastu.

TÖÖVÄLJAVAATED

Saetööstuse edukus sõltub suurel määral toormaterjali kättesaadavusest, kvaliteedist, hinnast, tarne stabiilsusest ning tarnetingimustest. Tulenevalt tooraine asukohast nihkub saetööstus tervikuna järjest rohkem ida poole (Ida-Euroopa, Skandinaavia, Venemaa), mille tulemusena suletakse Lääne-Euroopas suuremaid sae- ja höövlitööstuseid. Pikaajalises perspektiivis (ca 10+ aastat) kolivad kõik suuremad saetööstused (nii Eestis kui lähiümbruses) järjest lähemale toormaterjalile ehk Venemaale. Eestis toormaterjali kõikidele saekaatritele ei jätku. 2005. aastal toodi Venemaalt Eestisse ca 40% vajaminevast palgist. 2006. aastal võib imporditava toormaterjali osakaal olla juba 50% või rohkem.

Eesti saetööstuse arengut viimastel aastatel iseloomustab suurte saekaatrite tekkimine ning väikeste saekaatrite lahkumine turult. Saetööstuses tegutsevaid firmasid võib liigitada tootmis­mahu ning lisategevuste järgi. Suurfirmasid iseloomustab ka suur hulk lisategevusi – näiteks metsatöötlemine, puidukogumine, hööveldamine, kuivatamine, immutamine, ladustamine, värvimine, palkmajade ehitus, liimpuittoodete valmistamine jne. Väikefirmasid iseloomustab pigem keskendumine ühele konkreetsele nišitootele – näiteks jämedate, ebastandardsete ja ülipikkade palkide lõikamine.

Eesti Statistikaameti andmetel töötas saetööstuses (puidu saagimine, hööveldamine, immutamine) 2003. aastal kokku ca 7900 inimest, ehk ühes firmas töötas keskmiselt 15 töötajat. Eesti Metsatööstuse Liitu kuuluvates firmades töötas 2005.a seisuga kokku ligi 5000 töötajat. Keskmine töötajate arv on Metsatööstuse Liitu kuuluvates firmades suurem, kuna liidu liikmed on peamiselt suurfirmad.

Väiksemas saeveskis on vaja ca 8-10 töölist vahetuses, olenevalt paljuski saeveski seadmete automatiseerituse tasemest. Statistikaameti andmetel töötab antud sektori firmades keskmiselt 15 töötajat. Suuremates saeveskites on tööl keskmiselt 40 inimest.

Toodangumahult suuremad saeveskid on Imavere Saeveski, Paikuse Saeveski (mõlemad kuuluvad Skandinaavia puidu- ja paberitootmiskontserni Stora Enso),AS Toftan. Paljud saekaatrid ekspordivad oma toodangu erinevatesse riikidesse (alates Jaapanist ja lõpetades Austraaliaga).

Lähiajal on oodata, et suured saetööstused muutuvad järjest suuremaks ja tugevamaks, väikesed saetööstused tõenäoliselt jäävad tegutsema mingis väga kitsas valdkonnas, ostetakse suurte poolt ära või lõpetavad oma tegevuse.

LÄHEDASED AMETID

Puidutööpingi operaator

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk saetööstuse sektoris 2004. aastal 6009 krooni kuus. Maapiirkondades on brutopalk keskmisest palgast kuni 15% madalam. Harjumaal ja suuremates saeveskites on keskmine brutopalk riigi keskmisest märkimis­väärselt suurem. Metsatööstuse Liidu liikmete töötajate keskmine brutopalk 2004. aastal oli 6 960 krooni kuus.

TÄIENDAV INFO

Kutset omistavaks organiks on Eesti MetsatööstuseLiit.
Kontakt: Viljandi mnt 18A, 11216 Tallinn
Tel: 656 7643
www.emtl.ee

Eesti Metsatööstuse Liit on valdavalt puidu- ja metsatööstusega seotud ettevõtteid ühendav vabatahtlik organisatsioon, mis asutati 1996. aastal. Mittetulundusühingu Eesti Metsatööstuse Liit liikmete arv 2006. aasta lõpuks oli 53, sealhulgas kolm erialast haridust andvat õppeasutust. Liidu missiooniks on Eesti metsatööstuse konkurentsivõime tõstmine läbi ettevõtluskeskkonna parendamise ja sotsiaalse stabiilsuse tagamise.

Tähtsaim seadus, millest saekaatri omanik peab lähtuma, on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTS). Ettevõtja peab viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab nende parameetreid ning hindab ohutegurite mõju töötaja tervisele. Selle analüüsi alusel peab ta koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks (TTS, par. 13).

Jälgida tuleks mürataset, vibratsiooni, masinate ja seadmete liikuvaid ja teravaid osi ning saepuru tolmust tekkivat õhusaastet.

Osa ettevõtjaid laseb oma ettevõttes teha iga kahe aasta tagant kõigil töötajatel ja igal uuel töötajal tervishoiukontrolli,et saada kinnitust, kas antud inimene üldse võib oma ametikohal töötada ning kuidas aja jooksul tervislik seisund muutunud on. Samuti saavad töötajad soovitusi läbivaatust teostanud arstilt.

Kutseala hõive

SAETÖÖSTUSE LIINIOPERAATORID

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Töö­pakkumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Puidutöötlemise operaator (ISCO 8141)

154

360

607

2005

Puidutöötlemise operaator (ISCO 8141)

425

295

515

2006

Puidutöötlemise operaator (ISCO 8141)

350

208

315

2007

Puidutöötlemise operaator (ISCO 8141)

138

155

282

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

Allikas: Sotsiaalministeerium

** ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations) järgi

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

 

2004

2005

2006

Metsamajandus, metsavarumine ja neid teenindavad tegevusalad

7 267

8 365

9 105

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes), I kvartal 2004 – III kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 407

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

 

10 322

11 549

10 899

12 270

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 22. 07. 2008. 08:47

Time: 0.0699320 s.