Saetööstuse liinioperaator
Kool.ee-haridusportaal :: Saetööstuse liinioperaator Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeSaetööstuse liinioperaator,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Saetööstuse liinioperaator
-
Saetööstust mõjutavad suurel määral hooajalisus ning ilmastikuolud.
-
Tänapäeva saetööstuses kasutatakse arvuti abil juhitavaid seadmeid.
-
Operaator saetööstuses peab omama teadmisi nii puidust kui masinaid juhtivatest arvutiprogrammidest.
Saeliini operaator juhib palkide saematerjaliks lahtilõikuse protsessi. Töö toimub arvutipõhiselt juhitavatel masinatel. Kõigepealt installeerib operaator masinasse saekava, siis käivitab ning häälestab liini. Edasi jälgib ta tööprotsessi alates palkide sissevõtust kuni saematerjali sorteerimiseni. Samuti tuleb tal jälgida, et toodang tuleks kvaliteetne. Saeliini operaatori tööülesannete hulka kuuluvad tööd saemasina tehnohooldel ja remondil.
Saematerjalide sorteerimisliini operaator on oskustööline, kes, kasutades saeveski või järeltöötlemisettevõtte sorteerimisliini juhtimisseadmeid, sorteerib kas kuivatatud või kuivatamata saematerjali erinevatesse kvaliteedi- ja dimensiooniklassidesse ning salvestab sorteerimisandmed. Operaator jälgib lahtilõikusseadmetelt sorteerimisele tuleva materjali kvaliteeti, sorteerimisliini korrasolekut ning vajadusel kõrvaldab tõrked. Saematerjale tuleb sorteerida kasutuspõhiselt (höövelmaterjaliks või liimpuiduks) või tugevuspõhiselt (erinevad tugevusklassid).
Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator on oskustööline, kelle tööülesanneteks on saematerjalide kalibreerimine, optimeerimine, sõrmjätkamine, hööveldamine ja/või liimimine. Operaator seadistab puidupinke vastavalt materjali profiilile ja mõõtmetele, sooritab tööoperatsioone neil pinkidel ning loeb tööjooniseid. Saematerjalide järel-töötlemisliini operaatori töö nõuab toorme ning toodangukvaliteedi ja toodetavate materjalide kasutusvaldkondade tundmist, töökeskkonnale esitatavate nõuete täitmist, pingetaluvust, täpsust ning tähelepanelikkust.
keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg
Saetööstust tervikuna mõjutavad väga suurel määral hooajalisus ja ilmastikuolud. Madalhooaeg on suvi ning toormaterjali (palki) kogutakse peamiselt talvel. Hooajalisus ja kehvad ilmastikuolud avaldavad väga suurt mõju eelkõige väikestele saeveskitele, kellel puudub võimalus varusid hankida ja sel moel riske maandada.
Saetööstuses on olemas palgi estakaad, sorteerimisliin, ladustamiskoht; saemehhanism (raamsaag, palgilõikur, ketassaag ning lintsaag) palgi lõikamiseks; saemehhanism plankude lõikamiseks ja töötlemiseks, saepuru imur, puiduhakkur.
Saepuruimur on oluline tööohutuse seisukohalt. Puiduhakkur on vajalik saagimisest tekkivate puidujäätmete töötlemiseks ja müügiks.
Kuna saetööstuses valitseb tugev müra, on töötajatel olemas isikukaitsevahendid (kõrva-klapid, kõrvatropid). Jälgida tuleb, et riietuses ei oleks selliseid detaile, mis masina vahele võiksid jääda. Silmi tuleb kaitsta kaitseprillidega, käes peavad olema töökindad ja jalas libisemiskindla tallaga jalatsid.
Tavaliselt toimub töö saetööstuses vahetustega.
Kõik saeveskite töölised peavad tundma ja järgima tööohutusnõudeid, oskama vajadusel anda esmaabi nii enesele kui teistele.
Tunda tuleb erinevaid ajameid ja nende tööpõhimõtteid ning kasutamist puidu-töötlemisettevõtete erinevates sõlmedes.
Saeliini operaatori töö nõuab head toorme kvaliteedi ning saematerjalide liigi ning kvaliteedi tundmist, töökeskkonnale esitatavate nõuete täitmist, pingetaluvust, täpsust, tähelepanelikkust, kiiret reageerimisvõimet.
Tal peavad olema põhjalikud teadmised saetööstuse tehnoloogiast (tootmisliinide ülesehitus, tehnoloogiliste sõlmede ehitus, erinevate sõlmede töö sünkroonsus jne).
Et osata määrata toodete kvaliteeti, peab operaator teadma puidurikete tekkepõhjusi, oskama neid määrata nii sae- kui ümarmaterjalis. Samuti peab ta tundma palkide mõõdustikke ning kvaliteediklasse.
Kuna tänapäevased tootmisliinid on arvutiga juhitavad, peab operaator oskama kasutada tootmisliinide tööarvutite programme ning teadma, kuidas liiguvad andmed ja käsklused infosüsteemis.
Saeliini operaatori kutsenõuded on toodud Saeliini operaator II kutsestandardis. Saeliini operaator II kutse omistamise eelduseks on vähemalt põhiharidus, kutsestandardile vastav kutsealane koolitus või vähemalt 1-aastane töökogemus saeveskis saeliinioperaatori ametikohal.
Saematerjalide sorteerimisliini operaator II kutse omistamise eelduseks on vähemalt põhiharidus, kutsestandardile vastav kutsealane koolitus või vähemalt 1-aastane töökogemus saeveskis või järeltöötlemisettevõttes.
Saematerjalide operaator peab teadma sorteerimisliinide juhtimis- ja tööseadmeid ning oskama sisestada sorteerimisandmeid arvutisse. Ta peab oskama kõrvaldada tõrkeid, mis sorteerimisliinil tekivad. Saematerjale tuleb sorteerida kasutuspõhiselt (höövelmaterjaliks või liimpuiduks) või tugevuspõhiselt (erinevad tugevusklassid).
Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II kutse omistamise eelduseks on vähemalt põhiharidus, kutsestandardile vastav kutsealane koolitus või vähemalt 1-aastane töökogemus saematerjalide järeltöötlemisliini operaatori ametikohal.
Järeltöötlemisliini operaator peab tundma erinevaid liimpuidu liike ja nende kasutus-valdkondi, liimimistehnoloogiaid, höövelpinke ja hööveldamise tehnoloogiat, sõrmjätkamise tehnoloogiat. Puidu järeltöötlemine toimub erinevate lõikeinstrumentide abil. Järeltöötlemisliini operaator peab teadma, millist liiki lõikeinstrumenti millise tööoperatsiooni puhul kasutada, kuidas peavad olema seadistatud lõikehambad, et ei tekiks praaki.
Saematerjalide tehnoloogiat ja saetööstuse seadmete baasteadmisi saab omandada kõikides puidutöötlemiserialasid õpetavates kutseõppeasutustes – Haapsalu Kutsehariduskeskuses, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis, Luua Metsanduskoolis, Võrumaa Kutsehari-duskeskuses, Narva Kutseõppekeskuses, Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, Valgamaa Kutseõppekeskuses puidutöötlemise tehnoloogia erialal. Õpe toimub nii keskhariduse kui põhihariduse baasil. Narva õppekeskuses saab puidupingitööliseks õppida ka ilma põhiharidust eelnevalt omamata.
Puidutöötlemise tehnoloogias õpetatakse puiduteadust, puidukuivatamist, puitmaterjalide tehnoloogiat, mööblitoodete konstrueerimist, arvutiõpetust, lõiketehnoloogiat, metallide tehnoloogiat, puitkuivatite projekteerimist, saematerjalide tehnoloogiat ning saetööstuse seadmeid. Lisaks on võimalik õppida järgmisi valikaineid: spooni ja vineeri tootmine, mööblipakend ja selle tehnoloogia, puulõige, intarsia jm.
Saetööstuse operaator omandab teadmised puittoorme ressurssidest ja nende kasutamisest, saetööstuses kasutatavatest ümarmaterjali liikidest ja kvaliteedist, saetööstuse toodangust: saematerjali kvaliteeti mõjutavatest puiduriketest, sorteerimisest, saekavade koostamise alustest, saematerjalide kuivatamisest, hööveldamisest, sõrmjätkamisest, liimimisest, viimistlemisest, ajamitest, kaasaegsetest lõikeinstrumentidest, keskkonnajuhtimisest.
Praktika läbitakse nüüdisaegsetes puidutöökodades, tootmistehnoloogilised praktikad aga vabariigi saetööstusettevõtetes.
Õppeainetest võiks üldhariduskooli õpingute ajal enam tähelepanu pöörata füüsikale, matemaatikale, joonestamisele, samuti peaks meeldima mehhanismidega töötamine. Töö- ja tehnoloogiaõpetus peaks toetama huvi puiduvaldkonna vastu.
Saetööstuse edukus sõltub suurel määral toormaterjali kättesaadavusest, kvaliteedist, hinnast, tarne stabiilsusest ning tarnetingimustest. Tulenevalt tooraine asukohast nihkub saetööstus tervikuna järjest rohkem ida poole (Ida-Euroopa, Skandinaavia, Venemaa), mille tulemusena suletakse Lääne-Euroopas suuremaid sae- ja höövlitööstuseid. Pikaajalises perspektiivis (ca 10+ aastat) kolivad kõik suuremad saetööstused (nii Eestis kui lähiümbruses) järjest lähemale toormaterjalile ehk Venemaale. Eestis toormaterjali kõikidele saekaatritele ei jätku. 2005. aastal toodi Venemaalt Eestisse ca 40% vajaminevast palgist. 2006. aastal võib imporditava toormaterjali osakaal olla juba 50% või rohkem.
Eesti saetööstuse arengut viimastel aastatel iseloomustab suurte saekaatrite tekkimine ning väikeste saekaatrite lahkumine turult. Saetööstuses tegutsevaid firmasid võib liigitada tootmismahu ning lisategevuste järgi. Suurfirmasid iseloomustab ka suur hulk lisategevusi – näiteks metsatöötlemine, puidukogumine, hööveldamine, kuivatamine, immutamine, ladustamine, värvimine, palkmajade ehitus, liimpuittoodete valmistamine jne. Väikefirmasid iseloomustab pigem keskendumine ühele konkreetsele nišitootele – näiteks jämedate, ebastandardsete ja ülipikkade palkide lõikamine.
Eesti Statistikaameti andmetel töötas saetööstuses (puidu saagimine, hööveldamine, immutamine) 2003. aastal kokku ca 7900 inimest, ehk ühes firmas töötas keskmiselt 15 töötajat. Eesti Metsatööstuse Liitu kuuluvates firmades töötas 2005.a seisuga kokku ligi 5000 töötajat. Keskmine töötajate arv on Metsatööstuse Liitu kuuluvates firmades suurem, kuna liidu liikmed on peamiselt suurfirmad.
Väiksemas saeveskis on vaja ca 8-10 töölist vahetuses, olenevalt paljuski saeveski seadmete automatiseerituse tasemest. Statistikaameti andmetel töötab antud sektori firmades keskmiselt 15 töötajat. Suuremates saeveskites on tööl keskmiselt 40 inimest.
Toodangumahult suuremad saeveskid on Imavere Saeveski, Paikuse Saeveski (mõlemad kuuluvad Skandinaavia puidu- ja paberitootmiskontserni Stora Enso),AS Toftan. Paljud saekaatrid ekspordivad oma toodangu erinevatesse riikidesse (alates Jaapanist ja lõpetades Austraaliaga).
Lähiajal on oodata, et suured saetööstused muutuvad järjest suuremaks ja tugevamaks, väikesed saetööstused tõenäoliselt jäävad tegutsema mingis väga kitsas valdkonnas, ostetakse suurte poolt ära või lõpetavad oma tegevuse.
LÄHEDASED AMETID
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk saetööstuse sektoris 2004. aastal 6009 krooni kuus. Maapiirkondades on brutopalk keskmisest palgast kuni 15% madalam. Harjumaal ja suuremates saeveskites on keskmine brutopalk riigi keskmisest märkimisväärselt suurem. Metsatööstuse Liidu liikmete töötajate keskmine brutopalk 2004. aastal oli 6 960 krooni kuus.
TÄIENDAV INFO
Kutset omistavaks organiks on Eesti MetsatööstuseLiit.
Kontakt: Viljandi mnt 18A, 11216 Tallinn
Tel: 656 7643
www.emtl.ee
Eesti Metsatööstuse Liit on valdavalt puidu- ja metsatööstusega seotud ettevõtteid ühendav vabatahtlik organisatsioon, mis asutati 1996. aastal. Mittetulundusühingu Eesti Metsatööstuse Liit liikmete arv 2006. aasta lõpuks oli 53, sealhulgas kolm erialast haridust andvat õppeasutust. Liidu missiooniks on Eesti metsatööstuse konkurentsivõime tõstmine läbi ettevõtluskeskkonna parendamise ja sotsiaalse stabiilsuse tagamise.
Tähtsaim seadus, millest saekaatri omanik peab lähtuma, on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTS). Ettevõtja peab viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab nende parameetreid ning hindab ohutegurite mõju töötaja tervisele. Selle analüüsi alusel peab ta koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks (TTS, par. 13).
Jälgida tuleks mürataset, vibratsiooni, masinate ja seadmete liikuvaid ja teravaid osi ning saepuru tolmust tekkivat õhusaastet.
Osa ettevõtjaid laseb oma ettevõttes teha iga kahe aasta tagant kõigil töötajatel ja igal uuel töötajal tervishoiukontrolli,et saada kinnitust, kas antud inimene üldse võib oma ametikohal töötada ning kuidas aja jooksul tervislik seisund muutunud on. Samuti saavad töötajad soovitusi läbivaatust teostanud arstilt.
Kutseala hõive
SAETÖÖSTUSE LIINIOPERAATORID
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpakkumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Puidutöötlemise operaator (ISCO 8141) |
154 |
360 |
607 |
2005 |
Puidutöötlemise operaator (ISCO 8141) |
425 |
295 |
515 |
2006 |
Puidutöötlemise operaator (ISCO 8141) |
350 |
208 |
315 |
2007 |
Puidutöötlemise operaator (ISCO 8141) |
138 |
155 |
282 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
Allikas: Sotsiaalministeerium
** ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations) järgi
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
Tegevusalad kokku |
595,5 |
607,4 |
646,3 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
31,4 |
29,4 |
29,9 |
Kalandus |
3,6 |
2,8 |
2,2 |
Mäetööstus |
8 |
5,9 |
5,2 |
Töötlev tööstus |
140,9 |
139,5 |
136,4 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
12 |
12,5 |
12,4 |
Ehitus |
46,8 |
48,7 |
62,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80 |
80,6 |
88,7 |
Hotellid ja restoranid |
16,2 |
22,1 |
22,3 |
Veondus, laondus ja side |
51,5 |
54,6 |
61,5 |
Finantsvahendus |
7,9 |
6,9 |
7,3 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
39,4 |
46,4 |
48,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
36,9 |
37,2 |
39 |
Haridus |
54,5 |
54,9 |
58,5 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
37,5 |
35 |
37,5 |
Muud tegevusalad |
28,8 |
31,1 |
34,3 |
Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
| |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
9 012 |
9 418 |
9178 |
| |
Kalandus |
1 142 |
1 096 |
1125 |
| |
Mäetööstus |
75 |
81 |
90 |
| |
Töötlev tööstus |
5 991 |
6 232 |
6552 |
| |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
282 |
277 |
278 |
| |
Ehitus |
3 622 |
4 502 |
5867 |
| |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
17 928 |
18 298 |
19126 |
| |
Hotellid ja restoranid |
1 990 |
2 156 |
2262 |
| |
Veondus, laondus ja side |
6 006 |
6 338 |
6605 |
| |
Finantsvahendus |
564 |
666 |
809 |
| |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
11 201 |
13 074 |
15 553 |
| |
Haridus |
464 |
508 |
563 |
| |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
1 007 |
1 058 |
1 131 |
| |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 599 |
1 658 |
1 873 |
| |
Tegevusalad kokku |
60 882 |
65 362 |
71 012 |
| |
|
Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. | ||||
|
|
|
|
|
|
Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni) | |||
|
2004 |
2005 |
2006 |
Metsamajandus, metsavarumine ja neid teenindavad tegevusalad |
7 267 |
8 365 |
9 105 |
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes), I kvartal 2004 – III kvartal 2007 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
9 407 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
2007 |
|
10 322 |
11 549 |
10 899 |
12 270 |
*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed
|
2004 |
2005 |
kasv %-des |
2006 |
kasv %-des |
Tegevusalade keskmine |
7 287 |
8 073 |
10,8 |
9 407 |
16,5 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 799 |
5 626 |
17,2 |
6 808 |
21,0 |
Metsamajandus |
7 267 |
8 365 |
15,1 |
9 105 |
8,8 |
Kalandus |
4 430 |
4 575 |
3,3 |
7 107 |
55,3 |
Mäetööstus |
8 687 |
8 734 |
0,5 |
10 070 |
15,3 |
Töötlev tööstus |
6 696 |
7 526 |
12,4 |
8 844 |
17,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 482 |
9 630 |
13,5 |
10 385 |
7,8 |
Ehitus |
7 468 |
8 480 |
13,6 |
10 075 |
18,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 915 |
7 401 |
7,0 |
9 111 |
23,1 |
Hotellid ja restoranid |
4 535 |
5 421 |
19,5 |
6 148 |
13,4 |
Veondus, laondus ja side |
8 048 |
8 859 |
10,1 |
10 126 |
14,3 |
Finantsvahendus |
14 998 |
16 384 |
9,2 |
16 915 |
3,2 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
9 332 |
9 724 |
4,2 |
11 433 |
17,6 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
9 224 |
10 101 |
9,5 |
11 482 |
13,7 |
Haridus |
6 475 |
7 219 |
11,5 |
7 949 |
10,1 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
6 524 |
7 900 |
21,1 |
9 026 |
14,3 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
6 244 |
6 970 |
11,6 |
7 862 |
12,8 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)
Maakond |
2004 |
2005 |
2006 |
Harju |
8 615 |
9 307 |
10 837 |
Tallinn |
8 850 |
9 462 |
10 997 |
Hiiu |
5 957 |
6 721 |
7 434 |
Ida-Viru |
5 461 |
6 057 |
6 842 |
Jõgeva |
5 488 |
6 758 |
7 507 |
Järva |
5 951 |
6 877 |
7 993 |
Lääne |
5 816 |
6 468 |
7 201 |
Lääne-Viru |
5 653 |
6 301 |
7 318 |
Põlva |
5 324 |
6 210 |
7 250 |
Pärnu |
6 002 |
6 902 |
7 948 |
Rapla |
5 828 |
6 660 |
7 583 |
Saare |
6 010 |
6 938 |
7 916 |
Tartu |
6 679 |
7 624 |
9 088 |
Valga |
5 337 |
6 081 |
6 908 |
Viljandi |
5 740 |
6 368 |
7 492 |
Võru |
5 405 |
6 284 |
7 177 |
EESTI |
7 287 |
8 073 |
9 407 |
| |