Suhtekorraldaja
Kool.ee-haridusportaal :: Suhtekorraldaja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeSuhtekorraldaja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Suhtekorraldaja
OLULISED MOMENDID
-
Suhtekorraldaja töös on vajalik lai silmaring, väga hea keeletunnetus ja suurepärane suhtlemisoskus.
-
Väga mitmekülgne ja huvitav töö, mis võimaldab mõjutada avalikku arvamust ja ühiskonnas toimuvat.
-
Kutseala keskmine palk üle 20 000 krooni.
Suhtekorraldajate töö eesmärgiks on kujundada organisatsiooni sisekliimat, samuti aidata ette valmistada ning selgitada avalikkusele organisatsioonide ning ettevõtete otsuseid ja tegevust, saavutamaks seeläbi ühiskonna laiem informeeritus.
Suhtekorraldus kitsamas tähenduses on uuringutele põhinev, süstemaatiline kahepoolne ja järjepidev infoliikumine erinevate sihtrühmadega nii organisatsiooni/ettevõtte kui ühiskonna huvides.
Suhtekorraldus laiemas tähenduses on aga kunst ja sotsiaalteadus, mis ennustab, uurib ja meedia kaudu mõjutab avaliku arvamuse hoiakuid.
Suhtekorraldaja suuremateks töövaldkondadeks on kliendi reputatsiooni kaitsmine ja parandamine, infoliikumise korraldamine nii tava- kui ka kriisiolukorras, avalikkuse tähelepanu tõmbamine vajalikule teemale või objektile, firmasisese infoliikumise korraldamine, soodsate suhete loomine omavalitsuste ja kõrgema taseme valitsusorganitega ning veel palju muud.
Samuti peab suhtekorraldaja kuulama ära kliendi hetkevajadused, leidma lahenduse kliendi probleemidele avalikkussuhete pikaajalistest eesmärkidest lähtuvalt. See eeldab, et õpitakse kliendi tegevusvaldkonda ja organisatsiooni süvitsi tundma. Suhtekorraldaja peab olema kursis uusimate kommunikatsiooni- ja ühiskonnateooriate ning kontseptsioonidega ning oskama nende abil analüüsida kliendile olulisi siht- ja sidusrühmi.
Ettevõtte suhtekorraldajakeskendub kliendi lubaduste täitmisele. Hästi korraldatud infoliikumine muudab töö organisatsioonis meeldivaks ja tagab inimeste keskendumise organisatsiooni eesmärkidele.Äriorganisatsiooni suhtekorraldajalt oodatakse et:
-
ta aitaks töötajatel oma igapäevase tegevusega viia organisatsiooni lubadused klientideni;
-
kliendile ja töötajaile määratud sõnum jõuaks kohale kiiresti – kiiremini kui konkurentide sõnumid;
-
ta koostöös juhtkonnaga suudaks luua ja ellu viia organisatsiooni sise- ja väliskommunikatsiooni strateegia;
-
ta oskaks luua ja säilitada ettevõtte usaldusväärsust kogu ühiskonna silmis, arendada ettevõtte sotsiaalset vastutust ja rakendada sotsiaalse turunduse võtteid.
Avaliku sektoriasutuse suhtekorraldaja aga oodatakse orienteerumist demokraatia ja turumajanduse põhimõtetes, samuti Eesti majanduslikes ja poliitilistes arengutes. Tal tuleb näha oma organisatsiooni kohta ja eesmärke laiemas ühiskondlikus kontekstis ning osata luua ühist infovälja ja korraldada dialoogi erinevate tasandite ja allüksuste vahel oma asutuse haldusalas.Avalikkusele tuleb tagada võimalused objektiivse info saamiseks organisatsiooni tegevusest ja kasutada meedia võimalusi avalikkusega usalduslike suhete loomiseks.
Valdama peab sotsiaalse analüüsi meetodeid ja kasutama neid avalikkuselt tagasiside saamiseks organisatsiooni tegevuse kohta. Valmis tuleb olla ka edukaks suhtlemiseks kodanikeühenduste ning erinevate sotsiaalsete rühmadega, kaasamaks neid partneritena otsustusprotsessidesse.
Kolmandas- ehk mittetulundussektoris oodatakse suhtekorraldajalt eelkõige teravat sotsiaalset tunnetust, eetikat ja ühiskonna ootustega arvestamist. Vabaühendused taotlevad eesmärke, mida pole võimalik sõnastada üksnes turumajandusliku loogika alusel. Selleks tuleb tunda ühiskonda ja selle sihtrühmi.
Suhtekorraldaja rakendab oma töös erinevaid tegevusi, nagu uuringute ja analüüside teostamine, teavitamine ja konsulteerimine, intervjueerimine, nõustamine ja testimine. Töömeetoditeks võivad olla suulised ja kirjalikud nõuanded, tekstid, analüüsid, koolitus jmt.
keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg
Suhtekorraldaja töötab üldjuhul mõnes asutuses, organisatsioonis või ettevõttes. Sel juhul võib ta ametinimetuseks olla ka pressiesindaja, pressisekretär, kommunikatsioonijuht, infojuht, avalike suhete osakonna juhataja jne. Iseseisvalt tegutsevate suhtekorraldusbüroode töötajaid nimetatakse kas suhtekorraldajateks või PR-töötajateks.
Suhtekorraldaja tööpäeva pikkus ei ole tegelikkuses kindlalt määratletud, kuigi ametlikult võib olla kirjas, et tööpäev kestab 9.00 – 17.00. Alatihti tuleb ette, et kiireks ja efektiivseks tegutsemiseks tuleb lisa võtta nii varahommikutest, hilisõhtutest kui ka puhkepäevadest, sest suhtekorraldustöö peab olema järjepidev.
Suhtekorraldaja ei saa lubada oma töös tekkida olukorral, et kui kliendiga (nt hotell Park) laupäeval midagi juhtub (nt tulekahju), hakatakse sündmusega tegelema alles esmaspäeval. Selleks ajaks võib olla avalikkuseni jõudnud kontrollimatu informatsioon või üldine infopuudus tekitanud hotelli mainele pöördumatut kahju. Kiire tegutsemise ja pideva valmisoleku vajadus teeb suhtekorraldaja töö väga pingeliseks.
Organisatoorse töö kõrval tuleb suhtekorraldajal olla kursis kõige värskema informatsiooniga mitmest valdkonnast – majandusest, poliitkast, keskkonnakaitsest, tööstusest, aktsiaturust. Palju tuleb lugeda ajalehti ja kasutada teisi infoallikaid nagu internet ja isiklikud kontaktid. Vaimne koormus on selles ametis äärmiselt suur – kogu aeg tuleb valmis olla kiireks reageerimiseks, pidevalt tuleb tegeleda hetkeolukorra analüüsiga ja prognoosidega võimaliku asjade käigu kohta lähemas ja kaugemas tulevikus.
Põhiliseks töövahendiks on arvuti, telefon ja diktofon.
Suhtekorraldaja töös on olulisel kohal eetiliste põhimõtete järgimine, konfidentsiaalsuse tagamine ja nõustamine, mis põhineb vastastikusel usaldusel.
Avalike suhete alane töö eeldab orienteerumist kiiresti muutuvas infotööstuse ja meedia valdkonnas, loomupärast teenindus- ja suhtlemisvalmidust ning sõbralikkust. Suur suhtlemiskoormus nõuab head kontsentreerumis- ja empaatiavõimet, probleemi käsitlemise ning konflikti lahendamise oskust. Vajalik on hea ja selge väljendusoskus, küsimuste esitamise ja aktiivse kuulamise oskus, analüüsi-, üldistus- ja spetsifitseerimisoskus, sallivus ning valmisolek pidevaks enesetäiendamiseks.
Suhtekorraldaja töös on vajalikud laialdased teadmised paljudest eluvaldkondadest, eelkõige majandusest, seadusandlusest, poliitikast, ühiskonnakorraldusest, sotsioloogiast, ajakirjandusest, psühholoogiast. Ta peab tundma suhtlemist (erinevad suhtlustehnikad, rollitaju ja meeskonnatöö), erialast terminoloogiat ning orienteeruma meedia- ja kommunikatsiooniteoorias. Väga tähtis on erialase eetika järgimine.
Kõige parema teadmiste ja oskuste pagasi tagab järjepidev töötamine kutsealal, sest nii kujunevad välja kindlad infokanalid ja kontaktisikud ajakirjanduses, mis on hõlbustavad avalikkusega suhtlemist.
Oht, et tekib rutiin, on praktiliselt olematu – selleks on suhtekorraldaja töö liigagi mitmekülgne ja võtab aeg-ajalt isegi ootamatuid pöördeid. Julgus ja pealehakkamine, mis põhinevad eelneval olukorra analüüsil, on põhilisteks edukuse garantiideks.
Vajalik on eesti keele väga hea tundmine, kasuks tuleb kindlasti võõrkeelte oskus. Suhtekorraldaja peab märkama detaile ja pisiasju, oskama olulist eristada vähem- ja ebaolulisest ning kasutama ka intuitsiooni.
Kuna suhtekorraldajal läheb vaja palju arvuti abi, peab ta peale tekstitöötlusprogrammide oskama kasutada ka internetti, kujundusprogramme, tabelarvutust, presentatsiooniprogramme ja palju muud.
Kutsealal töötamist toetavateks isiksuseomadusteks on püsivus, emotsionaalne stabiilsus, empaatiavõime, vastutustunne, täpsus ja hoolikus, avatus ning loovus. Väga raske on suhtekorraldaja tööle asuda tõsise nägemispuude või kõnedefektiga inimesel.
Oma töös lähtub suhtekorraldaja eetikakoodeksist: http://www.epra.ee/?id=42&keel=ee
Suhtekorraldaja töös tuleb kasuks erialane kõrgharidus, kuid selles valdkonnas töötab edukalt ka paljude teiste elualade esindajaid.
Suhtekorraldajaid koolitab Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna sotsiaalse kommunikatsiooni õppetool. Õpe on 3+2 aastat süsteemis. Õpinguid saab jätkata doktoriõppes. Suhtekorraldus saab kuni magistritasemini õppida ka Tallinna Ülikoolis, samuti mitmes erakõrgkoolis. Tihti on kõrgkoolides suhte- ja reklaamikorraldus liidetud üheks erialaks.
Üldjuhul asuvad tudengid juba õpingute ajal täiskohaga tööle, mis raskendab ülikooliprogrammi läbimist nominaalajaga, kuid samas lisab praktilisi oskusi.
Gümnaasiumis on suhtekorraldaja ametist huvitatud noorel vaja pöörata tähelepanu eesti keelele, võõrkeeltele, kodanikuõpetusele ning aja- ja kultuuriloole. Kindlasti tuleb kasuks ka koolilehe toimetamine.
Nõudlus professionaalsete suhtekorraldajate järele on Eestis suur. Kõigis olulisemates riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustes, samuti suuremates ettevõtetes ja organisatsioonides on tänaseks olemas suhtekorraldaja ametikoht. Töökohaks võib olla ka eraldi suhtekorraldusfirmas. Eesti tuntumad suhtekorraldusfirmad on Past ja Partnerid, Rull ja Rumm, Corpore jt.
Suhtekorraldajate keskmine vanus jääb 30-40 eluaasta vahele.
LÄHEDASED AMETID
Suhtekorraldajale lähedased ametid on ajakirjanik, kirjanik ja reklaamispetsialist.
Suhtekorraldaja keskmist brutokuupalka on väga raske välja tuua. See oleneb asutuse, organisatsiooni või ettevõtte suurusest ja vastutuse ulatusest. Kindlasti on aga tänaseks valdkonna keskmine brutopalk üle 20 000 krooni. Oma ala tippudel võib aga palganumber ulatuda isegi 50 000 kroonini.
Reeglina hüvitatakse tööülesannete täitmisega seotud telefoni-, bensiini- ja muud sõidukulud.
TÄIENDAV INFO
Suhtekorralduse alal töötavaid inimesi koondab Eesti Suhtekorraldajate Liit (Estonian Public Relations Association ehk EPRA). EPRA eesmärgiks on korraldada liikmete infovahetust, erialast koolitust ja suhtekorraldusvaldkonna arendamist Eestis.
EPRA ühendab suhtekorraldustöötajaid üle Eesti. Liitu kuuluvad suhtekorraldajad, kes töötavad nii avalikus sektoris, äriettevõtetes, mittetulundusorganisatsioonides kui suhtekorraldusfirmades. Liidul on praegu poolsada aktiivset liiget.
EPRA korraldab PR-töötajate kutseorganisatsioonina valdkonnasisest infovahetust ja erinevaid üritusi, aitab kaasa eriala laiemale populariseerimisele ja erialase professionaalsuse tõstmisele. EPRA on vastu võtnud oma eetikakoodeksi.
Regulaarselt ilmub EPRA uudiskiri, toimuvad erinevad seminarid ja koolituspäevad, liidul on oma kodulehekülg. Igakuiselt toimub EPRA klubiüritus, kus kuulatakse erialaseid ettekandeid ja diskuteeritakse valdkonna päevakajaliste küsimuste üle. EPRA teeb pidevalt tööd ka uute liikmete kaasamiseks, et liit saaks juurde uut energiat ning suudaks oma eesmärke paremini täita.
Eesti Suhtekorraldajate Liit
Kontakt: Postkast 654, 12601 Tallinn
E-post: epra@epra.ee
www.epra.ee
Kutseala hõive
SUHTEKORRALDAJAD
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)
Reklaami- ja suhtekorraldusjuhid (ISCO 1234)* |
231 |
KOKKU |
231 |
* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/ tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Reklaami- ja suhtekorraldusjuhid ISCO 1234 |
1 |
9 |
16 |
2005 |
Reklaami- ja suhtekorraldusjuhid ISCO 1234 |
1 |
15 |
13 |
2006 |
Reklaami- ja suhtekorraldusjuhid ISCO 1234 |
0 |
15 |
7 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
Tegevusalad kokku |
595,5 |
607,4 |
646,3 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
31,4 |
29,4 |
29,9 |
Kalandus |
3,6 |
2,8 |
2,2 |
Mäetööstus |
8 |
5,9 |
5,2 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
140,9 |
139,5 |
136,4 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
12 |
12,5 |
12,4 |
Ehitus |
46,8 |
48,7 |
62,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80 |
80,6 |
88,7 |
Hotellid ja restoranid |
16,2 |
22,1 |
22,3 |
Veondus, laondus ja side |
51,5 |
54,6 |
61,5 |
Finantsvahendus |
7,9 |
6,9 |
7,3 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus, sh suhtekorraldusfirmade tegevus |
39,4 |
46,4 |
48,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
36,9 |
37,2 |
39 |
Haridus |
54,5 |
54,9 |
58,5 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
37,5 |
35 |
37,5 |
Muud tegevusalad |
28,8 |
31,1 |
34,3 |
Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
| |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
9 012 |
9 418 |
9178 |
| |
Kalandus |
1 142 |
1 096 |
1125 |
| |
Mäetööstus |
75 |
81 |
90 |
| |
Töötlev tööstus |
5 991 |
6 232 |
6552 |
| |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
282 |
277 |
278 |
| |
Ehitus |
3 622 |
4 502 |
5867 |
| |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
17 928 |
18 298 |
19126 |
| |
Hotellid ja restoranid |
1 990 |
2 156 |
2262 |
| |
Veondus, laondus ja side |
6 006 |
6 338 |
6605 |
| |
Finantsvahendus |
564 |
666 |
809 |
| |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus, sh suhtekorraldusfirmade tegevus |
11 201 |
13 074 |
15 553 |
| |
Haridus |
464 |
508 |
563 |
| |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
1 007 |
1 058 |
1 131 |
| |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 599 |
1 658 |
1 873 |
| |
Tegevusalad kokku |
60 882 |
65 362 |
71 012 |
| |
|
Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. | ||||
|
|
|
|
|
|
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
9 467 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
2007 |
10 322 |
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni) | |||
Tegevusala |
2004 |
2005 |
2006 |
Kinnisvara, rentimine ja äritegevus, sh suhtekorraldusfirmade tegevus |
9 332 |
9 724 |
11 433 |
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed
|
2004 |
2005 |
kasv %-des |
2006 |
kasv %-des |
Tegevusalade keskmine |
7 287 |
8 073 |
10,8 |
9 407 |
16,5 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 799 |
5 626 |
17,2 |
6 808 |
21,0 |
Metsamajandus |
7 267 |
8 365 |
15,1 |
9 105 |
8,8 |
Kalandus |
4 430 |
4 575 |
3,3 |
7 107 |
55,3 |
Mäetööstus |
8 687 |
8 734 |
0,5 |
10 070 |
15,3 |
Töötlev tööstus |
6 696 |
7 526 |
12,4 |
8 844 |
17,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 482 |
9 630 |
13,5 |
10 385 |
7,8 |
Ehitus |
7 468 |
8 480 |
13,6 |
10 075 |
18,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 915 |
7 401 |
7,0 |
9 111 |
23,1 |
Hotellid ja restoranid |
4 535 |
5 421 |
19,5 |
6 148 |
13,4 |
Veondus, laondus ja side |
8 048 |
8 859 |
10,1 |
10 126 |
14,3 |
Finantsvahendus |
14 998 |
16 384 |
9,2 |
16 915 |
3,2 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus, sh suhtekorraldusfirmade tegevus |
9 332 |
9 724 |
4,2 |
11 433 |
17,6 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
9 224 |
10 101 |
9,5 |
11 482 |
13,7 |
Haridus |
6 475 |
7 219 |
11,5 |
7 949 |
10,1 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
6 524 |
7 900 |
21,1 |
9 026 |
14,3 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
6 244 |
6 970 |
11,6 |
7 862 |
12,8 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)
Maakond |
2004 |
2005 |
2006 |
Harju |
8 615 |
9 307 |
10 837 |
Tallinn |
8 850 |
9 462 |
10 997 |
Hiiu |
5 957 |
6 721 |
7 434 |
Ida-Viru |
5 461 |
6 057 |
6 842 |
Jõgeva |
5 488 |
6 758 |
7 507 |
Järva |
5 951 |
6 877 |
7 993 |
Lääne |
5 816 |
6 468 |
7 201 |
Lääne-Viru |
5 653 |
6 301 |
7 318 |
Põlva |
5 324 |
6 210 |
7 250 |
Pärnu |
6 002 |
6 902 |
7 948 |
Rapla |
5 828 |
6 660 |
7 583 |
Saare |
6 010 |
6 938 |
7 916 |
Tartu |
6 679 |
7 624 |
9 088 |
Valga |
5 337 |
6 081 |
6 908 |
Viljandi |
5 740 |
6 368 |
7 492 |
Võru |
5 405 |
6 284 |
7 177 |
EESTI |
7 287 |
8 073 |
9 407 |
| |