kool.ee Õppematerjalid õpilastele Tasemetööd Põhikooli lõpueksam Riigieksam Matemaatika testid

Kooste- ja tööriistalukksepp

Kooste- ja tööriistalukksepp

OLULISED MOMENDID

• Töö nõuab täpsust, koostöövalmidust ja vastutustunnet. Vajalik on meeskonnatöö oskus.
• Vajalikud on masinaehitusalased teadmised.
• Töö eeldab head nägemis- ja kuulmisteravust.

TÖÖ ISELOOM

Kooste- ja tööriistalukksepad töötavad tavaliselt masina-, aparaadi-, laevaehituse või mistahes muus tööstusliine omavas ettevõttes.

Koostelukksepa põhilised tööülesanded on toorikute ettevalmistamine, detailide mõõt­mine, märkimine, puhastamine, pesemine, koostude ettevalmistamine (nt keevitamiseks) ning koostude koostamine ja reguleerimine.

Töö sisuks võib olla näiteks metallkonstruktsioonide koostamine, konstruktsiooni teras­plaatide painutamine ja sobitamine toote valmistamisel või remontimisel. Samuti võib koostelukksepa põhitööks olla sõiduautode haagiste koostamine või automaatika ja test­seadmete koostamine.

Tööriistalukksepa põhilised tööülesanded on puurimine, lihvimine, freesimine, treimine, termiline töötlemine, elektroerosioontöötlemine, poleerimine, faktuurimine, sobitamine, mõõtmine, koostamine, katsetamine ja konserveerimine. Ta valmistab, viimistleb, hooldab, remondib ja katsetab seeriatootmises vaja­minevaid tööriistu ja rakiseid: stantse, vorme, konduktoreid, mõõte- ja kinnitusrakiseid.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Tööülesannete täitmisel kasutavad nad käsi- (viil, meisel, vasar) ja elektrilisi tööriistu, põhilisi lukksepatöö vahendeid ja pinke, mõõtevahendeid ning tõste­seadmeid.

Tööruumideks on vastava varustusega tsehhid, mis on piisava valgustuse ja ventilatsiooniga.

Lukksepad kannavad töö- ja kaitseriietust, samuti kaitseprille (nt keevitustöödel) ning kõrvaklappe, mis aitavad summutada töö käigus tekkivat müra.

Tööd tehakse nii seistes kui istudes, kuid koormus seljale ja jalgadele võib olla üsna suur.

Tööaja levinumaks variandiks on vahetustega töö. Vahetuste ajad olenevad töögraafikust, kuid tööpäeva pikkuseks on reeglina 8 tundi.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Kooste- ja tööriistalukksepa töö eeldab jooniste lugemise oskust, masinaehitustehnoloogia ja kasutatavate materjalide tundmist. Töötaja peab tundma ja järgima töökeskkonna ohutust, vajalik on arvutikasutamise oskus.

Koostelukksepa põhioskuseks on pneumaatika (suruõhu) ja hüdraulika (vedelsurve) kasutamine, ta oskab lugeda ja analüüsida tehnilist dokumentatsiooni ning tunneb mõõteriistade ja -seadmete töötamise põhimõtteid. Ta peab oskama koostada agregaate, seadmeid ja metallkonstruktsioone ning oskama neid häälestada, katsetada, hooldada ja remontida.

Tööriistalukksepa põhioskusteks ja teadmisteks on tööriistatootmisel kasutatavate teraste ja materjalide kasutamine, tööjooniste lugemine, eskiiside tegemine, mõõteriistade ehitus ja nende kasutamine. Ta peab tundma ja oskama kasutada metallitöötlemise instrumente, rakiste konstruktsioone. Tööriistalukksepp valdab puurimise, treimise, freesimise, lihvimise, elektroerosioontöötlemise, termilise- ja lasertöötlemise, stantsimise tehnoloo­giaid ning plastmasside ja metallide valutehnoloogiat.

Nii kooste- kui tööriistalukksepa erioskusteks peetakse keevitustööde oskust, koostelukkseppade puhul peetakse oluliseks ka jootmistööde oskust.

Koostelukksepa kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Koostelukksepp I, II, III

Tööriistalukksepa kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Tööriistalukksepp I, II, III.

Kutsealal töötamine eeldab täpsust, hoolikust, iseseisvust ning otsustamis- ja vastutus­võimet. Olulised on ka õpi-, koostöö- ja suhtlemisvalmidus. Töö nõuab püsivust ja stressitaluvust.

Ametialaselt omavad suurt tähtsust loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumi- ja kujundi­taju, kontsentreerumisvõime, hea koordinatsioon, üldine nägemis- ja kuulmisteravus.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Kooste- ja tööriistalukksepa elukutse eeldab erialast kutseharidust. Nad peavad valdama lukksepatöid, mis on ühtlasi ka oma ametialal töötamise eelduseks.

Kutsekoolide õppekavade kohaselt õpetatakse mõlema ameti erialaseid töid, kuid erialane kompetents saavutatakse siiski alles spetsialiseerumisel ja aastatepikkuse tööga. Rohkem aega ja energiat erialase kvalifikatsiooni saavutamisel kulub just tööriistalukksepa ameti puhul, kuna tema oskused ja teadmised peavad olema eriti laialdased ja täpsed.

Väljaõpet saab omandada järgmistes õppeasutustes:

• Sillamäe Kutsekoolis metallitöötlemise erialal. Õpe kestab 3 aastat.
• Tartu Kutsehariduskeskuses lukksepa ja metallitöö erialadel. Õpe kestab 3 aastat.
• Tallinna Lasnamäe Mehhanikakoolis lukksepa, keskkonnatehnika lukksepa, metallitöö, laevaehituse erialadel. Õpe toimub vene keeles.
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses metallitöö erialal. Õpe toimub vene keeles ja kestab 2 aastat.
• Rakvere Kutsekeskkoolis lukksepa, lukksepatöö, keskkonnatehnika lukksepa erialadel. Õpe kestab olenevalt baasharidusest 2-3 aastat.
• Tallinna Tööstushariduskeskuses metallitöö erialal. Õpe toimub nii eesti kui vene keeles ja kestab 3 aastat.
• Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis keskkonnatehnika lukksepa erialal.
• Võrumaa Kutsehariduskeskuses metallide töötlemise erialal. Kutsekeskharidus omanda­takse 2 aasta jooksul ja rakenduskõrgharidus 3 aasta jooksul.

Erialane täiendkoolitus toimub enamasti 6-kuuliste kursuste näol erialast haridust pakkuvates koolides või ettevõttesiseselt. Koolitusi vahendab Eesti Masinatööstuse Liit. Õppe võimaldamise eelduseks on inimese soov tõsta oma konkurentsivõimet tööturul.

TÖÖVÄLJAVAATED

Eestis tegutseb hinnanguliselt enam kui 350 masinatööstuse ettevõtet. Tööväljavaated on väga head, sest vajadus antud valdkonna nii kvalifitseeritud tööliste, keskastmejuhtide kui ka insener­tehniliste töötajate järele on suur. Viimast kinnitab ka 2006. a I poole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud majandusharude ülevaade. Tööjõu puudus on muutunud peamiseks probleemiks, mida ettevõtted toovad välja tootmist piirava tegurina. See omakorda on tinginud sektori kiire palgatõusu.

Tuntumad ettevõtted, kes pakuvad erialast tööd on: AS Norma, AS Jalax, AS Favor, AS Saku Metall, AS Tarberaud, AS Tarkon, AS Tarmetec ja OÜ SRC Uusehitused.

Nõudlus antud valdkonna teenuste järele on väga suur.

LÄHEDASED AMETID

Lukkseppade elukutsele lähedane amet on metallitöötlemispinkidel töötaja.

PALK JA SOODUSTUSED

Koostelukkseppade keskmine brutokuupalk oli 2006. aastal vahemikus 8 000 – 15 000 krooni. Kogenud ja kõrgkvalifitseeritud tööriistalukksepa puhul võivad palganumbrid aga oluliselt suuremad olla.

Võrreldes 2005. aastaga kerkisid palgad metallitööstuses viiendiku võrra. Palgatõusu on tinginud peamiselt kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Soodustustena on enamlevinud koolituskulude tasumine ettevõtte poolt. Nendeks võivad olla vajadusel keeltekursused ja rahvusvaheliste messide külastamisekulud.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Koo-met OÜ.

Alates 2004. aastast on kutsekooli lõpetajatel võimalik sooritada kutseeksam ka kooli lõpueksamina. Eksami sooritanule väljastatakse eriala I taseme kutsetunnistus. Eksam on küll tasuline (2500.-), kuid seni on seda finantseerinud Haridus- ja Teadusministeerium. Positiivseid tulemusi on nimetatud lahenduse puhul ette näidata Tartu Kutsehariduskeskusel.

Kutseliit:

Eesti Masinatööstuse Liit
Kontakt: Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn
Tel: 611 5893
Fax: 656 66 40
E-post: emliit@emliit.ee
www.emliit.ee

Kutseala hõive

KOOSTELUKKSEPAD
Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

2006. aasta IV kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (69,3%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (4,7%).

Hüppeline palgatõus kalapüügis oli tingitud tegevusala madalast palgatasemest 2005. aastal ning oma mõju avaldas ka kalapüügile iseloomulik sesoonsus.

Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.

Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutokuupalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

2006. aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 13 746 krooni ja tunnis 88,23 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 17,2% ja tunnis 18,2%.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – IV kvartal 2006 (krooni)

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)

 

printerisõbralik versioon esita küsimus

viimati toimetatud: 29. 06. 2008. 07:54