Psühholoog
Kool.ee-haridusportaal :: Psühholoog Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eePsühholoog,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Psühholoog
OLULISED MOMENDID
-
Psühholoog uurib ja hindab inimeste psüühilisi protsesse ja kasutab niiviisi saadud teadmisi inimeste ja inimgruppide aitamiseks
-
Psühholoogi töö eeldab eetikat ja vastutust teise inimese ees
-
Psühholoog peab pidevalt ennast täiendama ja oskama olla psüühiliselt tasakaalus, et pakkuda oma klientidele kõrgekvaliteedilist teenust.
Psühholoogi töö põhisisuks on inimeste individuaalsete iseärasuste uurimine ja nende nõustamine psühholoogilistes küsimustes. Psühholoogi ülesanneteks on inimese hingeelu ja käitumisega seotud probleemide ennetamine, hindamine, vastavate sekkumiste läbiviimine (nõustamine ja konsulteerimine), koolitamine ja uurimistöö. Psühholoogi töö on seotud peaasjalikult probleemide lahendamisega ja ta puutub kokku enamjaolt õnnetumate ja probleemsemate inimestega. Psühholoogile vajalikud oskused on ühelt poolt empaatia ja salliv suhtumine, et suuta inimese probleemidesse sisse elada, teiselt poolt aga oskus end taastada, et ta teiste probleemidest emotsionaalselt läbi ei põleks.
Psühholoogide hulgas on väga erinevaid elukutseid – individuaalne nõustamine nõuab hoopis teistsuguseid eeldusi ja oskusi kui psühholoogia õpetamine suurtele rühmadele ja sellest omakorda on erinev töö iseloom ja nõudmised psühholoogile, kes viib läbi teaduslikke eksperimente üldkehtivate seaduspärasuste väljaselgitamiseks. Eestis on tänapäeval kõige enam esindatud järgmised psühholoogia ala elukutsed: psühholoog (lisaspetsialiseerumistega psühholoog-nõustaja või organisatsioonipsühholoog); koolipsühholoog; kliiniline psühholoog (lisaspetsialiseerumistega psühholoog-psühhoterapeut, kliiniline lapsepsühholoog, kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, neuropsühholoog); psühholoogiaõpetaja; psühholoogiateadlane.
Kõige levinumalt seostatakse psühholoogi elukutset nõustajana. Spetsiaalsete kursuste läbimine annab psühholoogile oskuse erinevate nõustamismeetodite kasutamiseks. Kursused on tasulised ja erinevate pikkustega, läbiviijad on parimad spetsialistid nii Eestist kui ka välismaalt. Levinumad on pereteraapia, gestaltteraapia, kognitiivse teraapia ja psühhoanalüüsi erinevad meetodid. Enamus nõustajaid tegutseberapraksises.
Nõustajana töötav psühholoog peab oskama töötada nii ühe kliendiga individuaalselt kui gruppidega. Ta peab oskama kliendiga vastutust jagada ja aidata tal oma probleeme lahendada, mitte teha seda tema eest. Tasakaalukus ning empaatiavõime on nõustajale hädavajalikud omadused.
Psühholoog rakendab psühholoogia meetodeid üksikisiku, organisatsiooni või ühiskonna tasandil. Lisaks individuaalnõustamistele aitavad psühholoogid kujundada firmade sisekliimat - korrastavad firmasiseseid suhteid ja võimaluse korral mõjutavad teatud ühiskonnakihtide arvamusi ja hoiakuid.
Organisatsioonipsühholoog töötab kas kindla ettevõtte juures pidevalt või nõustab ettevõtet tellimuse alusel. Tööülesandeks on ettevõtte juhtimisstruktuuride mõjutamine, töötajate tööstressi vähendamine, firmasiseste konfliktide lahendamine, klienditeenindusega seonduva mõjutamine, sisekoolituste läbiviimine ja ka töökeskkonna ning mainekujundus. Inimkapital omab majanduses üha suuremat väärtust ja firma töötajate heaolust sõltub ka firma heaolu ja produktiivsus. Ala on väga perspektiivikas. Organisatsioonipsühholoogi töö sisaldab nii tööd andmebaasidega, koolituse/nõustamise ettevalmistust ja selle läbiviimist.
Kliinilise psühholoogi tegeleb psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete, vaegur-luse ja riskikäitumise hindamise, leevendamise, ravimise ja ennetamisega. Ta hindab ja mõõdab nende inimeste isiksuseomadusi, psüühilisi protsesse ja probleeme, kellel on mingeid kehalisi või psüühilisi haigusi või on raskendatud psühhosotsiaalne toimetulek igapäevaelus. Samuti diagnoosib ta psüühika- ja käitumishäireid, teeb psühhoteraapiat, nõustab, konsulteerib. Vajadusel tuleb tal õpetada ja juhendada nooremate kolleegide tööd, osaleda tervisepoliitika planeerimises ja programmide hindamises. Kohtu- ja kor- rektsiooni suunal töötav kliiniline psühholoog annab eksperthinnanguid kliinilise psühholoogia valdkonda kuuluvates õiguslikes, sõjaväekõlbulikkuse jms. küsimustes. Kliinilised psühholoogid töötavad tervishoiuteenuse osutaja juures, sotsiaal- ja haridusasutustes ning erapraksises.
Neuropsühholoog on Eestis kõige uuem psühholoogi kutse. Neuropsühholoogia tegeleb psühholoogia ja neuroloogia kokkupuudete uurimisega, st kuidas ajutegevus mõjutab psühholoogilisi protsesse ja käitumist. Neuropsühholoogid tegelevad peamiselt akadeemilise uurimistööga ja/ või töötavad igapäevaselt neuropsühholoogiliste probleemidega patsientidega (st inimestega, kellel on nende neuroloogilisest seisundist tingitud psühholoogilisi kõrvalekaldeid või on põhjust neil seda uurida).
Psühholoog-teadlane töötab kõrgkooli juures, tegeledes psüühiliste protsesside teadusliku uurimisega. Paljud teadlased on ka õppejõud. Eestis on kõrgel tasemel psühholoogiateadus ja eelkõige võiks nimetada teadlasi, kes uurivad inimese taju, mõtlemist, isiksust, käitumise neurobioloogilisi mehhanisme, keskkonda.
Psühholoogi töös on olulisel kohal eetiliste põhimõtete järgimine. Töö pingelises keskkonnas ja haavatavas olukorras klientidega nõuab head probleemikäsitlemis- ja suhtlemisoskust, oskust teisest inimesest aru saada teda hukka mõistmata, sõbralikkust ja siirust.
Psühholoogid töötavad haridus- ja sotsiaalasutustes, tervishoiuteenuse osutaja juures, riiklikes ja eraettevõtetes, koolitus- ja konsultatsioonifirmades ning erapraksises. Psühholoogi elukutse on väga mitmekülgne - kohtuma peab väga erinevate inimestega ja lahendama peab väga erinevaid probleeme. Seetõttu on psühholoogias soovitav spetsialiseerumine.
TÖÖTINGIMUSED
Psühholoog töötab siseruumides. Ruum peab olema hästi valgustatud, vaikne ning isoleeritud kõrvalistest segajatest. Kabineti sisustus peab toetama seda, et klientidega tekiks usaldusväärne kontakt - kõigile mugavad istmed vestlemiseks, laud testide täitmiseks. Grupitöö puhul on ruum suurem ja istmeid peab olema võimalik paigutada ringikujuliselt. Kui psühholoog on eraldatud tähtsalt suure laua taha, ei saa toimuda partnerlussuhet.
Psühholoogi töö on vaimselt väga pingutav, mistõttu on ta vastuvõtuaeg piiratud, et tagada igale kliendile kõrgetasemeline abi. Erandiks on kriisiolukorrad, mis määravad töö aja ja koha – psühholoog, kellel on ettevalmistus töötada kriisiolukorras, peab olema valmis tegema koduvisiite või sõitma katastroofipiirkonda.
Oma töövahendid valib psühholoog ise vastavalt oma kvalifikatsioonile ja valdkonnale, kus ta töötab. Enamjaolt on kõigil abivahendiks oma testidekogum, raamatud, lisaks vajavad teatud teraapiad näiteks muusikakuulamisvõimalust, videosüsteemi videotreeningute läbiviimiseks, joonistamisvõimalust, jne. Andmebaas klientide kohta peab olema kättesaamatu kõrvalistele isikutele.
KUTSENÕUDED JA –EELDUSED
Psühholoogiks ei sobi igaüks. Esimeseks eelduseks on huvi inimese ja tema hingeelu vastu. Vaatamata sellele, et kõik psühholoogid pole konsultandid, on oluline hoolivus ja eetiline hoiak inimeste suhtes. Psühholoogi olulisteks isikuomadusteks on viisakus ja tähelepanelikkus, empaatilisus, tolerantsus, usaldusväärsus ja kohusetundlikkus. Kuna töö on vaheldusrikas, toimub muutuvates tingimustes ja sisaldab ootamatusi, nõuab see psühholoogilt pingetaluvust, loovust, iseseisvust ja otsustusvõimet. Ka on oluline kontseptualiseerimisvõime, et psühholoog suudaks psühholoogia teooriate abil nähtusi ja protsesse kirjeldada, seletada ja prognoosida.
Eesti Psühholoogide Liit on määratlenud Liidu liikmetele eetilised nõudmised. Kirjutamata seadusena kehtivad need nõuded kõigile psühholoogidele, ka nendele, kes Psühholoogide Liidu liikmed ei ole. Usalduse kaotanud psühholoog ei saagi enam oma erialal edukalt tegutseda.
Eesti Psühholoogide Liidu liikmete eetilised põhimõtted:
-
Psühholoog uurijana, õppejõuna ja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest antud ühiskonnas.
-
Psühholoog ei tee midagi, mis lõppkokkuvõttes võiks indiviidi kahjustada, olene-mata võimalikest majanduslikest, ideoloogilistest või poliitilistest õigustustest.
-
Psühholoog ei kasuta oma töös kontrollimata ja teaduslikult põhjendamata töö-meetodeid ega vahendeid.
-
Psühholoog ei kasuta oma eriala- ja ametinimetusi eraisikuna tegutsedes.
-
Õppejõuna tagab psühholoog edastatavate teadmiste ja oskuste vastavuse maail-matasemele ja nende omandatuse.
Psühholoogi kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis: Psühholoog III, IV, V
Psühholoogi III kutse taotlemise eelduseks on erialase akadeemilise õppe läbimine.
Psühholoogi IV kvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga või psühholoogi III kvalifikatsiooni olemasolu, erialane täiendkoolitus (40 AP) ja töökogemus vähemalt 3 aastat.
Psühholoogi V kvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga, erialane täiendkoolitus, mis vastab IV kvalifikatsioonile ja lisaks 20 AP ning töökogemus vähemalt 10 aastat ning erialaste publikatsioonide avalda-mine, sealhulgas vähemalt 1 artikli avaldamine rahvusvahelise levikuga eelretsenseeri-tavas erialaajakirjas.
Psühholoog IV, V võib erioskuste- teadmiste omandamisel spetsialiseeruda psühholoog - nõustaja erialale või organisatsioonipsühholoogia valdkonda. Spetsialiseerumine psühholoog-nõustaja erialal nõuab teadmisi ja oskusi psüühilise distressi ja probleemse käitumise hindamise, korrigeerimise ja ennetamise ning toetava psühhoteraapia teaduslikult kontrollitud meetodite kohta. Spetsialiseerumine organisatsiooni-psühholoogiale nõuab eriteadmisi organisatsiooni- ja juhtimisteooriates.
Kutsekvalifikatsiooni omistamise aluseks on taotleja erialane haridus, erialane töökogemus, täienduskoolitus ning tegelikud oskused ja teadmised.
Kutsekvalifikatsiooni taotlemiseks peavad psühholoogil olema teadmised:
-
psühholoogia põhivaldkondadest (üld-, kognitiivne-, diferentsiaal-,arengu-sotsiaal,-isiksuse-, töö- ja organisatsiooni-, kliiniline-, tervise-, koolipsühholoogia, psühhopatoloogia;
-
psüühika bioloogilistest alustest (neuroanatoomia, -psühholoogia, -keemia, psühhofarmakoloogia, geneetika)
-
psühholoogia ajaloost
-
psühholoogia meetoditest ja tehnikatest
-
tervishoiu-, haridus- ja sotsiaaltöö korraldusest
-
psühholoogiliste uuringute ja hindamiste läbiviimisest
-
suhtlemisest
-
koostööst oma ja teiste erialade spetsialistidega.
Põhioskuste kõrval on olulised ja sotsiaalsed ja individuaalsed oskused ning eeldused:
-
viisakus ja tähelepanelikkus
-
empaatilisus
-
tolerantsus
-
usaldusväärsus
-
pingetaluvus
-
kohusetundlikkus
-
loovus
-
iseseisvus
-
otsustusvõime
-
kontseptualiseerimisvõime (oskus seletada ja prognoosida nähtuste ja protsesside toimimist ja arengut).
Kliinilise psühholoogi IV kutse taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga või erialase magistriõppe läbimine ja vähemalt 3-aastane erialane töökogemus.
Kliinilise psühholoogi V kutse taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga, erialane täiendkoolitus (20 AP) ja erialane töökogemus vähemalt 10 aastat ning erialaste publikatsioonide, sh vähemalt 1 artikli avaldamine rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavates erialaajakirjades.
Koolipsühholoogi III kutse taotlemise eelduseks on erialase akadeemilise õppe läbimine.
Koolipsühholoogi IV kutse taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga või koolipsühholoogi III kvalifikatsiooni olemasolu, erialane täiendkoolitus (40 AP) ja töökogemus vähemalt 3 aastat.
Koolipsühholoogi V kvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga, erialane täiendkoolitus (20 AP) ja töökogemus vähemalt 10 aastat ning erialaste publikatsioonide avaldamine, sealhulgas vähemalt 1 artikli avaldamine rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavates erialaajakirjades.
Kõigi kolme puhul on kutset omistavaks organiks Eesti Psühholoogide Liit www.epl.org.ee
Olulised eeldused psühholoogia ainete omanadamiseks annavad üldhariduskooli ainetest bioloogia, matemaatika, aga ka eesti ja inglise keel.
HARIDUS JA VÄLJAÕPE
Õppimise käigus omandavad tulevased psühholoogid teadmisi erinevatest valdkondadest:
Nende hulka kuuluvad näiteks sissejuhatus ettevõttemajandusse, rahvamajandusse, õigusteadusesse, sotsioloogia alused, aga ka
-
sotsiaalpsühholoogia
-
suhtlemispsühholoogia
-
teadusliku uurimistöö alused
-
kognitiivne psühholoogia
-
kliiniline psühholoogia
-
keskkonnapsühholoogia
-
koolipsühholoogia
-
perepsühholoogia
-
tervisepsühholoogia
-
juhtimispsühholoogia jne.
2006. aastal saab psühholoogiat õppida kolmes Eesti kõrgkoolis – Tartu ja Tallinna Ülikoolis ning Akadeemia Nordis.
Tartu Ülikoolis õpetatakse psühholoogiat kõigil akadeemilise õppe astmetel (bakalaureuseõpe, magistriõpe, doktoriõpe).
Keskharidus võimaldab astuda bakalaureuseõppesse, mis kestab 3 aastat (avatud ülikoolis 4 a.). Tartu Ülikoolis tuleb sissesaamiseks läbida
-
Akadeemiline test - sisseastumiseksam (40 punkti) või SAT test
-
Erialakatse - sisseastumiseksam (40 p.) koosneb kirjalikust testist ja vestlusest
-
Emakeele kirjand - riigieksam (10 p.)
5.Võõrkeel - inglise, saksa, prantsuse või vene keel - riigieksam (10 p.)
Akadeemilise testi eesmärgiks on anda objektiivne hinnang üliõpilaskandidaadi aktuaalsele üldintellektuaalsele valmisolekule ülikooliõpinguiks. Edukate õpingute eeldustena peetakse vajalikuks järgmiste oskuste/teadmiste olemasolu: loogiline ja matemaatiline mõtlemine; keeleliste väljendusvahendite valdamine; jooniste, tabelite, diagrammide ja muu graafilise info edastamisvahendite valdamine; võõrkeele oskus; looduses ja ühis-konnas toimuvate põhiprotsesside mõistmine. Need, kes akadeemilise testi sooritamise eest saavad 80 punkti või enam, võetakse vastu riigieelarvelisele õppekohale.
Bakalaureuseõppes omandatakse esimeste aastate jooksul alusteadmised psühholoogia põhimõistetest ja -käsitlustest, kesksel kohal on sellised ained nagu arengu-, isiksuse-, sotsiaalpsühholoogia, tunnetuspsühholoogia, kliiniline psühholoogia. Lisaks on olulisel kohal inimese bioloogilise külje tundmaõppimine (neurofüsioloogia ja -psühholoogia, geneetika, emotsioonide psühhobioloogia jpt). Uurimismeetodite ja eksperimentaalpsühholoogia praktikumides omandatakse praktilisi inimeseuurimise oskusi. Õpitakse erinevais psühholoogilistes uuringutes kasutatavaid andmete kogumise viise ning kogutud andmete statistilise töötlemise meetodeid ja interpreteerimise võimalusi.Bakalaureusekraad on võimalik saada ka avatud ülikooli vormis. Õppetöö toimub kolmepäevaste tsüklitena reedest pühapäevani 5-6 korda semestris (kord või kaks ühes kalendrikuus). Semestri lõpus on eraldi eksamisessioon. Nii päevase kui Avatud Ülikooli lõpetanud saavad sotsiaalteaduse bakalaureuse kraadi.
Bakalaureuseastme läbinud võivad töötada väga erinevatel inimsuhete korraldamisega seotud ametikohtadel, samuti kutselise psühholoogi abilisena (kuid mitte iseseisvalt praktiseeriva psühholoogina). Psühholoogia kutse saamine eeldab õpingute jätkamist magistritasemel.
Tallinna Ülikoolis saab õppida psühholoogiat, samuti on võimalik valida psühholoogia inimeseõpetuse suund. Bakalaureuseõppe inimeseõpetuse suund sobib nendele, kes hoolivad inimese psühholoogilisest ja füüsilisest heaolust, tahavad töötada inimestega. Inimeseõpetuse suuna lõpetaja saab laiapõhjalise hariduse kaasaegses terviklikus inimese käsitluses. Õppekava läbinu omab teadmisi nii psühholoogia, meditsiini kui tervisekäitumise valdkonnas. Programm loob eeldused töötamiseks sotsiaalvaldkonna teadmisi nõudvatel ametikohtadel ning õpingute jätkamiseks magistriõppes.
Vastuvõtmisel arvestatakse emakeele ja matemaatika riigieksami tulemust ning ühte eksamit kandidaadi vabal valikul: võõrkeel, ajalugu, ühiskonnaõpetus võibioloogia. Veel viiakse läbi silmaringitest ning grupitöö (valitud teema analüüs grupis), kus hinnatakse koostööd rühmaga, esinemisoskust, arutlusloogikat ning argumenteerimisoskust. Lisaks toimub individuaalne vestlus.
Psühholoogia eriala lõpetanud töötavad erinevatel elualadel psühholoogide, personalispetsialistide, juhtide, koolitajate, konsultantide, nõustajate jt inimressursside ekspertidena. Lõpetajad leiavad rakendust nii riigi- kui erasektoris – haridus- ja tervishoiuasutustes, tugikeskustes, riigiametites, teenindus- ja tootmissfääris, meedias jm.
Psühholoogia (3+2) õpetamine toimub rahvusvaheliselt akrediteeritud õppekavade alusel bakalaureuseõppe tasandil eesti ja vene keeles ja magistriõppe tasandil eesti keeles. Bakalaureuseastmele vastuvõtu tingimuseks on Eestis saadud keskharidus või sellele vastav välisriigi haridus. Läbida tuleb üldteadmiste test ja sisseastumisvestlus. Vastuvõtutingimused edukalt täitnute immatrikuleerimine üliõpilaseks toimub pärast 1/5 õppemaksu tasumist ning vastava lepingu sõlmimist. Vastuvõtukomisjon langetab oma otsuse järgmisel päeval pärast vestlust.
3-aastane bakalaureuseõpe annab laiapõhjalised teadmised sotsiaalteaduste, sealhulgas eriala (õigusteaduse, psühholoogia, marketingi ja reklaami) valdkonnas. Bakalaureuseõppe läbimine annab kvalifikatsiooni, mis võimaldab töötada erialaseid alusteadmisi nõudvatel ametikohtadel.
2-aastase magistriõppes omandatakse eriala. Magistriõppesse pääsemise eeldusteks on: bakalaureusekraad ja sellele vastav haridus sotsiaalteadustes või rakenduskõrghariduse diplom ning sisseastumisvestluse edukas läbimine. Teiste õppevaldkondade bakalaureusekraadi või sellele vastava haridusega lõpetanud läbivad magistriõppes ka eeldusained.
Magistriõppe eesmärk on anda vastav erialane kvalifikatsioon (jurist, psühholoog, kommunikatsiooni- või meediajuht jne), mis võimaldab töötada keskastme spetsialisti või juhi ametikohal. Magistriõppe päevases õppes saab spetsialiseeruda juhtimis- ja organisatsiooni-psühholoogiale, isiksuse- ja arengupsühholoogiale, nõustamispsühholoogiale. Magistriõppe kaugõppes saab lisaks päevase õppe spetsialiseerumistele õppida ka koolipsühholoogiat.
Doktoriõppesse kandideerijal peavad olema täidetud järgmised tingimused: magistrikraad või sellele vastav haridustase, lõputöö kaitsmiskomisjoni soovitus doktoriõppesse astumiseks või vastava eriala teadlase või tippspetsialisti soovitus, instituudi direktoriga kooskõlastatud esialgne doktoritöö teema, doktoritöö kavand (2-3 lk), sisseastumisvestluse läbimine.
Kutsealaseks enesetäiendamiseks on psühholoogidel mitmeid võimalusi: avatud ülikoolide juures, suveülikooli kursustel, samuti organiseeritakse pidevalt koolitusi, kus lektoriteks on oma ala tunnustatud asjatundjad välismaalt.
Psühholoogia eriala lõpetanud töötavad erinevatel elualadel psühholoogide, personalispetsialistide, juhtide, koolitajate, konsultantide, nõustajate jt inimressursside ekspertidena. Lõpetajad leiavad rakendust nii riigi- kui erasektoris – haridus- ja tervishoiuasutustes, tugikeskustes, riigiametites, teenindus- ja tootmissfääris, meedias jm.
Kliinilised psühholoogid töötavad tervishoiuteenuse osutaja juures, sotsiaal- ja haridusasutustes ning erapraksises.
LÄHEDASED AMETID
Psühholoogile lähedased ametid on eripedagoog, karjäärinõustaja, kooli karjäärikoordinaator, pedagoog, personalijuht, personalispetsialist, psühhiaater, sotsiaaltöötaja, suhtlemistreener.
PALK JA MUUD SOODUSTUSED
Ühtset palgasüsteemi psühholoogidel pole, töötasu sõltub valdkonnast, kus psühholoog töötab. Erapraksises töötavad psühholoogid reeglina tunnitasu alusel. Koolides, haiglates töötavatel psühholoogidel on kuupalk.
TÄIENDAV INFO
Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Psühholoogide Liit.
Postiaadress: Tartu Ülikool, Tiigi 78, 50410 Tartu
Tel: 7 375 902
Faks: 7 375 900
http://www.epl.org.ee/
Kutseala hõive
PSÜHHOLOOGID
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Psühholoogid (ISCO 2445) |
2 |
75 |
96 |
2005 |
Psühholoogid (ISCO 2445) |
8 |
65 |
84 |
2006, jaan.-juuni |
Psühholoogid (ISCO 2445) |
4 |
39 |
54 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
Allikas: Sotsiaalministeerium
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
Tegevusalad kokku |
595,5 |
607,4 |
646,3 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
31,4 |
29,4 |
29,9 |
Kalandus |
3,6 |
2,8 |
2,2 |
Mäetööstus |
8 |
5,9 |
5,2 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
140,9 |
139,5 |
136,4 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
12 |
12,5 |
12,4 |
Ehitus |
46,8 |
48,7 |
62,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80 |
80,6 |
88,7 |
Hotellid ja restoranid |
16,2 |
22,1 |
22,3 |
Veondus, laondus ja side |
51,5 |
54,6 |
61,5 |
Finantsvahendus |
7,9 |
6,9 |
7,3 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
39,4 |
46,4 |
48,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
36,9 |
37,2 |
39 |
Haridus |
54,5 |
54,9 |
58,5 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
37,5 |
35 |
37,5 |
Muud tegevusalad |
28,8 |
31,1 |
34,3 |
Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
| |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
9 012 |
9 418 |
9178 |
| |
Kalandus |
1 142 |
1 096 |
1125 |
| |
Mäetööstus |
75 |
81 |
90 |
| |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 991 |
6 232 |
6552 |
| |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
282 |
277 |
278 |
| |
Ehitus |
3 622 |
4 502 |
5867 |
| |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
17 928 |
18 298 |
19126 |
| |
Hotellid ja restoranid |
1 990 |
2 156 |
2262 |
| |
Veondus, laondus ja side |
6 006 |
6 338 |
6605 |
| |
Finantsvahendus |
564 |
666 |
809 |
| |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
11 201 |
13 074 |
15 553 |
| |
Haridus |
464 |
508 |
563 |
| |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
1 007 |
1 058 |
1 131 |
| |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 599 |
1 658 |
1 873 |
| |
Tegevusalad kokku |
60 882 |
65 362 |
71 012 |
| |
|
Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. | ||||
|
|
|
|
|
|
Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes), I kvartal 2004 – III kvartal 2007 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
9 407 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
2007 |
10 322 |
11 549 |
10 899 |
Keskmine brutotunnitasu 2005.a.
Keskmine brutotunnitasu 2005.a. | |
naised | |
Psühholoogid (ISCO 2445) |
52,98 |
Statistikaameti andmed
*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed
|
2004 |
2005 |
kasv %-des |
2006 |
kasv %-des |
Tegevusalade keskmine |
7 287 |
8 073 |
10,8 |
9 407 |
16,5 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 799 |
5 626 |
17,2 |
6 808 |
21,0 |
Metsamajandus |
7 267 |
8 365 |
15,1 |
9 105 |
8,8 |
Kalandus |
4 430 |
4 575 |
3,3 |
7 107 |
55,3 |
Mäetööstus |
8 687 |
8 734 |
0,5 |
10 070 |
15,3 |
Töötlev tööstus |
6 696 |
7 526 |
12,4 |
8 844 |
17,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 482 |
9 630 |
13,5 |
10 385 |
7,8 |
Ehitus |
7 468 |
8 480 |
13,6 |
10 075 |
18,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 915 |
7 401 |
7,0 |
9 111 |
23,1 |
Hotellid ja restoranid |
4 535 |
5 421 |
19,5 |
6 148 |
13,4 |
Veondus, laondus ja side |
8 048 |
8 859 |
10,1 |
10 126 |
14,3 |
Finantsvahendus |
14 998 |
16 384 |
9,2 |
16 915 |
3,2 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
9 332 |
9 724 |
4,2 |
11 433 |
17,6 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
9 224 |
10 101 |
9,5 |
11 482 |
13,7 |
Haridus |
6 475 |
7 219 |
11,5 |
7 949 |
10,1 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
6 524 |
7 900 |
21,1 |
9 026 |
14,3 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
6 244 |
6 970 |
11,6 |
7 862 |
12,8 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)
Maakond |
2004 |
2005 |
2006 |
Harju |
8 615 |
9 307 |
10 837 |
Tallinn |
8 850 |
9 462 |
10 997 |
Hiiu |
5 957 |
6 721 |
7 434 |
Ida-Viru |
5 461 |
6 057 |
6 842 |
Jõgeva |
5 488 |
6 758 |
7 507 |
Järva |
5 951 |
6 877 |
7 993 |
Lääne |
5 816 |
6 468 |
7 201 |
Lääne-Viru |
5 653 |
6 301 |
7 318 |
Põlva |
5 324 |
6 210 |
7 250 |
Pärnu |
6 002 |
6 902 |
7 948 |
Rapla |
5 828 |
6 660 |
7 583 |
Saare |
6 010 |
6 938 |
7 916 |
Tartu |
6 679 |
7 624 |
9 088 |
Valga |
5 337 |
6 081 |
6 908 |
Viljandi |
5 740 |
6 368 |
7 492 |
Võru |
5 405 |
6 284 |
7 177 |
EESTI |
7 287 |
8 073 |
9 407 |
| |