et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Kirjastaja, toimetaja, korrektor

Kool.ee-haridusportaal :: Kirjastaja, toimetaja, korrektor Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKirjastaja, toimetaja, korrektor,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Kirjastaja, toimetaja, korrektor

OLULISED MOMENDID

  • Toimetajad on kirjastamistegevuse alussambaks. Nende tööks on trükiste ettevalmistamine, avaldamise korraldamine ja avaldamine.
  • Toimetaja on nagu intellektuaalne koristaja – tema ülesandeks on korrastada teiste mõtteid ja ideid ning seista hea trükise keelise ja vormilise korrektsuse eest.
  • Kirjastamine on Eesti loomemajanduse kõige suurem valdkond. 2005. aastal oli kirjastamisega seotud ettevõtteid registreeritud 270, sektoris töötas kokku kokku ~3300 inimest. Suuremad ettevõtted paiknevad peamiselt Tallinnas ja Tartus.
  • Töötajate arv kirjastamise sektoris ei ole viimase paari aasta jooksul oluliselt muutunud. Nõudlus kirjastustöötajate järele püsib lähiaastatel suhteliselt stabiilsena. Suurem on nõudlus heade keeletoimetajate järele.

TÖÖ ISELOOM

Toimetajad tegelevad trükiste (raamatute, ajalehtede, ajakirjade jms) väljaandmisega ehk kirjastamisega. Kirjastamine tervikuna koosneb trükise väljaandmise ette­valmistamisest (koostamisest, autoritelt tekstide hankimisest jms), tekstide toimetamisest, küljendamisest, kujundamisest; trükkimise korraldamisest ning levitamisest ehk müügist.

Toimetamine on teose avaldamiseks ettevalmistamine (käsikirja sisu, keele ja stiili parandamine ja viimistlemine) ja avaldamise korraldamine. Toimetamine jaguneb kirjandus­likuks ja tehniliseks toimetamiseks. Kirjanduslik toimetamine on teose kompositsiooni, stiili ja keele redigeerimine, tehniline toimetamine trükise trükitehniline kujundamine – formaadi ja trüki­kirjade valik, teksti ja illustratsioonide paigutus jne.

Toimetajad on kirjastamistegevuse alussambaks. Nende tööks on trükiste ettevalmistamine, avaldamise korraldamine ja avaldamine. Nad vaatavad läbi, kirjutavad ümber ja toimetavad autori- ja tõlketekste. Samuti tuleb neil aeg-ajalt ka ise originaaltekste kirjutada – näiteks toimetajaveerge, reklaamtekste ja juhtkirju aja­lehtedele või ajakirjadele. Toimetaja töö sisu ja vastutuse ulatus on väga erinev sõltuvalt sellest, mis tüüpi asutuses ta töötab ja milline on tema positsioon (ametikoht) selles asutuses. Toimetajate ülesandeks võib olla raamatute, ajakirjade, ajalehtede sisu planeerimine. Nad otsustavad, milline materjal võiks lugejatele meeldida, loevad ja toimetavad raamatute, artiklite ja tõlgete käsikirju, teevad ettepanekuid töö parendamiseks ning annavad soovitusi pealkirjade leidmiseks. Samuti võivad toimetajad täita kirjastamistegevuse ülevaataja rolli. Raamatute kirjastamisel on toimetaja esmane ülesanne vaadata läbi raamatute avaldamiseks tehtud ettepanekud ja otsustada, kas osta autorilt teose avaldamisõigus või mitte.

Suuremate ajalehtede ja ajakirjade toimetustes, samuti raamatukirjastuses on tavaliselt ametis mitu erinevate ülesannete ja vastustega toimetajat.

Peatoimetaja kannab hoolt väljaande üldise näo ja sisu eest. Peatoimetaja on väljaande üldjuht, kes määrab lehe või ajakirja ideoloogia, sihtgrupi ja vastutab väljaande sisu eest. Tema ülesandeks on allüksuste töö koordineerimine ja selle kindlustamine, et leht/ajakiri alati lugejani jõuaks. Peatoimetaja võtab tööle kõik toimetuse töötajad. Peatoimetaja on ka lüli toimetuse ja väljaande omanike vahel.

Peatoimetaja töös on nii loomingulisust kui ka administratiivset poolt. Ta töötab koos kirjastuse omanikega välja ajakirja või ajakirja üldise suunitluse ning asub strateegiat tegelikkuses teostama. Peatoimetaja korraldab regulaarselt toimetuse koosolekuid, kus pannakse paika tööplaan, otsustatakse, kes millest kirjutab, ning arutatakse seda, milliseid teemasid ja valdkondi võiks kajastada hetkel ja edaspidi. Koosolekutel püütakse leida värskeid ideid ja uusi tegevussuundi, et võita juurde lugejaid. Peatoimetaja vastutab väljaande sisulise suuna eest. Ta loeb läbi kõik väljaandesse minevaid artiklid ning annab juhtnööre muudatuste ja paranduste tegemiseks. Samuti loeb ta üle valmis numbri ja annab sellele hinnangu. Konkurentsis püsimiseks tuleb toimetajal tutvuda teiste samalaadsete väljaannete sisuga ja leida võimalus oma väljaande paremaks muutmiseks. Ühtlasi on peatoimetaja ülesandeks ajakirjanike ja toimetajate töö koordineerimine. Ta jälgib, et ajakirjanikel oleks piisavalt tööd, ja jagab neile jooksvaid ülesandeid või infot huvipakkuvate sündmuste kohta. Osa peatoimetaja tööst toimub ka väljaspool toimetuse tööruume. Kontaktide sõlmimiseks ja huvitavate teemade leidmiseks püüab ta aktiivselt osaleda seltskonnaelus, kohtuda teiste ajakirjandusinimestega ja vahetab infot. Seda soodustab ka tõsiasi, et toimetusse saabub iga nädal mitmeid kutseid presentatsioonidele, bankettidele ja vastuvõttudele. Võimalusel võtab peatoimetaja neist üritustest ise osa või delegeerib osalemise mõnele ajakirjanikule. Peatoimetajal on päris raske, eriti siis, kui väljaanne kasumit ei tooda. Siis algavad koondamised, see võib lõppeda pea­toimetaja enda väljavahetamisega. Raamatukirjastuse peatoimetaja ülesandeks on otsida, milliseid raamatuid välja anda, mis müüksid.

Tegevtoimetaja on väljaande üldiste suuniste elluviija ja jälgija. Ta vastutab toimetuse iga­päevase tegevuse eest ning hoolitseb väljaande strateegia ja tööplaani elluviimise ja tähtaegadest kinnipidamise eest. Tema kohustus on jälgida, et kogu väljaande number valmiks õigeaegselt, ja tagada selle jõudmine trükikotta. Tegevtoimetaja juhendab toimetajate tööd, kes vastutavad konkreetsete teemade käsitlemise eest, näiteks kohalikud või välismaailma uudised, sport, kultuur. Tema paneb enamasti ka valminud artiklitele pealkirjad või muudab neid vajadusel. Tegevtoimetajale jääb lõpuks viimane sõna, milliseid lugusid avaldatakse ja kuidas eri teemasid artiklitega kaetakse. Tegevtoimetaja tegeleb ka personali­küsimustega (nt teeb peatoimetajale ettepanekuid palga suhtes).

Ajalehe/ajakirja toimetaja (nn küljetoimetaja) ülesandeks on tellida lugusid ja neid toimetada. Vahel tuleb toimetajal ka endal lugusid kirjutada, kuid üldjuhul ei ole see siiski tema ülesanne. Tema kohustuseks on materjal sisuliselt ja vormiliselt kokku panna. Sageli on küljetoimetaja ka see, kes peab kogunenud lisamaterjalist tegema valiku ja hindama selle kaalukust lugejale. Ta peab vajadusel selgitama reporterile, millised puudused loos esinevad. Kui materjal on koos, siis saadetakse see keeletoimetajale lugemiseks. Seejärel läheb kogu materjal tehnilise toimetaja kätte küljendamiseks. Küljendatud käsikiri tuleb toimetajal uuesti läbi vaadata.

Tehniline toimetaja kontrollib lehekülgede makette ja vaatab, kuidas planeeritud lood sinna sobivad. Ta jälgib ka teabegraafika valmimist ja aitab küljendamisel ettetulevaid probleeme lahendada. Tehnilise toimetaja alluvuses töötavad küljendajad ja arvutigraafikud.

Et üha olulisemaks muutub perioodiliste väljaannete hea väljanägemine, on mõnes ajalehes eraldi tööl fototoimetaja, kes aitab leida vajalikke fotosid ja vastutab lehte jõudvate fotode kvaliteedi eest.

Väikese päeva- või nädalalehe toimetuses võib üks toimetaja täita väga erinevaid ülesandeid või jagada vastutust ainult paari teise töötajaga. Vastutavad toimetajad harilikult palkavad kirjutajaid, reportereid ja teisi töötajaid. Samuti võivad nad tegeleda eelarve planeerimisega ning pidada läbirääkimisi ja koostada lepinguid vabakutseliste kirjutajatega.

Trükiste toimetaja ülesandeks on tagada ilmuvate trükiste keeleline ja vormiline korrektsus. Tavaliselt töötab toimetaja kirjastuses või tõlkebüroos, kus ta saab autoritelt ja tõlkijatelt teksti, mida on vaja toimetada. Toimetaja parandab tekstis esinevad keele- ja stiilivead ning saadab töö korrektuuri. Hiljem kontrollib ta üle, kas korrektuuris on tehtud märkusi ja täiendusi arvestatud. Tõlketekstide puhul kontrollib toimetaja selle vastavust algtekstile. Sisulise toimetamise käigus kontrollitakse, et algteksti mõte on tõlke­tekstis õigesti ja midagi vahele jätmata edasi antud, laused loogilised ning terminikasutus ühtne. Erialasel toimetamisel kontrollitakse tõlke­teksti terminite õigsust ja asjakohasust kasutamise seisu­kohast. Niisiis teeb toimetaja kindlaks autoritekstis või tõlkes leiduvad ebakõlad ja eksimused ning juhib paranduste tegemiseks autori või tõlkija tähelepanu leitud õigekirja-, tõlke- ja vormistusvigadele. Vajadusel kontrollib toimetaja teatmeteostest isikute nimede õigekirja, faktilisi andmeid ja ajaloolisi sündmusi.

Toimetaja koordineerib ka tööd autori ja kujundaja vahel. Ta viib autori kokku kujundajaga, arutab koostöös nendega rahalisi ja trüki­tehnilisi võimalusi ning jälgib, et tehniline, kujunduslik ja toimetustöö kulgeksid vastavalt planeeritud ajagraafikule. Toimetaja on teinud kvaliteetset tööd, kui lugejad ja kriitikud hindavad teose keelelist taset kõrgeks ja teoses ei esine faktivigu. Toimetaja töö on nähtamatu ja ennastsalgav; temas on koos stilist, maine­kujundaja ja mänedžer.

Trükise toimetajal on sisu ees, mida ta toimetab, ajalehe toimetajal tuleb rohkem ise tegeleda välja­ande sisulise loomega. Raamatute toimetamine võimaldab rohkem omaette nokitsemist, ajalehe või ajakirja juures töötamine seda ei võimalda.

Keeletoimetaja toimetab raamatuid, artikleid ja muid tekste keeleliselt. Tema ülesandeks on parandada keele- ja sõnastusvead, pidades silmas teksti korrektset ja ühtlustatud keele- ja terminikasutust. Lisaks keeleliste kohmakuste silumisele on keeletoimetaja kohus kontrollida fakte, vajaduse korral teksti kärpida või lisada joonealuseid selgitusi. Keeletoimetaja on nagu õpetaja, kes harib toimetuses oma kolleege ning puhta keele­tarvituse kaudu ka lugejaid.

Korrektor on kirjastuse või trükikoja töötaja, kes teeb korrektuuri – s.t. kontrollib teksti keelelist õigsust ja arusaadavust ning parandab tekstis esinevad õigekirja- ja trükivead.

Korrektori ja keeletoimetaja töö vahele ei saa tõmmata väga selget piiri, neid eristab eelkõige tekstiga tegelemise põhjalikkuse aste. Keeletoimetaja tegeleb tekstiga põhjalikumalt: ta ühtlustab teksti keelekasutust, teeb lause­tasandi ja stiiliparandusi, korrigeerib sõnajärge, sõnavalikut, parandab loogikavead. Sageli teeb ka korrektor mõningaid sõnaasendusi ja stiiliparandusi, mis tegelikult juba toimetamise alla kuuluvad. Enamasti eeldatakse kirjastuses töötavalt keele­töötajalt (olgu selleks siis kas korrektor või keeletoimetaja) keelelist toimetamist kui korrektuuri tegemist.

Kirjastuses käib töö enamasti nii, et esmalt antakse käsikiri keeletoimetajale, kes tegeleb sellega mustast käsikirjast kuni korrektuurini. Ta vaatab üle käsikirja vastavuse kirjastuse viitamissüsteemile, märgib vastuolulisused ja eksitused, mis tuleb autoril täpsustada ja parandada. Seejärel läheb keeleliselt korrastatud käsikiri koos ettevalmistatud ja allkirjastatud illustratsioonidega küljendamisele. Küljendatud käsikirja loeb autor ja seejärel toimetaja ja keeletoimetaja.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Toimetajate töötunnid on küll ametlikult sätestatud, kuid töö iseloom nõuab sageli ületundide tegemist ning tööülesannete täitmisele pühendumist nädalavahetustel. Töö on vaimselt küllaltki pingeline, sest eriti perioodiliste väljaannete toimetamisel tuleb alati puudu ajast. Pidev kõikumine jõuab – ei jõua vahel tekitab stressi ja pingelist tööõhkkonda. Töö teeb toredaks võimalus rakendada uusi ideid ja leida töölaualt hulgaliselt tänulike lugejate kirju.

Päevalehe toimetuses on päevas tavaliselt kaks koosolekut – hommikul ja õhtul –, kus osalevad kõik toimetuste juhatajad. Uudiste- ja sporditoimetuses tuleb sageli olla kohal viimase hetkeni (umbes kella 11ni), mil leht trükikotta läheb – äkki tuleb mingi pomm-uudis või lõpeb alles mingi mäng, mida tuleks ilmuvas ajalehes kajastada. N-ö pehmemate toimetuste (majandus, kultuur, meelelahutus) materjali valmimise aeg on 7-8 paiku. Kõige liikuvama iseloomuga töö on spordi­toimetuse töötajatel.

Trükise toimetaja tööaeg on tema enda määrata, oluline on kokkulepitud tähtaegadest kinni­pidamine. Toimetaja võib oma tööd teha ka kodus, kuid siiski on vajalik, et ta oleks aeg-ajalt kirjastajatele ja tööde autoritele kättesaadav, nii on võimalik vastastikku informatsiooni vahendada ja nõu pidada. Toimetaja peab sageli uurima sõnaraamatuid ja teatmeteoseid ning käsilolevat valdkonda puudutavat kirjandust. Selleks tuleb tal külastada raamatukogusid ja kasutada andmebaase.

Keeletoimetaja ja korrektori tööpäev on ebaregulaarsem (eelkõige ajakirja toimetuses). Sageli võib tööpäev kujuneda väga pikaks ning valmis tuleb olla ka tööks öisel ajal.

Enamik toimetaja ja korrektori tööajast möödub istuvas asendis, mis võib süvendada jalgade veenilaiendeid ja põlvehädasid. Samuti võib pidev silmadele langev koormus halvendada niigi probleemset nägemist või põhjustada silmade valulikkust ja kuiva silma sündroomi.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Kirjastamise valdkonnas töötamise eelduseks on huvi kirjanduse vastu ning suur lugemus.

Peatoimetajal on soovitatav kõrgharidus (nt meedia, majandus), vajalikud on põhjalikud tead­mised aja­kirjandusest (eelkõige ajakirja ja ajalehe peatoimetajal) ja kindlasti lai silmaring. Kontaktid erinevate inimestega ja lai tutvusringkond on peatoimetajale väga olulised. Peatoimetajas peaksid olema ühendatud loominguline potentsiaal ja majanduslik mõtlemine. Ta ei või endale lubada hõljumist pilvedes, vaid peab olema kindlalt kahe jalaga maa peal. Juhtimisoskused käivad käsikäes hea suhtlemis­oskusega ja võimega mõjutada inimesi soovitud suunas tegutsema. Peatoimetajal tuleb olla nõudlik nii iseenda kui ka oma alluvate suhtes. Ajakirja ja ajalehe peatoimetaja peab ka ise olema ladusa sulejooksuga, mis eeldab head eneseväljendusoskust ja analüüsivõimet. Ta peab oskama hankida informatsiooni ja ilmutama leidlikkust teemade käsitlemisel uue nurga alt.

Toimetaja peab oskama analüüsida nii keelelist teksti kui ka informatsiooni üldisemalt. Ta peab olema kursis keele- ja õigekirjareeglite muutustega ja omama laialdasi teadmisi ajaloo- ning kirjandusteaduse valdkonnast. Palju kasu on ka huvist ja armastusest lugemise vastu, sest suur lugemus aitab arendada keele- ja stiilitaju, mis on toimetaja töös esmatähtsad omadused. Tänu lugemisele kasvab ka toimetaja silmaring. Tõlketeoste toimetamisel peab ta valdama tõlkimiskeelt heal tasemel nii kõnes kui kirjas. Samuti tuleb toimetajale kasuks suhtlemisoskus – see võimaldab tal end tööde autoritele, tõlkijatele ja teistele asjaomastele paremini arusaadavaks teha. Samuti võimaldavad laialdased kontaktid “hoida kätt pulsil” ja olla kursis päevakajaliste sündmustega.

Vajalikeks eeldusteks on taktitunne, juhendamis- ja julgustamisoskus. Raamat, ajakiri, ajaleht ja teised trükised sünnivad koostöös mitmete inimestega ja toimetajal on selles koordineeriv roll. Sama tähtis on toimetajale teatme­teoste ja raamatukogufondide kasutamise oskus, nii leiab vajamineva info hõlpsasti ja ilma suurema ajakuluta.

Iseloomuomadustest on olulised kannatlikkus, kohusetunne, tähelepanelikkus detailide suhtes ja paindlikkus, samuti avatus ja analüüsivõime. Nii raamatu, ajalehe kui ajakirja toimetaja töös on igal tasemel vajalik initsiatiivikus, et pakkuda välja uusi teemasid ja avaldamiseks sobilikku kirjandust. Keeletoimetaja ja korrektori töö eeldab täpsust ja võimet näha trükivigu.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Kirjastamise valdkonnas töötavad väga mitmesuguse hariduse ja ettevalmistusega inimesed. Ajakirjandus­väljaande toimetaja töös tuleb kasuks ajakirjandusalane väljaõpe, keeletoimetaja töös filoloogiharidus (eesti või võõrfiloloogia). Erialaste trükiste toimetajana tegutsevad sageli ka vastava eriala spetsialistid (näiteks meditsiinikirjastuses arsti haridusega, tehnika­kirjanduse toimetajana inseneri ettevalmistusega spetsialist jne).

Ajakirjandusalast kõrgharidust nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoriõppes pakub Tartu Ülikool. Meedia-alast kõrgharidust saab omandada ka Tallinna ülikooli all tegutsevas Balti Meedia ja Filmikolledžis.

Eesti filoloogiat saab õppida Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ja Tallinna Ülikooli filoloogiateaduskonnas bakalaureuse- ja magistriõppekava alusel. Samas on võimalik omandada ka ülikooliharidus inglise, saksa, vene jt võõrfiloloogia erialadel.

Keeletoimetaja erialal saab õppida magistriõppekava alusel Tartu Ülikooli avatud ülikoolis ja Tallinna Ülikooli filoloogia­teaduskonnas nii tasuta kui tasulistel õppekohtadel. Õppima asumiseks on vajalik bakalaureuse­kraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Õpe on suunatud neile, kes on huvitatud rakenduslikust süvaõppest – kirjastustes või toimetustes töötavad keeletoimetajad, asutuste pressisekretärid ja muud tekstide koostamise ja toimetamisega seotud inimesed, täienduskoolitust või teadmiste värskendamist vajavad eesti filoloogid, eesti keele eriala bakalaureuseõppe lõpetajad. Õppekava raames antakse teadmisi keele ehitusest, tekstide koostamise põhimõtetest, keelekorraldusest, terminoloogiast, autori­õigusest. Magistri­õpingud annavad võimaluse jätkata õpinguid näiteks lingvistika doktori­õppes.

Gümnaasiumis tuleks toimetajatööst huvitatud noorel suuremat tähelepanu pöörata eesti keelele, võõrkeeltele, kodanikuõpetusele ning aja- ja kultuuriloole. Kindlasti tuleb kasuks ka koolilehe toimetamine ja kaastööde saatmine meediaväljaannetele juba kooliajal.

TÖÖVÄLJAVAATED

Toimetajad ja korrektorid töötavad raamatute, ajakirjade, ajalehtede ja muude väljaannete toimetustes.Keeletoimetajad leiavad tööd ka tõlkebüroodes, ministeeriumides ja teistes riigi­asutustes. Paljud keeletoimetajad tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana, tehes lepingulisi töid eri asutustele. Nõudlus toimetamistöö järele on suur Euroopa Liidu tekstidega tegelevates institutsioonides, samuti terminoloogia, keelekorralduse ja keele­hoolde alal.

Kirjastamine on Eesti loomemajanduse kõige suurem valdkond, seda nii töötajate arvu kui ka toodangu mahu osas. Tööstusharu jaguneb kaheks suuremaks allharuks: kirjastamiseks ning trükitööstuseks. Sektori ettevõtted annavad tööd umbes 6000 inimesele, sellest kirjastamises on hõivatud ligikaudu 60% töötajatest, s.o ~ 3300 inimest. Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal kirjastamisega seotud ettevõtteid registreeritud 270. Suuremad ettevõtted paiknevad peamiselt Tallinnas ja Tartus.

Kirjastamise ja trükinduse areng on viimase viie aasta jooksul olnud kiire, 2006. aastal ületas tööstusharu tootmismaht 2001. aasta taset ligikaudu 4/5 võrra. Töötajate arv sektoris ei ole viimase paari aasta jooksul oluliselt muutunud. Kirjastamisturu kasvu lähitulevikus ei ole ette näha, kuna siseturule orienteeritud eestikeelsete publikatsioonide arvu määrab Eesti väike rahvaarv. Seega võib prognoosida, et nõudlus kirjastustöötajate järele püsib lähiaastatel suhteliselt stabiilsena. Rohkem on puudus headest keeletoimetajatest.

Suuremad ettevõtted tegelevad ajalehtede, ajakirjade ja perioodikaväljaannete kirjastamisega. Ajakirjade turu liider Eestis on AS Ajakirjade Kirjastus. Ajalehe väljaandjatena on tuntud Eesti Päevalehe AS, AS Postimees, AS Äripäeva Kirjastus ning Eesti Ekspressi Kirjastuse AS. AS Eniro Eesti ja AS Infopluss Eesti peamiseks tegevusalaks on infokataloogide kirjastamine.

Eesti raamatukirjastused võib jaotada kolme rühma: suured, niši- ja nn ühemehekirjastused. Suured kirjastused avaldavad aastas üle 50 nimetuse ning nende puhul on esindatud nii algu­pärane kui ka tõlkekirjandus. Raamatukirjastajatena on tuntud kirjastused Valgus, Eesti Raamat, Varrak, Koolibri, Avita, Ilo jpt. Enamik raamatukirjastajaid on spetsialiseerunud kindla temaatikaga trükiste väljaandmisele. Näiteks annab Valgus välja sõnaraamatuid, keele- ja kooliõpikuid, käsiraamatuid, populaar­teaduslikku ja tarbe­kirjandust, kultuuriloo-, ajaloo- ja lasteraamatuid. Eesti Raamat on spetsialiseerunud peamiselt ilu- ja laste­kirjandusele, aga ka ajaloolise ja memuaarse sisuga teosetele. Varrak annab välja nii ilukirjandust kui ajaloo­raamatuid, teatmeteoseid ja lasteraamatuid. Kirjastus Tänapäeva valdkondadeks on ilu­kirjandus, ajaloo- ja teatmekirjandus, elulood, laste- ja noortekirjandus, terviseraamatud ning huumor. Koolibri ja Avita on peamisteks õppekirjanduse välja­andjateks. 2006. a andsid Eesti kirjastused välja 4040 väljaannet ning 7 256 000 raamatut.

Otseselt tõlketeenuse osutamisega tegelevaid tõlkebüroosid on 15 ringis, enamikus neist tegeletakse ka tõlketekstide toimetamisega. Keeletoimetaja tööd tellivad mitmed ministeeriumid (justiits-, haridus-, keskkonna-, põllumajandus-, sotsiaal­ministeerium jt).

Kutsealasisesed karjäärivõimalused on mitmekülgsed. Kogemused ja pidev enesetäiendamine võimaldavad korrektoril asuda tööle keeletoimetajana. Initsiatiivikus, organiseerimis­võime ja suhtlemis­oskus võimaldavad toimetajal tõusta ametiredelil ning saada vanemtoimetajaks, sealt edasi tegevtoimetajaks kuni peatoimetajani välja.

LÄHEDASED AMETID

Toimetajad annavad edasi ideid ja informatsiooni, mis sarnaneb kirjaniku, ajakirjaniku, diktori, saatejuhi, TV- ja raadiosaadete toimetaja, pressisekretäri, tõlkija ja tõlgi tööga.

Keeletoimetajad ja korrektorid parandavad tekstis esinevaid keele- ja stiilivigu, õigekirja- ja trükivigu, mis sarnaneb keeleõpetaja tööga.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Kirjastustöötajate töötasu sõltub kirjastuse suurusest ja majandustulemustest, töömahust ja vastutusest, samuti poolte konkreetsest kokkuleppest.

Raamatukirjastustes makstakse üldjuhul põhipalka, millele võib lisanduda tulemuspalk sõltuvalt raamatute läbimüügist saadavast kasumist. Toimetaja kuupalk on Eesti keskmisel tasemel. Lisa­teenimisvõimaluseks on teha vabast ajast lepingulisi töid välistoimetajana.

Ajalehe- ja ajakirjatoimetuses võivad põhi­palgale lisanduda honorarid toimetaja enda kirjutatud artiklite eest või näiteks preemia parima artikli eest. Üldjuhul on suurema ja stabiilsema väljaande (üleriigiline ajaleht) toimetuse töötaja palk oluliselt kõrgem kui väikese väljaande (maakonnaleht) toimetajal. Kui maakonnalehe toimetaja kuupalk jääb Eesti keskmise palga tasemele või on sellest isegi väiksem, siis suure ajalehe toimetaja kuu­sissetulek on sellest tunduvalt suurem. Toimetuse juhataja palk võib ulatuda 25 000 – 30 000 kroonini ja vastutava toimetaja palk 30 000 – 40 000 kroonini kuus.

Statistikaameti andmetel oli 2007. aasta III kvartalis kirjastamise ja trükinduse valdkonna töötajate keskmine bruto­kuupalk ligi 15 000 krooni. Keskmine kuubrutopalk kasvas aastaga 15%, sealjuures on keskmine palk kirjastamises teiste tööstusharude seas kõrgeim.

Suuremad kirjastused toetavad töötajate erialast täiendusõpet ja sportimist. Korraldatakse ka mitmesuguseid firmaüritusi. Kuna toimetaja töö eeldab aktiivset suhtlemist autorite ja teiste koostöö­partneritega, kompenseeritakse neile sageli sellega seotud mobiiltelefoni- ja transpordi­kulud.

TÄIENDAV INFO

Eesti Kirjastuste Liit ühendab Eesti suuremaid kirjastusi. 2007. aastal oli liidul 35 liiget.

Postiaadress: Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn
Tel: 644 9866
E-post: kirjastusteliit@eki
www.estbook.com

Eesti kirjakeele hoolde, korraldamise ja arendamisega tegeleb Eesti Keele Instituut.

Postiaadress: Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn
Tel: 617 7500
www.eki.ee

Tõlketeenuseid pakkuvaid ettevõtteid ühendab Eesti Tõlkebüroode Liit.

Postiaadress: Pärnu mnt 23, 10141 Tallinn
E-post: etbl@etbl.ee
www.etbl.ee 

Kutseala hõive

KIRJASTAJAD, TOIMETAJAD, KORREKTORID
2003. a seisuga (Statistikaameti andmed)

Korrektorid, kodeerijad jm ametnikud (ISCO 4143)*

65

Kirjanikud, ajakirjanikud jm kirjamehed, sh toimetajad (ISCO 2451)

1997

KOKKU

2062

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Töö­pakkumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Korrektorid, kodeerijad jm ametnikud (ISCO 4143)

1

16

15

Kirjanikud, ajakirjanikud jm kirjamehed, sh toimetajad (ISCO 2451)

6

83

87

2005

Korrektorid, kodeerijad jm ametnikud (ISCO 4143)

0

14

14

Kirjanikud, ajakirjanikud jm kirjamehed, sh toimetajad (ISCO 2451

3

101

95

2006

Korrektorid, kodeerijad jm ametnikud (ISCO 4143)

1

13

11

Kirjanikud, ajakirjanikud jm kirjamehed, sh toimetajad (ISCO 2451

12

61

58

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh kirjastamine

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3


Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9012

9418

9178

Kalandus

1142

1096

1125

Mäetööstus

75

81

90

Töötlev tööstus, sh kirjastamine

5991

6232

6552

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

Ehitus

3622

4502

5867

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19 126

Hotellid ja restoranid

1990

2156

2262

Veondus, laondus ja side

6006

6338

6605

Finantsvahendus

564

666

809

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

Haridus

464

508

563

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1007

1058

1131

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1599

1658

1873

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.


PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005. a ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palgatöötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes), I kvartal 2004 – IV kvartal 2007 (krooni)

Aasta
I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7417

7021

7704

2005

8 073

7 427

8291

7786

8690

2006

9 467

8 591

9531

9068

10 212

2007

10 322

11 549

10 899

12 270

Keskmine brutokuupalk, 20042006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Kirjastamine, trükindus

11 875

12 654

13 705

2007. aasta III kvartalis oli kirjastamise ja trükinduse valdkonna töötajate keskmine bruto­kuupalk 14 821 krooni.

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7287

8073

10,8

9407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4799

5626

17,2

6808

21,0

Metsamajandus

7267

8365

15,1

9105

8,8

Kalandus

4430

4575

3,3

7107

55,3

Mäetööstus

8687

8734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus, sh kirjastamine

6696

7526

12,4

8844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8482

9630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7468

8480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6915

7401

7,0

9111

23,1

Hotellid ja restoranid

4535

5421

19,5

6148

13,4

Veondus, laondus ja side

8048

8859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9332

9724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6475

7219

11,5

7949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6524

7900

21,1

9026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6244

6970

11,6

7862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004–2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8615

9307

10 837

Tallinn

8850

9462

10 997

Hiiu

5957

6721

7434

Ida-Viru

5461

6057

6842

Jõgeva

5488

6758

7507

Järva

5951

6877

7993

Lääne

5816

6468

7201

Lääne-Viru

5653

6301

7318

Põlva

5324

6210

7250

Pärnu

6002

6902

7948

Rapla

5828

6660

7583

Saare

6010

6938

7916

Tartu

6679

7624

9088

Valga

5337

6081

6908

Viljandi

5740

6368

7492

Võru

5405

6284

7177

EESTI

7287

8073

9407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 22. 07. 2008. 03:09

Time: 0.0479419 s.