et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Kiirabitöötaja

Kool.ee-haridusportaal :: Kiirabitöötaja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKiirabitöötaja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Kiirabitöötaja

OLULISED MOMENDID

  • Kiirabi on üks tervishoiu võtmevaldkondadest
  • Kiirabitöö nõuab head füüsilist vormi ja vaimset tasakaalukust

TÖÖ ISELOOM

Kiirabi missiooniks on osutada kvaliteetset haiglaeelset ja haiglatevahelist erakorralist meditsiiniabi ägeda haigestumise, traumade ja mürgistuste korral, tagades koostöös häirekeskuste, päästeteenistuse ja politseiga siseriikliku turvalisuse igale Eesti Vabariigi territooriumil viibivale isikule.

Väljasõidueelsel perioodil tuleb kiirabibrigaadil olla sideühenduses häirekeskusega ja valmis operatiivselt sõitma sündmuskohale. Kontrollitakse ettenähtud varustuse olemas-olu ja töökorras olekut. Sündmuskohale väljasõidul täpsustatakse häirekeskusega väljakutse asjaolusid ja kuulatakse teiste kiirabi- ja operatiivteenistuste informatsiooni sündmuskohalt; teavitatakse häirekeskust kiirabibrigaadi saabumise ajast sündmuskohale, lahkumisest sündmuskohalt, saabumisest haiglasse ning kantakse vastavad andmed kiirabikaardile. Sündmuskohal tagatakse kõigepealt nii enda kui abiandja ohutus; tuvastatakse patsiendi seisund ja antakse vastavat abi. Oluline on töötada nii kiiresti kui võimalik, kuid vältida tuleb üleliigset kiirustamist ja lohakust.Professionaalne kiirabi-töötaja suhtub patsienti lugupidavalt, toetab teda psühholoogiliselt ja varjab juuresolijate eest, käitub viisakalt ja professionaalselt juuresolijate suhtes.

Kui sündmuskohal on vaja teiste operatiivteenistuste abi (politsei, päästetöötajad), teavi-tatakse sellest kohe häirekeskust, vajadusel kasutatakse juuresolijate abi sündmuskoha piiramisel ja alustatakse lihtsamate päästetöödega. Patsiendi veol haiglasse kiirabibrigaad kontrollib ja tagab patsiendi elutähtsate funktsioonide olemasolu, annab patsiendile tema terviseseisundile vastava sobivaima asendi ja fikseerib ta selles ning toetab patsienti psühholoogiliselt. Haiglasse saabumisel sisenetakse koos patsiendiga haigla vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonda ning jätkatakse patsiendile abi andmist kuni üleandmiseni vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile. Patsienti ei tohi jätta kordagi järelvalveta. Kui patsiendi seisund on eluohtlik, osaletakse vajadusel meditsiiniabi osutamisel vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonnas. Haigla personalile antakse üle patsiendile kuuluvad isiklikud asjad, väärisesemed ja dokumendid ning edastatakse vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile asjakohane suusõnaline teave patsiendi ja väljasõidu kohta ning täidetud kiirabikaardi, elus-tamiskaardi ärakirjad ning patsiendi ja haigusega seotud muud dokumendid.

Pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi haiglale üleandmist teavitab kiirabibrigaad häirekeskust lahkumisest sündmuskohalt või haiglast; tegutsemisvalmidusest või vajadu-sest teha ettevalmistusi järgmise väljasõidu täitmiseks; saabumisest kiirabibaasi.

Kiirabitöötajad on kiirabiarst, kiirabiõde ja kiirabitehnik.

Kiirabibrigaadi juhib kõige kõrgema kvalifikatsiooniga kiirabibrigaadi liige.

Kiirabibrigaadid jaotatakse:

  1. reanimobiilibrigaad - juhib anestesioloog või erakorralise meditsiini arst;
  2. arstibrigaad - juhib erakorralise meditsiini alase spetsialiseerumise või erakorralise meditsiini alase residentuuri läbinud arst;
  3. õebrigaad - juhib erakorralise meditsiini eriala omandanud õde.

Kiirabiarsti töö peamiseks eesmärgiks on tagada elanikkonnale kiire ja kvaliteetne haiglaeelne erakorraline meditsiiniabi.

Kiirabiarst vastutab valve ajal kogu kiirabibrigaadi valmisoleku eest ja tegevuse eest väljasõidul. Ta määrab kindlaks ja korraldab, kes kiirabibrigaadi liikmetest ja missugust varustust kannab ning oma tegevuse ajal kasutab. Haige juurde jõudmisel hindab ta tema terviseseisundi raskust, võimalusel määrab diagnoosi ja alustab ravi. Kui selleks on vajadus, palub ta häirekeskuselt täiendavat abi. Sõltuvalt patsiendi seisundist otsustab ta, kas jätta patsient koju, sündmuskohale või viia patsient haiglasse. Pärast iga väljakutset tuleb tal täita kiirabikaart (vajadusel elustamiskaart) ning korraldada dokumenteeritud andmete kandmine kiirabiettevõtte arvutibaasi. Kiirabiarsti pädevusse kuulub samutibioloogilise surma diagnoosimine.Vahetuse lõppedes edastab ta informatsiooni vastutavale isikule (suuremates kiirabiüksustes vanemõele) tehtud töö ja varustuse kohta, samuti varustuse puuduste kohta. Tema tööülesannete hulka kuulub kaeriarvestuse pidaminenarkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamise kohta vastavalt kehtestatud korrale. Vajadusel tuleb tal juhendada praktikante ja uusi töötajaid. Olulisel kohal on erialane enesetäiendus ja tehtud töö kvaliteedi analüüsimine.

Kiirabibrigaadi õde tagab tagab kiirabiautos ettenähtud ravimite ning medit-siiniseadmete olemasolu ja korrasoleku, abistab arsti tema tegevuses ja täidab kiirabibrigaadi juhi teisi korraldusi. Osade kiirabibrigaadide koosseisu arsti ei kuulu. Sel juhul täidab kiirabiõde juhtiva kiirabiõe ülesandeid ning juhib kiirabibrigaadi ja vastutab selle töö eest. Kiirabibrigaadi õde osaleb patsiendi uurimisel ja ravis. Vajadusel õpetab ja juhendab ta patsiente, patsiendi omakseid, praktikante ja kolleege. Kiirabiõde jälgib, et tööks vajalik varustus oleks nõuetekohaselt komplekteeritud, töökorras ja puhas. Kui midagi varustusest (k.a. ravimid) on kadunud või kasutuskõlbmatuks muutunud, informeerib ta sellest koheselt vastavaid vastutavaid isikuid. Ravimite säilitamist ja kasutamist teostab ta vastavalt ravimite säilitamise korrale. Tööd kajastav dokumentatsioon tuleb täita korrektselt, vastavate nõuete kohaselt ja õigeaegselt. Dokumentatsioon tuleb sisestada elektroonilisse andmebaasi. Oma praktiliste oskuste täiendamiseks osalevad kiirabiõed kiirabibrigaadide treeningõppustel ja täiendkoolitustel.

Kiirabitehniku põhiülesandeks on tagada patsiendi ja meditsiinipersonali nõuete-kohane abistamine ning tellitudtransporditeenuse korrektneosutamine. Kiirabitehnik vastutab valve jooksul ja valve vahetusel varustuse korrasoleku eest ning tagab kiirabibrigaadi ja patsiendi ohutu veo. Selleks tuleb tal valida sündmuskohale sõitmiseks võimalikult ohutu (ja kiire) marsruut ning parkida kiirabiauto sündmuskohal
turvalises ja patsiendi pealevõtmiseks kõige enam sobivas kohas. Sündmuskohale jõudes tuleb kiirabitehnikul abistada kiirabibrigaadi teisi liikmeid erakorraliseks meditsiiniabiks vajaliku varustuse kohaletoomisel ja meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel, samuti osutada oma pädevuse piires meditsiinilist abi. Täita tuleb kiirabibrigaadi juhi teisi tööalaseid korraldusi, näiteks assisteerida meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel (patsiendi kinnihoidmine, teatud asendis hoidmine jm), sooritada lihtsamaid meditsiinilisi protseduure (näit vererõhu mõõtmine). Igapäevases töös vastutab kiirabitehnik kiirabiauto puhtuse eest patsiendiruumis ning on kohustatud täitma a- ja antiseptika nõudeid ning järgima üldisi hügieenijuhiseid. Nõuete kohaselt peab kiirabitehnik viibima täienduskoolitusel vähemalt 40 tundi aastas.

Kiirabibrigaadi liikmed osalevad hommikustel konverentsidel, kus kiirabibrigaadi juht annab ülevaate toimunud visiitidest, ilmnenud meditsiinilistest ja tehnilistest probleemidest ning annavad vahetuse üle järgmisele kiirabibrigaadile.

Meditsiinieetika üldtunnustatud printsiipide järgimine ning kiirabitöö ja patsientidega seotud informatsiooni konfidentsiaalsuse nõuetest kinnipidamine on ühiseks kohustuseks kõigile kiirabi töötajatele.

Kiirabiteenistusel on ka mitmeid täiendavaid ülesandeid: vajadusel erakorralise meditsiinilise konsultatsiooni ja abi andmine kiirabibaasis,spordi- ja massiürituste julgestamine, VIP persoonide turvamine riiklikel visiitidel.

Kiirabitöötajate professionaalse taseme tõstmise eesmärgil viiakse regionaalsetes kiirabiasutustes järjepidevalt läbi tervishoiutöötajate/kiirabitöötajate diplomieelset ja –järgset koolitust. Koolitajateks on sageli kiirabitöötajad ise.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Kiirabitöötajad peavad oma ülesandeid täitma väga erinevates tingimustes: patsiendi juures kodus, õnnetuskohal (liiklusõnnetus, tulekahju jne). Vajadusel tuleb patsienti transportida kanderaamil kiirabiautosse – see eeldab head füüsilist vastupidavust.

Kiirabiautos peab olema hulk seadmeid, et kindlustada patsiendile kvaliteetne abi:

  • seadmed transportimiseks (raam, kandelina)
  • seadmed immobiliseerimiseks (teatud kehapiirkonna liikumatuks muutmiseks) – erinevad lahased
  • hapniku manustamise süsteemid
  • erinevad diagnostikaseadmed, millega saab mõõta vererõhku, pulssi, temperatuuri, veresuhkru taset, kontrollida südame tööd
  • seadmed süstimiseks ja infusioonlahuste ülekandmiseks
  • varustus eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks (näiteks kardiomonitor-defibrillaator)
  • sidumis- ja põetusvahendid
  • eriotstarbelised komplektid (näiteks puhuks, kui tuleb teha maoloputust, viia läbi kirurgilisi toiminguid, võtta vastu sünnitust jne)

Enda tervise ja turvalisuse hoidmiseks on kiirabitöötajatel kasutada hulk isiku-kaitsevahendeid nagu kaitsemask, kaitsekiiver, raamiga kaitseprillid, kaitsekindad. Kiirabiautos peab olema ka 5-liitrine kanister joogiveega, taskulamp, pipragaas, tulekustuti, turvavöölõikur, klaasipurustushaamer. Sidepidamiseks häirekeskusega on igas kiirabiautos raadiojaam.

Kiirabitöötaja tööriietuseks on kaheosaline punast värvi tööülikond, mis koosneb pükstest ja jopest. Tööülikonna mõlemal osal peavad olema valgust kiirgavad ribad, mis on paigutatud tööülikonna esiküljele ja seljaosasse ning tagavad nähtavuse kõikidest suundadest.Tööülikonna jope seljaosal on kiirabiettevõtte nimetus.

Kiirabitöötajad töötavad graafiku alusel, üldjuhul on vahetuse kestus24 tundi. Töötada tuleb kellaajast ja kalendripäevast sõltumata.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Kiirabiarst peab omama erialast kõrgharidust.

Tema põhiteadmiste hulka kuuluvad erialased teadmised, samuti ka tööoskustega seon-duvate õigusaktide ja kiirabi tööga seonduva dokumentatsiooni tundmine. Vaja lähebüldteadmisi sidevahendite ja infotehnoloogiliste abivahendite kasutamise põhimõtetest ja võimalustest.

Põhioskustest on tähtsaim eriala valdamine. Igapäevases töös läheb tarvis võõrkeele (soovitavalt vene ja inglise keele) oskust vähemalt kesktasemel. Töös patsientidega ja nende omastega on eriti olulisel kohal suhtlemisoskus (oskus kätte saada vajalikku infor-matsiooni eeldab head kuulamis- ja küsitlemisoskust, samuti tuleb osata informatsiooni edasi anda täpselt ja patsiendile arusaadavalt, vajadusel patsienti rahustada ja toetada).

Töökohustuste täitmisel tuleb osata kasutada vajalikku tarkvara, analüüsida infor-matsiooni. Vähetähtsad pole juhtimisoskused kiirabibrigaadi töö suunamisel ja juhen-damisel.

Isikuomadustest on tähtsamad analüüsivõime jainitsiatiivikus. Tuleb osata teha mees-konnatööd, võtta vastu otsuseid ja nende eest ka vastutada. Kuna kiirabitöös tuleb ette väga erinevaid olukordi, on oluline osata kiirelt muudatustega kohaneda. Töös tuleb olla täpne ja korrektne, suuta toime tulla pingesituatsioonis. Kuna kiirabiarstil lasub põhi-vastutus kiirabibrigaadi töö kvaliteedi eest, tuleb tal osata oma kolleege ka juhendada ja õpetada.

Kiirabiõena töötamiseks on nõutav meditsiiniline kõrg- või keskeriharidus (õe või velskri kvalifikatsioon).

Õe põhiteadmiste hulka kuuluvad teadmised haigustest, nende tekkepõhjustest, levikust ja ravist; psühholoogiast, eetikast ja patsiendi õigustest; farmakoteraapia põhimõtetest; erinevas eas inimeste füüsilistest, psüühilistest ja sotsiaalsetest vajadustest; meditsiinilise aparatuuri töötamise põhimõtetest. Nõutav on kiirabi tööga seonduva dokumentatsiooni tundmine.

Põhioskuste hulka kuuluvad erialase praktilise töö oskus, töökohustuste täitmisel vajaliku tarkvara ja arvuti kasutamise oskus, oskuskasutada juhiseid ja muid abimaterjale, oskus analüüsida, organiseerida, suhelda ja juhendada, teha eetilisi valikuid. Kiirabiõena töötamise eelduseks on suhtlustasemel vene keele oskus.

Kiirabiõde peab olema hea suhtleja, organiseerija ja analüüsija, suutma teha koostööd. Kuna töö on stressirohke, tuleb tal olla hea pingetaluvusega. Töö nõuab täpsust ja korrektsust.

Kiirabitehnik peab omama kesk- või kesk-eriharidust. Ta peab omama teadmisi kiirabialasest tööst ja kiirabibrigaadi töötajatele esitatavatest nõuetest. Tema põhioskuste hulka kuulub kiirabiautodel oleva varustuse tundmine ja kasutamine. Tuleb osata sihipäraselt kasutada erinevaid sidevahendeid (raadio, mobiiltelefon).

Kiirabitehniku töö eeldab võimet vastutada, teha koostööd ülejäänud kiirabibrigaadi liikmetega, olla täpne ja korrektne. Sageli tuleb kiiresti vastu võtta otsuseid ja analüüsida olukorda. See omakorda eeldab head pingetaluvust.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Aastast 2000 on erakorraline meditsiin registreeritud Eestis iseseisva erialana. 1998.a käivitus erakorralise meditsiini residentuur ning praegu toimub 4-aastane erakorralise meditsiiniarstide õpe ja spetsialiseerumine Tartu Ülikooli Arstiteaduskonnas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis, õppetöösse on kaasatud ka teisi Eesti erakorralise meditsiini haiglaid. Residentuuri kõrval on erakorralise meditsiini eriala võimalik omandada ka kahekordse residentuuri kestusega kogutud erialase töökogemuse alusel (vastavalt residentuuri programmile) ja sooritades eksternina erakorralise meditsiini residentuuri lõpueksami. Piisava tööstaa˛i ning kvalifikatsiooniga kiirabiarstid nimetati 2001. aastal samuti ümber erakorralise meditsiini arstideks.

Vastavalt seadusregulatsioonile lubatakse kuni 01.01.2010.a. kiirabis jätkuvalt töötada üldarstidel, kellel ei ole erakorralise meditsiini või anestesioloogia eriala

Õdede baasõpe toimub Tallinna ja Tartu tervishoiu kõrgkoolides. Erakorralise meditsiini alast väljaõpet õdedele saab omandada Tallinna Kiirabi juures asuvas koolituskeskuses ningtäiendustsüklitena SA Tartu Kiirabi koolituskeskuses. Alates 2006. aastast on käivitunud projektipõhine 40 ainepunktine spetsialiseerumine intensiivõenduse (mille alaerialaks on erakorralise meditsiini õendus) erialal. Meditsiiniõe ettevalmistusega kiira- biõde, kes on viis aastat üldõena kiirabis töötanud, saab end registreerida erakorralise meditsiini õena.

Kiirabitehnikuid ehk erakorralise meditsiini tehnikuidEestis riiklikult ette ei valmis-tata. Kiirabitehnikuid koolitatakse Tartu ja Tallinna kiirabi koolituskeskustes. Koolitusel võivad osaleda kõik vähemalt keskharidust omavad isikud. Meditsiiniliste teadmiste ja kiirabitöö kogemuse olemasolu ei ole nõutav. Koolitus on suunatud kiirabis autojuhtidena töötavatele isikutele ja tuletõrjuja-päästjatele. Õpetamise metoodika ja õppekavad ei ole ühtlustatud. Minimaalne õppeprogrammi maht on 400 tundi. Käsitletakse järgmisi teemasid: inimese anatoomia ja füsioloogia alused, elustamise ABC, hingamis- ja südameveresoonkonna ning välisfaktoritest tingitud eluohtlikud seisundid, laste elustamise eripärad.Tundma õpitakse infektsioonhaiguste, mürgituste, erakorraliste haigestumiste käsitlemist. Õppeprogrammis on ka erakorralises haiglavälises meditsiinis kasutatavate vahendite, katastoorimeditsiini, kriisipsühholoogia, enamlevinud laste-haiguste ja farmakoloogia aluste tundmaõppimine. Üle pooleõppeprogrammi mahust moodustab õppepraktika, mis toimub haiglates ja kiirabis. Koolitus lõpeb teoreetilise (test) ja praktilise eksamiga.

Kiirabialast täiendkoolitust viiakse läbi Tartu ja Tallinna kiirabi koolituskeskustes, samuti Tartu Ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskuses. Kiirabitöötajate päästealane koolitus toimub valdavas osas Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja Päästekooli baasil.Kiirabi koolituskeskustes toimuvad erineva intensiivsusega suurõnnetuste tagajärgede likvideerimise metoodikat käsitlevad koolitused.

Üldhariduskoolis õpitavatest õppeainetest on olulisimad bioloogia, keemia, suhtlemis-psühholoogia.

TÖÖVÄLJAVAATED

Eesti kiirabi brigaadid on kolmeliikmelised:

  • 36 kiirabibrigaadi (40%) juhiks on erakorralise meditsiini/intensiivravi alase ettevalmistusega arst ning brigaadi kooseisus õde ja alarmsõiduki juhtimise õigust omav kiirabitehnik, osaliselt on regioonides tingituna kvalifitseeritud tööjõu puudusest kiirabibrigaadi koosseisus õe asemel kiirabitehnik
  • 54 kiirabibrigaadi (60%) juhiks on erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega õdening brigaadi koosseisus õde ja alarmsõiduki juhtimise õigust omav kiirabitehnik, osaliselt on regioonides tingituna kvalifitseeritud tööjõu puudusest kiirabibrigaadi koosseisus õe asemel kiirabitehnik

Üldreeglina on iga maakonna territooriumi kohta vähemalt üks ja suuremates linnades ning tööstuspiirkondades veel täiendavad arstibrigaadid. Tallinnas ja Tartus paiknevad reanimobiilibrigaadid, mis osutavad kiirabiteenust kogu Eesti territooriumil.

Tervishoiuameti andmetel registreeriti 2005.a. kiirabisüsteemis:

  • 208 arsti (69 erakorralise meditsiini arsti, 58 anestesioloogi, 52 üldarsti, ning 29 arsti, kellel oli muu eriala);
  • 593 õde;
  • 448 kiirabitehnikut (kiirabitehnikute baaskursuse on läbinud 90%).

Eesti Sotsiaalministeeriumi andmetel oli 2005.a. iseseisvaid kiirabiasutusi 6 ja kiirabi osakondi teiste tervishoiuasutuste allüksustena 19.

Eesti 90 kiirabibrigaadi jaotus ja kvalifikatsioon regiooniti 2005.a (allikas: Tervishoiuamet).

Brigaadi tase

Põhja-Eesti

Lõuna-Eesti

Lääne-Eesti

Ida-Eesti

Õebrigaad

19

15

10

10

Arstibrigaad

11

8

4

7

Reanimobiilibrigaad

3

3

-

-

KOKKU

33

26

14

17

Kiirabisüsteemis peaks tulevikus töötama 70-80 erakorralise meditsiini arsti (umbes 0,6 arsti 10 000 elaniku kohta). Arstide hulga vähendamine kiirabis toob endaga kaasa arstide arvu suurendamise vajaduse erakorralise meditsiini osakondades, kuna suureneb haiglasse pöördunud erakorraliste patsientide arv ning erakorralise meditsiini osakondade töökoormus. Oluliselt oleks vaja suurendada erakorralise meditsiini residentide arvu. Praegu koolitatakse keskmiselt 5 residenti aastas, vajadus oleks 10 residenti aastas., Olukorra lahendamiseks oleksid ajutiselt vajalikud vähemalt 6-kuulised ümber(täiend)õppe kursused eelneva erakorralise meditsiinialase töökogemusega arsti-dele (üldarstid ja eriarstid, kes on töötanud kiirabis ning vastuvõtuosakonnas) erakorralise meditsiini arstide koolitamiseks. (http://www.kiirabi.ee).

Alates 2001.aastast pakub Tallinnas kiirabiteenust ka Falck Eesti AS, kellel on 3 kiirabibrigaadi.

LÄHEDASED AMETID

Lähedased ametid on arst, meditsiiniõde, autojuht.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Kiirabi töötajad töötavad tunnipalga alusel. Palgakokkulepetega on kehtestatud miinumumtunnitasud.

2006.a. märtsi seisuga oli kiirabiarsti aastakeskmine kuupalk 13 339 krooni kuus (ilma lisatasudeta), põhitunnipalk ulatus 39 – 106 kroonini, keskmine tunnipalk oli 76 krooni.

Kiirabiõe kuupalk oli 7862 krooni, tunnipalgad jäid vahemikku 22-63 krooni, kusjuures keskmine oli 38 krooni. (Allikas: Sotsiaalministeerium).

Alates 1.aprillist 2007 on kiirabiõdede tunnipalga miinimumtunnitasu52,50 krooni, seega arvestuslik kuupalk (keskmine kuu töötundide arv 168 tundi) on minimaalselt 8820 kr. Lisatasusid võidakse maksta kiirabibrigaadi juhtimise ning instruktori üles-annete täitmise (arstide, õdede, praktikantide juhendamine) eest.

Kiirabitehniku tunnipalga alammäär 42 krooni tunnis. Staa˛ist ja kvalifikatsioonist olenevalt makstakse 5-20% ulatuses lisatasu.

Põhipalgale lisanduvad tasud õhtu- ja öötöö ning ületundide eest.

Puhkuse pikkus on vastavalt kollektiivlepingule 28, 30 või 35 päeva.

Kiirabibrigaadide töötajad varustatakse tööandja poolt vormiriietega. Töötajad on tööandja poolt kollektiivkindlustuslepinguga kindlustatud õnnetusjuhtumi puhuks, samuti sõlmitakse vastutuskindlustusleping.

TÄIENDAV INFO

Eesti Kiirabi Liit
Riia 18, 51010 TARTU
Tel. 740 8804. Faks: 740 8809
E-post: ekliit@pb.uninet.ee

Eesti Kiirabi Liidu põhiülesanded on:

  • kvaliteetse erakorralise meditsiiniabi korraldusele kaasaaitamine;
  • erakorralise meditsiiniabi süsteemis töötavate isikute ühendamine;
  • erakorralist meditsiiniabi osutavate teenistuste õiguste ja kohustuste väljatöötamisel osalemine;
  • erakorralise meditsiiniabi strateegia ja taktika väljatöötamisel ning arenguprotsesside suunamisel osalemine;
  • erakorralise meditsiiniabi osutamist reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel osalemine;
  • kiirabi ja teiste erakorralist meditsiiniabi korraldavate ja osutatavate asutuste ning organisatsioonide ning ühingu liikmete huvide esindamine;
  • kvaliteetse erakorralise meditsiiniabialase koolituse korraldamine;
  • erakorralise meditsiiniabiasutuste litsentseerimisnõuete väljatöötamisel ja litsentseerimise läbiviimisel osalemine;
  • elanikkonna esmaabialases koolituses osalemine ja vastava propaganda tegemine;
  • erakorralise meditsiiniabi ja esmaabi käsitlevate trükiste toimetamine ja väljaandmine.

Erakorralise Meditsiini Arstide Selts

Erakorralise Meditsiini Õdede Seltsing

Kiirabi tööd reguleerivate seaduste loetelu

KUTSESTANDARD

PARAMEEDIK II

TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU
EESSÕNA

Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim ja V tase kõrgeim (vt lisa A – Kutsekvalifikatsiooni süsteemi terminid). Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu.

Käesolev kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide vahel kokkulepitud nõudeid parameediku II kutsekvalifikatsioonile.

Kutsestandardi koostas Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu moodustatud töörühm koosseisus:

  • Pille Tammpere - Tallinna Kiirabi
  • Kaido Voogla - Tallinna Kiirabi
  • Riho Männik - Tallinna Kiirabi
  • Andras Laugamets - SA Tartu Kiirabi
  • Raul Jalast - SA Tartu Kiirabi
  • Igor Parveots - SA Tartu Kiirabi
  • Tiit Piiskoppel - Sisekaitseakadeemia Päästekolled˛i Päästekool
  • Illimar Sibul - Kaitseväe Tervisekeskus
  • Andrus Lehtmets - Kaitseliidu Peastaap

Ajavahemikus 27 aprill – 10 mai 2005 a viidi läbi kutsestandardi kavandi arvamusküsitlus. Kutsestandardi lõppredaktsiooni koostamisel on töörühm arvestanud arvamusküsitlustel tehtud ettepanekuid ja märkusi.

Kutsestandardi koostamisel on arvestatud CEDEFOP’i (European Centre for the Development of Vocational Training – Euroopa Kutsehariduse Arenduskeskus) poolt koostatud Euroopa Liidu liikmesriikide kutseoskusnõuete võrdleva analüüsiga; Eesti Kiirabi arengukontseptsiooniga 2000 – 2010, 19.12 1999, Tallinn; Rettungsassistent und rettungssanitäter 6.overlage Stringer, 2001, B.Gorgab, F.Ahnefeld, R.Rossi; National Standard Curricula, National Highway Traffic Safety Administration (NHTSA); The Department of Emergency Medicine at University of Iowa Hospitals and Clinics, EMS Learning Resources Center; King County EMS; Alaska Emergency Medical Serviceserakorralise meditsiiniga seotud materjalid.

Käesolev kutsestandard on koostatud uustöötlusena.

Käesoleva kutsestandardi jõustumisel kaotab kehtivuse 11.detsembril 2000. a Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu otsusega nr. 6 kinnitatud parameedik II kutsestandard.

Käesolev parameedik II kutsestandard on kinnitatud 2. juunil 2005. a Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu otsusega nr. 20.

Kutsestandardis määratletud kutsekvalifikatsioon on kantud kutseregistrisse.

1 KASUTUSALA

Kutsestandardite kasutusala on järgmine:

  1. töötajate kutsekvalifikatsiooni nõuete kindlaksmääramine
  2. õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine
  3. eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine
  4. aluse andmine rahvusvaheliste kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks

2 KUTSESTANDARDIGA SEONDUVAD STATISTILISED KOODID

Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori[1] järgi kuulub parameedikutöö kiirabi ja päästeteenistuste tegevusvaldkonda, kood 85117 ja riigikaitse tegevusvaldkonda, kood 7522.

Ametite Klassifikaatori[2] järgi kuulub parameedikisiku- ja kaitseteenindajate all-pearühma, kood 51.

3 KUTSENIMETUS JA KUTSEKVALIFIKATSIOONI TASE

  • Eesti keeles: Parameedik II
  • Inglise keeles: Paramedic II
  • Vene keeles: Пaрaмедик II

4 KUTSEKIRJELDUS

Parameedik on spetsialist, kelle tegevuse eesmärgiks on osutada abi õnnetuses vigastatutele ja/või erakorralist meditsiiniabi vajavale patsiendile. Ta kogub anamneesi ja dokumenteerib selle, hindab patsiendi seisundit, olukorda sündmuskohal ja abi andmiseks vajaminevaid ressursse ning alustab abi andmist patsiendile või õnnetuses vigastatule.

Parameedik võib iseseisvalt läbi viia esmast ja teisest ülevaatust, osutada esmaabi, defibrilleerida poolautomaatse defibrillaatoriga, määrata glükoosi taset veres, kanüleerida veeni ja teostada hapnikravi, tagada vabad hingamisteed kasutades vajadusel intubeerimist vereringeseiskusega patsiendil. Vajadusel alustab ravimite manustamist vastavalt kardiopulmonaalse elustamise või traumaga kannatanu käsitlemise juhisele. Kõrgemalt kvalifitseeritud meditsiiniabi osutajate saabumisel/olemasolul assisteerib ravidiagnostilistel protseduuridel.

Ta omab üldiseid teadmisi erakorralises meditsiinis kasutatavate ravimite omadustest, ravimvormidest ning oskab neid manustada. Ta oskab kasutada erakorralises meditsiinis kasutatavat aparatuuri ja varustust, valdab kannatanu transpordi ja liigutamise tehnikaid.

Kutse eeldab valmisolekut töötada erinevates ettearvamatutes olukordades nii meeskonnas, kui iseseisvalt, nii puhkepäevadel, riiklikel pühadel, samuti öisel ajal.

Parameediku teadmised ja oskused võimaldavad töötada meeskonna juhina.

Parameediku töö eeldab head suhtlemisvalmidust, vastutus-, koostöö- ja empaatiavõimet, pingetaluvust, korrektsust. Ta peab olema vaimselt ja füüsiliselt terve.

Parameedik II kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on eelduseks parameedik I taseme tunnistus, kutsestandardi nõuetele vastava koolituse läbimine ning vähemalt kaheaastane kutsealane töökogemus.

Täpsemad parameediku kutsekvalifikatsiooni taotlemise tingimused on esitatud parameediku kutsekvalifikatsioonide tõendamise ja omistamise korras.

5 KUTSEOSKUSNÕUDED (vt lisa B)

5.1 Üldoskused ja –teadmised

5.1.1 Kutsealaga seotud õigusaktid – kesktase

5.1.2 Töökeskkonna ohutus – kesktase

  1. tööohutus ja turvalisus
  2. töötervishoid
  3. elektri- ja tuleohutus

5.1.3 Organisatsioonikäitumine – algtase

5.1.4 Suhtlemine - kesktase

5.1.5 Keeleoskus (vt lisa C)

  1. eesti keel – B2
  2. vene keel – A2

5.1.6 Arvuti kasutamine (vt lisa D)

  1. AO2

5.2 Põhioskused ja –teadmised

5.2.1 Eesti tervishoiu-, päästeteenistus- ja riigikaitsesüsteem ning nende koostöö - algtase

5.2.2 Kutsealane terminoloogia – kesktase

5.2.3 Inimese anatoomia ja füsioloogia – kesktase

5.2.4 Patoloogia – algtase

5.2.5 Traumad – algtase

5.2.6 Traumadega kannatanu käsitlemine – kesktase

5.2.7 Erakorralised haigestumised – algtase

5.2.8 Eluohtlikud sündroomid - kesktase

5.2.9 Üld- ja kliinilise farmakoloogia alused – algtase

5.2.10 Kutse-eetika

5.2.11 Suhtlemis- ja kriisipsühholoogia - algtase

5.2.12 Tervisekaitse

5.2.13 Erakorralises meditsiinis kasutatavate töövahendite korrasoleku kontroll ja käsitlemine

5.2.14 Olukorra hindamine sündmuskohal

5.2.15 Esmaabi - kesktase

5.2.16 Erakorralises meditsiinis teostatavad ravi ja diagnostilised protseduurid - kesktase

5.2.17 Informatsiooni kogumine, töötlemine ja edastamine – kesktase

5.2.18 Kutsetööks vajalikud dokumendid ja nende täitmine

5.2.19 Ergonoomika

5.2.20 Patsiendi ohutu transport

5.2.21 Katastroofi tagajärgede likvideerimise metoodika –kesktase

5.3 Lisaoskused ja -teadmised

5.3.1 Alarmsõiduki juhtimine

6 KEHTIVUSAEG

Kutsestandard kehtib 5 aastat. Vastavalt vajadusele võib standardit muuta enne standardi kehtivusaja lõppu.

Lisa A

KUTSEKVALIFIKATSIOONI SÜSTEEMI TERMINID

Kutsestandard – dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele.

Kutsekvalifikatsioon – antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel.

I tase – töötaja täidab tööülesandeid ühesuguses olukorras, on omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel väljaõppel, võib vajada juhendamist töö käigus, vastutab oma tööülesannete täitmise eest;
II tase – töötaja täidab tööülesandeid erisuguses olukorras, lisaks enamasti kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele omab vilumust ja kogemust, töötab iseseisvalt, vastutab oma tööülesannete täitmise eest;
III tase – töötaja täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas olukorras, lisaks enamasti kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele ning vilumustele ja kogemustele omab meisterlikkust, valmisolekut kutsealaste oskuste ja teadmiste edasiandmiseks, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest;
IV tase – töötaja täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab kutsealaseid teadmisi ja oskusi; korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest;
V tase – töötaja täidab teadmiste laiendamist, probleemide lahendamist, teaduslike teooriate ja mõistete rakendamist, olemasolevate teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist ja edasiarendamist ning õpetamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab laialdasi kutsealaseid teadmisi ja oskusi, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest.

Lisa B

KUTSEOSKUSNÕUDED

Üldoskused ja -teadmised – tegevusvaldkondi läbivad nõuded üldistele oskustele ja teadmistele.

Põhioskused ja -teadmised – kutsealal tegutsemiseks vajalikud nõuded oskustele ja teadmistele.

Erioskused ja -teadmised – nõuded oskustele ja teadmistele, mis on seotud spetsialiseerumisega.

Lisaoskused ja -teadmised – soovituslikud oskused ja teadmised, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga.

Isikuomadused ja võimed – nõuded kutsealal töötamiseks eeldatavatele isiku- ja isiksuslikele omadustele ja füüsilistele võimetele.

KONKREETSETE TEADMISTE JA OSKUSTE TASEMETE KIRJELDUSED

Algtase – mõistete, faktide ja põhimõtete teadmine; põhiliste töövõtete valdamine.

Kesktase – mõistete ja faktide tõlgendamine ja võrdlemine, seoste loomine; mitmekesiste töövõtete valdamine.

Kõrgtase – seostatud faktide alusel analüüsimine, prognoosimine, järeldamine, üldistamine, hindamine; mitmekesiste keerukate töövõtete valdamine.

KUULAMINE

LUGEMINE

SUULINESUHTLUS

SUULINEESITUS

KIRJUTAMINE

C2

Saan vaevata aru igasugusest kõnest, olenemata sellest, kus seda esitatakse. Saan aru ka kiirkõnest, kui mulle antakse pisut aega hääldusviisiga harjumiseks.

Saan vaevata aru kõigist kirjaliku teksti liikidest, sealhulgas abstraktsetest, struktuurilt ja/või keeleliselt keerulistest tekstidest, näiteks käsiraamatutest, erialastest artiklitest ja ilukirjandusest

Saan vaevata osaleda igas vestluses ja diskussioonis ning oskan idioome ja kõnekeelseid väljendeid. Oskan täpselt edasi anda tähendusvarjundeid. Vajadusel oskan lausungi ümber sõnastada, nii et vestluses osalejad seda vaevalt märkavad.

Oskan esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis kirjelduse või põhjenduse, millel on loogiline ülesehitus, mis aitab kuulajal märgata ja meelde jätta kõige olulisemat.

Oskan kirjutada ladusalt ja selgelt vajalikus stiilis. Oskan koostada keerulisi kirju, aruandeid või artikleid, esitada ainest loogiliselt liigendatuna nii, et lugeja suudab eristada olulist. Oskan koostada erialaseid ja ilukirjanduslikke sisukokkuvõtteid, annotatsioone ning retsensioone.

C1

Saan aru pikemast tekstist isegi siis, kui see pole selgelt liigendatud ja seosed on esitatud kas kaudselt või vihjamisi. Saan suurema vaevata aru teleprogrammidest ja filmidest..

Saan aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, nii olustikulistest kui ka kirjanduslikest, tajudes nende stiililist eripära. Saan aru erialastest artiklitest ja pikematest tehnilistest juhenditest isegi siis, kui need vahetult ei puuduta minu eriala.

Oskan end mõistetavaks teha ladusalt ja spontaan-selt, väljendeid eriti otsi-mata. Oskan kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii ühiskondlikel kui ka tööalastel eesmärkidel. Oskan avaldada mõtteid ja arvamusi ning vestluses teemat arendada.

Oskan keerulisi teemasid täpselt ja üksikasjalikult kirjeldada, välja tuua alateemad ja olulisemad punktid ning teha kokkuvõtet.

Oskan ennast väljendada selges, hästi liigendatud tekstis, avaldades oma arvamust vajaliku põhjalikkusega. Oskan kirjutada kirja, esseed või aruannet keerukal teemal ja esile tõsta olulisemat. Oskan lugejast lähtuvalt kohandada oma stiili.

B2

Saan aru pikematest kõnedest ja ettekannetest ning tuttava teema puhul isegi nende keerukamatest nüanssidest. Saan aru enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust.

Saan aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, kus autorid väljendavad mingeid kindlaid seisukohti või vaatenurki. Saan aru tänapäevasest proosast.

Oskan vestelda piisavalt spontaanselt ja ladusalt, nii et suhtlemine keelt emakeelena kõnelevate inimestega on täiesti võimalik. Saan aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskan oma seisukohti väljendada ja põhjendada.

Oskan selgelt ja üksik-asjalikult käsitleda ainest laias teemaderingis, mis puudutab minu huvialasid. Oskan selgitada oma seisukohti aktuaalsetel teemadel, tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid.

Oskan kirjutada selgeid ja detailseid tekste mulle huvi pakkuvas teemaderingis. Oskan kirjutada esseed, aruannet või referaati, edastamaks infot ning kommenteerides ja põhjendades oma seisukohti. Oskan kirjutada kirju, milles tõstan esile kogemuste ja sündmuste mulle olulisi aspekte.

B1

Saan aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud mulle oluliste valdkondadega (näiteks info minu ja mu perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Saan aru lühi-keste, lihtsate ja selgelt välja-hääldatud ütluste põhisisust.

Saan aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskan leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest (näiteks reklaamid, tööpakkumised, prospektid, menüüd, sõiduplaanid), samuti saan aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest.

Saan hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskan kaasa rääkida, ehkki ma ei oska veel ise vestlust juhtida.

Oskan kasutada mitmeid fraase ja lauseid, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, praegust või eelmist tööd

Oskan teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks.

A2

Saan aru tuttavatest sõnadest jafraasidest, mis puudutavadmind, minuperekonda ja minuvahetut ümbrust,kui inimesedräägivad aeglaselt jaselgelt.

Saan aru tuttavatest nimedest,

sõnadest ja väga lihtsatest

lausetest näiteks siltidel,

plakatitel või kataloogides

Oskan lihtsal viisil suhelda tingimusel, et vestluspartner aeglaselt räägib, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab ning mind vestlemisel aitab. Oskan küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata.

Oskan kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta, kus elan, ja inimesi, keda tunnen.

Oskan kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaarti puhkusetervitustega) ning täita formulare (näiteks hotelli registreerimislehte, kus küsitakse isikuandmeid: nime, aadressi, rahvust/ kodakondsust).

MÕISTMINE

RÄÄKIMINE

KIRJUTAMINE

Tabel. Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem: enesehindamise skaala.

Lisa D

ARVUTI KASUTAMISE OSKUS

Arvutikasutaja oskustunnistus – AO (ECDL/ICDL – The European Computer Driving Licence/The International Computer Driving Licence) tõendab selle omaja praktilisi põhioskusi laiatarbe tarkvara kasutamisel. (AO tunnistuse omamine ei olekutsekvalifikatsiooni taotlemisel kohustuslik).

7 moodulit:

AO1 – Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond

AO2 – Arvuti kasutamine ja failihaldus

AO3 – Tekstitöötlus

AO4 – Tabelitöötlus

AO5 – Andmebaasid

AO6 – Esitlus

AO7 – Informatsioon ja kommunikatsioon

AO1 INFOTEHNOLOOGIA PÕHIMÕISTED JA INFOÜHISKOND

1.Põhimõisted

2.Riistvara

3.Mälu

4.Tarkvara

5.Arvutivõrgud

6.Arvutid igapäevaelus

7.Infotehnoloogia ja ühiskond

8.Turvalisus, õiguskaitse ja seadusandlus

9.Infotehnoloogia ja Eesti

AO2ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUS

1.Elementaaroskused

2.Töölaud

3.Failihaldus

4.Failide lihtne redigeerimine

5.Prindihaldus

AO3TEKSTITÖÖTLUS

1.Alustamine

2.Põhioperatsioonid

3.Kujundamine (vormindamine)

4.Dokumendi viimistlemine

5.Printimine

6.Muud oskused

AO4TABELITÖÖTLUS

1.Elementaaroskused

2.Põhioperatsioonid

3.Valemid ja funktsioonid

4.Kujundamine (vormindamine)

5.Diagrammid ja objektid

6.Printimine

AO5ANDMEBAASID

1.Alustamine

2.Andmebaasi loomine

3.Vormi kasutamine

4.Informatsiooni otsimine

5.Aruanded

AO6ESITLUS

1.Elementaaroskused

2.Põhitegevused

3.Vormindamine

4.Graafika ja diagrammid

5.Printimine ja levitamine

6.Slaidiseansi efektid

7.Slaidiseansi vaatamine

AO7INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON

1.Veebi kasutamise elementaaroskused

2.Veebis navigeerimine

3.Otsing veebis

4.Järjehoidjad (bookmarks)

5.Elektronposti kasutamise elementaaroskused

6.Kirjavahetus

7.Adresseerimine

8.Postkasti haldamine

9.Listid ja uudisgrupid

Kutseala hõive

KIIRABITÖÖTAJAD

Täidetud ametikohad kiirabis maakondada kaupa*, 2006

Täidetud ametikohad kokku

neist

juhid

arstid

õendusala töötajad

muu tervishoiu personal

kiirabi tehnikud

muu personal

Kokku

1 089

22

131

496

42

339

60

Harjumaa

360

10

50

148

33

96

23

Tallinn

333

10

46

134

33

89

22

Hiiumaa

14

0

9

1

1

3

0

Ida-Virumaa

161

4

20

79

7

39

12

Jõgevamaa

13

0

0

8

0

4

0

Järvamaa

27

0

4

14

0

9

0

Läänemaa

25

0

0

9

0

16

0

Lääne-Virumaa

67

2

0

26

0

39

0

Põlvamaa

0

0

0

0

0

0

0

Pärnumaa

0

0

0

0

0

0

0

Raplamaa

29

1

2

17

0

9

0

Saaremaa

41

1

0

27

1

13

0

Tartumaa

253

3

41

110

0

77

23

Tartu

253

3

41

110

0

77

23

Valgamaa

30

1

2

17

0

10

1

Viljandimaa

44

0

4

24

0

16

1

Võrumaa

27

0

0

18

0

9

0

* maakondlik jaotus tabelis on toodud brigaadipidaja paiknemise järgi

Allikas: Sotsiaalministeerium

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Kiirabiarst (ISCO 2221)

Põetamis- ja sünnitusabispet-sialistid (kiirabiõde) (ISCO 2230)

Põetamise abispetsialistid (sh kiirabiõde (ISCO 3231)

Kiirabiauto juht (ISCO 8322)

0

8

51 (sh 8)

1

x

x

x

x

3

4

15

5

2005

Kiirabiarst (ISCO 2221)

Põetamis- ja sünnitusabispet-sialistid (kiirabiõde) (ISCO 2230)

Põetamise abispetsialistid (sh kiirabiõde (ISCO 3231)

Kiirabiauto juht (ISCO 8322)

0

11

71

0

x

x

x

x

4

3

9

3

2006

Kiirabiarst (ISCO 2221)

Põetamis- ja sünnitusabispet-sialistid (kiirabiõde) (ISCO 2230)

Põetamise abispetsialistid (sh kiirabiõde (ISCO 3231)

Kiirabiauto juht (ISCO 8322)

0

4

87

0

x

x

x

x

4

2

8

2

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

Allikas: Sotsiaalministeerium

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3


Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

Kalandus

1 142

1 096

1125

Mäetööstus

75

81

90

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 991

6 232

6552

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

Ehitus

3 622

4 502

5867

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

Finantsvahendus

564

666

809

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

Haridus

464

508

563

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp


PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

2004

2005

2006

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

9 026

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),

I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,

2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407



[1] Statistical classification of economics activities in the European Community (NACE) eestindatud versioon

[2] International Standard Classification of Occupations (ISCO-88) eestindatud versioon

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 22. 07. 2008. 03:02

Time: 0.0615811 s.