et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Matemaatik, statistik, analüütik

Kool.ee-haridusportaal :: Matemaatik, statistik, analüütik Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeMatemaatik, statistik, analüütik,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Matemaatik, statistik, analüütik

OLULISED MOMENDID

  • Matemaatikuharidusega inimestel on lihtsam tööd leida erialaga lähedalt seotud aladel nagu näiteks arvuti- või insenerierialadel.
  • Matemaatik peab omama head analüüsivõimet, oskama näha nii osi kui tervikut ja osadevahelisi seoseid.

TÖÖ ISELOOM

Matemaatika on üks vanimaid teadusi. Matemaatikudkasutavad matemaatilisi teooriaid, algoritme ja uusimat arvutitehnoloogiat, et lahendada majanduslikke, teaduslikke, inseneri-, füüsika- ja äriülesandeid.

Matemaatikute töö jaotub kahte suurde valdkonda: teoreetiline ja rakenduslik matemaatika. Sageli ei saa neid kahte ala selgelt eristada ja paljuski võivad need kattuda.

Teoreetilise matemaatika valdkonnas arendatakse uusi lähenemisviise ja otsitakse seoseid olemas­olevate printsiipide vahel. Kuigi arendatakse põhiteadmisi ilma et peetaks silmas nende rakendamist praktikas, on need teadmised vahendiks uute teaduslike ja inseneri­saavutusteni jõudmisel. Paljud teoreetilise matemaatika spetsialistid töötavad kõrgkoolides, kus nad tegelevad nii õpetamise kui teadusliku uurimistööga.

Rakendusmatemaatikud seevastu kasutavad teooriaid ja tehnikaid (nt matemaatiline modelleerimine ja arvutusmeetodid), et formuleerida ja lahendada praktilisi probleeme erinevates igapäevaelu valdkondades (nt efektiivse lennuplaani koostamine, uue auto aero­dünaamilised omadused, tootmisprotsessi rahaline efektiivsus).

Protsessi, mida uuritakse, vaadeldakse üksikute elementidena ning kirjeldatakse neid siis matemaatiliste muutujate abil. Et analüüsida suhteid erinevate muutujate vahel, kasutatakse tänapäeval arvuteid.

Paljud neist, kes teevad rakendusmatemaatiku tööd, ei kanna matemaatiku ametinimetust. Kuna matemaatika on paljude teadusharude aluseks, kasutavad matemaatilisi tehnikaid paljude teiste elualade esindajad nagu näiteks insenerid, arvutiteadlased, füüsikud, majandus­teadlased. Näiteks statistikud ja analüütikud on matemaatika teatud valdkonna spetsialistid.

Statistika on matemaatiliste põhimõtete teaduslik rakendamine arvandmete kogumiseks, analüüsiks, interpreteerimiseks ja esitamiseks. Statistikud võivad kasutada oma teadmisi väga erinevates valdkondades nagu näiteks majandus, bioloogia, meditsiin, inseneri­teadused, psühholoogia, turundus, haridus, sport. Paljusid majanduslikke, sotsiaalseid, poliitilisi ja sõjalisi otsuseid ei saa teha ilma matemaatilise statistika meetodeid kasutamata.

Üks tehnikatest, mida statistikud kasutavad, on valikuuringud –andmete kogumine näiteks riigi elanik­konna kohta, kus küsitletakse vaid väikest osa kogu valimist. Selleks, et kindlaks määrata televisiooniprogrammi auditooriumi suurust, uuritakse mitte kõiki vaatajaid, vaid ainult mõndasada. Statistik otsustab, kus ja kuidas koguda andmeid, määratleb valimi tüübi ja suuruse ning töötab välja küsimustiku või ankeedi vormi. Ta valmistab ka ette instrukt­sioonid neile, kes hakkavad andmeid koguma. Lõpuks analüüsib ja tõlgendab statistik arvuti abiga kogutud andmed.

Analüütikute töövaldkond on lai hõlmates erinevate majandusharude tegevuse ja näitajate analüüsi.

Eelarveanalüütiku töö põhisisuks on otsustamine, kuidas jagada piiratud rahalisi vahendeid. Eelarveanalüütikud töötavad nii eraettevõtluses kui avalikus sektoris. Erasektoris hindab eelarveanalüütik eelarvet ja otsib võimalusi ettevõtte efektiivsuse ja kasumi suurendamiseks. Kuigi avaliku sektori ettevõtetes ei pea tootma kasumit, tuleb siiski leida võimalused rahade kõige otstarbekamaks ja tõhusamaks jagamiseks erinevate osakondade ja tegevuste vahel.

Eelarveanalüütiku peamiseks ülesandeks on aastaeelarvete ettevalmistamiseks nõu andmine ja tehnilise teostuse läbiviimine. Ta võrdleb eelnevaid ja koostamisel olevat eelarvet ning püüab leida viise ettevõtte kulutuste vähendamiseks. Pärast osakondade (allüksuste) eelarvete ülevaatamist tehakse koondeelarve koos põhjendustega ühe või teise summa suhtes. Eelarveaasta kestel jälgib eelarveanalüütik perioodiliselt eelarve täitmist, et näha, kas kulud on tehtud plaanitu kohaselt. Analüütik võib olla kaasatud pikaajalistesse planeerimis­tegevustesse nagu näiteks tuleviku eelarvevajaduse prognoosimine.

Börsianalüütik hindab börsil noteeritud ettevõtete majanduslikku arengut ja selle mõju aktsia­hindadele. Töö koosneb info hankimisest, info analüüsist ja ostu- ning müügisoovituste andmisest. Analüütikud töötavad pankades, kindlustusfirmades, suurettevõtetes. Analüütik peab omama rahaturgudega seotud teadmisi. Börsianalüütiku töövaldkond võib hõlmata regioonide või riikide, suur- või keskmise suurusega ettevõtteid. Tavaliselt keskendub analüütik teatud valdkonna või teatud ettevõtte aktsiate hinna ennustamisele. Aktsiahindade ja aktsiaturu muutusi võib ennustada mitme eri mudeli alusel. Analüütik sisestab algandmed, mille alusel arvutatakse tulemused. Võib teha lühi- või pikaajalisi analüüse. Oma klientidele peab analüütik tutvustama ka investeerimisega kaasnevaid riske. Analüütik peab tundma turuhindade kujunemise aluseid ja oskama prognoosida, mis suunas hinnad võivad muutuda. Töös on tähtis tunda investeerimispsühholoogiat.

Analüütiku tööga kaasneb iseseisvare otsuste tegemine ja olukorra hindamine. Analüütikul tuleb otsuste tegemiseks hankida infot kodu- ja välismaistest ajalehtedest, elektroonilistest teabeallikatest, turu analüüsidest, aastaaruannetest, ametlikest prognoosidest jne. Isiklikud kontaktid on samuti tähtsaks teabeallikaks.analüütikud teenindavad ka välisinvestoreid ja –firmasid, mis eeldab head võõrkeelte oskust. Analüütik vastutab analüüsitavate näitajate tõelevastavuse, usaldatavuse eest.

Finantsanalüütik ja finantsnõustaja analüüsib äride tegevust ja aitab teha investeerimis­otsuseid. Mõlemad koguvad finantsalast informatsiooni, nende ülesanded aga sõltuvad klientidest, kelle heaks nad töötavad. Finantsanalüütikuid kutsutakse ka turva- või investeerimis­analüütikuteks. Nad töötavad pankade, kindlustusfirmade, turvafirmade ja teiste äri­ettevõtete heaks.Analüüsitakse finantsandmeid, prognoositakse trende, tehakse ennustusi.

Turu-uuringute spetsialist kogub andmeid konkurentide kohta, analüüsib hindu, müüke, turundamise meetodeid, mineviku müügiandmeid selleks, et ennustada müüke tulevikus. Klientide eelistuste uurimiseks kasutatakse telefoni, interneti või e-posti teel küsitlemist. Osa küsitlusi viiakse läbi individuaalintervjuudena, kodusid külastades, fookusgruppe uurides või pannakse küsitluskastid avalikku kohta (nt kaubakeskusesse). Vastava väljaõppe saanud intervjueerijad viivad uuringut läbi turu-uuringute spetsialisti juhtimisel. Pärast andmete koondamist ja hindamist annab turu-uuringu spetsialist hinnagu tulemuste kohta töö tellijale või oma tööandjale. Ta varustab ettevõtte juhtkonda vajaliku informatsiooniga, et juhtkond saaks võtta vastu otsuseid toote või teenuse turundamise, müügi hinna jmt kohta.

Küsitlusspetsialistid töötavad välja ja juhendavad küsitluste läbiviimist erinevatele klientidele nagu suurettevõtted, valitsusasutused, erinevate teenuste pakkujad jne. Küsitlustega kogutakse informatsiooni, mida kasutatakse uurimistöö läbiviimiseks, poliitiliste või rahaliste otsuste tegemiseks, nende otsuste efektiivsuse mõõtmiseks, klientide rahulolu määramiseks. Küsitlusi võidakse läbi viia mitmetel eri viisidel, sõltuvalt andmekogumismeetodist ja sellest, mida uuritakse. Näiteks intervjuu vormis küsitlus on levinud meetod, sest see võimaldab suurendada küsitletavate arvu. Küsitlusankeedi väljatöötamisel võib küsitlusspetsialist kasu­tada ökonomistide, statistikute, turuanalüütikute või teiste spetsialistide abi.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Matemaatikud töötavad tavaliselt mugavates kontoriruumides. Sageli teevad nad tööd erine­vate elualade spetsialistidest koosneva meeskonna liikmena, kuhu võivad kuuluda insenerid, ökonomistid, füüsikud, tehnikud ja teised. Nende töö võib olla seotud tähtaegade ja üle­tunni­tööga, samuti reisidega seminaridele või konverentsidele. Kõrgkoolis töötavate matemaati­kute töö sisaldab sageli kahte poolt: õpetamist ja uurimistööd.

Analüütiku töökeskkond on sageli kiire rütmiga, elav ja palju suhtlemist sisaldav. Analüütikutelt oodatakse suurt paindlikkust tööaja suhtes, mõnikord võib tööpäev venida 10-12-tunniseks. Sõltuvalt sündmustest rahaturgudel tuleb olla tööl ka vabast ajast. Kevad ja suve algus on analüütikute jaoks kiire aeg, kuna ettevõtete aasta majandustulemused on selleks ajaks avaldatud.

Ka finantsanalüütikud ja finantsnõustajad töötavad enamasti mugavates kontoriruumides. Mõnikord võivad nende tööpäevad kujuneda tavalisest pikemaks, kui tuleb kohtuda võimalike investoritega, samuti tuleb kinni pidada tööde tähtaegadest. Tööpäevad on tihti täidetud kohtumiste ja telefonikõnedega, seetõttu esineb olukordi, kus sisulist tööd tuleb teha pärast tööpäeva lõppu.

Põhilisteks töövahenditeks on arvuti ja telefon.

Turu-uuringute ja küsitlusspetsialistidel on tavaliselt struktureeritud töögraafik, kus on ära määratud mingi töölõigu tegemiseks vajalik aeg ja tööde järjestus. Töötatakse üksinda (aruannete kirjutamine, statistiliste graafikute ettevalmistamine, arvutitöö), aga suuremate tööde puhul ka uuringumeeskonna liikmena. Enamus tööst on seotud tähtaegadega ja tiheda graafikuga, mistõttu vajadusel tuleb teha ka ületunnitööd.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Matemaatiku jaoks on oluline eelkõige süsteemne mõtlemine ja oskus luua seoseid. Tuleb omada head kujutlusvõimet, osata analüüsida, ilmutada püsivust, osata töötada nii mees­konna­liikmena kui iseseisvalt, tunda huvi probleemide lahendamise vastu.

Analüütik peab tundma rahaturge, samuti on tähtis investeerimispsühholoogia tundmine. Oma töös vajab ta arvutusoskust ning peab tundma raamatupidamise ja majanduse üldise toimimise põhimõtteid. Samuti on oluline võime iseseisvalt otsuseid vastu võtta.

Analüütik peab tundma turuhindade kujunemise põhimõtteid. Analüütik elab tulevikus. Ta peab oskama teha ettevõtte või majanduse arengu prognoose kiiresti ja ebakindlusest hoolimata. Tuleb osata hankida infot kodu- ja välismaistest ajalehtedest, turuanalüüsidest ja muudest allikatest. Tähtsaks infoallikaks on isiklikud kontaktid. Seega on hea suhtlemisoskus analüütiku jaoks oluline, eriti hästi peaks ta oskama kliente kuulata, et mõista nende soove. Kindlasti on vajalik keelteoskus, kuna järjest enam on välismaalastest kliente, samuti on paljud infoallikad kättesaadavad vaid võõrkeelsetena.

Statistiku jaoks on olulised oskused: võime analüüsida ja teha uurimustööd, lahendada probleeme ja näha probleemide põhjusi, suuta töötada nii iseseisvalt kui meeskonnas.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Matemaatikuna töötamiseks on vajalik kõrgharidus. Matemaatikat saab õppida Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis.

Tartu Ülikooli matemaatika erialal kestab bakalaureuseõpe 3 aastat. Saadakse põhjalik ette­valmistus matemaatika teoreetilistes valdkondades (hulgateooria, algebra, geomeetria ja matemaatiline analüüs) ning õpitakse kaasaegse matemaatika distsipliine (diferentsiaal­võrrandid, funktsionaalanalüüs, topoloogia, arvutusmeetodid jt). Samuti omandatakse alg­teadmised arvuti kasutamise ja programmeerimise alal.

Riigieelarvevälisel õppekohal õppmine on tasuline. Lõpetanu saab pärast lõputöö kirjutamist ja kaitsmist loodusteaduste bakalaureuse diplomi. Pärast bakalaureusekraadi omandamist saab edasi õppida magistri­õppes matemaatika, matemaatilise statistika, finants- ja kindlustus­matemaatika ja teistel erialadel.

Matemaatilise statistika erialal õpitakse lisaks süvendatud matemaatikale erinevate andmete kogumist, nende süviti analüüsimist ja analüüsist järelduste tegemist. Samuti õpitakse kasutama erinevaid statistiliseks analüüsiks vajalikke programme. Vastavalt üliõpilase huvidele on võimalik omandada kitsam erialane ettevalmistus, näiteks matemaatilise statistika rakendamine meditsiinis, ökoloogias, majandus- ja finants-uuringutes, metsanduses, demograafias jne või keskenduda mõnele teoreetilisemale probleemile. Matemaatilise statistika erialal saadakse lisaks erialastele teadmistele tugev ettevalmistus ka matemaatikas ja informaatikas.

Bakalaureuseõppes saadakse statistikaalased baasteadmised ja oskus töötada andmetöötluse alal spetsialisti juhendamisel.

Pärast bakalaureusekraadi omandamist saab erialaseid teadmisi ja oskusi süvendada magistri­õppes matemaatilise statistika, finants- ja kindlustusmatemaatika, matemaatika ja teistel eri­aladel. Magistriõpe kestab 2 aastat.

Matemaatikat saab õppida ka Tallinna Ulikooli loodusteaduskonnas. Bakalaureuseõppekson vajalik gümnaasiumi või sellele vastava hariduse olemasolu.

Magistriõppesse võetakse õppima need, kellel on bakalaureusekraad, mis sisaldab vähemalt 30 AP mahus TLÜ matemaatika bakalaureuse õppekavale vastavaid matemaatilisi aineid. Sisseastumisel tuleb teha vastuvõtueksam või esitada matemaatiline uurimistöö. Klassikalistele matemaatika kursustele lisaks õpitakse mitmeid rakenduslikke õppeaineid (näiteks: finantsmatemaatika, optimeerimine majanduses, statistilised meetodid majanduses, krüptograafia).

TÖÖVÄLJAVAATED

Matemaatiku ettevalmistus võimaldab töötada nii kõrgkoolides kui ka rakendusasutustes (pangad, arvutifirmad, statistikaamet, finantsasutused, kindlustusettevõtted, meditsiini­asutused jm). Paljud matemaatika eriala lõpetanud töötavad koolides õpetajana.

Paljud statistikud ja analüütikud töötavad valitsusasutustes. Näiteks Statistikaametis ja ministeeriumides tegelevad nad rahvastiku kasvu/kahanemise, tarbijahindade ning töötuse mõõtmisega. Tööstuses ja tootmises on statistikul oluline roll kvaliteedi kontrolli ja toote­arenduse alal. Farmaatsiatööstuses osalevad statistikud uute ravimite väljatöötamisel ja testimisel. Suuremaid tööandjaid on finantstööstus, sealhulgas pangad, fondid, kindlustus­seltsid, kus vajatakse statistikute ja analüütikute tööd mitmesuguste finantsriskide hindamisel ja maanda­misel.

Kuna matemaatikud töötavad väga erinevatel elualadel, võivad nad kanda ka erinevaid ameti­nimetusi, näiteks meditsiinis epidemioloog, kindlustusseltsides aktuaar, pankades riski­analüütik jne.

LÄHEDASED AMETID

Sotsioloog, raamatupidaja, infotehnoloogia analüütik.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Teadusasutustes ja kõrgkoolides on töötasuks üldjuhul põhipalk, mis on kokku lepitud töö­andjaga. Sellele võivad lisanduda lisatasud projektides osalemise või administratiivtöö eest. Ülikoolis on määratud igale ametikohale (õpetaja, assistent, vanemassistent, teadur, lektor, vanemteadur, dotsent, juhtivteadur, professor) palgaeeskirjaga miinimumtasu, tegelik palk on sellest miinimumist üldjuhul kõrgem.

Riigiasutustes töötavatele spetsialistidele kehtib avaliku teenistuse seadus ja sellest tulenev palgamaksmise süsteem ning pikem puhkus.

Eraettevõtetes sõltuvad palgad ettevõtte tegevusalast ja töömahust.

TÄIENDAV INFO

Kindlustusmatemaatikuid ehk aktuaare ühendavaks kutseliiduks on Eesti Aktuaaride Liit. Liidu tegevuse eesmärk on aktuaaride erialase täienduskoolituse organiseerimine ja eri­alaste kutsestandardite kehtestamine.

Kindlustusseltse ühendav organisatsioon on Eesti Kindlustusseltside Liit. Liidu eesmärgiks on esindada oma liikmete ühiseid huve kindlustussektori ning laiemalt ka riigi sotsiaalse ja majanduskeskkonna edendamisel ja kujundamisel.

Eesti Aktuaaride Liit
Kontakt: J.Liivi 2, 50409 Tartu
Tel: 5116550

Eesti Kindlustusseltside Liit
Kontakt: Mustamäe tee 44, 10621 Tallinn
Tel: 6671 784
E-post: info@eksl.ee
www.eksl.ee

Kutseala hõive

MATEMAATIKUD, STATISTIKUD, ANALÜÜTIKUD

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Matemaatika tippspetsialistid (ISCO 2121)**

0

10

19

Statistikud (ISCO 2122)

6

12

24

Statistika, matemaatika jms alade töötajad
(ISCO 3434)

0

1

0

2005

Matemaatika tippspetsialistid (ISCO 2121)

0

9

34

Statistikud (ISCO 2122)

1

6

27

Statistika, matemaatika jms alade töötajad (ISCO 3434)

0

0

0

2006

Matemaatika tippspetsialistid (ISCO 2121)

0

10

44

Statistikud (ISCO 2122)

1

8

34

Statistika, matemaatika jms alade töötajad (ISCO 3434)

0

1

0

*väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

** ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palgatöötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Haridus

6 475

7 219

7 949

Finantsvahendus

14 998

16 384

16 915

Kinnisvara, rentimine ja äritegevus

9 332

9 724

11 433

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes), kvartal 2004 – II kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 407

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

11 549

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 21. 07. 2008. 10:00

Time: 0.1913831 s.