et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Veetöötluse operaator, masinist, lukksepp

Kool.ee-haridusportaal :: Veetöötluse operaator, masinist, lukksepp Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeVeetöötluse operaator, masinist, lukksepp,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Veetöötluse operaator, masinist, lukksepp

OLULISED MOMENDID

  • Veetöötluse operaatorid, masinistid ja lukksepad töötavad vee- või reovee­puhastus­ettevõtetes.
  • Tehnilise haridusega tublid töötajad leiavad valdkonnas alati tööd.

TÖÖ ISELOOM

Veetöötlusoperaatorid töötavad vee- või reoveepuhastusseadmetega. Nende ülesandeks on jälgida puhastusprotsessi vee- või reoveetöötlusjaamas ja hooldada ning reguleerida vastavaid seadmeid. Nad kontrollivad kloori, osooni ja teiste kemikaalide vastavust tehnoloo­gi­listele ja ohutusnõuetele; kontrollivad veepuhastusjaama tehnoloogiliste seadmete (mikro­filtrid, selitid, filtrid) tööd; puhastavad filtreid; kontrollivad ja hooldavad mõõteriistu. Töö nõuab seadmete ning abivahendite kasutamise oskust ja puhastusprotsesside tundmist. Oma töös tuleb neil täpselt jälgida kutsealal kasutatavaid normdokumente ja kvaliteedinõudeid.

Masinistid töötavad vee- ja reoveepuhastusettevõtetes ja nende ülesandeks on pumplate häireteta töö tagamine. Masinisti põhilisteks töökohustusteks on tehniliste seadmete hooldus ning avariide likvideerimine.

Lukksepad paigaldavad, hooldavad, reguleerivad, remondivad ja demonteerivad vee- ja reovee­torustikke ning –seadmeid. Lukksepa igapäevaste töökohustustuste hulka kuuluvad välistorustiku paigaldus-, hooldus- ja remonditööd ning nendega kaasnevad kaevetööd –torude, ühenduste, armatuuri, vee- ja kanalisatsioonitorustike lõikamine, ühendamine, painutamine, monteerimine, isoleerimine, katsetamine ja hooldamine.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg

Veetöötluse operaatori, masinisti ja lukksepa töö on seotud nii sise- kui välis­tingimustes viibimisega. Ohuteguriteks tervisele on müra, vibratsioon, allergiaoht ja niiskus. Üheks riskifaktoriks on viibimine töö­ülesannete täitmisel tiheda liiklusega tänavatel. Sellest tulenevalt on väga oluline tööohutusnõudete täpne järgimine. Arvestama peab ka sellega, et töökeskkond ei ole alati kõige puhtam.

Tööl kantakse spetsiaalset tööriietust ja kindaid.

Ametlik tööaeg on tavaliselt kella 8-17. Mõnedes ettevõtetes on töö vahetustega ja ööpäeva-ringne. Ööpäevaringne vahetus on firmades, mis tegelevad valve ja avariiliste olukordade likvideerimisega.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Veetöötlusoperaatori töö eeldab vastutusvõimet, püsivust (rutiinsed tööülesanded), tasa­kaalukust, kiiret otsustusvõimet, keskkonnataluvust, visuaalset mälu, head koordinatsiooni, normaalset füüsilist vormi ning normaalne kuulmist ja nägemist.

Operaator peab tundma tehnoloogilisi seadmeid, nende tööprintsiipe ja ekspluatatsiooni­eeskirju, veepuhatuses kasutatavaid kemikaale ja nende omadusi, jaamades kasutatavaid automaatikaseadmete süsteeme ja nende tööpõhimõtteid. Samuti peab operaator tundma madal- ja kõrgepinge elektriseadmete ekspluatatsiooni ja ohutuseeskirju, töökaitse, tuleohutuse ja keskkonnakaitse eeskirju ning ohtlike kemikaalide käsitsemise ja avariide likvideerimise korda.

Veetöötlusoperaatoritel on võimalik taotleda kutsetunnistust. Kutsetunnistuse taotlemiseks vajalikud kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis veetöötlusoperaator I, II, III. 

Veetöötlusoperaator I kutse taotlemise eelduseks on vähemalt põhiharidus ja kutsealane koolitus, mis on omandatud vähemalt 1-aastase töötamise käigus. II kutsetaseme taotlemise eelduseks on vähemalt põhiharidus, 3-aastaneerialane töökogemus ja täiendkoolitus. III kutsetaseme taotlemiseks on vajalik keskharidus, vähemalt 5-aastane erialane töökogemus ja täiendkoolitus.

Masinisti töö eeldab vastutusvõimet, täpsust, tähelepanelikkust, püsivust (kuna tööülesanded rutiinsed), tasakaalukust, kiiret otsustusvõimet, keskkonnataluvust, visuaalset mälu, head koordinatsiooni, normaalset füüsilist vormi ning normaalne kuulmist ja nägemist.

Masinist peab tundma oma töös kasutatavaid seadmeid, nende tööprintsiipe ja ekspluatatsiooni­eeskirju, veepuhatuses kasutatavaid kemikaale ja nende omadusi, jaamades kasutatavaid automaatikaseadmete süsteeme ja tööpõhimõtteid ning oskama tekkinud avariisid likvideerida. Ka masinist peab tundma madal- ja kõrgepinge elektriseadmete ekspluatatsiooni ja ohutuseeskirju, töökaitse, tuleohutuse ja keskkonnakaitse eeskirju ning ohtlike kemikaalide käsitsemise ja avariide likvideerimise korda.

Lukksepa töö eeldab loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, visuaalset mälu, kesk­konna­taluvust, stressitaluvust, vastutus- ja õpivõimet, füüsilise koormuse taluvust, liigutuste täpsust, kiirust ja head koordinatsiooni. Vajalik on normaalne füüsiline vorm ja hea nägemine.

Lukksepp peab oskama lugeda jooniseid, tundma tehnilisi süsteeme, seadmete ja aparaatide tööpõhimõtteid, torude ühendamistehnoloogiaid ja selleks kasutatavad materjale, veevärgi ja kanalisatsiooni paigaldamise põhimõtteid ja hooldust. Kutsealal töötamist toetav ja sageli vajalik erioskus on keevitamine. Töid teostades peab ta järgima töökultuuri ja tööohutuse põhimõtteid.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Veetöötluse operaatori, masinisti ja lukksepana töötamine eeldab tehnilist kutseharidust. Paljudel juhtudel toimub veemajandusettevõtetes kohapeal.

Lukksepaks saab õppida põhihariduse baasil järgmistes koolides:

3 (3,5)-aastase õppekava edukalt läbinu omandab kutsekeskhariduse. Õpitakse:

  • lukksepatööde tehnoloogiat ja praktilisi töövõtteid;
  • käsielekterkeevitust, pool­automaat­keevitust kaitsegaasides ja jootetöid;
  • valmistama mitmesuguseid metalltooteid ja remontima tööstusseadmeid;
  • ehituse aluseid, renoveerimise aluseid;
  • ehitus-mõõdistamist, ehitiste konstruktsioone, tehnilist ehitusjoonestamist, ehitus­tööde tehnoloogiat;
  • keskkonnatehnika materjale;
  • soojus­tehnika ja sooja­varustuse aluseid;
  • küttesüsteemide paigaldamist ja remonti, sanitaartehniliste seadmete paigaldamist ja remonti;
  • veevarustus- ja kanalisatsiooni­süsteeme;
  • ventilatsioonitöid;
  • soojusvarustuse seadmeid;
  • gaasiseadmeid ja nende hooldust.

TÖÖVÄLJAVAATED

Suurimad veetöötlusega tegelevad ettevõtted Eestis on AS Tallinna Vesi ja AS Tartu Veevärk. Suurem osa veevarustuse ja kanalisatsioonitöödega tegelevatest ettevõtetest on ühinenud Eesti Vee-ettevõtete liiduga, kus on 53 ettevõtet.

Energeetika, gaasi- ja veevarustuse sektoris töötas 2006. aastal 12,4 tuhat töötajat. Majandus- ja Komminikatsooniministeeriumi prognoosi kohaselt selle valdkonna tööhõive vajadus aastaks 2014 ei vähene, st töötajate arv valdkonnas on 7 aasta pärast ligikaudu samas suurus­järgus.

LÄHEDASED AMETID

Keskkonnatehnika lukksepad, soojussõlmede käitajad.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Veetöötluse operaatorite, masinistide ja lukkseppade tööd võidakse tasustada kas tükitöö, tunnitöö või ka kindla kuupalga alusel. Tasu suurus sõltub eelkõige töömehest endast, aga ka firmast ja selle asukohast. Tublimad töömehed teenivad üle 10 000 krooni kuus.

TÄIENDAV INFO

Eesti Vee-ettevõtete Liit ühendab ettevõtteid. Praeguseks on liidus 53 liiget. Liidu tegevuse eesmärgiks on kaasa aidata oma liikmete tehnilis-majandusliku taseme tõstmisele ja ühis­tegevuse arendamisele.

Postiaadress:Ädala 10, 10614 Tallinn
Tel:6 733 100
E-post:evel@evel.ee
www.evel.ee

Eesti Veeühing on veemajandusprobleemidega tegelevate isikute ühendus, mille eesmärk on arendada Eesti veemajandust, veekogude ja põhjavee kasutamist ning kaitset, veevarustust, kanalisatsiooni ning veehügieeni ning nendega seotud loodusteadusi, erialakeelekasutust ja seadus­andlust ning levitada veemajandusalast teavet.

Postiaadress: Mustamäe tee 33, Tallinn
Tel: 50 58116
E-post: Maile.Polikarpus@ut.ee
www.veeyhing.ee

Kusteala hõive

VEETÖÖTLUSE OPERAATORID, MASINISTID JA LUKKSEPAD
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Töö­pakkumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Energiatootmise ja sarnaste seadmete operaatorid (ISCO 8160)

Veevärgitöölised ja torulukksepad, torude monteerijad, torude paigaldajad (ISCO 7136)

149

477

585

2005

Energiatootmise ja sarnaste seadmete operaatorid (ISCO 8160)

Veevärgitöölised ja torulukksepad, torude monteerijad, torude paigaldajad (ISCO 7136)

250

473

284

2006

Energiatootmise ja sarnaste seadmete operaatorid (ISCO 8160)

Veevärgitöölised ja torulukksepad, torude monteerijad, torude paigaldajad (ISCO 7136)

252

258

284

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 751

10 019

11 099

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – II kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

11 549

10 899

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 20. 07. 2008. 09:13

Time: 0.1559510 s.