Veetöötluse operaator, masinist, lukksepp
Kool.ee-haridusportaal :: Veetöötluse operaator, masinist, lukksepp Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeVeetöötluse operaator, masinist, lukksepp,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Veetöötluse operaator, masinist, lukksepp
OLULISED MOMENDID
-
Veetöötluse operaatorid, masinistid ja lukksepad töötavad vee- või reoveepuhastusettevõtetes.
-
Tehnilise haridusega tublid töötajad leiavad valdkonnas alati tööd.
Veetöötlusoperaatorid töötavad vee- või reoveepuhastusseadmetega. Nende ülesandeks on jälgida puhastusprotsessi vee- või reoveetöötlusjaamas ja hooldada ning reguleerida vastavaid seadmeid. Nad kontrollivad kloori, osooni ja teiste kemikaalide vastavust tehnoloogilistele ja ohutusnõuetele; kontrollivad veepuhastusjaama tehnoloogiliste seadmete (mikrofiltrid, selitid, filtrid) tööd; puhastavad filtreid; kontrollivad ja hooldavad mõõteriistu. Töö nõuab seadmete ning abivahendite kasutamise oskust ja puhastusprotsesside tundmist. Oma töös tuleb neil täpselt jälgida kutsealal kasutatavaid normdokumente ja kvaliteedinõudeid.
Masinistid töötavad vee- ja reoveepuhastusettevõtetes ja nende ülesandeks on pumplate häireteta töö tagamine. Masinisti põhilisteks töökohustusteks on tehniliste seadmete hooldus ning avariide likvideerimine.
Lukksepad paigaldavad, hooldavad, reguleerivad, remondivad ja demonteerivad vee- ja reoveetorustikke ning –seadmeid. Lukksepa igapäevaste töökohustustuste hulka kuuluvad välistorustiku paigaldus-, hooldus- ja remonditööd ning nendega kaasnevad kaevetööd –torude, ühenduste, armatuuri, vee- ja kanalisatsioonitorustike lõikamine, ühendamine, painutamine, monteerimine, isoleerimine, katsetamine ja hooldamine.
keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg
Veetöötluse operaatori, masinisti ja lukksepa töö on seotud nii sise- kui välistingimustes viibimisega. Ohuteguriteks tervisele on müra, vibratsioon, allergiaoht ja niiskus. Üheks riskifaktoriks on viibimine tööülesannete täitmisel tiheda liiklusega tänavatel. Sellest tulenevalt on väga oluline tööohutusnõudete täpne järgimine. Arvestama peab ka sellega, et töökeskkond ei ole alati kõige puhtam.
Tööl kantakse spetsiaalset tööriietust ja kindaid.
Ametlik tööaeg on tavaliselt kella 8-17. Mõnedes ettevõtetes on töö vahetustega ja ööpäeva-ringne. Ööpäevaringne vahetus on firmades, mis tegelevad valve ja avariiliste olukordade likvideerimisega.
Veetöötlusoperaatori töö eeldab vastutusvõimet, püsivust (rutiinsed tööülesanded), tasakaalukust, kiiret otsustusvõimet, keskkonnataluvust, visuaalset mälu, head koordinatsiooni, normaalset füüsilist vormi ning normaalne kuulmist ja nägemist.
Operaator peab tundma tehnoloogilisi seadmeid, nende tööprintsiipe ja ekspluatatsioonieeskirju, veepuhatuses kasutatavaid kemikaale ja nende omadusi, jaamades kasutatavaid automaatikaseadmete süsteeme ja nende tööpõhimõtteid. Samuti peab operaator tundma madal- ja kõrgepinge elektriseadmete ekspluatatsiooni ja ohutuseeskirju, töökaitse, tuleohutuse ja keskkonnakaitse eeskirju ning ohtlike kemikaalide käsitsemise ja avariide likvideerimise korda.
Veetöötlusoperaatoritel on võimalik taotleda kutsetunnistust. Kutsetunnistuse taotlemiseks vajalikud kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis veetöötlusoperaator I, II, III.
Veetöötlusoperaator I kutse taotlemise eelduseks on vähemalt põhiharidus ja kutsealane koolitus, mis on omandatud vähemalt 1-aastase töötamise käigus. II kutsetaseme taotlemise eelduseks on vähemalt põhiharidus, 3-aastaneerialane töökogemus ja täiendkoolitus. III kutsetaseme taotlemiseks on vajalik keskharidus, vähemalt 5-aastane erialane töökogemus ja täiendkoolitus.
Masinisti töö eeldab vastutusvõimet, täpsust, tähelepanelikkust, püsivust (kuna tööülesanded rutiinsed), tasakaalukust, kiiret otsustusvõimet, keskkonnataluvust, visuaalset mälu, head koordinatsiooni, normaalset füüsilist vormi ning normaalne kuulmist ja nägemist.
Masinist peab tundma oma töös kasutatavaid seadmeid, nende tööprintsiipe ja ekspluatatsioonieeskirju, veepuhatuses kasutatavaid kemikaale ja nende omadusi, jaamades kasutatavaid automaatikaseadmete süsteeme ja tööpõhimõtteid ning oskama tekkinud avariisid likvideerida. Ka masinist peab tundma madal- ja kõrgepinge elektriseadmete ekspluatatsiooni ja ohutuseeskirju, töökaitse, tuleohutuse ja keskkonnakaitse eeskirju ning ohtlike kemikaalide käsitsemise ja avariide likvideerimise korda.
Lukksepa töö eeldab loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, visuaalset mälu, keskkonnataluvust, stressitaluvust, vastutus- ja õpivõimet, füüsilise koormuse taluvust, liigutuste täpsust, kiirust ja head koordinatsiooni. Vajalik on normaalne füüsiline vorm ja hea nägemine.
Lukksepp peab oskama lugeda jooniseid, tundma tehnilisi süsteeme, seadmete ja aparaatide tööpõhimõtteid, torude ühendamistehnoloogiaid ja selleks kasutatavad materjale, veevärgi ja kanalisatsiooni paigaldamise põhimõtteid ja hooldust. Kutsealal töötamist toetav ja sageli vajalik erioskus on keevitamine. Töid teostades peab ta järgima töökultuuri ja tööohutuse põhimõtteid.
Veetöötluse operaatori, masinisti ja lukksepana töötamine eeldab tehnilist kutseharidust. Paljudel juhtudel toimub veemajandusettevõtetes kohapeal.
Lukksepaks saab õppida põhihariduse baasil järgmistes koolides:
-
Rakvere Kutsekeskkoolis Õppeaeg on 3 aastat.
-
Tallinna Kopli Ametikoolis (keskkonnatehnika lukksepa eriala). Õppida on võimalik nii 3 aastat (annab kutsekeskhariduse) kui ka 2 aastat (annab kutsehariduse). Õppetöö toimub nii vene kui eesti keeles.
-
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis Õppeaeg 3 aastat.
-
Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool on vene õppekeelega kool, kus saab õppida nii keskkonnatehnika kui koosteluksepa eriala. Õppeaeg kuni 3,5 aastat.
3 (3,5)-aastase õppekava edukalt läbinu omandab kutsekeskhariduse. Õpitakse:
-
lukksepatööde tehnoloogiat ja praktilisi töövõtteid;
-
käsielekterkeevitust, poolautomaatkeevitust kaitsegaasides ja jootetöid;
-
valmistama mitmesuguseid metalltooteid ja remontima tööstusseadmeid;
-
ehituse aluseid, renoveerimise aluseid;
-
ehitus-mõõdistamist, ehitiste konstruktsioone, tehnilist ehitusjoonestamist, ehitustööde tehnoloogiat;
-
keskkonnatehnika materjale;
-
soojustehnika ja soojavarustuse aluseid;
-
küttesüsteemide paigaldamist ja remonti, sanitaartehniliste seadmete paigaldamist ja remonti;
-
veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme;
-
ventilatsioonitöid;
-
soojusvarustuse seadmeid;
-
gaasiseadmeid ja nende hooldust.
Suurimad veetöötlusega tegelevad ettevõtted Eestis on AS Tallinna Vesi ja AS Tartu Veevärk. Suurem osa veevarustuse ja kanalisatsioonitöödega tegelevatest ettevõtetest on ühinenud Eesti Vee-ettevõtete liiduga, kus on 53 ettevõtet.
Energeetika, gaasi- ja veevarustuse sektoris töötas 2006. aastal 12,4 tuhat töötajat. Majandus- ja Komminikatsooniministeeriumi prognoosi kohaselt selle valdkonna tööhõive vajadus aastaks 2014 ei vähene, st töötajate arv valdkonnas on 7 aasta pärast ligikaudu samas suurusjärgus.
LÄHEDASED AMETID
Keskkonnatehnika lukksepad, soojussõlmede käitajad.
Veetöötluse operaatorite, masinistide ja lukkseppade tööd võidakse tasustada kas tükitöö, tunnitöö või ka kindla kuupalga alusel. Tasu suurus sõltub eelkõige töömehest endast, aga ka firmast ja selle asukohast. Tublimad töömehed teenivad üle 10 000 krooni kuus.
TÄIENDAV INFO
Eesti Vee-ettevõtete Liit ühendab ettevõtteid. Praeguseks on liidus 53 liiget. Liidu tegevuse eesmärgiks on kaasa aidata oma liikmete tehnilis-majandusliku taseme tõstmisele ja ühistegevuse arendamisele.
Postiaadress:Ädala 10, 10614 Tallinn
Tel:6 733 100
E-post:evel@evel.ee
www.evel.ee
Eesti Veeühing on veemajandusprobleemidega tegelevate isikute ühendus, mille eesmärk on arendada Eesti veemajandust, veekogude ja põhjavee kasutamist ning kaitset, veevarustust, kanalisatsiooni ning veehügieeni ning nendega seotud loodusteadusi, erialakeelekasutust ja seadusandlust ning levitada veemajandusalast teavet.
Postiaadress: Mustamäe tee 33, Tallinn
Tel: 50 58116
E-post: Maile.Polikarpus@ut.ee
www.veeyhing.ee
Kusteala hõive
VEETÖÖTLUSE OPERAATORID, MASINISTID JA LUKKSEPAD
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpakkumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Energiatootmise ja sarnaste seadmete operaatorid (ISCO 8160) |
|||
Veevärgitöölised ja torulukksepad, torude monteerijad, torude paigaldajad (ISCO 7136) |
149 |
477 |
585 | |
2005 |
Energiatootmise ja sarnaste seadmete operaatorid (ISCO 8160) |
|||
Veevärgitöölised ja torulukksepad, torude monteerijad, torude paigaldajad (ISCO 7136) |
250 |
473 |
284 | |
2006 |
Energiatootmise ja sarnaste seadmete operaatorid (ISCO 8160) |
|||
Veevärgitöölised ja torulukksepad, torude monteerijad, torude paigaldajad (ISCO 7136) |
252 |
258 |
284 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
Tegevusalad kokku |
595,5 |
607,4 |
646,3 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
31,4 |
29,4 |
29,9 |
Kalandus |
3,6 |
2,8 |
2,2 |
Mäetööstus |
8 |
5,9 |
5,2 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
140,9 |
139,5 |
136,4 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
12 |
12,5 |
12,4 |
Ehitus |
46,8 |
48,7 |
62,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80 |
80,6 |
88,7 |
Hotellid ja restoranid |
16,2 |
22,1 |
22,3 |
Veondus, laondus ja side |
51,5 |
54,6 |
61,5 |
Finantsvahendus |
7,9 |
6,9 |
7,3 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
39,4 |
46,4 |
48,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
36,9 |
37,2 |
39 |
Haridus |
54,5 |
54,9 |
58,5 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
37,5 |
35 |
37,5 |
Muud tegevusalad |
28,8 |
31,1 |
34,3 |
Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
| |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
9 012 |
9 418 |
9178 |
| |
Kalandus |
1 142 |
1 096 |
1125 |
| |
Mäetööstus |
75 |
81 |
90 |
| |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 991 |
6 232 |
6552 |
| |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
282 |
277 |
278 |
| |
Ehitus |
3 622 |
4 502 |
5867 |
| |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
17 928 |
18 298 |
19126 |
| |
Hotellid ja restoranid |
1 990 |
2 156 |
2262 |
| |
Veondus, laondus ja side |
6 006 |
6 338 |
6605 |
| |
Finantsvahendus |
564 |
666 |
809 |
| |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
11 201 |
13 074 |
15 553 |
| |
Haridus |
464 |
508 |
563 |
| |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
1 007 |
1 058 |
1 131 |
| |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 599 |
1 658 |
1 873 |
| |
Tegevusalad kokku |
60 882 |
65 362 |
71 012 |
| |
|
Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. | ||||
|
|
|
|
|
|
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni) | |||
Tegevusala |
2004 |
2005 |
2006 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 751 |
10 019 |
11 099 |
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – II kvartal 2007 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
9 467 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
2007 |
10 322 |
11 549 |
10 899 |
*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed
|
2004 |
2005 |
kasv %-des |
2006 |
kasv %-des |
Tegevusalade keskmine |
7 287 |
8 073 |
10,8 |
9 407 |
16,5 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 799 |
5 626 |
17,2 |
6 808 |
21,0 |
Metsamajandus |
7 267 |
8 365 |
15,1 |
9 105 |
8,8 |
Kalandus |
4 430 |
4 575 |
3,3 |
7 107 |
55,3 |
Mäetööstus |
8 687 |
8 734 |
0,5 |
10 070 |
15,3 |
Töötlev tööstus |
6 696 |
7 526 |
12,4 |
8 844 |
17,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 482 |
9 630 |
13,5 |
10 385 |
7,8 |
Ehitus |
7 468 |
8 480 |
13,6 |
10 075 |
18,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 915 |
7 401 |
7,0 |
9 111 |
23,1 |
Hotellid ja restoranid |
4 535 |
5 421 |
19,5 |
6 148 |
13,4 |
Veondus, laondus ja side |
8 048 |
8 859 |
10,1 |
10 126 |
14,3 |
Finantsvahendus |
14 998 |
16 384 |
9,2 |
16 915 |
3,2 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
9 332 |
9 724 |
4,2 |
11 433 |
17,6 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
9 224 |
10 101 |
9,5 |
11 482 |
13,7 |
Haridus |
6 475 |
7 219 |
11,5 |
7 949 |
10,1 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
6 524 |
7 900 |
21,1 |
9 026 |
14,3 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
6 244 |
6 970 |
11,6 |
7 862 |
12,8 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)
Maakond |
2004 |
2005 |
2006 |
Harju |
8 615 |
9 307 |
10 837 |
Tallinn |
8 850 |
9 462 |
10 997 |
Hiiu |
5 957 |
6 721 |
7 434 |
Ida-Viru |
5 461 |
6 057 |
6 842 |
Jõgeva |
5 488 |
6 758 |
7 507 |
Järva |
5 951 |
6 877 |
7 993 |
Lääne |
5 816 |
6 468 |
7 201 |
Lääne-Viru |
5 653 |
6 301 |
7 318 |
Põlva |
5 324 |
6 210 |
7 250 |
Pärnu |
6 002 |
6 902 |
7 948 |
Rapla |
5 828 |
6 660 |
7 583 |
Saare |
6 010 |
6 938 |
7 916 |
Tartu |
6 679 |
7 624 |
9 088 |
Valga |
5 337 |
6 081 |
6 908 |
Viljandi |
5 740 |
6 368 |
7 492 |
Võru |
5 405 |
6 284 |
7 177 |
EESTI |
7 287 |
8 073 |
9 407 |
| |