Vanglaametnik
Kool.ee-haridusportaal :: Vanglaametnik Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeVanglaametnik,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Vanglaametnik
OLULISED MOMENDID
-
Vanglaametniku eriala sobib neile, kes tahavad ühiskonda turvalisemaks muuta ning anda oma panuse vanglasüsteemi arengusse.
-
Eelduseks on hea füüsilise vorm ja usaldusväärsus.
-
Vanglate kliendiks võib nimetada kinni peetavaid isikuid.
-
Karjäärivõimaluse loovad vanglasüsteemis muuhulgas uute vanglate avamine (näiteks aastal 2008 Viru Vangla), kus tuleb komplekteerida personaliga ja käivitada täiesti uus vangla.
Vanglaametnikud moodustavad vanglas teenistuses olevatest töötajatest ca 70%. Vanglaametnike ametikohad on vangistus-, järelevalve-, arvestus- ja julgeolekuosakonna koosseisus ning samuti vangla juhtkonnas. Vanglaametnike peamisteks ülesandeks on vangistuse nõuetekohase täideviimise korraldamine, kinnipeetavate järelevalve korraldamine ning julgeoleku tagamine vanglas. Vanglasüsteemi töötajate missiooniks on turvalise kinnipidamisteenuse pakkumine ühiskonnale ja kinnipeetavate suunamine õiguskuulekale käitumisele.
Tänapäeval ei kujuta vanglaametniku töö endast, püss õlal, okastraatide vahel jalutamist,vaid mitmeplaanilist tööd inimestega. Selleks on vaja tunda nii õigusküsimusi kui ka religiooni, kultuuri, psühholoogiat, sotsiaaltööd jpm. Neid asju tundmata pole võimalik saavutada seda, et ennetähtaegselt vabastatavad vangid, kelle arvu Justiitsministeerium plaanib lähiaastail tublisti suurendada, lahkuksid vanglast teadmiste ja arusaamadega, mis lasevad neil elus kenasti hakkama saada. Rääkimata tähtaegselt vabanejaist, kellele vanglatöötaja asendab ka kriminaalhooldajat. Vanglaametniku eriala sobib neile, kes tahavad ühiskonda turvalisemaks muuta ning anda oma panuse vanglasüsteemi arengusse.
Vangistuse täideviimist Eestis reguleerib vangistusseadus, mille järgi on vangistuse eesmärk suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja kaitsta õiguskorda ehk teisisõnu: vangistus peab aitama kinnipeetaval pärast vabanemist ühiskonnas toime tulla ning seeläbi vähendama kuritegevust. Et kinnipeetav tuleks pärast karistuse kandmist ühiskonnas toime, võimaldatakse tal vanglaväliselt suhelda, omandada üld- ja kutseharidust, pakutakse tööd ja sotsiaaltöötaja abi.
Vanglaametnike ametinimetusteks võib olla valvur, saatja, vanemvalvur, inspektor-kontaktisik, spetsialist, peaspetsialist, peainspektor. Peamisteks ametikohtadeks ülenevas järjestuses on valvur, inspektor-kontaktisik, peaspetsialist, peainspektor.
Valvuri peamisteks ülesanneteks on järelevalve teostamine kinnipeetavate isikute üle ning õigusrikkumiste ennetamine, tõkestamine ja fikseerimine, samuti kinnipeetavate saatmine vangla territooriumil ja väljaspool seda. Valvurid töötavad vanglates peamiselt vahetuste kaupa toimkondades. Sõltuvalt vanglast on ühe vahetuse pikkuseks kas 12 või 24 tundi.
Inspektor-kontaktisiku töö sisuks on nö igapäevase lähitöö tegemine kinni peetava isikuga. Ühe inspektor-kontaktisiku teenindada on ca 50 kinnipeetavat. Ta kannab olulist rolli kinni peetava isiku olmeliste ja igapäevase vanglaelu korraldamisel ning nõustab teda erinevate valikute ja küsimuste korral. Kontaktisik aitab täide viia kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava, eesmärgiga suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja taaslülitada ta normaalsesse ühiskonnaellu peale vabanemist.
Peaspetsialisti ametikohal töötavad vanglaametnikud võivad täita peamiselt kahesuguseid ülesandeid. Üheks tööliiniks on tema koordineeritavate kontaktisikute või kinnipeetavate eluosakonna töö korraldamine, õigusküsimuste ja kaalukamate ostuste tegemisel kontaktisikute nõustamine. Teise tööliinina täidavad peaspetsialistid vangla korrapidaja ülesandeid. Korrapidaja on vangla järelevalvetoimkonna juht, kellele alluvad valvurid ja kes peab kindlustama igapäevase vangla päevakava ja režiimi täitmise äratusest kuni öörahuni.
Peainspektorid on vanglate direktorid ja direktori asetäitjad, kes moodustavad vangla juhtkonna. Direktori ülesandeks on kogu vangla töö juhtimine ja tippvastutus julgeoleku ja korra üle vanglas. Direktorid asetäitjad juhivad ja koordineerivad reeglina kitsamaid erialavaldkondi (nt vangistusega seonduv, sotsiaalhoolekande ja meditsiiniga seonduv).
keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg
Vanglaametniku töö eripära sõltub ametikohast. Valvuri töö võib olla nii siseruumides kui ka õues ning osaliselt see vaheldubki. Töö sisuks on järelevalve teostamine kinnipeetavate üle, seda põhiliselt ringi liikudes. Järelevalvetöö eripärast võib kriisiolukordade puhul vaja minna füüsilist sekkumist, mis eeldab kehalist ettevalmistust. Seevastu inspektor-kontaktisikul on rohkem vaimset pingutust nõudev töö (dokumentide koostamine ja menetlus, töö arvutiga), mistõttu suurem osa tema tööajast möödub kabinetis.
Valvurite peamiseks töövahendiks on raadiosaatja, erivahendite vöö (käerauad, kumminui, gaas) ja erinevate kambrite võtmed. Inspektori peamiseks töövahendiks on arvuti. Vanglate kliendiks võib nimetada kinni peetavaid isikuid.
Valvur peab olema valmis töötama vahetustega graafiku alusel, st ka öisel ajal ja üldistel puhkepäevadel.
Vanglaametniku töö nõuab suhtlemist kinnipeetavatega ning eeldab sotsiaalset küpsust, suhtlemisoskust ja -valmidust, enesekehtestamist, analüüsi- ja sünteesivõimet. Vajalik on stressi- ja pingetaluvus, sest teenistuses võib ette tulla konfliktsituatsioone kinnipeetavatega. Töötaja peab olema kõrge moraaliga, õiglus- ja missioonitundega, korraarmastaja ja kohusetundlik. Töö eeldab füüsilise pingutuse võimet ja vaimselt tervet inimest.
Vanglaametnike põhioskused ja –teadmised on:
-
Kutsealane terminoloogia, sh venekeelne kõnes
-
Õigusalased teadmised (põhiõigused ja vabadused, põhiõiguste kaitse; vangistusõigus; vanglateenistuse õiguslik regulatsioon; kriminaalõigus ja kriminaalmenetlus)
-
Vanglasüsteemi tundmine
-
Valvetöö ja saatmine (tuli- ja gaasirelva ehitus, hooldus ja kasutamine; laskmine; teenistuskoerte kasutamine vanglas; pääsla nõuded; valve ja saatemeeskond)
-
Füüsilise jõu, külmrelva ja erivahendite kasutamine ja kasutamise korraldamine
-
Järelevalvetöö ja selle korraldus
-
Sotsiaaltööalased teadmised
-
Psühholoogiaalane ettevalmistus
-
Individuaalse- ja meeskonnatöö põhimõtted
-
Side- ja signalisatsioonivahendid ja nende kasutamine.
Vanglaametnik peab omama teadmisi ka majanduse alustest ning teadma töökeskkonna ohutust. Olulisel kohal on suhtlemisoskus, arvutioskus ja vene keele valdamine.
Valvuri kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Vangivalvur I, II.
-
I kutsetaseme taotlemisel on eelduseks erialane kutsekeskharidus.
-
II kutsetaseme taotlemisel on eelduseks erialane kutsekeskharidus ja 1-aastane kutsealane töökogemus.
Vanglainspektori kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Vanglainspektor III, IV, V
-
III kutsetaseme taotlemisel on eelduseks erialane kõrgharidus.
-
IV kutsetaseme taotlemisel on eelduseks erialane rakenduskõrgharidus ja vähemalt 1-aastane töökogemus vanglainspektor III-na.
-
V kutsetaseme taotlemisel on eelduseks magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, vähemalt 1-aastane töökogemus vanglainspektor IV-na ja erialane täiendkoolitus.
Justiitshaldussüsteemi kuuluvatele vanglatele koolitab kvalifitseeritud ja erialase haridusega personali Sisekaitseakadeemia justiitskolledž. Õpe toimub keskhariduse baasil.
Vanglaametniku erialal kestab õpe 1 aasta ning selle käigus omandatakse kutsekeskharidus. Õpe lõpeb erialaeksami sooritamisega. Õpitakse psühholoogiat ja sotsiaaltööd, enesekaitset, seadusandlust ning järelevalvetööd. Vanglaametniku eriala lõpetanu on hea ettevalmistusega professionaalne nooremametnik ning võib leida töökoha vanglasüsteemis valvuri või vanemvalvuri ametikohal.
Kutsekeskhariduse omandanul on võimalus jätkata õpinguid rakendusliku kõrghariduse omandamiseks korrektsiooni erialal. Võimalik on kutseõppes läbitud osade ainete ja praktika ülekandmine.Õppida saab nii päevaõppes kui ka kaugõppe vormis. Kaugõppe vormis õppides toimub õppetöö nädalalõppudel. Õppimine päevaõppes on õpilasele tasuta ning riik maksab õppeajal heade õpitulemuste korral igakuist stipendiumi alates 1500 kroonist. Õpe vältab 3 aastat, õppekava läbinu omandab rakendusliku kõrghariduse. Õpe lõpeb lõputöö kaitsmisega. Õppest pea kolmandiku moodustab praktika vanglates, mis annab oskuse lülituda koheselt igapäevatöösse. Õpitakse õigusaineid, kriminoloogiat, enesekaitset, sotsiaaltööd, korrektsioonipsühholoogiat, vanglatöö taktikat jt distsipliine. Korrektsiooni eriala lõpetanu on hea ettevalmistusega professionaalne vanemametnik ning võib töötada vanglasüsteemis vanglainspektorina.
Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada vanglaametnikuna, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata eelkõige psühholoogiale, ajaloole, ühiskonnaõpetusele.
Vanglaametnike põhilisteks ametkohtadeks Eestis on riiklikud vanglad. Eestis tegutsevad vanglad on Harku vangla, Murru vangla, Tallinna vangla, Tartu vangla, Viljandi vangla ning Ämari vangla. Vanglad on kas kinnised vanglad või kinnised vanglad avavangla osakonnaga vanglad. Lisaks jaotuvad vanglad veel kinnipeetavate soo (meeste ja naistevanglad), staatuse (eeluurimisosakondadega vanglad ja ainult süüdimõistetute vanglad), vanuse (noortevangla) tunnustel. Aastal 2008 valmib Jõhvis Viru Vangla, mille avamisel suletakse Viljandi Vangla ja noored kinnipeetavad viiakse üle Viru Vanglasse.
Töökohtade ümberhindamise ja teenistuse ümberkorraldamise tulemusel on Eesti vanglasüsteemi töötajaskond pidevalt vähenenud. 1.01.2003.a. seisuga oli Eesti vanglate ametikohtade koguarv 2277, täidetud ametikohtade arv aga 1921 ehk teisisõnu komplekteerituse tase oli 84,4%. 2006.aastal oli vanglate koosseisus vanglaametnike ametikohti ca 1700.
Vanglasüsteem on uuendusmeelne ja kiiresti areneb organisatsioon ning vanglasüsteemi arengukava kohaselt planeeritakse järkjärgulist üleminekut laager-tüüpi vanglatelt kamber tüüpi vanglatele. Nii on kavandatud aastaks 2010 neli suurt vanglat (Tartu, Viru, Tallinn ja Murru).
Peamiselt on vakantsed ametikohad valvurite ametikohtadel. Karjäärivõimaluse loovad vanglasüsteemis muuhulgas uute vanglate avamine (nt 2008 Viru Vangla), kus tuleb komplekteerida personaliga ja käivitada täiesti uus vangla.
Eesti vanglad märts 05 (aastaks 2008 on toimunud suured muudatused)
Vangla |
Vangla tüüp |
Kinni peetud isikute grupp |
Harku vangla |
Kinnine vangla |
Naissoost täiskasvanud kinnipeetavad; naissoost alaealised kinnipeetavad |
Murru vangla |
Kinnine vangla ja avavangla osakond |
Meessoost täiskasvanud kinnipeetavad |
Pärnu vangla |
Kinnine vangla |
Meessoost täiskasvanud vahistatud; meessoost täiskasvanud kinnipeetavad |
Tallinna vangla |
Kinnine vangla |
Meessoost täiskasvanud vahistatud; naissoost täiskasvanud vahistatud; meessoost täiskasvanud kinnipeetavad |
Tartu vangla |
Kinnine vangla |
Meessoost täiskasvanud vahistatud; naissoost täiskasvanud vahistatud; meessoost täiskasvanud kinnipeetavad |
Viljandi vangla |
Kinnine vangla ja avavangla osakond |
Meessoost alaealised kinnipeetavad |
Ämari vangla |
Kinnine vangla |
Meessoost täiskasvanud kinnipeetavad |
LÄHEDASED AMETID
Vanglaametnikele lähedased ametid on konstaabel, sõjaväelane, piirivalvur jt sisekaitseliste jõustruktuuride tüüpametikohad.
Vanglaametnike palgasüsteem on mitmeti diferentseeritud. Ametiastmetele vastavad baaspalgamäärad, millele lisaks makstakse erinevaid palgamäärade diferentseeringuid sõltuvalt ametikohast, asukohast, haridusest ja töö eripärast.
Valvuri baaspalk on 2007. aastal 6100 krooni. Sellele lisanduvad:
20% - kui vanglaametnik on teenistuses vanglas sisevalves
30% - kui on lõpetanud Sisekaitseakadeemia justiitskolledži 1-aastase õppe
10% - kui teeb graafikujärgselt öötööd
10% - kui on tegemist suure vanglaga
Eelnimetatud lisatasudega kokku võib vangivalvuri palk ulatuda 10370 kroonine. Alates 5-aastasest teenistusstaažist vanglateenistuses lisandub 5%.
Inspektor-kontaktisiku baaspalk on 8500 krooni, mille lisanduvad:30% Sisekaitseakadeemia justiitskolledži lõpetamisel 3-aastases kõrgharidusõppes, 10% ametikoha tähtsus, 10% kui on suur vangla; kokku 12750 krooni.
TÄIENDAV INFO
Justiitsministeeriumi vanglate osakond
Tel: 620 8200
E-post: info@just.ee
www.vangla.ee, www.just.ee
Sisekaitseakadeemia justiitskolledž
Tel: 696 5644,
E-post: info@sisekaitse.ee
www.sisekaitse.ee
Vangistusega seonduvat reguleerib vangistusseadus.
Kutseala hõive
VANGLAAMETNIKUD
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)
Vangivalvurid (ISCO 5163) |
1 159 |
KOKKU |
1 159 |
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpakkumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Vangivalvurid (ISCO 5163) |
143 |
91 |
258 |
2005 |
Vangivalvurid (ISCO 5163) |
171 |
25 |
139 |
2006 |
Vangivalvurid (ISCO 5163) |
178 |
17 |
91 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalad kokku |
594,3 |
595,5 |
607,4 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
34,4 |
31,4 |
29,4 |
Kalandus |
2,3 |
3,6 |
2,8 |
Mäetööstus |
5,7 |
8 |
5,9 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
134,1 |
140,9 |
139,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
10,2 |
12 |
12,5 |
Ehitus |
42,9 |
46,8 |
48,7 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80,8 |
80 |
80,6 |
Hotellid ja restoranid |
17,4 |
16,2 |
22,1 |
Veondus, laondus ja side |
56,2 |
51,5 |
54,6 |
Finantsvahendus |
7,6 |
7,9 |
6,9 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
44,4 |
39,4 |
46,4 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
34,5 |
36,9 |
37,2 |
Haridus |
56,9 |
54,5 |
54,9 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
36,4 |
37,5 |
35 |
Muud tegevusalad |
29,6 |
28,8 |
31,1 |
Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
8 746 |
9 012 |
9 418 |
Kalandus |
963 |
1 142 |
1 096 |
Mäetööstus |
77 |
75 |
81 |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 585 |
5 991 |
6 232 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
275 |
282 |
277 |
Ehitus |
3 084 |
3 622 |
4 502 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
16 345 |
17 928 |
18 298 |
Hotellid ja restoranid |
1 968 |
1 990 |
2 156 |
Veondus, laondus ja side |
5 796 |
6 006 |
6 338 |
Finantsvahendus |
564 |
564 |
666 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
9 737 |
11 201 |
13 074 |
Haridus |
455 |
464 |
508 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
924 |
1 007 |
1 058 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 486 |
1 599 |
1 658 |
Tegevusalad kokku |
56 035 |
60 882 |
65 362 |
Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp
PALGASTATISTIKA
2006. aasta IV kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (69,3%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (4,7%).
Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.
Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutokuupalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
2006. aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 13 746 krooni ja tunnis 88,23 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 17,2% ja tunnis 18,2%.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2003 |
6 723 |
6 333 |
6 915 |
6 431 |
7 127 |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni) | |||
|
2004 |
2005 |
2006 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
6 669 |
7 394 |
8 591 |
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalade keskmine |
6 723 |
7 287 |
8 073 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 242 |
4 799 |
5 626 |
Metsamajandus |
5 912 |
7 267 |
8 365 |
Kalandus |
4 493 |
4 430 |
4 575 |
Mäetööstus |
8 149 |
8 687 |
8 734 |
Töötlev tööstus |
6 177 |
6 696 |
7 526 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 000 |
8 482 |
9 630 |
Ehitus |
6 684 |
7 468 |
8 480 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 737 |
6 915 |
7 401 |
Hotellid ja restoranid |
4 180 |
4 535 |
5 421 |
Veondus, laondus ja side |
7 362 |
8 048 |
8 859 |
Finantsvahendus |
14 556 |
14 998 |
16 384 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
8 090 |
9 332 |
9 724 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8 524 |
9 224 |
10 101 |
Haridus |
5 873 |
6 475 |
7 219 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
5 729 |
6 524 |
7 900 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
5 463 |
6 244 |
6 970 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus ja jahindus |
8,9 |
13,1 |
19,5 |
Metsamajandus |
13,3 |
22,9 |
17,2 |
Kalandus |
-4,4 |
-4,1 |
11,6 |
Mäetööstus |
9,3 |
6,6 |
11,5 |
Töötlev tööstus |
9,0 |
8,4 |
7,0 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
9,3 |
6,0 |
12,4 |
Ehitus |
13,4 |
11,7 |
21,1 |
Hulgi- ja jaemüük ...* |
14,5 |
2,6 |
10,8 |
Hotellid ja restoranid |
17,7 |
8,5 |
15,1 |
Veondus, laondus ja side |
4,1 |
9,3 |
13,6 |
Finantsvahendus |
9,8 |
3,0 |
0,5 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
-0,4 |
15,4 |
10,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8,7 |
8,2 |
13,5 |
Haridus |
9,5 |
10,2 |
4,2 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
15,0 |
13,9 |
9,5 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
8,3 |
14,3 |
9,2 |
Tegevusalade keskmine |
9,4 |
8,4 |
3,3 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)
Maakond |
2003 |
2004 |
2005 |
Harju |
8077 |
8615 |
9307 |
Tallinn |
8281 |
8850 |
9462 |
Hiiu |
5467 |
5957 |
6721 |
Ida-Viru |
4991 |
5461 |
6057 |
Jõgeva |
4801 |
5488 |
6758 |
Järva |
5886 |
5951 |
6877 |
Lääne |
5199 |
5816 |
6468 |
Lääne-Viru |
5253 |
5653 |
6301 |
Põlva |
4846 |
5324 |
6210 |
Pärnu |
5607 |
6002 |
6902 |
Rapla |
5544 |
5828 |
6660 |
Saare |
5333 |
6010 |
6938 |
Tartu |
6019 |
6679 |
7624 |
Valga |
4747 |
5337 |
6081 |
Viljandi |
5389 |
5740 |
6368 |
Võru |
4977 |
5405 |
6284 |
EESTI |
6723 |
7287 |
8073 |
| |