et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Vanglaametnik

Kool.ee-haridusportaal :: Vanglaametnik Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeVanglaametnik,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Vanglaametnik

OLULISED MOMENDID

  • Vanglaametniku eriala sobib neile, kes tahavad ühiskonda turvalisemaks muuta ning anda oma panuse vanglasüsteemi arengusse.
  • Eelduseks on hea füüsilise vorm ja usaldusväärsus.
  • Vanglate kliendiks võib nimetada kinni peetavaid isikuid.
  • Karjäärivõimaluse loovad vanglasüsteemis muuhulgas uute vanglate avamine (näiteks aastal 2008 Viru Vangla), kus tuleb komplekteerida personaliga ja käivitada täiesti uus vangla.

TÖÖ ISELOOM

Vanglaametnikud moodustavad vanglas teenistuses olevatest töötajatest ca 70%. Vangla­ametnike ametikohad on vangistus-, järelevalve-, arvestus- ja julgeolekuosakonna koosseisus ning samuti vangla juhtkonnas. Vanglaametnike peamisteks ülesandeks on vangistuse nõuete­kohase täideviimise korraldamine, kinnipeetavate järelevalve korraldamine ning julgeoleku tagamine vanglas. Vanglasüsteemi töötajate missiooniks on turvalise kinni­pidamis­teenuse pakkumine ühiskonnale ja kinnipeetavate suunamine õiguskuulekale käitumisele.

Tänapäeval ei kujuta vanglaametniku töö endast, püss õlal, okastraatide vahel jalutamist,vaid mitmeplaanilist tööd inimestega. Selleks on vaja tunda nii õigusküsimusi kui ka religiooni, kultuuri, psühholoogiat, sotsiaaltööd jpm. Neid asju tundmata pole võimalik saavutada seda, et ennetähtaegselt vabastatavad vangid, kelle arvu Justiitsministeerium plaanib lähiaastail tublisti suurendada, lahkuksid vanglast teadmiste ja arusaamadega, mis lasevad neil elus kenasti hakkama saada. Rääkimata tähtaegselt vabanejaist, kellele vanglatöötaja asendab ka kriminaal­hooldajat. Vanglaametniku eriala sobib neile, kes tahavad ühiskonda turvalisemaks muuta ning anda oma panuse vanglasüsteemi arengusse.

Vangistuse täideviimist Eestis reguleerib vangistusseadus, mille järgi on vangistuse eesmärk suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja kaitsta õiguskorda ehk teisisõnu: vangistus peab aitama kinnipeetaval pärast vabanemist ühiskonnas toime tulla ning seeläbi vähendama kuritegevust. Et kinnipeetav tuleks pärast karistuse kandmist ühiskonnas toime, võimaldatakse tal vanglaväliselt suhelda, omandada üld- ja kutseharidust, pakutakse tööd ja sotsiaaltöötaja abi.

Vanglaametnike ametinimetusteks võib olla valvur, saatja, vanemvalvur, inspektor-kontaktisik, spetsialist, peaspetsialist, peainspektor. Peamisteks ametikohtadeks ülenevas järjestuses on valvur, inspektor-kontaktisik, peaspetsialist, peainspektor.

Valvuri peamisteks ülesanneteks on järelevalve teostamine kinnipeetavate isikute üle ning õigus­rikkumiste ennetamine, tõkestamine ja fikseerimine, samuti kinnipeetavate saatmine vangla territooriumil ja väljaspool seda. Valvurid töötavad vanglates peamiselt vahetuste kaupa toimkondades. Sõltuvalt vanglast on ühe vahetuse pikkuseks kas 12 või 24 tundi.

Inspektor-kontaktisiku töö sisuks on nö igapäevase lähitöö tegemine kinni peetava isikuga. Ühe inspektor-kontaktisiku teenindada on ca 50 kinnipeetavat. Ta kannab olulist rolli kinni peetava isiku olmeliste ja igapäevase vanglaelu korraldamisel ning nõustab teda erinevate valikute ja küsimuste korral. Kontaktisik aitab täide viia kinnipeetavale koostatud indivi­duaal­set täitmiskava, eesmärgiga suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja taaslülitada ta normaalsesse ühiskonnaellu peale vabanemist.

Peaspetsialisti ametikohal töötavad vanglaametnikud võivad täita peamiselt kahesuguseid ülesandeid. Üheks tööliiniks on tema koordineeritavate kontaktisikute või kinnipeetavate elu­osakonna töö korraldamine, õigusküsimuste ja kaalukamate ostuste tegemisel kontaktisikute nõustamine. Teise tööliinina täidavad peaspetsialistid vangla korrapidaja ülesandeid. Korra­pidaja on vangla järelevalvetoimkonna juht, kellele alluvad valvurid ja kes peab kindlustama igapäevase vangla päevakava ja režiimi täitmise äratusest kuni öörahuni.

Peainspektorid on vanglate direktorid ja direktori asetäitjad, kes moodustavad vangla juht­konna. Direktori ülesandeks on kogu vangla töö juhtimine ja tippvastutus julgeoleku ja korra üle vanglas. Direktorid asetäitjad juhivad ja koordineerivad reeglina kitsamaid eriala­valdkondi (nt vangistusega seonduv, sotsiaalhoolekande ja meditsiiniga seonduv).

TÖÖTINGIMUSED

keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Vanglaametniku töö eripära sõltub ametikohast. Valvuri töö võib olla nii siseruumides kui ka õues ning osaliselt see vaheldubki. Töö sisuks on järelevalve teostamine kinni­peetavate üle, seda põhiliselt ringi liikudes. Järelevalvetöö eripärast võib kriisiolukordade puhul vaja minna füüsilist sekkumist, mis eeldab kehalist ettevalmistust. Seevastu inspektor-kontaktisikul on rohkem vaimset pingutust nõudev töö (dokumentide koostamine ja menetlus, töö arvutiga), mistõttu suurem osa tema tööajast möödub kabinetis.

Valvurite peamiseks töövahendiks on raadiosaatja, erivahendite vöö (käerauad, kumminui, gaas) ja erinevate kambrite võtmed. Inspektori peamiseks töövahendiks on arvuti. Vanglate kliendiks võib nimetada kinni peetavaid isikuid.

Valvur peab olema valmis töötama vahetustega graafiku alusel, st ka öisel ajal ja üldistel puhke­päevadel.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Vanglaametniku töö nõuab suhtlemist kinnipeetavatega ning eeldab sotsiaalset küpsust, suhtlemis­oskust ja -valmidust, enesekehtestamist, analüüsi- ja sünteesivõimet. Vajalik on stressi- ja pingetaluvus, sest teenistuses võib ette tulla konfliktsituatsioone kinnipeetavatega. Töötaja peab olema kõrge moraaliga, õiglus- ja missioonitundega, korraarmastaja ja kohusetundlik. Töö eeldab füüsilise pingutuse võimet ja vaimselt tervet inimest.

Vanglaametnike põhioskused ja –teadmised on:

  • Kutsealane terminoloogia, sh venekeelne kõnes
  • Õigusalased teadmised (põhiõigused ja vabadused, põhiõiguste kaitse; vangistusõigus; vangla­teenistuse õiguslik regulatsioon; kriminaalõigus ja kriminaalmenetlus)
  • Vanglasüsteemi tundmine
  • Valvetöö ja saatmine (tuli- ja gaasirelva ehitus, hooldus ja kasutamine; laskmine; teenistus­koerte kasutamine vanglas; pääsla nõuded; valve ja saatemeeskond)
  • Füüsilise jõu, külmrelva ja erivahendite kasutamine ja kasutamise korraldamine
  • Järelevalvetöö ja selle korraldus
  • Sotsiaaltööalased teadmised
  • Psühholoogiaalane ettevalmistus
  • Individuaalse- ja meeskonnatöö põhimõtted
  • Side- ja signalisatsioonivahendid ja nende kasutamine.

Vanglaametnik peab omama teadmisi ka majanduse alustest ning teadma töökeskkonna ohutust. Olulisel kohal on suhtlemisoskus, arvutioskus ja vene keele valdamine.

Valvuri kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Vangivalvur I, II.

  • I kutsetaseme taotlemisel on eelduseks erialane kutsekeskharidus.
  • II kutsetaseme taotlemisel on eelduseks erialane kutsekeskharidus ja 1-aastane kutsealane töökogemus.

Vanglainspektori kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Vanglainspektor III, IV, V

  • III kutsetaseme taotlemisel on eelduseks erialane kõrgharidus.
  • IV kutsetaseme taotlemisel on eelduseks erialane rakenduskõrgharidus ja vähemalt 1-aastane töökogemus vanglainspektor III-na.
  • V kutsetaseme taotlemisel on eelduseks magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, vähemalt 1-aastane töökogemus vanglainspektor IV-na ja erialane täiendkoolitus.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Justiitshaldussüsteemi kuuluvatele vanglatele koolitab kvalifitseeritud ja erialase haridusega personali Sisekaitseakadeemia justiitskolledž. Õpe toimub keskhariduse baasil.

Vanglaametniku erialal kestab õpe 1 aasta ning selle käigus omandatakse kutsekeskharidus. Õpe lõpeb erialaeksami sooritamisega. Õpitakse psühholoogiat ja sotsiaaltööd, enesekaitset, seadusandlust ning järelevalvetööd. Vanglaametniku eriala lõpetanu on hea ette­valmistusega professionaalne nooremametnik ning võib leida töökoha vanglasüsteemis valvuri või vanemvalvuri ametikohal.

Kutsekeskhariduse omandanul on võimalus jätkata õpinguid rakendusliku kõrghariduse omandamiseks korrektsiooni erialal. Võimalik on kutse­õppes läbitud osade ainete ja praktika ülekandmine.Õppida saab nii päevaõppes kui ka kaugõppe vormis. Kaugõppe vormis õppides toimub õppetöö nädalalõppudel. Õppimine päeva­õppes on õpilasele tasuta ning riik maksab õppeajal heade õpitulemuste korral igakuist stipendiumi alates 1500 kroonist. Õpe vältab 3 aastat, õppekava läbinu omandab rakendusliku kõrghariduse. Õpe lõpeb lõputöö kaitsmisega. Õppest pea kolmandiku moodustab praktika vanglates, mis annab oskuse lülituda koheselt igapäevatöösse. Õpitakse õigusaineid, kriminoloogiat, enesekaitset, sotsiaaltööd, korrektsiooni­psühholoogiat, vanglatöö taktikat jt distsipliine. Korrektsiooni eriala lõpetanu on hea ette­valmistusega professionaalne vanemametnik ning võib töötada vanglasüsteemis vangla­inspektorina.

Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada vanglaametnikuna, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata eelkõige psühholoogiale, ajaloole, ühiskonnaõpetusele.

TÖÖVÄLJAVAATED

Vanglaametnike põhilisteks ametkohtadeks Eestis on riiklikud vanglad. Eestis tegutsevad vanglad on Harku vangla, Murru vangla, Tallinna vangla, Tartu vangla, Viljandi vangla ning Ämari vangla. Vanglad on kas kinnised vanglad või kinnised vanglad avavangla osakonnaga vanglad. Lisaks jaotuvad vanglad veel kinnipeetavate soo (meeste ja naistevanglad), staatuse (eeluurimisosakondadega vanglad ja ainult süüdimõistetute vanglad), vanuse (noortevangla) tunnustel. Aastal 2008 valmib Jõhvis Viru Vangla, mille avamisel suletakse Viljandi Vangla ja noored kinnipeetavad viiakse üle Viru Vanglasse.

Töökohtade ümberhindamise ja teenistuse ümberkorraldamise tulemusel on Eesti vangla­süsteemi töötajaskond pidevalt vähenenud. 1.01.2003.a. seisuga oli Eesti vanglate ameti­kohtade koguarv 2277, täidetud ametikohtade arv aga 1921 ehk teisisõnu komplekteerituse tase oli 84,4%. 2006.aastal oli vanglate koosseisus vangla­ametnike ametikohti ca 1700.

Vanglasüsteem on uuendusmeelne ja kiiresti areneb organisatsioon ning vanglasüsteemi arengukava kohaselt planeeritakse järkjärgulist üleminekut laager-tüüpi vanglatelt kamber tüüpi vanglatele. Nii on kavandatud aastaks 2010 neli suurt vanglat (Tartu, Viru, Tallinn ja Murru).

Peamiselt on vakantsed ametikohad valvurite ametikohtadel. Karjäärivõimaluse loovad vangla­süsteemis muuhulgas uute vanglate avamine (nt 2008 Viru Vangla), kus tuleb komplekteerida personaliga ja käivitada täiesti uus vangla.

Eesti vanglad  märts 05 (aastaks 2008 on toimunud suured muudatused)

Vangla

Vangla tüüp

Kinni peetud isikute grupp

Harku vangla

Kinnine vangla

Naissoost täiskasvanud kinnipeetavad; naissoost alaealised kinnipeetavad

Murru vangla

Kinnine vangla ja avavangla osakond

Meessoost täiskasvanud kinnipeetavad

Pärnu vangla

Kinnine vangla

Meessoost täiskasvanud vahistatud; meessoost täiskasvanud kinnipeetavad

Tallinna vangla

Kinnine vangla

Meessoost täiskasvanud vahistatud; naissoost täiskasvanud vahistatud; meessoost täiskasvanud kinnipeetavad

Tartu vangla

Kinnine vangla

Meessoost täiskasvanud vahistatud; naissoost täiskasvanud vahistatud; meessoost täiskasvanud kinnipeetavad

Viljandi vangla

Kinnine vangla ja avavangla osakond

Meessoost alaealised kinnipeetavad

Ämari vangla

Kinnine vangla

Meessoost täiskasvanud kinnipeetavad

LÄHEDASED AMETID

Vanglaametnikele lähedased ametid on konstaabel, sõjaväelane, piirivalvur jt sisekaitseliste jõustruktuuride tüüpametikohad.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Vanglaametnike palgasüsteem on mitmeti diferentseeritud. Ametiastmetele vastavad baas­palgamäärad, millele lisaks makstakse erinevaid palgamäärade diferentseeringuid sõltuvalt ameti­kohast, asukohast, haridusest ja töö eripärast.

Valvuri baaspalk on 2007. aastal 6100 krooni. Sellele lisanduvad:

20% - kui vanglaametnik on teenistuses vanglas sisevalves

30% - kui on lõpetanud Sisekaitseakadeemia justiitskolledži 1-aastase õppe

10% - kui teeb graafikujärgselt öötööd

10% - kui on tegemist suure vanglaga

Eelnimetatud lisatasudega kokku võib vangivalvuri palk ulatuda 10370 kroonine. Alates 5-aastasest teenistusstaažist vanglateenistuses lisandub 5%.

Inspektor-kontaktisiku baaspalk on 8500 krooni, mille lisanduvad:30% Sisekaitseakadeemia justiits­kolledži lõpetamisel 3-aastases kõrgharidusõppes, 10% ametikoha tähtsus, 10% kui on suur vangla; kokku 12750 krooni.

TÄIENDAV INFO

Justiitsministeeriumi vanglate osakond
Tel: 620 8200
E-post: info@just.ee
www.vangla.ee, www.just.ee

Sisekaitseakadeemia justiitskolledž
Tel: 696 5644,
E-post: info@sisekaitse.ee
www.sisekaitse.ee

Vangistusega seonduvat reguleerib vangistusseadus.

Kutseala hõive

VANGLAAMETNIKUD
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Vangivalvurid (ISCO 5163)

1 159

KOKKU

1 159

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpakkumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Vangivalvurid (ISCO 5163)

143

91

258

2005

Vangivalvurid (ISCO 5163)

171

25

139

2006

Vangivalvurid (ISCO 5163)

178

17

91

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet

 

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

2006. aasta IV kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (69,3%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (4,7%).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.

Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutokuupalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

2006. aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 13 746 krooni ja tunnis 88,23 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 17,2% ja tunnis 18,2%.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

9 068

10 212

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 669

7 394

8 591

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 20. 07. 2008. 08:51

Time: 0.0765469 s.