Sotsioloog, politoloog
Kool.ee-haridusportaal :: Sotsioloog, politoloog Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeSotsioloog, politoloog,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Sotsioloog, politoloog, avaliku halduse spetsialist
-
Sotsioloogid, politoloogid ja haldusspetsialistid tegelevad ühiskondlike probleemide analüüsimise ja lahendamisega.
-
Sotsioloogide, politoloogide ja haldusspetsialistide töövaldkond on riigi- ja haldusõigus ning valitsemiskorraldus.
Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid ning sotsioloogid on teadlased, kes tegelevad sotsioloogiaga. Sotsioloogide töö üldeesmärgiks on koguda informatsiooni ja kajastada ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse, arvamusi, hoiakuid, olukorda.
Kindlate teemade uurimiseks peavad sotsioloogid kõigepealt koguma uuritava teema kohta fakte ja andmeid ning koostama uurimismetoodika. Kui metoodika sisaldab (rahva)küsitlust, koostatakse teemale ja sihtgrupile vastav küsimustik/ankeet. Küsitletavate grupid on tavaliselt üsna suured – keskmiselt 500- 1500 inimest, kuid on ka uuringuid, kus osaleb suurem arv inimesi. Ankeetide/küsimustike tulemuste põhjal teevad sotsioloogid järeldusi ning kokkuvõtteid, mida peaks rakendama ühiskondliku elu suunamiseks ja parandamiseks.
Igal sotsioloogil on oma spetsiifiline uurimisvaldkond – õigussotsioloogia, lapsepõlvesotsioloogia, perekonnasotsioloogia, jne. Sotsioloogide uuritavad valdkonnad on näiteks noored perekonnad, perekondade majanduslik olukord, peresuhted, väärtushinnangud, vanurite elutingimused, naiste kaksikroll perekonnas ja ühiskonnas. Tehakse ka rahvusvahelisi uuringuid, näiteks riike võrdlevaid analüüse.
Sotsioloogide üheks tegevusvaldkonnaks on sotsiaalpoliitika. Sotsiaalpoliitika annab üldise ülevaate sellest, milline on hea ühiskond, millised on rahvastiku- ja majandusprobleemide vahelised seosed, kuidas erinevad ühiskonnagrupid saavad mõjutada ning mõjutavad kogu ühiskonna arengut ning millised on ratsionaalsed teed sotsiaalsete ja majanduslike riskide vältimiseks või vähendamiseks ja inimeste toimetuleku või heaolu kindlustamiseks.
Sotsiaalpoliitika analüütikud analüüsivad ja hindavad seaduste ja sotsiaalpoliitiliste meetmete mõju ning tõhusust soovitud sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel. Sotsiaalpoliitika analüütiku töövaldkonnaks on näiteks peretoetuste süsteemi tõhususe hindamine vaesuse kui sotsiaalse probleemi leevendamisel.
Politoloogia on teadus, mis uurib võimu ja valitsemise vorme, poliitilisi süsteeme ja ideoloogiaid nii riigi tasemel, aga ka ühingutes, töörühmades ja perekonnas. Politoloogiaga tegelevad politoloogid. Nende töö eesmärk on uurida ja kajastada ühiskonnas toimuvaid poliitikaga seonduvaid protsesse. Politoloogid uurivad ühiskondlike, majanduslike, kultuuri- ja poliitikainstitutsioonide olukorda ja arengut. Nad avaldavad teadusinfot, mida arvestatakse poliitikas, diplomaatias ja teistes ühiskondlikes tegevustes.
Politoloogide töövaldkond võib olla:
-
Mikropoliitika, mis uurib võimusuhteid väiksemates rühmades, üksikinimese poliitilisi tegevusvorme, näiteks osalemisaktiivsust valimistel, kuulumist poliitilistesse parteidesse, poliitilisi valikuid ja eelistusi.
-
Makropoliitika, mis uurib riiklikke institutsioone ning institutsioonide haldamist.
-
Rahvusvahelised suhted, mis tegeleb rahvusvaheliste ja riikidevaheliste suhetega, rahvusvahelise majanduse, poliitika ning julgeoleku probleemistikuga.
Politoloogia rakenduslik valdkond on avalik haldus. Avaliku halduse valdkonnas töötavadavaliku halduse spetsialistid ja haldusjuhid. Avaliku halduse spetsialistid uurivad ja analüüsivad riigieelarve koostamist, suurettevõtete erastamist, linnajuhtimise kaasajastamist, riigi diplomaatilist suhtlust ja palju muud seoses riigivalitsemisega. Haldusjuhid on riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikud, kelle ülesandeks on valla ja linna vahetu juhtimine.
keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg
Sotsioloogid, sotsiaalpoliitika analüütikud, politoloogid ja haldusspetsialistid töötavad peamiselt kontorites. Põhiliseks töövahendiks on arvuti ja telefon. Töö eeldab kohtumisi inimestega, väljasõite, töölähetusi.
Tööaeg on tavaliselt 9-17, kuid teatud tööprotsessid tingivad paindlikumat töögraafikut. Puhkus kestab sõltuvalt töökohast 28-35tööpäeva.
Sotsioloogide, sotsiaalpoliitika analüütikute, politoloogide ja haldusspetsialistide elukutse eeldab teadmisi ühiskonnast, ühiskondlikest protsessidest ja suhetest, vajalikest seadustest, globaalprobleemidest, olulisematest protsessidest maailmapoliitikas. Väga vajalik on võõrkeelte oskus.
Sotsioloogidel on teadmised erinevatest sotsioloogilistest lähenemistest ning analüüsivõtetest, nad oskavad koguda ja analüüsida sotsiaalteaduslikke andmeid ning saadud tulemusi seostada praktilise eluga. Neil on teadmised ühiskonnas toimuvatest protsessidest ja inimese elust ühiskonnaliikmena.
Analoogselt sotsioloogidega oskavad sotsiaalpoliitika analüütikud koguda ja analüüsida sotsiaalteaduslikke andmeid ning saadud tulemusi seostada praktilise eluga. Neil on ka teadmised seadustest ja sotsiaalpoliitilistest meetmetest ning nad valdavad nende analüüsimise ja toime hindamise meetodeid.
Politoloogidel teadmised sisaldavad Eesti jaoks olulisemate riikide välis- ja julgeolekupoliitikat, rahvusvahelistes organisatsioonides (Euroopa Liit ja NATO) toimuvaid arenguid, majandusküsimuste osatähtsust rahvusvahelistes suhetes.
Haldusspetsialistidel on teadmised riigistruktuuride valitsemiskorraldusest, majanduse toimimisest, õiguslikest regulatsioonidest, Eesti ja Euroopa Liidu avaliku halduse ja halduspoliitikast.
Sotsioloogiks saab õppida Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskondades nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoriõppes. Bakalaureuse ja magistriõpingud kestavad vastavalt 3 ja 2 aastat.
Õppekava piirides on võimalik teha valikuid rõhuasetusega sotsioloogiale või sotsiaaltööle ja sotsiaalpoliitikale.
Sotsioloogia erialale õppima asumine eeldab huvi ühiskonnas toimuva vastu, võimet märgata sotsiaalseid seoseid ja muutusi inimestevahelistes suhetes. Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika suunale sobivad õppima noored, kellel on huvi ühiskonna sotsiaalsete probleemide analüüsimise ja olukorra leevendamisele suunatud poliitikate hindamise vastu.
Politoloogiks ja avaliku halduse spetsialistiks õpitakse Tartu Ülikoolis riigiteaduste õppekava alusel bakalaureuse astmel ning teadmisi täiendatakse kas politoloogia või avaliku halduse või haldusjuhtimise erialadel magistriastmel.
Tallinna Ülikoolis on politoloogi eriala analoogselt Tartu Ülikooliga magistritasemel (2 aastat) – eelnevalt peab olema omandatud sotsiaalteaduste bakalaureusekraad.
Politoloogia eriala sobib poliitikahuvilistele noortele, keda huvitavad riigivõimu olemus ning selle teostamise mehhanismid, riikidevahelised suhted ning rahvusvahelised organisatsioonid, erakonnad ning valimised, kellele on olulised eetilised tõekspidamised, kellele lähevad korda ühiskondlik elu ja probleemid.
Haldusjuhtimise eriala saab õppida Tallinna Tehnikaülikoolis humanitaarteaduskonnas nii statsionaarses kui kaugõppes. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, magistriõpe 2 aastat.
Avalik haldus sobib noorele, kellel on huvi organisatsioonide ja institutsioonide administreerimise vastu.
Mõlemad ülikoolid, sealhulgas Tallinna Ülikooli juures asuv Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut (RASI), korraldavad ka täienduskoolitusi ja erialaseid konverentse ning seminare.
Sotsioloogid ja sotsiaalpoliitika analüütikud töötavad spetsialistidena väga erinevatel ametikohtadel, kus on vajalik sotsiaalsete protsesside mõistmine ja analüüs – sotsioloogiliste uuringute firmades ja riigiasutustes – ministeeriumites ja instituutides teadlaste, analüütikute, meedia- ja reklaamispetsialistidena.
Politoloogia ja avaliku halduse eriala lõpetanud töötavad nõunike, ekspertide ja analüütikutena avalikus ja kolmandas sektoris, teaduritena ülikoolides ja teadusinstituutides, samuti ametnike, konsultantide ja nõunikena Euroopa Liidu institutsioonides ning teistes rahvusvahelistes organisatsioonides. Avaliku halduse spetsialistid töötavad ministeeriumides, ametites, inspektsioonides, maavalitsustes ja kohaliku omavalitsuses administreerivatel ametikohtadel, samuti Euroopa Liidu institutsioonides.
Rahvusvaheliste suhete spetsialistil on võimalus saada tööd ametites, mis on seotud Eesti Vabariigi välissuhtlusega, näiteks diplomaatilises korpuses.
LÄHEDASED AMETID
Sotsioloogide ja politoloogide lähedased ametid on filosoof, ajaloolane, diplomaat, majandusteadlane.
Keskmine kuupalk sõltub töökohast ja ametikohast, jäädes enamasti 10000 - 20000 krooni vahele. Riigiasutustes on spetsialisti palk seotud avaliku teenistuse töötaja astmepalgaga. Lisatasu annab ka magistri või doktorikraad.
TÄIENDAV INFO
Eesti Sotsioloogide Liit ühendab professionaalselt sotsioloogiaga tegelevaid isikuid ja sotsioloogiaüliõpilasi.
Postiaadress: Narva mnt 25, Tallinn 10120
www.sotsioloogia.ee
Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut (RASI)
SOTSIOLOOGID, POLITOLOOGID, AVALIKU HALDUSE SPETSIALISTID
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)
Sotsioloogid, antropoloogid jt (ISCO 2442)* |
82 |
Filosoofid, ajaloolased, politoloogid (ISCO 2443) |
79 |
Finants- ja haldusjuhid (ISCO 1231) |
2800 |
KOKKU |
2961 |
* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Sotsioloogid, antropoloogid jt ISCO 2442 |
0 |
15 |
30 |
Filosoofid, ajaloolased, politoloogid ISCO 2443 |
0 |
12 |
34 | |
Finants- ja haldusjuhid ISCO 1231 |
10 |
261 |
335 | |
2005 |
Sotsioloogid, antropoloogid jt ISCO 2442 |
0 |
12 |
27 |
Filosoofid, ajaloolased, politoloogid ISCO 2443 |
0 |
10 |
43 | |
Finants- ja haldusjuhid ISCO 1231 |
20 |
216 |
258 | |
2006 |
Sotsioloogid, antropoloogid jt ISCO 2442 |
0 |
8 |
19 |
Filosoofid, ajaloolased, politoloogid ISCO 2443 |
0 |
8 |
26 | |
Finants- ja haldusjuhid ISCO 1231 |
15 |
144 |
187 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
Tegevusalad kokku |
595,5 |
607,4 |
646,3 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
31,4 |
29,4 |
29,9 |
Kalandus |
3,6 |
2,8 |
2,2 |
Mäetööstus |
8 |
5,9 |
5,2 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
140,9 |
139,5 |
136,4 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
12 |
12,5 |
12,4 |
Ehitus |
46,8 |
48,7 |
62,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80 |
80,6 |
88,7 |
Hotellid ja restoranid |
16,2 |
22,1 |
22,3 |
Veondus, laondus ja side |
51,5 |
54,6 |
61,5 |
Finantsvahendus |
7,9 |
6,9 |
7,3 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
39,4 |
46,4 |
48,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
36,9 |
37,2 |
39 |
Haridus |
54,5 |
54,9 |
58,5 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
37,5 |
35 |
37,5 |
Muud tegevusalad |
28,8 |
31,1 |
34,3 |
Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
| |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
9 012 |
9 418 |
9178 |
| |
Kalandus |
1 142 |
1 096 |
1125 |
| |
Mäetööstus |
75 |
81 |
90 |
| |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 991 |
6 232 |
6552 |
| |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
282 |
277 |
278 |
| |
Ehitus |
3 622 |
4 502 |
5867 |
| |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
17 928 |
18 298 |
19126 |
| |
Hotellid ja restoranid |
1 990 |
2 156 |
2262 |
| |
Veondus, laondus ja side |
6 006 |
6 338 |
6605 |
| |
Finantsvahendus |
564 |
666 |
809 |
| |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
11 201 |
13 074 |
15 553 |
| |
Haridus |
464 |
508 |
563 |
| |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
1 007 |
1 058 |
1 131 |
| |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 599 |
1 658 |
1 873 |
| |
Tegevusalad kokku |
60 882 |
65 362 |
71 012 |
| |
|
Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. | ||||
|
|
|
|
|
|
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
9 467 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
2007 |
|
10 322 |
|
|
|
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni) | |||
Tegevusala |
2004 |
2005 |
2006 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
9224 |
10101 |
11482 |
Haridus |
6475 |
7219 |
7949 |
*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed
|
2004 |
2005 |
kasv %-des |
2006 |
kasv %-des |
Tegevusalade keskmine |
7 287 |
8 073 |
10,8 |
9 407 |
16,5 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 799 |
5 626 |
17,2 |
6 808 |
21,0 |
Metsamajandus |
7 267 |
8 365 |
15,1 |
9 105 |
8,8 |
Kalandus |
4 430 |
4 575 |
3,3 |
7 107 |
55,3 |
Mäetööstus |
8 687 |
8 734 |
0,5 |
10 070 |
15,3 |
Töötlev tööstus |
6 696 |
7 526 |
12,4 |
8 844 |
17,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 482 |
9 630 |
13,5 |
10 385 |
7,8 |
Ehitus |
7 468 |
8 480 |
13,6 |
10 075 |
18,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 915 |
7 401 |
7,0 |
9 111 |
23,1 |
Hotellid ja restoranid |
4 535 |
5 421 |
19,5 |
6 148 |
13,4 |
Veondus, laondus ja side |
8 048 |
8 859 |
10,1 |
10 126 |
14,3 |
Finantsvahendus |
14 998 |
16 384 |
9,2 |
16 915 |
3,2 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
9 332 |
9 724 |
4,2 |
11 433 |
17,6 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
9 224 |
10 101 |
9,5 |
11 482 |
13,7 |
Haridus |
6 475 |
7 219 |
11,5 |
7 949 |
10,1 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
6 524 |
7 900 |
21,1 |
9 026 |
14,3 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
6 244 |
6 970 |
11,6 |
7 862 |
12,8 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)
Maakond |
2004 |
2005 |
2006 |
Harju |
8 615 |
9 307 |
10 837 |
Tallinn |
8 850 |
9 462 |
10 997 |
Hiiu |
5 957 |
6 721 |
7 434 |
Ida-Viru |
5 461 |
6 057 |
6 842 |
Jõgeva |
5 488 |
6 758 |
7 507 |
Järva |
5 951 |
6 877 |
7 993 |
Lääne |
5 816 |
6 468 |
7 201 |
Lääne-Viru |
5 653 |
6 301 |
7 318 |
Põlva |
5 324 |
6 210 |
7 250 |
Pärnu |
6 002 |
6 902 |
7 948 |
Rapla |
5 828 |
6 660 |
7 583 |
Saare |
6 010 |
6 938 |
7 916 |
Tartu |
6 679 |
7 624 |
9 088 |
Valga |
5 337 |
6 081 |
6 908 |
Viljandi |
5 740 |
6 368 |
7 492 |
Võru |
5 405 |
6 284 |
7 177 |
EESTI |
7 287 |
8 073 |
9 407 |
| |