et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Sotsioloog, politoloog

Kool.ee-haridusportaal :: Sotsioloog, politoloog Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeSotsioloog, politoloog,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Sotsioloog, politoloog, avaliku halduse spetsialist

OLULISED MOMENDID

  • Sotsioloogid, politoloogid ja haldusspetsialistid tegelevad ühiskondlike probleemide analüüsimise ja lahendamisega.
  • Sotsioloogide, politoloogide ja haldusspetsialistide töövaldkond on riigi- ja haldusõigus ning valitsemiskorraldus.

TÖÖ ISELOOM

Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid ning sotsioloogid on teadlased, kes tegelevad sotsioloogiaga. Sotsioloogide töö üldeesmärgiks on koguda informatsiooni ja kajastada ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse, arvamusi, hoiakuid, olukorda.

Kindlate teemade uurimiseks peavad sotsioloogid kõigepealt koguma uuritava teema kohta fakte ja andmeid ning koostama uurimismetoodika. Kui metoodika sisaldab (rahva)küsitlust, koostatakse teemale ja sihtgrupile vastav küsimustik/ankeet. Küsitletavate grupid on tavaliselt üsna suured – keskmiselt 500- 1500 inimest, kuid on ka uuringuid, kus osaleb suurem arv inimesi. Ankeetide/küsimustike tulemuste põhjal teevad sotsioloogid järeldusi ning kokku­võtteid, mida peaks rakendama ühiskondliku elu suunamiseks ja parandamiseks.

Igal sotsioloogil on oma spetsiifiline uurimisvaldkond – õigussotsioloogia, lapsepõlve­sotsioloogia, perekonnasotsioloogia, jne. Sotsioloogide uuritavad valdkonnad on näiteks noored perekonnad, perekondade majanduslik olukord, peresuhted, väärtushinnangud, vanurite elutingimused, naiste kaksikroll perekonnas ja ühiskonnas. Tehakse ka rahvusvahelisi uuringuid, näiteks riike võrdlevaid analüüse.

Sotsioloogide üheks tegevusvaldkonnaks on sotsiaalpoliitika. Sotsiaalpoliitika annab üldise ülevaate sellest, milline on hea ühiskond, millised on rahvastiku- ja majandusprobleemide vahelised seosed, kuidas erinevad ühiskonnagrupid saavad mõjutada ning mõjutavad kogu ühiskonna arengut ning millised on ratsionaalsed teed sotsiaalsete ja majanduslike riskide vältimiseks või vähendamiseks ja inimeste toimetuleku või heaolu kindlustamiseks.

Sotsiaalpoliitika analüütikud analüüsivad ja hindavad seaduste ja sotsiaalpoliitiliste meetme­te mõju ning tõhusust soovitud sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel. Sotsiaalpoliitika analüütiku töövaldkonnaks on näiteks peretoetuste süsteemi tõhususe hindamine vaesuse kui sotsiaalse probleemi leevendamisel.

Politoloogia on teadus, mis uurib võimu ja valitsemise vorme, poliitilisi süsteeme ja ideoloogiaid nii riigi tasemel, aga ka ühingutes, töörühmades ja perekonnas. Politoloogiaga tegelevad politoloogid. Nende töö eesmärk on uurida ja kajastada ühiskonnas toimuvaid poliitikaga seonduvaid protsesse. Politoloogid uurivad ühiskondlike, majanduslike, kultuuri- ja poliitikainstitutsioonide olukorda ja arengut. Nad avaldavad teadusinfot, mida arvestatakse poliitikas, diplomaatias ja teistes ühiskondlikes tegevustes.

Politoloogide töövaldkond võib olla:

  • Mikropoliitika, mis uurib võimusuhteid väiksemates rühmades, üksikinimese poliitilisi tegevusvorme, näiteks osalemisaktiivsust valimistel, kuulumist poliitilistesse parteidesse, poliitilisi valikuid ja eelistusi.
  • Makropoliitika, mis uurib riiklikke institutsioone ning institutsioonide haldamist.
  • Rahvusvahelised suhted, mis tegeleb rahvusvaheliste ja riikidevaheliste suhetega, rahvus­vahelise majanduse, poliitika ning julgeoleku probleemistikuga.

Politoloogia rakenduslik valdkond on avalik haldus. Avaliku halduse valdkonnas töötavadavaliku halduse spetsialistid ja haldusjuhid. Avaliku halduse spetsialistid uurivad ja analüüsivad riigieelarve koostamist, suurettevõtete erastamist, linnajuhtimise kaasajastamist, riigi diplomaatilist suhtlust ja palju muud seoses riigivalitsemisega. Haldusjuhid on riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikud, kelle ülesandeks on valla ja linna vahetu juhtimine.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Sotsioloogid, sotsiaalpoliitika analüütikud, politoloogid ja haldusspetsialistid töötavad peamiselt kontorites. Põhiliseks töövahendiks on arvuti ja telefon. Töö eeldab kohtumisi inimestega, väljasõite, töölähetusi.

Tööaeg on tavaliselt 9-17, kuid teatud tööprotsessid tingivad paindlikumat töögraafikut. Puhkus kestab sõltuvalt töökohast 28-35tööpäeva.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Sotsioloogide, sotsiaalpoliitika analüütikute, politoloogide ja haldusspetsialistide elukutse eeldab teadmisi ühiskonnast, ühiskondlikest protsessidest ja suhetest, vajalikest seadustest, globaalprobleemidest, olulisematest protsessidest maailmapoliitikas. Väga vajalik on võõr­keelte oskus.

Sotsioloogidel on teadmised erinevatest sotsioloogilistest lähenemistest ning analüüsi­võtetest, nad oskavad koguda ja analüüsida sotsiaalteaduslikke andmeid ning saadud tulemusi seostada praktilise eluga. Neil on teadmised ühiskonnas toimuvatest protsessidest ja inimese elust ühiskonnaliikmena.

Analoogselt sotsioloogidega oskavad sotsiaalpoliitika analüütikud koguda ja analüüsida sotsiaalteaduslikke andmeid ning saadud tulemusi seostada praktilise eluga. Neil on ka teadmised seadustest ja sotsiaalpoliitilistest meetmetest ning nad valdavad nende analüüsimise ja toime hindamise meetodeid.

Politoloogidel teadmised sisaldavad Eesti jaoks olulisemate riikide välis- ja julgeoleku­poliitikat, rahvusvahelistes organisatsioonides (Euroopa Liit ja NATO) toimuvaid arenguid, majandusküsimuste osatähtsust rahvusvahelistes suhetes.

Haldusspetsialistidel on teadmised riigistruktuuride valitsemiskorraldusest, majanduse toimimisest, õiguslikest regulatsioonidest, Eesti ja Euroopa Liidu avaliku halduse ja halduspoliitikast.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Sotsioloogiks saab õppida Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskondades nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoriõppes. Bakalaureuse ja magistriõpingud kestavad vastavalt 3 ja 2 aastat.

Õppekava piirides on võimalik teha valikuid rõhuasetusega sotsioloogiale või sotsiaaltööle ja sotsiaalpoliitikale.

Sotsioloogia erialale õppima asumine eeldab huvi ühiskonnas toimuva vastu, võimet märgata sotsiaalseid seoseid ja muutusi inimestevahelistes suhetes. Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika suunale sobivad õppima noored, kellel on huvi ühiskonna sotsiaalsete probleemide analüüsimise ja olukorra leevendamisele suunatud poliitikate hindamise vastu.

Politoloogiks ja avaliku halduse spetsialistiks õpitakse Tartu Ülikoolis riigiteaduste õppekava alusel bakalaureuse astmel ning teadmisi täiendatakse kas politoloogia või avaliku halduse või haldusjuhtimise erialadel magistriastmel.

Tallinna Ülikoolis on politoloogi eriala analoogselt Tartu Ülikooliga magistritasemel (2 aastat) – eelnevalt peab olema omandatud sotsiaalteaduste bakalaureusekraad.

Politoloogia eriala sobib poliitikahuvilistele noortele, keda huvitavad riigivõimu olemus ning selle teostamise mehhanismid, riikidevahelised suhted ning rahvusvahelised organisatsioonid, erakonnad ning valimised, kellele on olulised eetilised tõekspidamised, kellele lähevad korda ühiskondlik elu ja probleemid.

Haldusjuhtimise eriala saab õppida Tallinna Tehnikaülikoolis humanitaarteaduskonnas nii statsionaarses kui kaugõppes. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, magistriõpe 2 aastat.

Avalik haldus sobib noorele, kellel on huvi organisatsioonide ja institutsioonide administree­rimise vastu.

Mõlemad ülikoolid, sealhulgas Tallinna Ülikooli juures asuv Rahvusvaheliste ja Sotsiaal­uuringute Instituut (RASI), korraldavad ka täienduskoolitusi ja erialaseid konverentse ning seminare.

TÖÖVÄLJAVAATED

Sotsioloogid ja sotsiaalpoliitika analüütikud töötavad spetsialistidena väga erinevatel ameti­kohtadel, kus on vajalik sotsiaalsete protsesside mõistmine ja analüüs – sotsioloogiliste uuringute firmades ja riigiasutustes – ministeeriumites ja instituutides teadlaste, analüütikute, meedia- ja reklaamispetsialistidena.

Politoloogia ja avaliku halduse eriala lõpetanud töötavad nõunike, ekspertide ja analüütikutena avalikus ja kolmandas sektoris, teaduritena ülikoolides ja teadusinstituutides, samuti ametnike, konsultantide ja nõunikena Euroopa Liidu institutsioonides ning teistes rahvusvahelistes organisatsioonides. Avaliku halduse spetsialistid töötavad ministeeriumides, ametites, inspektsioonides, maavalitsustes ja kohaliku omavalitsuses administreerivatel ametikohtadel, samuti Euroopa Liidu institutsioonides.

Rahvusvaheliste suhete spetsialistil on võimalus saada tööd ametites, mis on seotud Eesti Vabariigi välissuhtlusega, näiteks diplomaatilises korpuses.

LÄHEDASED AMETID

Sotsioloogide ja politoloogide lähedased ametid on filosoof, ajaloolane, diplomaat, majandus­teadlane.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Keskmine kuupalk sõltub töökohast ja ametikohast, jäädes enamasti 10000 - 20000 krooni vahele. Riigiasutustes on spetsialisti palk seotud avaliku teenistuse töötaja astmepalgaga. Lisatasu annab ka magistri või doktorikraad.

TÄIENDAV INFO

Eesti Sotsioloogide Liit ühendab professionaalselt sotsioloogiaga tegelevaid isikuid ja sotsioloogia­­üliõpilasi.

Postiaadress: Narva mnt 25, Tallinn 10120
www.sotsioloogia.ee

Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut (RASI)

Kutseala hõive

SOTSIOLOOGID, POLITOLOOGID, AVALIKU HALDUSE SPETSIALISTID
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Sotsioloogid, antropoloogid jt (ISCO 2442)*

82

Filosoofid, ajaloolased, politoloogid (ISCO 2443)

79

Finants- ja haldusjuhid (ISCO 1231)

2800

KOKKU

2961

 

 

 

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Sotsioloogid, antropoloogid jt ISCO 2442

0

15

30

Filosoofid, ajaloolased, politoloogid ISCO 2443

0

12

34

Finants- ja haldusjuhid ISCO 1231

10

261

335

2005

Sotsioloogid, antropoloogid jt ISCO 2442

0

12

27

Filosoofid, ajaloolased, politoloogid ISCO 2443

0

10

43

Finants- ja haldusjuhid ISCO 1231

20

216

258

2006

Sotsioloogid, antropoloogid jt ISCO 2442

0

8

19

Filosoofid, ajaloolased, politoloogid ISCO 2443

0

8

26

Finants- ja haldusjuhid ISCO 1231

15

144

187

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

 

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

 

10 322

 

 

 

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9224

10101

11482

Haridus

6475

7219

7949

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 6. 07. 2008. 07:23

Time: 0.1233160 s.