et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Rätsep, modelleerija

Kool.ee-haridusportaal :: Rätsep, modelleerija Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeRätsep, modelleerija,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Rätsep, modelleerija, õmblusmeister, õmblustehnoloog

OLULISED MOMENDID

  • Suurimad rõivatööstuse ettevõtted on Baltika ja PTA Grupp Tallinnas ning Tartu ettevõtted Sangar ja Ilves-Extra.
  • Rätsepa, modelleerija, õmblusmeistri ja -tehnoloogi töös on oluline kiirus, käeline osavus korrektsus ja täpsus. Töö on valdavalt istuva iseloomuga.
  • Rõivatööstuses liigub palgatrend sujuvalt tõusvas joones.

TÖÖ ISELOOM

Rätsepad, modelleerijad, õmblusmeistrid ja -tehnoloogid tegelevad tekstiiltoodete ja rõivaste valmistamisega. Tegevusvaldkond on väga laiaulatuslik. Mõned selle kutseala esindajad töötavad suurtootmises, kelle ametialaseks tööülesanneteks on tegeleda suurte tööstus­masinatega. Teised töötavad väikeettevõtluses või FIE-dena väiksemate õmblus­masinatega, mis eeldab mahukat käsitööd.

Rätsepad valmistavad meeste, naiste ja laste kerg- ja ülerõivaid ning tunnevad rõivaste valmistamise protsessi tervikuna. Rätsepad töötavad ateljees või mudeli õmblejatena suur­tootmises.

Seoses nõudluse suurenemisega rõivaste ümber-tegemise ja parandamise järele tuleb rätsepal teha ka parandustöid, st. rõivaid suuremaks või väiksemaks õmmelda, neid kaas-ajastada ning lisada detaile. Tööks kasutatakse tekstiilmaterjale ja nahka, välja arvatud karusnahk.

Kübarategijad valmistavad erinevaid peakatteid, tekstiilist, nahast ja kübaravildist.

Köösnerid valmistavad karusnaha tööks ette riietusesemete ja peakatete õmblemiseks ning seejärel õmblevad need toodeteks. Vajadusel teevad nad ümber, parandavad ja uuendavad rõivaid ja muid karus­nahk­tooteid või osalevad valmisrõivaste tootmises.

Tekstiilist, nahast toodete lekaalide valmistajad ja juurdelõikajad valmistavad lekaale ning lõikavad juurde tekstiili, nahka ja teisi materjale rõivaste, kinnaste ja mitmesuguste toodete tootmisel. Nende ülesandeks on lekaalide joonestamine ja väljalõikamine ülikondade, kostüümide, päevasärkide, pluuside, kinnaste, kübarate, mütside ning teiste rõiva­toodete valmistamiseks. Samuti kuulub nende töökohustuste hulka lekaalide piirjoonte peale­kandmine kangastele, kergetele nahkadele või teistele materjalidele tootedetailide välja­lõikamiseks.

Suurtootmises töötav lekaalide valmistaja teeb paigutused arvuti­programmiga, juurdelõikus toimub kas automaatlõikuritega või käsitsi juurdelõikusseadmetel juurdelõikajate poolt. Enne juurdelõikust toimub kanga ladestamine ladestajate (ametinimetuseks võib olla juurdelõikuse töölised) poolt või automaatladestajaga, mida juhib ladestaja.

Modelleerijad (suurtootmises nimetatakse neid ka konstruktoriteks, tehniliseks disaineriteks; ateljees juurdelõikajateks) valmistavad vastavalt moejoonisele lõiked, mille järgi nad lõikavad toote või kontrollivad ja koordineerivad selle valmistamist. Nad töötavad välja mudeli­kirjelduse ning valmistavad lõiked ja lekaalid vastavalt tüüpmõõtude tabelile (arvutiga) või kliendi mõõtudele (käsitsi). Lõigete valmistamisel tuleb arvestada materjalide omaduste, töötlemis­tehnoloogia ja seadmete võimalustega. Modelleerijad töötavad rõiva- ja nahatööstuse ettevõttes või juurdelõikajana ateljees. Modelleerijad võivad spetsialiseeruda ka nahk- ja karusnahktoodete modelleerimisele.

Õmblusmeistrid töötavad tekstiili-, rõiva-, nahktoodete tootmise või muus õmblemisega tegelevas ettevõttes. Nende põhitööks on töötajate töö korraldamine ja jälgimine ning etteantud ülesannete kvaliteetse ja tähtajalise täitmise tagamine. Õmblusmeistri tööülesannete hulka kuulub töötajate juhendamine ning neile ratsionaalsete töövõtete õpetamine. Oluline on organisatsioonisisese informatsiooni vahendamine töölistele ja juhtkonnale. Õmblusmeister peab teadma tehnoloogilise protsessi eesmärki ja olemust, õmblustehnoloogiat, tekstiil­materjale, kvaliteedikontrolli meetodeid, tööuurimise põhimõtteid ning oskama kasutada töös kasutatavaid seadmeid ja masinaid.

Õmblustehnoloogid ehk rõivaala korraldajad töötavad tekstiili-, rõiva-, nahktoodete tootmise või muus õmblemisega tegelevas ettevõttes. Nende põhitööks on tootmise efektiivne korraldamine ning vastutamine etteantud ülesannete kvaliteetse ja tähtajalise täitmise eest. Õmblustehnoloogi tööülesannete hulka kuuluvad tootmise planeerimine, tootmisprotsesside projekteerimine, tootmisprotsessi struktuuri planeerimine, tootmise efektiivsuse analüüs, sh töökorraldus ja tööuurimine. Oluline on informatsiooni vahendamine erinevate töökohtade (struktuuriüksuste) vahel.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Õmblusvaldkonna töötajate töökeskkond on enamasti puhas, piisava valgustuse, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga, õhutatud ning mõjub meeldivalt ja turvaliselt.

Rätsep töötab põhiliselt väikeettevõttes nagu ateljee, moemaja, teatri õmbluskoda, rõivakauplus, käsitööettevõte jms või suurettevõtte tootearenduses. Ametis kasutatavad materjalid võivad eraldada tekstiilitolmu, mis võib tundlikel inimestel tekitada allergiat. Rätsepa põhilisteks töövahenditeks on õmblusmasin ja tekstiilmaterjal ning abivahendid (käärid, niidid, nööbid jm).

Modelleerijatöötab suurtootmises või õmblusateljees. Töökeskkonnas esinev tekstiili­tolm ja karusnahad võivad modelleerija töös tundlikul inimesel tekitada allergiat. Juurdelõikaja valmistab lõiked käsitsi, konstruktor arvutil.

Tekstiili-, rõiva-, nahktoodete tootmises või muus õmblemisega tegeleva ettevõtte õmblus­tehnoloogi koormus on ebaühtlane (tulenevalt tellimuste mahust), töö pingeline ja vastutusrikas. Täidab klientide tellimusi, vastutab kollektsiooni istuvuse ja tähtaegade kinni­pidamise eest.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Rätsepal on soovitatav haridustase kutsekeskharidus või põhiharidus ja kutsealane koolitus ning nõutav vähemalt 2-aastane töökogemus õmblejana. Rätsep peab tundma õmblusmaterjale ning oskama valida sobivad töötlemisviisid, töövahendid ja seadmed. Ta valdab õmblemise erinevaid tehnikaid, oskab kuumniiske töötlemise võtteid töö erinevatel etappidel, valmistab toodet prooviks ette ning teeb proovijärgseid parandusi. Vajalikud on samuti oma töökoha korraldamise ja korrashoiu ning töövahendite hooldamise oskused. Eelduseks on hea füüsiline vorm ja nägemine, vaimne ja füüsiline vastupidavus intensiivsele tööle. Töö nõuab võimet kohaneda kiirete tööperioodidega ning vahelduvate tööoperatsioonidega, distsiplineeritust, vastutustunnet ja meeskonnatöö oskust. Olulisteks eeldusteks on sõrmede osavus, liigutuste kiirus, täpsus, koordinatsioon, hea silmamõõt ning loovus. Vajalik on huvi moekunsti, materjalide ja moetrendide vastu ning vormi-, stiili- ja värvitaju.

Modelleerijal on soovitatav haridustase kutsekõrgharidus või keskharidus ja kutsealane koolitus ning nõutav vähemalt 1-aastane töökogemus rätsepana. Modelleerija tegeleb otseselt klientidega – ta võtab mõõdu, kooskõlastab tegumoe ja teeb proove. Klientide teenindamine eeldab väga head suhtlemis- ja teenindusvalmidust, viisakat ning taktitundelist käitumist. Ta tunneb toote valmistamise protsessi tervikuna, valdab õmblemise erinevaid tehnikaid ning oskab kasutada töövahendeid, seadmeid ja masinaid. Modelleerija töö eeldab vastutustunnet, initsiatiivikust ning oskust töötada meeskonnas. Kasuks tulevad sõrmede osavus, kiirus ja täpsus ning loomupärane võime näha valmistoodet inimfiguuril. Modelleerija töö eeldab huvi materjalide ja moetrendide vastu, vormi-, stiili- ja värvitaju ning loovust. Klientide teenindamine omakorda eeldab suhtlemisvalmidust, viisakat ja taktitundelist käitumist ning probleemide lahendamise oskust.

Õmblusmeistril on nõutav keskharidus, kutsealane koolitus, juhtimisalane täiendkoolitus, 1-aastane töökogemus õmblejana ning teiste töötajate ja/või õpilaste juhendamise kogemus viimase kolme aasta jooksul. Õmblusmeistri kutse eeldab iseseisvat ja kiiret otsustamisvõimet, väga head organiseerimis­võimet ning orienteeritust tulemusele. Vajalik on inimeste ja materiaalsete ressursside juhtimise oskus ning valmidus võtta vastutust varade säilimise eest.

Õmblustehnoloogi kutse eelduseks on erialane rakenduskõrgharidus ning nõutav on 3-aastane töökogemus õmblusettevõttes. Ta peab teadma tehnoloogilist protsessi, õmblustehnoloogiat, tööuurimist,õmblusmaterjale, tootmisvahendeid, seadmeid ja masinaid. Ta peab tundma ja oskama rakendada kvaliteedijuhtimise meetodeid ja põhimõtteid, valdkonda reguleerivaid standardeid ja õigusakte. Tehnoloogiliste uuendustega kaasaskäimiseks tuleb pidevalt tegeleda enesetäiendamisega. Vajalik on inimeste ja materiaalsete ressursside juhtimise oskus, orienteeritus tulemusele ja paindlikkus. Edukas töötamine kutsealal eeldab iseseisvat ja kiiret otsustamis- ning väga head organiseerimisvõimet.

Nii õmblusmeistri, kui ka õmblustehnoloogi töös on vajalikud probleemide nägemise ja lahendamise oskus, arenenud sõnastamisoskus, pinge- ja stressitaluvus ning korrektsus ja täpsus tööjuhendite täitmisel. Olulisteks eeldusteks on ka hea suhtlemisoskus, enesekindlus, kehtestavus, võime inimesi mõjutada ning oskus kujundada koostöövalmis meeskond

Kutseala töötajate kutseoskusnõuded on kinnitatud järgmistes kutsestandardites:

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Rätsepa ametit saab omandada:

  • Narva Kutseõppekeskuses keskkoolibaasil, õppe aeg on 2 aastat, õppekeel vene keel.
  • Tartu Kutsehariduskeskuse peale põhikooli lõpetamist kergetööstusosakonnas,õppeaeg on 3 aastat.
  • Tallinna Tööstushariduskeskuses keskkooli baasil kestab õppeaeg 2 aastat. Õppetöö toimub eesti ja vene keeles. Valikainena on võimalik õppida masintikandit, nahkrõivaste valmistamist ja köösneritööd.
  • Valgamaa Kutseõppekeskuses keskhariduse baasil õppeaeg on 2 aastat, põhikooli baasil saab 3 aasta jooksul õppida rõivaõmbleja eriala.

Modelleerijaks, õmblusmeistriks ja -tehnoloogiks saab õppida Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Õppeaeg on 4 aastat. Võimalus õppida nii päevases kui ka õhtuses õppevormis. Koolilõpetaja omandab rakenduskõrghariduse.Rõiva- ja tekstiiliteaduskonnas saab valida kahe eriala vahel:

  1. Rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia spetsialiseerumisega:
    1) disainile - õpitakse rõivaste ajalugu, joonistamist, maalimist, värvusõpetust ja kostüümikompositsiooni, mudelite loomiseks ja tehniliste lahenduste välja­töötamiseks vajalikke arvutiprogramme. Eriala läbinu valdab erinevaid konstruktsiooni­süsteeme ja valmistab rõivaste lõikeid, arvestades materjalide omadusi, töötlemistehnoloogiat ja seadmete võimalusi. Eriala lõpetanud võivad töötada õmblusettevõttes konstruktori, disaineri assistendi või tootetehnoloogina. Õppevorm on päevane.
    2) töökorraldusele - õpitakse kvaliteedikorraldust, tööuuringute aluseid, tootearendust, juhtimis- ja organisatsioonipsühholoogiat, finantsanalüüsi ja rahandust, projekteerimist, logistikat, turundust ja palju teisigi huvitavaid õppeaineid. Eriala läbinu valdab tootmise efektiivset korraldamist, sh tootmise planeerimist, tootmisprotsesside projekteerimist, tootmise efektiivsuse analüüsi ja tööuurimist. Eriala lõpetanu võib töötada tekstiili-, rõiva-, nahktoodete tootmise või muus õmblemisega tegelevas ettevõttes tootmisjuhina, tootmistehnoloogina, tööuurijana , tootmise planeerija või töökorraldajana. Õppetöö toimub kaugõppe vormis.
  2. Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus - omandatakse teadmised rõiva- ja tekstiilitootmise disainist, tehnoloogiast ja kaubandusest. Õppekava läbinu võib töötada ettevõtte tootearenduses, tegeleda tootmis- ja äritegevuseks vajalike materjalide, seadmete, protsesside ning toodete sisseostuga ja/või ettevõtte tootmis- ja äritegevuse tulemusena tekkinud toodete müügiga. Õppevorm on päevane.

Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada rätsepa, modelleerija, õmblusmeistri ja –tehnoloogi erialal, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata käsitööle, kunsti­õpetusele ja teistele ilumeelt ning käelist osavust arendavatele tegevustele.

TÖÖVÄLJAVAATED

Rätsepad, modelleerijad, õmblusmeistrid ja -tehnoloogid töötavad põhiliselt rõivatööstuses -õmblusettevõtetes ja -ateljeedes, aga ka suurtes kaubanduskeskustes garderoobikaupade osakondades. Õmblusmeistrid leiavad tööd ka tekstiiliettevõtetes, kus õmmeldakse näiteks patju ja tekke.

Eestis on rõivatööstusettevõtteid paarisaja ringis. Suurimad nendest on Baltika ja PTA Grupp Tallinnas ning Tartu ettevõtted Sangar ja Ilves-Extra.

Heal rätsepal ei ole töö leidmisega raskusi – rätsepatöö järele on nõudlus nii suurtootmises kui individuaal­klientide hulgas. Rätsep saab edasi õppida rõivaala korraldajaks (õmblus­tehnoloogiks), spetsialiseeruda ja areneda moedisaineriks või materjaliteaduse suunal.

Juurdelõikajaid vajatakse ateljeedesse, samuti vajavad ettevõtted tootearendussekonstruktoreid. Võimalus on töötada mitmetel ametikohtadel, näiteks lõigete tegijana, lõigete suurendaja-vähendajana, paigutajana, aga ka tootejuhi sekretärina. Õmblustehnoloogidleiavad rakendust nii tootmises kui arendustegevuses, oluline on tööuurimine (mudelile tehnoloogia, valmistamisele kuluva aja planeerimine).

Rõivatööstuse toodangumahu kasv on viimastel aastatel jäänud märgatavalt alla töötleva tööstuse keskmisele kasvutempole. Eesti tootjatel puuduvad laialt tuntud kaubamärgid, mistõttu konkureeritakse Aasia kaupadega hinna alal. Hinna alal konkureerimine ei ole majanduse arengut silmas pidades pikaajaliselt aga mõttekas. Eesti tootjate konkurentsi­eelisteks on pigem paindlikkus ja geograafiline asukoht sihtturgude lähedal. 2006. aastal kasvas müük nii sise- kui välisturul. Peamised rõivatööstuse ekspordiartiklid olid meesterõivad (ülikonnad, komplektid, pintsakud, jakid, püksid jm), naisterõivad (kostüümid, pintsakud, jakid, kleidid, seelikud jm) ning spordi- ja töörõivad.

Tööhõive on rõivatööstuses viimastel aastatel olnud kerges langustrendis, 2006. aasta I poolaastal vähenes töötajate arv aastatagusega võrreldes 7%.

LÄHEDASED AMETID

Rätsepatööle lähedased ametid on õmbleja, käsitöömeister. Modelleerija lähedane amet on nahatöötleja. Õmblusmeistri ja -tehnoloogi lähedased ametid on tekstiili- ja õmblusala ostu-müügi­spetsialistid.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Suurtootmises töötavale rätsepale makstakse palka põhiliselt tükitöö alusel, levinud on ka süsteem “põhipalk + tulemuspalk”. Kõige levinumaks palgalisaks on ületunnitööst saadud tasu. Lisatasusid makstakse kvaliteedi, oskuste ja tavaliselt ka normi täitmise eest. Rätsepa brutokuupalk on alates 9000 kroonist kuus. Väiksemas ettevõttes ja FIE-na töötava rätsepa sissetulek sõltub lepingute ja tellimuste hulgast. Paljud rätsepad on avanud ka omaäriettevõtte või osutavad teenuseid FIEna. Sellisel juhul on sissetulekud suuremad, kuid ka kohustusi kaasneb rohkem. Õmblustehnoloogi ja modelleerija brutopalk on alates 13 000 krooni kuus. Õmblusmeistrite kuupalk jääb keskmiselt 8000 - 12000 krooni vahele.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit.

Postiaadress: Tartu mnt 63, Tallinn
Tel: 611 5567
Faks: 611 5568
E-post: info@textile.ee
www.textile.ee

Kutseala hõive

RÄTSEPAD, MODELLEERIJAD, ÕMBLUSMEISTRID JA - TEHNOLOOGID
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Muud insenerid, sh tekstiili- (sh õmblus), trükkimise-, naha- ja klaasi tehnoloogid (ISCO 2149)*

1 510

Rätsepad, õmblejad ja kübarategijad (ISCO 7433)

752

Tekstiil-, naha- jms toodete lekaalitegijad, juurdelõikajad, modelleerijad(ISCO 7435)

757

KOKKU

3 019

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Muud insenerid, sh õmblustehnoloogid (ISCO 2149)

46

286

697

Rätsepad, õmblejad ja kübarategijad (ISCO 7433)

30

289

573

Tekstiil-, naha- jms toodete lekaalitegijad, juurdelõikajad, modelleerijad (ISCO 7435)

40

151

179

2005

Muud insenerid, sh õmblustehnoloogid (ISCO 2149)

49

305

48

Rätsepad, õmblejad ja kübarategijad (ISCO 7433)

18

252

504

Tekstiil-, naha- jms toodete lekaalitegijad, juurdelõikajad, modelleerijad (ISCO 7435)

51

139

160

2006

Muud insenerid, sh õmblustehnoloogid (ISCO 2149)

43

247

449

Rätsepad, õmblejad ja kübarategijad (ISCO 7433)

41

159

325

Tekstiil-, naha- jms toodete lekaalitegijad, juurdelõikajad, modelleerijad (ISCO 7435)

67

94

119

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh rõiva- ja tekstiilitööstus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus, sh rõiva- ja tekstiilitööstus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

 

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

 

10 322

11 549

 

 

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Töötlev tööstus,sh rõiva- ja tekstiilitööstus

6 956

7 955

9 595

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus, sh rõiva- ja tekstiilitööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 5. 07. 2008. 07:02

Time: 0.0749369 s.