et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Põllumajandus-masinate juht

Kool.ee-haridusportaal :: Põllumajandus-masinate juht Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eePõllumajandus-masinate juht,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Põllumajandusmasinate juht ja -tehnikaspetsialist

OLULISED MOMENDID

  • Töö sobib noorele inimestele, kellele meeldib tehnika ja kes tahab töötada kaas­aegsete põllumajandusmasinatega.
  • Kaasaegne põllumajandustehnika on paljuski juhtimisel ja töötamisel mugavam ja innovatiivsem, kui tänapäeva sõiduautod.

TÖÖ ISELOOM

Põllumajandusmasinate juhi ja põllumajandustehnika spetsialisti töö eeldab põllumajandus­saaduste tootmiseks ja esmatöötlemiseks kasutatava masinapargi ja tehnoloogia head tundmist. Samuti nõuab kutsetöö teadmisi taime- või looma­kasvatust, sõltuvalt konkreetsest ettevõttest võivad olla vajalikud teadmised mõlemast valdkonnast.

Põllumajandustehnika jaguneb:

  • farmitehnikaks – lüpsi-, söötmis-, sõnnikueemaldus- ja hoiustamisseadmed jne
  • taimekasvatustehnikaks – mullaharimis-, taimekasvatus-, koristus­seadmed jne.

Kasumlikes põllumajandusettevõtetes tehakse tööd valdavalt uue tipptehnoloogilise tehnikaga, mis tänu euronormatiividele on väga mugav ja kaasaegne. Reeglina on tegemist liisingu­tehnikaga, mille hooldust ja remonti teostavad maaletoojad või vastavale tegevusele spetsialiseerunud ettevõtted.

Põllumajandusmasina juhi põhitegevusteks on põllumajandussaaduste tootmiseks ja esma­töötlemiseks kasutatava masinate juhtimine, samuti nende tehnosei­sundi kontrollimine, remondi­­vajaduse määramine ning tehnohoolduse ja remondi korraldamine. Konkreetsed töö­ülesanded sõltuvalt sellest, kas masinajuht töötab taime- või loomakasvatusega tegelevas ettevõttes.

Taimekasvatusettevõttes on põllumajandusmasina juhi ülesanneteks kevad- ja sügiskünd, külvitööd, põllu väetamine, saagi koristamine jne.

Loomakasvatusettevõttes tegeleb masinajuht farmis loomade söötmise, sõnniku­eemaldamisega jms. Kui ettevõte ise varub loomadele sööta, tuleb masinajuhil teha ka söödavarumistöid, nt heina tegemine, silo valmistamine.

Põllumajandustehnika spetsialisti põhitööks on põllumajandussaaduste tootmiseks ja esmaseks töötlemiseks vajaliku masinapargi töötajate töö juhtimine ja tehnika korrasoleku korraldamine. Masinapargi moodustavad autod, traktorid, põllutööriistad ja liikur­masinad, tõste- ja edastusmasinate ning mitmesugused paiksed masinad ja seadmed.

Põllumajandus­tehnika spetsialist võib osutada ka põllumajandus­tehnika alast nõuandeteenust ja töötada konsulendina. Tööga kaasneb materiaalne vastutus.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg

Taimekasvatusettevõttes sõltuvad töötingimused suuresti aastaaegadest ja ilmast. Arvestada tuleb sellega, et taimede vegetatsiooniperioodil on tööde maht suurem ning ka tööpäevad pikemad.

Looma­kasvatus­ettevõtted töötatakse sageli kahes vahetuses, sest loomad vajavad hoolt ööpäeva­ringselt.

Töös puututakse kokku erinevate allergeenidega – kütuste, määrde­ainete ja kemikaalidega, samuti ei saa seda tööd just väga puhtaks ja hästilõhnavaks pidada (nt sõnnikueemaldamine). Tööl kantakse spetsiaalset tööriietust.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Kuna tehnika on kallis ja keerulise tehnoloogiaga, siis on põllumajandusmasina juhile ja -tehnika spetsialistile kehtestatud üsna kõrged kvalifikatsiooninõuded. Seoses kiiresti uueneva tehnoloogiaga on vajalik ka pidev erialane enesetäiendamine.

Põllumajandusmasinate juhi töö põhineb taime- või loomakasvatuse või mõlema tundmisel, põllumajandussaaduste tootmiseks ja esmatöötlemiseks kasutatava masinapargi ja tehnoloogia heal tundmisel, autode, traktorite ja liikurmasinate juhtimisoskusel (B- ja/või C-, R- ja/või T-kategooria).

Töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning kataloogide ja teiste juhend­materjalide kasutamist, samuti ohutustehnika nõuete täitmist.

Põllumajandusmasina juhilt oodatakse täpsust, kohanemisvõimet, pingetaluvust ja vastutus­tunnet.

Põllumajandustehnika spetsialisti töö põhineb:

  • taime- või loomakasvatuse või mõlema tundmisel (mullaharimine, koristamise tehnoloogiad ja toodangu esmatöötlemine, loomade ja lindude pidamisviisid ja söötmine);
  • põllumajandussaaduste tootmiseks ja esmatöötlemiseks kasutatava masinapargi ja tehnoloogia väga heal tundmisel (masinate ehitus, masinapargi kasutus, masinate hoolduse ja remondi korraldamine ja kvaliteedinõuded, elektri- ja soojusenergia kasutamine põllumajanduses);
  • autode, traktorite ja liikurmasinate juhtimisoskusel (B- ja/ või C-, R- ja/või T-kategooria);
  • tehniliste jooniste ja skeemide lugemisoskusel ning juhend­materjalide kasutamis­oskusel;
  • töökeskkonna nõuete täitmisel (tööohutus, töötervishoid, esmaabi, töö- ja tootmishügieen, elektri- ja tuleohutusnõuded, jäätmekäitlus, keskkonnakaitse).

Põllumajandustehnika spetsialistilt oodatakse töötajate töö korraldamisoskust, vastutus- ja otsustusvõimet, pingetaluvust, ise­seisvust, koostöö- ja õppimisvalmidust, kohanemisvõimet, oskust suhelda ja oma teadmisi edasi anda.

Põllumajandustehnika spetsialisti III kutse taotlemisel on nõutav vähemalt põllumajandus­tehnikaalane kutsekeskharidus ja 1-aastane kutsealane töökogemus või kutsestandardi nõuetele vastav täiend­koolitus ja 2-aastane põllumajandustehnika kutsealane töökogemus.

Põllumajandustehnika spetsialisti IV kutse taotlemisel on nõutav põllumajandustehnikaalane kõrgharidus ja 2-aastane töökogemus põllumajandusettevõttes.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolis saab põhihariduse baasil 3,5 aastaga omandada kutse­keskhariduse põllumajanduse eriala. Spetsialiseeruda on võimalik kolmel suunal: põllumajanduslik tootmine, põllumajanduse mehhaniseerimine ja põllumajanduslik tootmine hobusekasvatuse suunaga. Saadakse teadmised taime- ja loomakasvatusest, mehhani­seeri­misest, tõuaretusest, ettevõtlusest, raamatupidamisest ja äriplaani koostamisest.

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis saab põhihariduse baasil õppida maamajanduse mehhaniseerimise eriala ja omandada kutsekeskhariduse. Õppeaeg on 3,5 aastat. Põhiaineteks on materjaliõpetus ja -tehnoloogia, traktorid ja autod, ehitusmasinad, PTM ja PT tehnoloogia, masinate tehniline teenindamine, masinate remont.

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis on võimalik põhihariduse baasil õppida põllu­majanduse eriala ning saada kutsekesk­haridus. Õpe kestab 3 aastat 6 kuud.

Põltsamaa Ametikoolis on võimalik põhihariduse baasil saada kutsekeskharidus ja omandada põllumajanduse eriala 3,5 aastaga. Saadakse põllumajandustootja ja põllumajandustöötaja tasemetel tegutsemiseks vajaminevaid oskusi. Õpitakse loomakasvatust, maaviljelust, köögi- ja puuviljandust, traktoreid, põllutöömasinaid, metsanduse-, keevituse- ja ehituse aluseid, lukk­sepatöid. Põhihariduseta noored saavad 1 aastaga õppida põllumajanduse lühikursusel.

Vana-Antsla Kutsekeskkoolis on võimalik õppida järgmisi erialasid:

  • talumajandusomandatakse kutsekeskharidus 3,5 aastaga.Õppekavas on taime- ja looma­kasvatus, põllumajandusmasinad, traktorid ja autod, liikluseeskirjad ja liiklus­ohutuse alused, metsanduse ja ehituse alused, metalli-, lukksepa- ja puidutööd, majandus­õpe.
  • põllumajandus – omandatakse kutseharidus 3,5 aastaga. Sellele erialale võetakse vastu põhikooli lõpetanuid (sh lihtsustatud õppekava alusel), kellel on raskusi üldainetega, kuid tõsine tahtmine õppida maatööd. Õpilased õpivad taime- ja loomakasvatust ja lisaks toime­tuleku­oskusi ja üldarendava sisuga aineid.

Põllumajandustehnikaalast kõrgharidust saab omandada Eesti Maaülikoolis. Tehnikainstituudis omandatakse bakalaureusekraad tehnika ja tehnoloogia valdkonnas 3-aastase õppekava alusel. 2-aastases magistriõppes omandatakse magistrikraad tootmistehnika erialal.

Täiendkoolitust ja väljaõpet seadmete kasutajatele (sh. õpet välismaal) korraldavad põllu­majandus­tehnikat maaletoovad ja müüvad ettevõtted.

TÖÖVÄLJAVAATED

Sõltuvalt ettevõtte ülesehitusest võivad põllumajandusmasinate juhid töötada:

  • traktoristina
  • kombainerina
  • masinate hooldustehnikuna
  • põllutöölisena
  • farmitöölisena.

Põllumajandustehnika spetsialistid leiavad tööd:

  • juhi või keskastmejuhina (tööjuht, tehnikajuht) põllumajandusettevõttes ja –ühistutes
  • eksperdina ja esindajana põllumajandusettevõtteid teenindavates firmades
  • konsulendina
  • spetsialisti või peaspetsialistina põllumajandusministeeriumis või kohalikus oma­valitsuses
  • õppejõuna või teadurina maaülikoolis (pärast doktoriõpet), erialaainete õpetajana kutsekoolis vastava pedagoogilise kvalifikatsiooni olemasolul.

Tootajate arvu poolest suurimad põllumajandusettevõtted on kodulinnukasvatuse alal tegutsev AS Tallegg ja piimakarjakasvatusega ning toorpiima tootmisega tegelevad OU Estonia ja OU Vaatsa Agro. Põllumajandustehmika müügi ja hooldusega tegelevatest ettevõtetest on tuntumad Kesko Agro Eesti AS, Merco AS Stokker.

Efektiivsemasse tehnikasse tehtavate investeeringute tõttu ei ole vaja valdkonnas nii palju töötajaid kui täna, samas vajadus uute töötajate järele on sektorist väljaliikumise tõttu üsna suur.

LÄHEDASED AMETID

Põllumajandusmasina hooldetehnik, põllumajandusmasina remonditehnik, põllumajandus­tehnika tootja, konsulent.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Põllumajandusmasinate juhtide palka arvestatakse enamasti tunnitöö alusel. Keskmine palk valdkonnas sõltub ettevõttest, aga ka põllumajandusmasinatest ning võib seetõttu olla väga erinev. Tubli töömees teenib selles valkonnas võib teenida vähemalt Eesti keskmise palga ja enamgi.

Põllumajandustehnika spetsialistide palka arvestatakse reeglina kuupalga alusel, millele võib lisanduda tulemustasu. Spetsialisti palk võib olla kuni 1,5 Eesti keskmist palka ja rohkemgi.

TÄIENDAV INFO

Kutseomistamisega põllumajandustehnika spetsialistidele tegeleb Eesti Põllumeeste Keskliit. Keskliit on põllumajandustootjaid ühendav katusorganisatsioon, mille liikmeteks on maa­kondlikud organisatsioonid ja erinevate põllu­majan­dusharude üleriigilised ühendused.

Postiaadress: J. Vilmsi 53G, 10147 Tallinn
Tel: 600 8616
Fax: 600 8616
E-post: info@eptk.ee
www.eptk.ee

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) on põllumajandustootjate ja -töötlejate ühendus. 2007. aastal on 117 EPKK-l liiget, nende hulgas põllumajandustootjate 16 piirkondlikku ning kolm üleriigilist ühendust, samuti 18 erialaühendust. EPKK eesmärk on oma teenuste kaudu väärtustada Eesti põllumajandustoodet ja toiduaineid nii kodu- kui välisturul, toetada Eesti põllumeeste ja toidutöötlejate vahelist koostööd, põllumajandussaaduste ja toiduainetega kauplemist nii sise- kui ka välisturul, vahendada oma liikmetele vajalikku teavet ning esindada oma liikmeskonda.

Postiaadress: J.Vilmsi 53G, 10147 Tallinn
Tel: 6009349
Fax: 6009350
E-post: info@epkk.ee
www.eppk.ee

Eesti Toiduainete- ja Maatöötajate Keskliit tegeleb ühingu liikmete palgatöö suhtest tekkivate tööalaste ja sotsiaalsete või nendega seotud poliitiliste õiguste ja huvide kaitsmise ja esindamisega tööandjate ning riigiorganite ees.

Postiaadress: Raua 32-36, 10152 Tallinn
Tel: 641 0249
E-post: aare.etmk@mail.ee

Kutseala hõive

PÕLLUMAJANDUSMASINATE JUHID JA –TEHNIKA SPETSIALISTID

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

Kalandus

1 142

1 096

1125

Mäetööstus

75

81

90

Töötlev tööstus

5 991

6 232

6552

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

Ehitus

3 622

4 502

5867

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

Finantsvahendus

564

666

809

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

Haridus

464

508

563

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palgatöötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – II kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

11 549

10 899

Keskmine brutokuupalk, 2004 – 2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

4 799

5 626

6 808

Keskmine brutokuupalk põllumajanduse ja jahinduse tegevusalal oli Statistikaameti andmetel 2006. aasta IV kvartalis 7 259 krooni, moodustades vabariigi keskmisest tasemest 71% (10 212). Võrreldes 2006. aasta III kvartaliga oli IV kvartali palk põllumajanduses ja jahinduses 118 krooni ehk 1,7% võrra suurem ning võrreldes 2005. aasta IV kvartaliga 1 228 krooni ehk 20,4% võrra enam.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus, sh trükitööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 5. 07. 2008. 06:41

Time: 0.1216590 s.