et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Pangandus- ja rahandustöötaja

Kool.ee-haridusportaal :: Pangandus- ja rahandustöötaja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eePangandus- ja rahandustöötaja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Pangandus- ja rahandustöötaja

OLULISED MOMENDID

  • Töö on seotud suure vastutusega - rahandus- ja pangandustöötajad puutuvad igapäevaselt kokku paljude klientide nö rahakottidega. Nõuanded raha paigutamiseks ning raha suunamiseks vajavad erialaseid oskuseid ja teadmisi. Paljud finantsala töötajad peavad olema oma tööd tehes väga täpsed, kuna kasvõi ühe nulliga eksimine numbrireas võib tuua kaasa suure kaose.
  • Nõudlus pangandus- ja rahandustöötajate järgi on alati olemas. Vakantsete ametikohtade osas on trend kasvav.
  • Hea sissetulek – kõige enam on viimastel aastatel kasvanud just finantsalal töötajate sissetulekud. Hetkel on Eestis kõige kõrgemad palgad just selles valdkonnas.
  • Hea karjääri tegemise võimalus. Näiteks alustades tööd tellerina võib oma potentsiaali arendades saada konkreetese pangatoote/teenuse süvendatud spetsialistiks, analüütikuks, nõudlikuma kliendi partneriks või pangakontori juhiks.

TÖÖ ISELOOM

Pangandus- ja rahandustöötajate ameteid on väga erinevaid. Kuna pangad on oma olemuselt väga suured, siis kindlasti töötavad pankades paljud erinevate ametinimetustega rahandus­töötajad. Rahandustöötajate töökohtadeks aga ei ole ainult pangad, vaid ka avalik õiguslikud organisatsioonid, suuremad ja väiksemaks ettevõtted ning paljud muud institutsioonid.

Pangandustöötajateks võivad olla finants- ja haldusala juhid,ökonomistid, majandusteadlased, investeeringute juhid, fondide administraatorid, fondijuhid, tehingute spetsialistid, investeerimis­spetsialistid, laenuhaldurid, klindihaldurid ning tellerid. Börsispetsialistid ja väärt­paberispetsialistid töötavad enamjaolt börsiettevõtetes. Finants- ja krediidijuhtide ameti­kohti võib leida paljudest Eesti ettevõtetest.

Finants- ja haldusala juhtide tööülesanneteks on ettevõtte- või organisatsioonisisese haldus- või finantstegevuse organiseerimine, ettevõtte või organisatsiooni finantsolukorra hindamine, eelarvete ettevalmistamine ning mitmesuguste finantsoperatsioonide jälgimine. Lisaks kuulub nende haldusalasse kontroll kulutuste üle ning ressursside efektiivse kasutamise tagamine, töö- ja tehnoloogia korra kehtestamine ning juhtimine, igapäevase töö planeerimine ja juhtimine, personali valiku, koolitamise ja tegevuse jälgimine. Ametinimetusteks võivad olla finants­osakonna juhataja, haldusosakonna juhataja, haldus­talituse juhataja, finantsbüroo juhataja.

Majandusteadlased teevad uurimistööd, et täiustada ja töötada välja majandusteaduslikke mõisteid, teooriaid ja praktilisi töömeetodeid, mida kasutatakse omamaise ja rahvusvahelise kauba-, teenindus- või tööturu toimimise mõistmiseks ja kirjeldamiseks. Nad annavad nõu või rakendavad teadmisi majanduspoliitika väljatöötamiseks ja lahenduste pakkumiseks olemas­olevatele või prognoositud majandusprobleemidele. Lisaks on nende ülesandeks majandus­andmete koondamine, analüüsimine ja interpreteerimine, kasutades majandusteooriat ja mitme­suguseid statistika- ja muid meetodeid. Nad annavad nõu majanduspoliitika ja otsese tegevus­plaani valimisel, lähtudes mineviku, praegustest ja prognoositud majanduslikest teguritest ja tendentsidest. Ametinimetusteks võivad olla majandusstatistik, majandusteadlane, analüütik, ökono­meetrik, töö-ökonomist.

Börsispetsialistid ja väärtpaberispetsialistid (inglise keeles market service specialist, member service) hoolitsevad turuosaliste eest. Turuosalisteks võivad olla emitendid ja börsi­liikmed. Emitendid (börsil pakkuja poolel) on ettevõtted, kes reglemendikohaselt teateid avalikustavad. Börsi liikmed on need, kes ostavad börsilt aktsiaid. Börsispetsialistid hoolitsevad selle eest, et börs töötaks ja kogu info (ka ajalooline) oleks korrektne. Vajadusel ollakse abiks teistele kolleegidele. Suhtlemine toimub enamjaolt telefoni ja E-posti teel. Börsispetsialistide tööoperatsioonid võivad olla panga valuuta-, rahaturu-, väärtpaberi- ja derivatiivtehingute administreerimise ja tehingutega seotud lepingute ja andmebaaside haldamine. Lisaks on veel ka aktsia-, võlakirja-, repo-, futuuri- ja optsioonitehingute kontroll, kinnituste vahetamine, tehingute aktsepteerimine ja maksete tegemine.

Ökonomistid teavad, kuidas jaotuvad sellised vähesed ressursid nagu maa, tööjõud, toorained, masinad, kaupade ja teenuste tootmine. Nad viivad läbi uuringuid, koguvad ja analüüsivaid andmeid, uurivad ja tõlgendavad majanduslikke trende ning prognoosivad majandusnäitajaid. Ökonomisti töömeetodid ja protseduurid võivad olla väga erinevad. Ökonomisti ülesandeks on esitleda majanduslikke ja statistilisi uuringuid objektiivelt. Paljud ökonomistid spetsiali­see­ruvad konkreetsele valdkonnale, näiteks on olemas mikro- ja makro­ökonomist, tööstus­ökonomist, tööjõu muutumisi ökonomist, demograafilisi muutusi uuriv ökonomist, finants­ökonomist jms.

Investeeringute juhid vastutavad oma klientide investeerimisportfelli professionaalse haldamise eest. Nende peamisteks tööülesanneteks on klientide finantsvajaduste jälgimine ning nõustamine. Koostöös investeeringujuhiga määratletakse kliendile parim varahalduse strateegia, millest lähtuvalt investeeringute juht haldab kliendi investeerimisportfelli.

Fondide administraatori peamised tööülesanded on seotud investeerimisfondide puhas­väärtuste arvutamise ning raamatupidamise korraldamisega, investeerimisfondidele aruandluse koostamise ja investeerimisfondide järelevalve assisteerimisega. Sisuliselt fondi administraator kajastab ja kontrollib igapäevaselt fondiosakute ja väärtpaberiportfellidega seotud tehinguid. Olulisel kohal igapäevatöös on fondihalduritega suhtlemine ja probleemide lahendamine, vajadusel ka läbirääkimiste pidamine.

Fondijuhi peamised tööülesanded on fondi investeerimisstrateegia väljatöötamine ja strateegiast lähtuv varade investeerimine vastavalt õigusaktides ja fondi tingimustes sätestatule.

Fondijuhi töö sisaldab endas määratud investeerimisfondide ja institutsionaalsete portfellide varade koosseisu planeerimist, fondi varadega tehingute teostamist, fondi kuuluvate instrumentide kohta informatsiooni kogumist ja nende muutuste pidevat jälgimist.

Krediidijuhtide (credit controller)tööks on krediiditaotluste analüüs, krediidihaldus, krediidi­piiride ja maksetingimuste määramine. Töökohustusteks on kliendiavalduste käsitlemine ja tingimuste määramine, hinnangute andmine ja oma otsuse kaitsmine otsustus­komitees.

Investeerimisspetsialistidepeamisteks ülesanneteks on klientide nõustamine investeerimis-, elukindlustus- ja pensionitoodete alal pakkudes kliendile personaalselt sobivaid lahendusi ning sõlmides vastavaid lepinguid.

Tehingute spetsialist töötab pangas ning tema ülesandeks on erinevate päringute teostamine andmebaasidest ning vajalike raportite koostamine, sh vigaste tehingute välja selekteerimine ja lahendamine. Vajadusel küsib kliendihaldurilt lisaselgitusi või dokumente nende klintide kohta, kellega tehinguid teostatakse. Tehingute spetsialist võib oma töös nõustada oma vald­konnas nii sise- ja väliskliente. Tehingute sisu on osakondades erinev, näiteks arvelduste spetsialist, kaarditehingute spetsialist, laenuadministraator jms. Töö tehingute spetsialistina annab hea võimaluse spetsialiseerida kindlale valdkonnale ning arendab loogilist mõtlemist, täpsust ja kiirust.

Laenuhaldurite (suurklientide laenuhaldurid) peamisteks ülesanneteks on kliendi­kontaktide loomine, kliendisuhte hoidmine, klientide finantsvajaduste väljaselgitamine, nende nõustamine äriprojektide koostamisel, sobivate laenu- ja liisingutoodete pakkumine ning vajalike lepingute sõlmimine. Lisaks toetavad laenuhaldurid oma partnerite äriliste eesmärkide saavutamist.

Kliendihaldurid nõustavad oma kliendihaldusesse kuuluvaid kliente kõikide panga toodete ja teenuste osas, leides ja pakkudes neile sobilikke lahendusi. Lisaks on kliendihaldurite ülesandeks uute klindisuhete loomine ning olemasolevate hoidmine.

Tellerid tegelevad otseselt panga klientidega seoses raha vastuvõtmise, vahetamise ja välja­maksmisega, erinevate pangaoperatsioonide teostamise, esmase finantsalase nõustamise ning erinevate pangatoodete/teenuste pakkumise ja müümisega. Samuti on nende tööülesanneteks valuutavahetus ning erinevate tehingute üle arvetuse pidamine. Ametinimetusteks võivad olla ka pangakassiir, valuutavahetaja, müügikonsultant.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Pangandus- ja rahandustöötajad töötavad enamasti puhastes ja mugavates tööruumides ning kasutavad oma töös spetsiaalseid arvutitarkvara programme. Nende tööaeg on tavaliselt 5 päeva nädalas ja 8 tundi päevas. Siiski võib aastalõpu aruandlus sel perioodil tööpäevi paari tunni võrra pikendada, kuid see on pigem erand kui reegel. Tellerite ning teatud pangatöötajate tööaeg võib olla mõnevõrra erinev üldisest rutiinist, nimelt võivad nad töötada ka õhtustel aegadel ning nädalavahetustel, olenevalt pangakontori asukohast.

Töökeskkond võib erinevatel pangandus- ja rahandustöötajatel olla mõnevõrra erinev. On ametikohti, kus ollakse otseselt seotud klinditeenindusega (näiteks avalikus teenindussaalis töötav teller) ning on ka ametikohti, kus igapäevaselt klintidega otsest kontakti ei ole (näiteks finantsjuhid ja börsispetsialistid).

Õige töö planeerimise puhul tekib harva vajadust teha ületunde. Töötempo on tihti väga kiire. Olenevalt töökohast ja ettevõtte suurusest on pangandus- ja rahandustöötajate tööülesannete varieeruvus ja hulk erinev.

Töö on vähese füüsilise koormusega, kuid palju on vaja teha paberitööd. Suur osa tööajast möödub arvutiekraani ees istudes, mis võib koormata õlgu, selga ja silmi. Kimbutama kipuvad kõik istuvale tööle iseloomulikud tervisehädad – seljavalud, kanged liigesed, samuti silma­hädad. Seevastu vaimne koormus on üsna suur, kuna töö nõuab väga suurt täpsust ja ranget kinnipidamist seadusandlusest, järjepidevat muutustega kohanemist ja loovate lahenduste välja­töötamist, uue informatsiooni hankimist ning töötlemist. Seega peavad kutsealal töötaja tähelepanu ja mõtlemine olema pidevalt aktiivsed.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Pangandus- ja rahandustöötajate üldoskuste ja -teadmiste hulka kuuluvad:

  • Majandusalased teadmised - põhimõisted, majandusvaldkondade vahelised seosed, ette­võtlus, turundus, rahandus, majandusmatemaatika kasutusvõimalused, organisatsiooni­käitumine, rahvusvahelise majanduse alused;
  • Statistikaalased teadmised - statistikaalane terminoloogia, statistilised vaatlused, statisti­liste tabelite koostamine ja analüüsimine, statistilise arvestuse võtted;
  • Arvuti kasutamise oskus;
  • Ärieetika;
  • Suhtlemisoskus - oma seisukohtade suuline ja kirjalik esitamine ning kaitsmine; kultuuriliste ja keeleliste erinevuste mõistmine, suhtlemine kultuuriliselt ja intellektuaalselt erine­vate inimestega, efektiivne töötamine multikultuurses keskkonnas; erineva informat­siooni hankimine ja kasutamine; meeskonnatöö, ülesannete täitmise korraldamine ja delegeerimine, inimeste motiveerimine ja arendamine, konfliktide lahendamine; vastu­võetavate lahenduste ja kokkulepete saavutamine erinevates situatsioonides;
  • Intellektuaalsed oskused - teabe kogumine, uuringute teostamine, abstraktne ja loogiline mõtlemine, kriitilise analüüsi võime; erinevates situatsioonides probleemide mõistmine ja lahendamine; prioriteetide määratlemine ja töö organiseerimine vastavalt tähtaegadele; muutustega kohanemine;
  • Kontori- ja sidetehnika kasutamine;
  • Töökeskkond - tööohutust reguleerivad õigusaktid; tööohutus, -tervishoid ja –hügieen;
  • Keelte kasutamine – eesti keel, inglise- ja venekeelne erialane terminoloogia.

Pangandus- ja rahandustöötajate põhioskuste ja –teadmiste hulka kuuluvad:

  • Dokumendihaldus;
  • Ettevõtluskeskkond;
  • Äritegevuse ja ettevõtluse olulisus ühiskonnas, oskus tajuda ettevõtet kui tervikut ja osa rahvuslikust majandusest;
  • Majanduse põhimõisted ja toimemehhanismid;
  • Erinevate majandusvaldkondade vahelised seosed;
  • Rahandussüsteemi põhialused;
  • Äritegevuseks vajalikud õigusaktid;
  • Majandusmatemaatika ja statistika (statistikaalase terminoloogia tundmine; kirjeldava statistika põhiliste meetodite tundmine ja arusaamine statistilisest informatsioonist; oskus kasutada statistilisi meetodeid järelduste tegemisel);
  • Juhtimine (juhtimisteooria alused; organisatsiooni käitumine; inimressursi planeerimine; personalitöö korraldus ettevõttes, sh töösuhet reguleerivad õigusaktid; personali koolitus ja arendus; personali motiveerimine);
  • Turundus (turuanalüüs; tootearendus ja positsioneerimine; reklaam; bränd);
  • Raamatupidamine ja finantsjuhtimine (raamatupidamisarvestuse teostamine; eel­arvestamine; rahavoogude juhtimine; juhtimisarvestus);
  • Ettevõtlus (oskus valida ettevõttele sobiv ettevõtlusvorm ja seda põhjendada; äriplaani koostamine);
  • Logistika (tegevuse seostamine ettevõtte logistikaprotsessiga alates esmasest kontaktist kliendiga kuni lõpptehinguni);
  • Rahvusvahelise majanduse põhimõisted ja alused (oskus jälgida Eesti, EU-maade ja lähinaabrite ühiskondlikku ja eriti majanduslikku arengut ning seda oma töös arvestada);
  • Tulemuslik klienditeenindusoskus;
  • Müügitöö põhialused.

Isikuomadustest ja -võimetest on olulisemad kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus), koostöö­võime, õppimisvõime, vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin), otsusutusvõime ja iseseisvus ning intelligentsus (vaimsed võimed, verbaalne intelligentsus).

Pangandus- ja rahandustöötajad puutuvad iga päev kokku numbritega, mis eeldab matemaa­tilist taipu. Tänapäeval on nende töö hõlbustamiseks enamikus ettevõtetes kasutusel vastavad arvutiprogrammid, seega tuleb olla kodus ka arvuti­maailmas, tunda tarkvara­programme ja osata neid kasutada.

Rahandus- ja pangandustöötajate töö kvaliteedi tähtsamateks näitajateks on tähtaegadest kinni­pidamine ja täpsus.

Vähemalt pooled pangandus- ja rahandustöötajatest tegelevad otsese klienditeenindusega – seega on olulised suhtlemisvalmidus, teenindusoskus ja tulemuslikule müügile orienteeritus.

Rahandus- ja pangandustöötaja kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Ärikorralduse spetsialist III.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Finants- ja haldusalajuhid, ökonomistid, majandusteadlased, investeeringute juhid, fondijuhid, krediidijuhid, börsispetsialistid, investeeringute spetsialistid vajavad erialast kõrgharidust. Teised ametikohad eeldavad vähemalt erialast kutseharidust.

Majandusalast haridust on võimalik omandada nii kutse- kui kõrgharidusena. Palju õpitakse ka vahetult töö käigus. Siiski on enamikel ametikohtadel (va teller ja kliendihaldur) vajalik eelnev eriharidus ning teadmised majanduse põhialustest.

Eesti kõrgharidusmaastik on järjepidevas korrastamises, nii et õppevalikuid tehes tuleb jälgida aktuaalset olukorda. Pangatellereid koolitavad tänasel hetkel välja pangad ise. Majandus erialasid saab õppida järgmistes Eesti koolides.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses saab keskhariduse baasil õppida ärikorralduse(õppekeel eesti keel) ja andmetöötluse (õppekeel vene keel) eriala. Õppeaeg on 2 aastat, lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus.

Pärnumaa Kutsehariduskeskuses saab keskhariduse baasil õppida ärikorralduse eriala. Õppeaeg on 2 aastat, lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus.

Suuremõisa Tehnikumis saab keskhariduse baasil õppida ettevõtja eriala. Õppeaeg on 1 aasta, lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus.

Tallinna Majanduskoolis saab õppida maksunduse ja panganduse eriala. Õppeaeg on 3,5 aastat, lõpetamisel omandatakse rakenduslik kõrgharidus. Lisaks saab kutseharidusõppes õppida ärikorralduse eriala. Vajalik baasharidus on keskharidus, õppeaeg 2 aastat. Õppekeel eesti- ja vene keel. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus.

Lääne-Virumaa Kutsekõrgkoolis saab õppida ärijuhtimise eriala. Õppeaeg on 3,5 aastat, lõpetamisel omandatakse rakenduslik kõrgharidus. Lisaks on võimalik kutseharidusõppes õppida ärikorralduse eriala. Vajalik baasharidus on keskharidus, õppeaeg 2 aastat. Õppekeel eesti- ja vene keel (õppeaega 2,5 aastat). Samuti on võimalik kutsekeskhariduse baasil õppida väikeettevõtluse erialal, õppeaeg 1 aasta.

Mainori Kõrgkoolis on võimalik rakendusliku kõrgharidusena õppida ärijuhtimiseeriala, suunaga kas majandusarvetusele ja finantsjuhtimisele ning ettevõtte juhtimisele.Õppeaeg 3 aastat. Mainori Kõrgkoolis on võimalik õppida nii päevases, õhtuses kui kaugõppevormis. Magistriõppes on võimalik õpinguid jätkata finantsjuhtimise erialal. Õppeaeg on 2 aastat.

Kõrgkoolis I Studiumis on võimalik rakenduslik kõrgharidus omandada ettevõtluse ja ärijuhtimise ning majandusarvestuse erialal. Õppeaeg on 3 aastat. Õpe toimub nii eesti kui vene keeles.

Tallinna Tehnikülikooli Tallinna Kolledžis saab õppida majandusarvestuse ja rahvusvahelisemajanduse ja ärikorralduseeriala. Rakenduskõrgharidusõpe kestab 3,5 aastat, lõpetanud saavad Tallinna Tehnikaülikooli diplomi ning õiguse jätkata õpinguid magistriõppes. Õppekava valmistab ette majandusarvestuse eriala spetsialiste, kellel on haridusastmele vastav laiapõhjaline kutsealane kompetents.

Tartu Ülikoolis saab majandusalast haridust omandada majandusteaduse erialal. Õppekava 3+2 süsteemis. Majandusteaduse bakalaureuse õppekavas on üks spetsialiseerumisi rahandus ja arvestus. Magistriõppes on erialaõppena majandusarvestus. Õppida on võimalik nii päevases kui kaugõppes.

Estonian Business Schoolis saab majandusalast haridust omandada võõrkeelte ja ärikorralduse, rahvusvaheline ärijuhtimise ja ettevõtluse ja juhtimise erialal. Õppekeelteks on eesti, inglise ja vene keel. Õppevormideks on päeva-, õhtu- ja kaugõpe. Bakalaureuseõppes on õppeaeg 3 aastat, magistriõppes 2 aastat.

Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis Riias (Stockholm School of Economics in Riga, SSE Riga) on võimalik keskhariduse baasil õppida majandusteaduse ja ärijuhtimise eriala. Õppeaeg on 3 aastat, õppekeel inglise keel. Lõpetamisel omandatakse bakalaureusekraad.

Täiendõppe pakkujaid on palju. Arvestatavaks täiendkoolituse pakkujaks Majandusarvestuse keskus www.majandusarvestus.ee. Palju korraldatakse täiendkoolitusi ka firmasiseselt.

Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada panganduse ja rahanduse erialal, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata emakeelele, võõrkeeltele, matemaatikale ja majandus­õppele.

TÖÖVÄLJAVAATED

Rahandus- ja pangandustöötajad töötavad pankades, avalik-õiguslikes organisatsioonides, ettevõtluses ja muudes äriühingutes, kus vastavad ametikohad on loodud. Kutsealaseid töö­väljavaateid pakuvad Eesti Pank, Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Finantsinspektsioon jpt riigiasutused.

Eestis tegutsevad pangad on Eesti Krediidipank, SEB Eesti Ühispank, Hansapank, SBM Pank, Sampo Pank, Tallinna Äripank ning Balti Investeeringute Grupi Pank. Väliskrediidiasutuste filiaalideks on: Nordea Pank Eesti Filiaal, Parex Pank Eesti filiaal, Bayerische Hypo- und Vereinsbank AG Tallinna filiaal, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, Siemens Financial Services AB Eesti filiaal, Scania Finans AB Eesti filiaal, DnB NORD Pank. Eesti väärtpaberiturgu juhivad Tallinna Börs ja Eesti Väärtpaberikeskus. Finantsjärelvalvet teostab Finantsinspektsioon.

Nõudlus pangandus- ja rahandustöötajate järgi on alati olemas, vabade ametikohtade osas on trend pigem kasvav. Tööpakkumise kuulutustele on pakkumisi väga palju, aga mitte alati pole tööpakkujad mõistnud nõudmisi, mis on seatud konkreetsele ametikohale. Tänapäeva nõudlust tööturul suurendab soodne majanduskeskkond ja äride laienemine. Samuti ka asjaolu, et inimesed järjest tihedamini vahetavad oma töökohti.

Arengu- ja karjäärivõimalused valdkonnas on väga head. Näiteks alustades tööd tellerina võib oma potentsiaali arendades saada konkreetese pangatoote/teenuse süvendatud spetsialistiks, analüütikuks, nõudlikuma kliendi partneriks või pangakontori juhiks.

LÄHEDASED AMETID

Pangandus- ja rahandustöötajate lähedased ametid on raamatupidajad ja audiitorid, kuna nende näol on ka tegemist majandusalaste spetsialistidega ning samuti puutuvad ka nemad oma igapäevatöös kokku numbrite ja aruandlusega. Samuti nende töös on olulisel kohal vastutus.

Telleritele on lähedane kassapidaja amet, kuna ka nemad on otseselt klinditeenindajad ja puutuvad oma igapäevatöös palju kokku klientidega.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Üldjuhul makstakse pangandus- ja rahandustöötajatele kindlat kuupalka, millele lisandub lisa­palk (aastaboonus vms). Palga suurus sõltub enamasti ettevõttest, mitte töömahust. Palga ja soodustuste suurus sõltub paljuski eri regioonidest, aga loomulikult ka palgakokkulepetes konkreetses firmas. Paljud ettevõtted pakuvad oma töötajatele ka erialase täiendkoolituse võimalusi.

Pangandus- ja rahandustöötajate sissetulekud on Eestis ühed kõrgemad. Kõige enam on viimastel aastatel kasvanud just finantsalal töötavate inimeste sissetulekud. Statistikaameti andmetel oli finantsvahendusega tegelevate inimeste kuupalk 2006. aasta IV kvartalis 15 822 krooni, mis on Eesti keskmisest palgast ligi kaks korda kõrgem.

Erinevalt ametkohtadest on ka palgatasemed väga erinevad, näiteks pangas töötava telleri neto kuu sissetulek on keskmiselt 7 000-9 000 krooni, millele võib lisanduda tulemuspalk. Finantsdirektori keskmine netokuupalk olenevalt firmast on 20 000-30 000 krooni.

TÄIENDAV INFO

Eesti Pangaliit
Kontakt: Ahtri 12, Tallinn 10151
Tel: 611 6567
E-post: pangaliit@pangaliit.ee
www.pangaliit.ee

Eesti Liisinguühingute Liit
Kontakt: Maleva 2, Tallinn 11711
Tel: 661 9474

Eesti Raamatupidajate Kogu
Kontakt: Pärnu mnt. 154/324, Tallinn 11317
Tel: 6558 330
E-post: erk@erk.ee 
www.erk.ee

Erapankade tegevust reguleerib Krediidiasutuste seadus

Lisaks seadused:

Kutseala hõive

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2006. aastal 15–74-aastasi tööga hõivatuid 646 000, töötuid 41 000 ja mitteaktiivseid (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) 362 000. Varasema aastaga võrreldes tööhõive kasvas, töötus ja mitteaktiivsus vähenes.

2006. aastal oli hõivatuid 6,4% rohkem kui aasta tagasi. Hõivatute arv kasvas põhiliselt aasta esimesel poolel. II kvartalis kasvas hõivatute arv 650 000-ni, III ja IV kvartalis jäi samale tasemele.

PANGANDUS- JA RAHANDUSTÖÖTAJAD
2003. a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Finants- ja haldusjuhid (ISCO 1231)

2 800

Majandusteadlased(ISCO 2441)

1 024

Laekurid pangas ja postkontorites (teller) (ISCO 4212)

1 662

KOKKU

5 486

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Finants- ja haldusjuhid (ISCO 1231)

Majandusteadlased (ISCO 2441)

Laekurid pangas ja postkontorites, sh teller (ISCO 4212)

10

4

5

261

308

76

335

845

106

2005

Finants- ja haldusjuhid (ISCO 1231)

Majandusteadlased (ISCO 2441)

Laekurid pangas ja postkontorites, sh teller (ISCO 4212)

20

1

9

216

240

89

258

718

108

2006

Finants- ja haldusjuhid (ISCO 1231)

Majandusteadlased (ISCO 2441)

Laekurid pangas ja postkontorites, sh teller (ISCO 4212)

15

1

10

144

172

51

187

412

57

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet

 

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aasta IV kvartalis ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.

Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutokuupalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

2006. aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 13 746 krooni ja tunnis 88,23 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 17,2% ja tunnis 18,2%.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – IV kvartal 2006 (krooni)

AasAasta

I kvartal kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 3336 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 078 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

9 068

10 212

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Finantsvahendus

14 230

15 594

15 822


Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 30. 06. 2008. 08:37

Time: 0.1529691 s.