et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Loomakasvataja, mesinik

Kool.ee-haridusportaal :: Loomakasvataja, mesinik Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeLoomakasvataja, mesinik,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Loomakasvataja, mesinik

OLULISED MOMENDID

  • Loomakasvatustoodang moodustab Eestis rohkem kui poole kogu põllumajandustoodangu väärtusest, seega võib loomakasvatust pidada põllumajanduse olulisimaks tootmisharuks.
  • Loomakasvatajad on mõtteviisilt keskkonna hoidjad, maaelu ja maakultuuri säilitajad ja edendajad.
  • Hea valdkond töötamiseks inimestele, kes armastavad loomi ja kellele meeldib näha neid suureks sirgumas.

TÖÖ ISELOOM

Paljud loomakasvatusega tegelevad põllumajandusettevõtted Eestis kasvatavad loomadele sööda omas ettevõttes, seega eeldatakse loomakasvatajatelt ka taimekasvatuse tundmist.

Loomakasvatusspetsialisti põhitegevuseks on loomakasvatussaaduste tootmise, esma­töötlemise ja turustamise juhendamine ning korraldamine ja loomakasvatusalase nõuande­teenuse osutamine ja/või konsulendina töötamine.

Tema peamisteks tööülesanneteks on loomakasvatusalase tootmistegevuse kavandamine ja korraldamine, tootmismahtude ja tööjõu valik, tööjõu vajaduste planeerimine, tööde juhtimine, majandus­tegevuse üle arvestuse ja aruandluse pidamine. Loomakasvatusspetsialistil tuleb vajadusel esindada ka oma ettevõtet ning suhelda klientide ja vahendajatega.

Töö põhineb loomakasvatussaaduste tootmise tehnoloogia heal tundmisel ja oskusel rakendada teadusliku analüüsi meetodeid loomakasvatusalaste probleemide püstitamisel ja lahenduste leidmisel.

Põllumajandustootja põhitegevuseks on põllumajandussaaduste (sh loomakasvatussaadused) tootmine, esmatöötlemine ja turustamine ning põllumajanduslike teenuste osutamine. Tema peamisteks tööülesanneteks on ettevõtte tootmistegevuse kavandamine ja korraldamine, tootmismahtude ja tööjõu vajaduste planeerimine, tööde juhtimine ja/või teostamine, majandus­tegevuse üle arvestuse ja aruandluse pidamine, vajadusel ettevõtte esindamine ning klientide ja vahendajatega suhtlemine.

Põllumajandustöötaja põhitegevuseks loomakasvatuses on vajalike tööde teostamine farmis, nt põllumajandusloomade toitmine, puhastamine, lammaste pügamine, lehmade lüpsmine jmt. Ta peab oskama iseseisvalt täita etteantud tööjuhiseid ja oma tegevusi planeerida. ja järgida head põllumajandustava.

Mesinikud soetavad, kasvatavad ja hooldavad mesilasi mee, mesilasvaha jms tootmiseks ja jae- ning hulgimüügiks.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Loomakasvatusspetsialisti töö on vaheldusrikas ning eeldab töötamist nii kontoris kui väli­tingimustes. Vajadusel tuleb vajadusel samuti töötada puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Oma töös puutub ta kokku erinevate allergeenide ja kemikaalidega. Vajalik on pidev erialane täiend­koolitus.

Põllumajandustootja töö on vahelduva iseloomuga. Kuna tegevus on suuresti seotud teiste töötajate töö korraldamise, juhtimise ja planeerimisega, siis jagub seda nii kontorisse kui farmi. Loomade eest tuleb hoolitseda aastaringselt ja nädalapäevade üle arvestust pidamata - seega tuleb olla valmis töötama ka pühapäevadel ja riiklikel pühadel. Kuna valdkonnas on üsna suur tööjõupuudus, siis tuleb aeg-ajalt ka ise vajalikud farmitööd ära teha. Tööülesannete täitmisel võib esineda kokkupuude erinevate kemikaalide ja allergeenidega. Vajalik on tunda ja järgida ohutustehnikanõudeid.

Põllumajandustöötaja viibib oma töö tõttu valdavalt välitingimustes ning laudas või tallis, st seal, kus on loomad. Töötada tuleb ka pühapäevadel ja riiklikel pühadel, kuna loomad vajavad pidevat hoolt. Kuna põllumajandustöötaja tegevusega kaasneb kokkupuude õitsvate/tolmlevate taimedega, siis ei sobi see inimestele, kes on tugevalt allergilised ja kannatavad näiteks heina­palaviku käes. Samuti võib allergiat põhjustada kokku­puude kemikaalidega. Töö on valdavalt liikuva ja füüsilise iseloomuga.

Põllumajandustöötaja kasutab loomade eest hoolitsemisel mitmeid tööriistu, nagu labidad, rehad, hargid, saed jpm, samuti tehnikat, nagu traktorid ja muud põllumajandusmasinad jne. Siinkohal on ääretult tähtsad teadmised ohutustehnika nõuetest.

Mesinikul on palju tööd nii talvel kui ka suvel. Talvel töötab mesinik eelkõige sisetingimustes, tegeldes mesilaste pidamiseks vajaliku inventari uuendamise ja parandamisega, samuti eelmise mesindushooaja meetoodangu turustamisega ning enesetäiendamisega.

Kevadel, suvel ja sügisel töötab mesinik põhiliselt väljas, tegeldes mesilaste hooldustööde ja järelvalvega. Mesiniku välitööde periood kestab märtsist novembrini. Töö intensiivsus ja töö­päeva pikkus on kõige suurem kevad-suvise mesilasperede kiire arengu ja laiendamise ning sülemlemise ilmnemise perioodil, samuti suvel meesaagi kogumise ja vurritamise ajal. Mesinik tegeleb saagikogumisega vastavalt mesilasperedes mee, õietolmu ja teiste mesindussaaduste korje olukorrale maikuust kuni septembrikuuni.

Mesinikud toodavad eelkõige mett, vurritades seda meevõtmise käigus meekärgedest ning seejärel filtreerides, selitades ja pakendades suur- või väikepakenditesse. Õietolmu toodetakse peamiselt juunikuus, kogudes õietolmu mesilasperedest igal õhtul ning seejärel kuivatades seda spetsiaalsetes kuivatuskappides. Taruvaiku ja suira kogutakse tavaliselt suve lõpus mesindus­hooaja lõppedes. Harvem toodavad mesinikud mesilasema toitepiima, seda eelkõige kevad-suvisel perioodil.

Mesiniku töö on mõnel perioodil füüsiliselt üsna raske ja väsitav. Raskete meekärgedega täidetud kastide või tarukorpuste tõstmine annab suure füüsilise koormuse eelkõige seljale ja kätele, mida peab arvestama töövõtete valikul. Kaitseriietuses ja näomaskiga töötamine kesk­suvises palavuses on sageli väsitav ja organismile kurnav. Raske on täielikult vältida seda, et mesilased mesinikku nõelavad. Seega ei saa mesinik olla üliallergiline mesilasmürgi suhtes. Samas on mesiniku töökeskkond üsna looduslähedane ja aitab kaasa nii emotsionaalselt kui tervislikkuse poolest positiivse stressivaba eluhoiaku kujunemisele. Ligi 80 % mesinikest on harrastusmesinikud, kes toodavad mett isiklikuks ja lähikondsete tarbimiseks, mitte müügiks.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Loomakasvatusspetsialist peab tundma kõrgtasemel looma- ja linnukasvatust, sh mesindust, taimekasvatust – söödatootmiseks, samuti omama teadmisi maakorraldusest ja põllumajandus­masinatest ning majandusest.

Loomakasvatusspetsialisti kutseoskusnõuded on kinnitatud loomakasvatusspetsialist IV kutsestandardis. Kutse taotlemisel on nõutav loomakasvatusalane kõrgharidus (või keskeri-) ning 2-aastane töökogemus loomakasvatuse valdkonnas.

Töö loomakasvatusspetsialistina eeldab vastutus- ja otsustusvõimet ning iseseisvust, koostöö- ja õppimisvalmidust ning kohanemisvõimet, oskust suhelda ja oma teadmisi edasi anda.

Põllumajandustootja töö põhineb oma valdkonnas tootmise tehno­loogia väga heal tundmisel ning eeldab vastutus- ja otsustusvõimet, iseseisvust, koostöö- ja õppimisvalmidust ning kohanemis­võimet.

Põllumajandustootja kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis põllumajandustootja III, mille taotlemiseks on vaja täita 1 kahest alltoodud tingimustest:

  • põllumajandusalane kutsekeskharidus ja 1-aastane töökogemus spetsialiseerumise vald­konnas või
  • kutsestandardi nõuetele vastav täiendkoolitus ja 2-aastane põllumajandusalane töökogemus spetsialiseerumise valdkonnas.

Põllumajandustöötaja peab tundma loomakasvatust, taimekasvatust, põllumajandusmasinaid ja –seadmeid. Ta peab oskama tagada loomade igakülgse heaolu. Oluline on oskus iseseisvalt täita etteantud tööjuhiseid, osata tegevusi planeerida ja järgida head põllumajandustava.

Põllumajandustöötajaks sobib inimene, kes armastab loodust ja kellel jätkub hoolt ja püsivust loomade eest hoolitsemiseks. Selleks, et saada heaks põllumajandustöötajaks, on olulisel kohal sellisedisikuomadused ja võimed nagu vastutusvõime, kohusetunne, koostöö- ja õppimis­valmidus, füüsilise koormuse taluvus, kohanemisvõime ja säästlik suhtumine kesk­konda.

Põllumajandustöötaja kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis põllumajandustöötaja I, II. I kutsetaseme taotlemisel on nõutav põllumajanduslik haridus või 1-aastane töökogemus põllumajandusettevõttes. Põllumajandustöötaja II kutse taotlemisel on nõutav põllumajanduslik haridus või 2-aastane töökogemus põllumajandusettevõttes.

Mesinikuks saamiseks on vaja eriteadmisi mesindusest. Varasematel aastatel oli mesindust võimalik õppida tehnikumis või kutsekoolis, kuid praegusel ajal tuleb mesinikuks pürgijal omandada mesindusalaseid teadmisi ja oskusi mesinduskursustel, raamatutest või siis kogemustega mesiniku käe all. Mesinik peab armastama loodust, olema rahulik ja kannatlik, sest mesilastega töötades ei ole hea kiirustada ja tegutseda ülepeakaela.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis on võimalik õppida loomakasvatust, kalakasvatust ning liha- ja piimatehnoloogiat.

Loomakasvatuse bakalaureuseastmes õpitakse loomakasvatussaaduste tootmise õppekava järgi. Üliõpilased omandavad alusteadmisi koduloomade anatoomiast ja füsioloogiast, biomeetriast, geneetikast, mikrobioloogiast, biokeemiast ja agronoomia alustest. Erialaõpe toimub teisel ja kolmandal õppeaastal, mil tudengid saavad teadmisi põllumajandusloomade ja lindude aretusest, söötmisest, loomapidamisest ja –tervishoiust ning tootmise ökonoomikast ja raamatupidamise alustest. Õpitakse tundma ka liha- ja piimatoodete valmistamist ja säilitamist ning toiduohutusega seotud aspekte.

Magistriastmes õpivad tudengid planeerima katseid, töötlema andmeid ja koostama teadustöid. Tudengid õpivad tundma looma geneetilist analüüsi DNA põhjal, söötade ja loomse materjali keemilist analüüsi, söötmisprogramme, põllumajanduslikku nõuandetegevust, ehituse aluseid, loomakasvatusettevõtte planeerimist-juhtimist jpm.

Kalakasvatuse bakalaureuseastmes õpitakse loomakasvatussaaduste tootmise õppekava järgi, kalakasvatusele spetsialiseerutakse eriala valikainete kaudu. Esimesel õppeaastal on valdavaks suunaõpe, kus tudengid saavad alusteadmisi koduloomade anatoomiast ja füsioloogiast, biomeetriast, geneetikast, mikrobioloogiast, biokeemiast ja agronoomia alustest. Teise ja kolmanda õppeaasta teemad on Eestis kasvatatavate põhiliste põllumajandusloomade ja lindude aretus, söötmine, loomapidamine ja –tervishoid ning tootmise ökonoomika ja raamatupidamise alused. Õpitakse ka toodete valmistamist ja säilitamist toiduainetööstuses ning toiduohutuse aspekte. Lisaks loomakasvatuse põhitõdedele, kalade bioloogiale, ihtüopatoloogiale ning kala- ja vähikasvatuse tehnoloogiale õpitakse magistriastmes tundma ka veekeskkonna ja veekogude iseärasusi, vesiehituse aluseid ja keskkonnakaitse põhimõtteid, aga ka toiduainete kvaliteedi ning seadluste ja turunduse tõdesid. Õppetöö hulka kuuluvad veel katsete planeerimine, andme­töötlus ja teadustööde vormistamise alused.

Liha- ja piimatehnoloogia bakalaureuseastmes õpitakse loomakasvatussaaduste tootmise õppe­kava järgi, liha- ja piimatehnoloogiale spetsialiseerutakse eriala valikainete kaudu.

Esimesel õppeaastal on valdav suunaõpe, kus üliõpilastele antakse alusteadmisi koduloomade anatoomiast ja füsioloogiast, biomeetriast, geneetikast, mikrobioloogiast, biokeemiast ja agronoomia alustest. Erialaõpe toimub teisel ja kolmandal õppeaastal, kus üliõpilased saavad teadmisi Eestis kasvatatavates põllumajandusloomade ja lindude aretusest, söötmisest, looma­tervishoiust, tootmise ökonoomikast ja raamatupidamise alustest. Õpitakse tundma ka liha- ja piima­toodete valmistamist-säilitamist ning toiduohutuse aspekte.

Magistriastmes õpetatakse toiduainetetööstuse tehnoloogilisi protsesse ja seadmeid, toiduainete konserveerimise ja säilitamise tehnoloogiat, kvaliteediõpetust, seadusandlust, veterinaar­kontrolli ja toiduainetetööstuse tootearendust.

Lihatehnoloogidele õpetatakse ka tapa- ja lihasaaduste tehnoloogiat, lihatööstuse eriseadmeid, piimatehnoloogidele aga piima-, juustu- ja võitootmise tehnoloogiat.

Kuressaare Ametikoolis õpetatakse:

  • Põhihariduse baasil talumajandust (lihtsustatud õppekava) - õppeaeg 140 õppenädalat. Lisaks üldainetele õpitakse aiandust, mesindust ja metsandust, majandamist ja toitlustamist talus, aia- ja põllupidamist, klientidega suhtlemist ja arvepidamist oma tulude ja kulude üle. Õppetöö võimaldab lihtsustatud õppekava alusel saada võimetekohase kutse­keskhariduse.
  • Keskhariduse baasil maaettevõtlust - õppeaeg 80 õppenädalat. Õppekava sisaldab nii ärivaldkonna (ettevõtlus, äriplaan, turundus, äriõigus, tööõigus, raamatupidamine, juhtimine jne) kui ka põllumajanduslikke(erinevad taime- ja loomakasvatusained, aiandus, mesindus jne) aineid.

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis on võimalik põhihariduse baasil saada kutsekesk­haridus ning õppida järgmisi erialasid:

  • põllumajandus - õppeajaga 3 aastat 6 kuud. Praktiline õpe toimub paralleelselt teoreetilise õppetööga kooli juures või erinevates põllumajandusettevõtetes.
  • loodusmajandus - õppeajaga 3 aastat. Eriala pakub võimalusi alternatiivseteks tegevusteks (vähemlevinud ja mittetraditsioonilist tegevusala) maal traditsioonilise põllumajanduse kõrval. Eriala omandamise käigus õpitakse muuhulgas ka mesindusega seotud õppeaineid. Õppekava läbimine annab teoreetilise ja praktilise õppetöö kaudu mitmekülgse ette­valmistuse maaettevõtlusvormidega tegelemiseks.

Põltsamaa Ametikoolis on võimalik põhihariduse baasil saada kutsekeskharidus ja omandada:

  • kodumajanduse eriala 3 aastaga. Saadakse koka, põllumajandustöötaja ja puhastus­teeninduse kvalifikatsioonides sisalduvaid oskusi. Õpitakse lihtsustatud programmide järgi toiduvalmistamist, aiandust, loomakasvatust, õmblemist, käsitööd, lastehoidu, kodukultuuri.
  • põllumajanduse eriala 3,5 aastaga. Saadakse põllumajandustootja ja põllumajandustöötaja tasemetel tegutsemiseks vajaminevaid oskusi. Õpitakse loomakasvatust, maaviljelust, köögi- ja puuviljandust, traktoreid, põllutöömasinaid, metsanduse-, keevituse- ja ehituse aluseid, lukksepatööd.

Põhihariduseta noored saavad 1 aasaga õppida põllumajanduse lühikursusel.

Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolis saab põhihariduse baasil 3,5 aastaga omandada kutse­keskhariduse põllumajanduse erialal. Spetsialiseerutakse kolmel suunal: põllumajanduslik tootmine, põllumajanduse mehhaniseerimine ja põllumajanduslik tootmine hobusekasvatuse suunaga. Saadakse teadmised taime- ja loomakasvatusest, mehhani­seeri­misest, tõuaretusest, ette­võtlusest, raamatupidamisest ja äriplaani koostamisest.

Vana-Antsla Kutsekeskkoolis on võimalik õppida järgmisi erialasid:

  • talumajandus - omandatakse kutsekeskharidus 3,5 aastaga.Õppekavas on taime- ja loomakasvatus, põllumajandusmasinad, traktorid ja autod, liikluseeskirjad ja liiklusohutuse alused, metsanduse ja ehituse alused, metalli-, lukksepa- ja puidutööd, majandusõpe.
  • põllumajandus - omandatakse kutseharidus 3,5 aastaga. Sellele erialale võetakse vastu põhikooli lõpetanuid (sh lihtsustatud õppekava alusel), kellel on raskusi üldainetega, kuid tõsine tahtmine õppida maatööd. Õpilased õpivad taime- ja loomakasvatust ja lisaks toime­tulekuoskusi ja üldarendava sisuga aineid.

TÖÖVÄLJAVAATED

Sõltuvalt haridustasemest ja töökogemusest võivad loomakasvatajad töötada järgmistel ameti­kohtadel:

  • juhi või keskastmejuhina (nt tööjuht, tootmisjuht) põllumajandusettevõttes ja –ühistus
  • eksperdina põllumajandusettevõtteid teenindavates firmades
  • loomakasvatuse konsulendina
  • spetsialisti või peaspetsialistina põllumajandusministeeriumis või kohalikus omavalitsuses
  • konsulendina jõudluskontrolli keskuses, tõuaretusühistutes, aretusorganisatsioonides
  • tippspetsialistidena ja müügiesindajatena loomasöötade tootmise ja vahendamisega tegelevaid ettevõtteis.
  • õppejõuna või teadurina maaülikoolis (pärast doktoriõpet), erialaainete õpetajana kutsekoolis
  • põllutöölisena
  • loomakasvatajana
  • põllumajandusmasina juhina vastava kvalifikatsiooni olemasolul.

Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi „Tööjõuvajaduse prognoosi aastani 2012” põhjal on põllumajanduse, sealhulgas loomakasvatusettevõtete tootmismahud viimastel aastatel kasvanud mõõdukas tempos. Samuti on oodata senini avaldunud tööhõive langustrendi jätkumist, kuid aeglustuvas tempos.

Paranenud investeerimisvõimalused on võimaldanud loomakasvatusvaldkonnas märgatavalt uuendada kasutatavaid masinaid ja seadmeid. Investeeringud efektiivsemasse tootmisesse vähendavad aga ühelt poolt nõudlust töötajate järele, kuid samas kasvab vajadus uusi masinaid käsitleda oskavate inimeste osas.

Töötajate keskmine vanus valdkonnas on küllaltki kõrge, mille tõttu on selle kümnendi lõpuks, järgmise alguseks oodata suure hulga töötajate pensionile suundumist. Siit järeldub vajadus noorte ja koolitatud loomakasvatustöötajate järele, kuid üldiselt võib prognoosida siiski üldist tööjõuvajaduse langustendentsi.

LÄHEDASED AMETID

Lähedasteks ametiteks loomakasvatajatele konsulendid.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Põllumajandustöötaja palka loomakasvatuses arvestatakse reeglina tunnitöö alusel.

Keskmine brutokuupalk põllumajanduse ja jahinduse tegevusalal oli Statistikaameti andmetel 2006. aasta IV kvartalis 7 259 krooni, moodustades vabariigi keskmisest tasemest 71% (10 212 krooni).

Põllumajandustootjale, kes töötab loomakasvatusettevõttes näiteks tööjuhina, makstakse palka reeglina kuutasu alusel. Kvalifitseeritud ja kogemustega töötaja kuupalk on kindlasti üle eesti keskmise, mille võivad lisanduda soodustused ametiauto, -telefoni ja ka korteri näol.

TÄIENDAV INFO

Põllumajandustöötajatele, põllumajandustootjatele ja loomakasvatusspetsialistidele kutset omistav organ on Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliit. Keskliit on põllumajandustootjaid ühendav katusorganisatsioon, mille liikmeteks on maakondlikud organisatsioonid ja erinevate põllu­majan­dusharude üleriigilised ühendused.

Postiaadress: J. Vilmsi 53G, 10147 Tallinn
Tel: 600 8616
Fax: 600 8616
E-post: info@eptk.ee
www.eptk.ee

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ühendab põllumajandustootjaid ja põllu­majandus­saaduste töötlejatele ning põllumajandussektorile teenuseid osutavate ettevõtete piirkondlikke erialaseid ühendusi. Koja eesmärk oma teenuste kaudu toetada Eesti tootjate ja töötlejate vahelist koostööd, põllumajandussaadustega kauplemist nii sise- kui ka välisturul ning esindada oma liikmeskonda erinevates struktuurides nii kodu- kui välismaal. EPKK pakub abi äripartnerite otsinguil, vahendab turu- ja hinnainformatsiooni, korraldab foorumeid ja infopäevi ning organiseerib osalemist nii kodu- kui välismessidel.

Postiaadress: J. Vilmsi 53G, 10147 Tallinn
Tel: 600 9349
Fax: 600 9350
E-post: info@epkk.ee
www.epkk.ee

Eesti Talupidajate Keskliit (ETKL) ühendab Eestis registreeritud talupidajate liitusid, maamajanduslikke huvi-, erialaseltse ja -liitusid ning keskühistuid. ETKL põhieesmärgiks on oma liikmete majanduslike, sotsiaalsete ja erialaste huvide ning õiguste kaitsmine kõigis instantsides; põllumajandussaaduste tootmise, ümbertöötlemise ja turustamise ning metsa­majanduse edendamine; oma liikmetele soodsa majanduskeskkonna loomine; ühistegevuse arendamine; täiendõppe, nõustamisteenuste ja asendusteenuste korraldamine; maaturismi edendamine; koostöö arendamine teiste riikide talupidajatega ja neid ühendavate organisatsioonidega; liikmete tegevuse koordineerimine ja infovahetus.

Postiaadress: Teaduse 1, 75501 Saku, Harjumaa
Tel: 604 1783
Fax: 604 1783
E-post: etkl@online.ee
www.taluliit.ee

Eesti Toiduainete- ja Maatöötajate Keskliidu tegevuse eesmärgiks on ühingu liikmete palgatöö suhtest tekkivate tööalaste ja sotsiaalsete või nendega seotud poliitiliste õiguste ja huvide kaitsmine ja esindamine tööandjate ning riigiorganite ees.

Postiaadress: Raua 32-36, 10152 Tallinn
Tel: 641 0249
E-post: aare.etmk@mail.ee

Eesti Mesinike Liit (EML) on vabariiklik mesinike, esindusseltside ja ühenduste ühing. EML tegevuse peamised eesmärgid on Eesti mesinduse koordineeritud arendamine ja mesindusele ning oma liikmetele-mesinikele võimalikult soodsate mesindusalaste tingimuste loomine; mesinduse kui looduslähedase tegevusala või harrastuse tutvustamine ja populariseerimine ning mesinike esindamine, nende huvide ja õiguste kaitsmine kõigis instantsides.

Postiaadress: J. Vilmsi tn 53 G, 10147 Tallinn
Tel: 637 6493
E-post: eml.office@mesi.ee
http://eml.mesi.ee

Kutseala hõive

LOOMAKASVATAJAD, MESINIKUD
Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)

Põllukultuuride ja aedvilja kasvatajad, sh põllumajandustöötajad
(ISCO 6111)*

984

Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised, sh põllumajandustootjad (ISCO 6130)

2800

Taime- ja loomakasvatuse spetsialistid (ISCO 2213)

572

KOKKU

4356

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Töö­pakkumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Põllukultuuride ja aedvilja kasvatajad, sh põllumajandustöötajad (ISCO 6111)

0

29

55

Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised, sh põllumajandustootjad (ISCO 6130)

0

13

45

Loomakasvatajad (ISCO 6121)

69

395

752

Turule orienteeritud loomapidajad ja sarnaste alade töötajad ISCO 612

20

276

336

Taime- ja loomakasvatuse spetsialistid (ISCO 2213)

2

102

479

2005

Põllukultuuride ja aedvilja kasvatajad, sh põllumajandustöötajad (ISCO 6111)

3

21

45

Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised, sh põllumajandustootjad (ISCO 6130)

0

3

50

Loomakasvatajad (ISCO 6121)

150

393

664

Turule orienteeritud loomapidajad ja sarnaste alade töötajad ISCO 612

39

248

300

Taime- ja loomakasvatuse spetsialistid (ISCO 2213)

8

97

428

2006

Põllukultuuride ja aedvilja kasvatajad, sh põllumajandustöötajad (ISCO 6111)

0

23

35

Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised, sh põllumajandustootjad (ISCO 6130)

2

4

37

Loomakasvatajad (ISCO 6121)

116

262

531

Turule orienteeritud loomapidajad ja sarnaste alade töötajad ISCO 612

39

263

213

Taime- ja loomakasvatuse spetsialistid (ISCO 2213)

2

63

269

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palgatöötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – II kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

11 549

Keskmine brutokuupalk, 2004 – 2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

4 799

5 626

6 808

Keskmine brutokuupalk põllumajanduse ja jahinduse tegevusalal oli Statistikaameti andmetel 2006. aasta IV kvartalis 7 259 krooni, moodustades vabariigi keskmisest tasemest 71% (10 212). Võrreldes 2006. aasta III kvartaliga oli IV kvartali palk põllumajanduses ja jahinduses 118 krooni ehk 1,7% võrra suurem ning võrreldes 2005. aasta IV kvartaliga 1 228 krooni ehk 20,4% võrra enam.

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 29. 06. 2008. 09:01

Time: 0.1248190 s.