et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Laeva juhtkond

Kool.ee-haridusportaal :: Laeva juhtkond Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeLaeva juhtkond,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Laeva juhtkond - kapten, laevajuht, tüürimees, kipper

OLULISED MOMENDID

  • Laeva juhtimine on vastutusrikas, kõrgendatud riskifaktoriga, aga samas väga huvitav amet.
  • Võimaldab arendada silmaringi külastades pidevalt teisi riike ja rahvaid. Amet, kus on väga olulisel kohal hea suhtlemisoskus ja keelte valdamine.
  • Töö loodusstiihia tingimustes merel.
  • Seab kõrgendatud nõuded isiku psühholoogilisele valmisolekule taluda pingeid ja kodust eemalolekut.
  • Laeva juhtkonna nagu ka kõigi teiste laevapere liikmete tööaja korraldus sisaldab teatud erisusi ning on reguleeritud Mereteenistuse seadusega ((RT I 2001, 21, 114), ja Majandus- ja kommuni­katsiooni­ministri määrusega nr. 80 Laeva vahiteenistuse kord (RTL 2003, 7, 57).

TÖÖ ISELOOM

Kaubandusliku meresõidu koodeksi järgi jaguneb laevapere laeva juhtkonnaks ja mees­konnaks. Meeskond omakorda jaguneb tekimeeskonnaks ja masinameeskonnaks ning teisteks laevapere liikmeteks.

Laevajuhid on laevajuhtkonna töötajad, tänu kellele laevad üldse otseselt liiguvad. Nad juhivad ja haldavad kauba-, reisi-, puksiir-, ekskursiooni- ja teisi veelavu, mis sõidavad ookeanides, suures järvedes, jõgedes, kanalites ja teistes vetes. Laeva juhtkonna liikmed juhivad laeva ja teostavad järelvalvet laeva pardal. Ja seda nii sisevetes sõitvatel laevadel kui ka laevadel, mis sõidavad väljaspool kodumaad.

Laeva juhtkond puutub oma igapäeva töös palju kokku erinevate riikide, reisijate ning kaupadega. Lisaks puutub laeva juhtkond kokku väga paljude ametite esindajatega vee­transpordis, alustades sadamatöötajatest ja lõpetades laeva mehaanikutega.

Kaptenid ja laevajuhid juhivad operatsioone laeval. Nende ülesandeks on töö korraldamine laeval, nad juhendavad kogu laeva meeskonda kui ka teisi laevatöötajaid. Nad määravad kursi ja kiiruse laeval, manööverdavad vältimaks ohte, jälgivad pidevalt laeva positsioone kaartide ja navigatsiooni abil. Kapten suunab ning vaatab üle meeskonna liikmed, kes hoiavad laeva õigel kursil. Lisaks määrab kapten laeva asukoha vetes, tagab mootorite töötamise, suhtleb teiste laevadega, haldab laevaliine ning opereerib laevavarustust.

Kaptenid ja laevajuhid veenduvad, et ohutusnõuded laeval oleksid täidetud. Nad vastutavad nad laeva masinate töö ja laeva varustuse eest, jälgivad laeva reostustaset ning haldavad nii laeva paki- kui reisijatevedu. Samuti omavad ülevaadet nii lossimis- kui ka lastimistöödest.

Laeva juhtkonna liikmed võivad oma ametinimetuste poolest olla kapten, laevajuht (siseveelaevajuht), tüürimees (vahitüürimees, vanemtüürimees), kipper. Kapten on laeva ainu­isikuline juht, kes vastutab kõige eest, kapten onlaevaomaniku esindaja laevas. Kaptenit ei vabasta vastutusest ka see kui laevas on loots – lootsil on nõuandev roll. Vanemtüürimees allub kaptenile ja on tekimeeskonna juht, kes juhatab otseselt vahitüürimeeste ja ülejäänud tekimeeskonna (pootsman, madrused jne) tööd. Vahitüürimees allub otseselt vanem­tüüri­mehele, vahitüürimeeste töökohustused määratakse vanemtüürimehe poolt.

Laevajuht on spetsialist, kelle tööülesandeks on laeva juhtimine, laeva vahiteenistuse organiseerimine ja pidamine ning inimelude ja varade säilitamise tagamine laevas riiklike ja rahvus­vaheliste regulatsioonide alusel ning tehniliste ja sotsiaalsete vahenditega.

Vahitüürimees on vastavat tunnistust omav laevajuht, kes omab õigust täita laevas vahi­tüürimehe tööülesandeid. Vanemtüürimees juhib kogu tekimeeskonna tööd, vahitüürimees vastutab kitsalt temale määratud töökohustuste täitmise eest. Vanemtüürimehe diplomi saamiseks tuleb vahitüürimehel sooritada eksam. Isik, kes soovib sooritada antud eksamit, peab omama vahitüürimehe staaži mitte vähem kui 12 kuud. Eestis annab tunnistusi välja ja võtab eksameid vastu Veeteede Amet.

Vanemtüürimees on vastavat tunnistust omav laevajuht, kes omab õigust asendada häda­olu­korras kaptenit. Häireolukordades peab vanemtüürimees olema koheselt valmis võtma kaptenilt üle laeva üldjuhtimise – juhul kui Kapten ei ole võimeline täitma temale pandud kohustusi (näiteks kapteni tervislik seisund ei luba, surma puhul vms) Vahitüürimees peab olema valmis üle võtma vanemtüürimehe kohustused häireolukorras. Vahitüürimehi on erinevates laevades erinev arv ja tavaliselt jaotatakse ka need omakorda 2.tüürimeheks, 3.tüürimeheks ning mõnedes kohtades ka 4.tüürimeheks. Kuid tunnistused on neil kõigil samad, töö­kohustused aga erinevad – ühiseks ülesandeks on ohutu vahiteenistuse pidamine. Olgu see siis käiguvahis, kus tuleb laeva juhtida vastavalt ohutu meresõidu reeglitele või seisuvahis, kus tuleb samuti jälgida, et kõik oleks kontrolli all.

Kipper on väiksema kui 200 kogumahutavusega laeva juhtimise õigust omav laevajuht. Erinevad selle töö tegemiseks vajalikud kutsetunnistused vastavalt laeva suurusele.

Kapten on vastavat tunnistust omav laevajuht, kes omab õigust täita laevas kapteni töö­ülesandeid ja kohustusi. Suurema kui 20 kogumahutavusega laeva, reisilaeva ja kiirreisilaeva juhtimise õigust omav laevajuht. Kapten on laeva ainuisikuline juht, kes vastutab kõige eest, kapten on laevaomaniku esindaja laevas. Kaptenit ei vabasta vastutusest ka see, kui laevas on loots – lootsil on nõuandev roll. Kapteni kohustusi ja õigusi kirjeldab kõige paremini lause “Kapten laevas – Jumal taevas”.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Laeva juhtkonna nagu ka kõigi teiste laevapere liikmete tööaja korraldus sisaldab teatud erisusi ning on reguleeritud Mereteenistuse seadusega ((RT I 2001, 21, 114), ja Majandus- ja kommuni­katsiooni­ministri määrusega nr. 80 Laeva vahiteenistuse kord (RTL 2003, 7, 57).

Laeva juhtkonna tööaeg on üldjuhul 8 kuni 14 tundi ööpäevas sõltuvalt asjaolust, millisel laeval ja liinil töötatakse ning milles on mereteenistuslepingu sõlmimisel tööandjaga kokku lepitud. Vahiteenistuses osalejate tööaeg on üldjuhul 4 kuni 6 tundi järjest, millele järgneb puhkeaeg, kas vastavalt siis 8 või 6 tundi, oleneb, kas töötatud on 4 või 6 tundi järjest.

Laeva juhtkonna liikmed töötavad laevas koos laeva meeskonnaga. Kapteni, vanemtüürimehe, vahitüürimehe vastutustasandid on küll erinevad, kuid erinevates laevades erinevalt tegelevad nad kõik ka reaalselt laeva juhtimisega. Oma töös kasutavad nad väga erinevaid vahendeid ning tehnika arenedes tuleb neid pidevalt juurde. Kõik töövahendid on loodud selleks, et tagada meresõidu ohutus.

Tänapäeva laevad on enamasti varustatud hea konditsioneeriga. Laevadel on hea heli­isolatsioon, mis võimaldab summutada masinatest tingitud müra. Lisaks on laevad varustatud kõikvõimalike mugavustega.

Laevajuhi üheks tähtsaimaks ülesandeks on jälgida ilmastikku, selle muutumist ning teha vastavalt sellele otsuseid, kuidas see mõjutab laeva juhtimist ja ohutust (meeskonna, reisijate, laeva ja keskkonnaohutust). Töö ei toimu ainult siseruumides - ka laeva juhtkonna liikmetel tuleb viibida väljas (erinevates laevades võib see küll mõnevõrra erinev olla). Ka tööruumid võivad erinevates laevades olla äärmiselt erinevad.

Töökeskkond võib kohati olla seotud müraga ja vibratsiooniga, samuti elektro­magnetlainete kõrgendatud olemasoluga. Tormiste ilmadega lisandub sellele merel laeva kõikumine, mille pikemaajalise mõju tõttu tekib üldjuhul merehaigus.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Laeva juhtkonna liikmete ametid eeldavad valmisolekut töötada loodusstiihia meelevallas, rahulikku meelelaadi, vastutustunnet ning meeskonnatöö valmidust.

Laeva juhtkonna liikmed peavad omama algteadmisi majandusest, tundma kutsealaga seotud õigusakte ning teadma töökeskkonna ohutust. Olulisel kohal on suhtlemisoskus, keelte valdamine, arvuti kasutamise oskus ning kutse-eetika tundmine. Lisaks peab õppima tundma põhitõdesid isiklikust ohutusest, esmaabist, enesepäästevõtetest, tuleohutusest ning ühis­kondlikus vastustusest.

Isikuomadustest on olulisemad kontsentreerumisvõime, füüsilise ja vaimse koormuse taluvus, eraldatuse talumine, koostöövõime, õpivalmidus, püsivus ning täpsus.

Siseveelaevajuhi põhioskusteks ja teadmisteks on:

  • laevatatavatel sisevetel liiklemise korra tundmine
  • navigatsioonimärgistuse tundmine
  • teekonna planeerimine ja teostamine
  • vahikorralduse teostamine
  • radari kasutamine
  • hädaolukordades tegutsemine
  • laevaehituse tundmine
  • laevakooseisu juhtimine.

Laevajuhi põhioskusteks ja teadmisteks on:

  • teekonna planeerimine ja teostamine
  • ohutu navigatsioonivahi korraldus
  • radari kasutamine
  • tegutsemine hädaolukordades
  • informatsiooni edastamine ja vastuvõtt visuaalsete signaalide abil
  • laevaehituse tundmine
  • kalapüügi operatsioonide tundmine
  • luure vahendite tundmine
  • laevade lastimis- ja lossimistööde tundmine.

Sisevee laevajuhi kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Sisevee laevajuht II, III

Sisevee laevajuht II kutse taotlemisel on nõutav:

  • vähemalt põhiharidus;
  • piiranguga raadioside operaatori õppekursuse lõpetamine;
  • vähemalt 4-aastane sõidupraktika siseveelaeva tekimeeskonna liikmena kaasa arvatud alla 12 m kogupikkusega laeval sisevee laevajuhi õppekursust lõpetamata, kusjuures merelaeva madruse või vanemmadruse kutsetunnistust omaval isikul peab olema ülalnimetatud neljast aastast vähemalt üks aasta sõidupraktikat siseveelaeval;
  • vanus vähemalt 18 aastat.

Sisevee laevajuht III kutse taotlemisel on nõutav:

  • keskharidus;
  • piiranguga raadioside operaatori õppekursuse lõpetamine;
  • vähemalt üks aasta sõidupraktikat laevjuhina mis tahes liikurlaeval või kutsetööd tegeva laevajuhina alla 12 m kogupikkusega laeval või reisilaeva juhi abina, kiirreisilaeval lisaks vähemalt üks aasta laevajuhi abina;
  • vanus vähemalt 21 aastat.

Laevajuhi kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Laevajuht I, II, III, IV.

Laevajuht I kutse taotlemisel on nõutav:

  • kipri ja piiranguga raadioside operaatori õppekursuse lõpetamine;
  • vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat praktikant-madrusena või madrusena laeval kogu­mahutavusega 50 või enam, millest vähemalt kuus kuud navigatsioonivahis;
  • vanus vähemalt 18 a

Laevajuht II kutse taotlemisel on nõutav:

  • keskharidus;
  • väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni ja raadioside operaatori õppekursuse lõpetamine;
  • vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat praktikant-madrusena või madrusena laeval kogumahutavusega 100 või enam, millest vähemalt kuus kuud navigatsioonivahis või laevajuht I kutsetunnistus ja vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat kiprina laeval kogumahutavusega 100 või enam ja ta on lõpetanud täiendõppekursuse laevajuhi kutsekvalifikatsiooni tõstmiseks;
  • vanus vähemalt 18 a.

Laevajuht III 500 ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe kutse taotlemisel on nõutav:

  • vanus vähemalt 18 a;
  • keskharidus;
  • tõendatav 500 ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe väljaõpe;
  • ettenähtud meresõidupraktika vastavalt diplomeerimise nõuetele.

Laevajuht IV 500 ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe või kapteni kutse taotlemisel on nõutav:

  • kõrgharidus;
  • tõendatav 500 ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe ja kapteni väljaõpe;
  • laevajuht III 500 ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe oskused ja teadmised ning nõutavad dokumendid;
  • laevajuht III kutsekvalifikatsioon;
  • ettenähtud meresõidupraktika vastavalt diplomeerimise nõuetele.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Laeva juhtkonna erialasid saab õppida Eesti Mereakadeemia Merekoolis nii kesk- kui põhikooli baasil. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus.

Erialad põhikooli baasil:

  • Laevajuht (kuni 500 BRT kogumahutavusega laevadel, avamerekalur). Õppeaeg 4 aastat.
  • Kipper-avamerekalur, õppeaeg 4 aastat.

Erialad keskkooli baasil:

  • Laevajuht (kuni 500 BRT kogumahutavusega laevadel, avamerekalur). Õppeaeg on 4 aastat. Lõpetamisel saadakse kutsekeskharidus.
  • Vahitüürimees (üle 500 BRT kogumahutavusega laevadel, avamerekalur). Õppeaeg on 4 aastat.
  • Vahimehaanik (750 kW ja suurema peamasinate koguvõimsusega laevadel). Õppeaeg on 4 aastat.
  • Siseveelaeva laevajuht (EMA Merekooli Tartu osakonnas). Lõpetamisel saab tunnistuse kutsekeskhariduse omandamise kohta, siseveelaevajuhi tunnistuse, vahimadruse tunnistuse, laevamotoristi tunnistuse. Õppeaeg on 4 aastat.

Lisaks saab keskkooli baasil jätkuõppes pärast merekooli lõpetamist õppida vahitüürimeheks (üle 500 BRT kogumahutavusega laevadel, avamerekalur). Õppeaeg on 2,5 aastat, lisaks sõidu­praktika. Lõpetamisel saadakse kutsekeskharidus.

Eesti Mereakadeemias saab rakendusliku kõrghariduse omandada tüürimehe erialal, õppeaeg 4 aastat + 1 aasta merepraktikat. Peale kolmandat kursust on võimalik spetsialiseeruda laeva­remondi inseneri erialale.

Täiendõpet teostavad Mereakadeemia Merekool, Eesti Mereakadeemia Pärnu Merendus­­keskuse ning Revali Merekool. Ettevõttesisene koolitus toimub iga laevafirma protse­duuride kohaselt.

Laeva juhtkonna liikmed läbivad iga viie aasta järel kohustuslikud IMO (Rahvusvaheline Mere­organisatsioon) reeglitega ettenähtud täienduskursused ja sooritavad Veeteede Ameti juures vastava eksami.

Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada laeva juhtkonna liikmena, tuleb üld-hariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata inglise keelele ning matemaatikale.

TÖÖVÄLJAVAATED

Väljavaated töö leidmiseks on head, seda ennekõike tulenevalt merevedude osatähtsuse kasvust Euroopa Liidus ning kaubalaevastiku kiirest kasvust. Rahvusvahelisel tööjõuturul on nõutumad laevaohvitseride ehk laeva juhtkonna tasemele välja õppinud kvalifikatsiooniga spetsialistid.

Suurimad laevafirmad Eestis on AS Tallink Grupp ja AS Eesti Merelaevandus.

Põhilisteks töökohtadeks on laevafirmad, avalik sektor (Veeteede Amet, Piirivalveamet jt.) ja järjest rohkem suvisel navigatsiooniperioodil ka huvilaevandus.

2006. aastal vahendati laevajuhtkonna liikmetele Tööturuameti osakondade kaudu 18 töö­pakkumist. Samas registreeritud tööotsijatest 62 soovis saada tööd laeva tekiohvitserina,laeva tekiohvitserile vajalikku kvalifikatsiooni omas 94 tööotsijat.

LÄHEDASED AMETID

Lähedased ametid on juhtivtöötajad mitmes erinevas tööstusharus - transpordiettevõtted, laevaehitusettevõtted, sadamad jt

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Laeva juhtkonna töötasu ja lisatasud on fikseeritud individuaalses töölepingus ning rahvus­vahelisi reise tegevatel laevadel kindlasti ka kollektiivlepingus. Korralik palgalisa teenitakse tavapäraselt ületunnitööga (on olemas nii fikseeritud igakuine ületunnitöötasu kui ka akord­töötasu ületundide eest) ja lisatasudena lasti kinnitamise ja lahtivõtmise eest.

Palganumbrid võivad erinevates laevades ja erinevates kompaniides väga suurel määral erineda. Samuti võib palk erineda ka ühe kompanii siseselt– ühes laevas võib madrus teenida rohkem kui teises laevas tüürimees jne.

Ametiühingu andmetel on keskmine brutokuupalk 20 000-25 000 krooni Eesti lippu kandvatel laevadel, millele lisandub laevaomaniku poolt riigile makstud sotsiaalmaks. Välisriigi laevadel on kuupalk 4000 USD ehk orienteeruvalt 49 000 krooni, kuid sageli pole sellisel juhul tööandja poolt tasutud sotsiaalmaks. Palgatase on viimastel aastatel kasvanud keskmiselt 10% aastas.

Laeva juhtkonna liikmed on laeval viibides tasuta toitlustatud ja majutatud. Laevapere liikmete perioodilise tervisekontrolli eest maksab üldjuhul tööandja ja see toimub sõltuvalt vanusest kas iga-aastaselt või kord üle kahe aasta. Laevapere liikmed on kindlustatud nii püsivate tööga seotud tervisekahjustuste kui ka elu kaotuse puhuks (tavapäraselt mitte alla 60 tuhande USD).

TÄIENDAV INFO

Vastavad meresõidudiplomid, sertifikaadid ja tunnistused väljastab haridust või koolitust tõendavate dokumentide alusel Veeteede Amet.

Kontakt: Valge 4, 11413, Tallinn
Tel: 6 205 500,
Faks: 6 205 506
E-post: eva@vta.ee
www.vta.ee

Eesti Meremeeste Sõltumatu AÜ tegevusteks on merendussektorit ja töösuhteid puudutava seadusandluse parandamine, rakendussätete ja määruste väljatöötamisel osalemine ning ILO (Rahvusvaheline Tööorganisatsioon) konventsioonide ratifitseerimisprotsessile kaasaaitamine.

Kontakt: Tel. ja faks: 6116 390
info@emsa.ee

Kutseala hõive

LAEVA JUHTKOND
2003. a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Laeva tekiohvitserid ja lootsid (ISCO (3142)

1 137

KOKKU

1 137

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Laeva tekiohvitserid ja lootsid (ISCO 3142)

3

111

216

2005

Laeva tekiohvitserid ja lootsid(ISCO 3142)

31

99

178

2006

Laeva tekiohvitserid ja lootsid (ISCO 3142)

18

62

94

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet

 

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.

Finantsvahenduses ulatus 2005.aastal keskmine brutopalk 16 384 kroonini kuus, tunnipalk oli 82,8 krooni kuus. Keskmine brutokuupalk 2006.a. II kvartalis oli vabariigis 9531 krooni, finantsvahenduses aga 15633 krooni.

2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – IV kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

9 068

10 212

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Veondus, laondus, side

8 409

9 505

11 021

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 29. 06. 2008. 08:20

Time: 0.1876760 s.