et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Lennukipiloot, kopteripiloot

Kool.ee-haridusportaal :: Lennukipiloot, kopteripiloot Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeLennukipiloot, kopteripiloot,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Lennukipiloot, kopteripiloot

OLULISED MOMENDID

  • Piloodid kannavad suurt vastutust reisijate ja veetava kauba eest.
  • Õhusõiduki juhil peab olema väga hea tervis.

TÖÖ ISELOOM

Eesti lennunduse ajaloo alguseks võib lugeda aastat 1909, kui Paunküla postiametniku poeg, hilisem tuntud lennukimootorite konstruktor Theodor Kalep sõitis Eestist Prantsusmaale kuulsat Reimsi lennundusnäitust külastama ning lennundusalaseid teadmisi omandama. Ta ostis endale Saksamaalt Wright-tüüpi lennuki, millest sai esimene lennuk tolleaegsel Tsaari-Venemaal. Aastal 1921 asutati Eesti õhusõidu aktsiaselts Aeronaut.

Piloodid on põhjaliku ettevalmistusega professionaalid, kes piloteerivad kas lennukit või helikopterit ning täidavad lennutegevusega kaasnevaid mitmeid erinevaid ülesandeid. Enamus lennukipiloote transpordivad reisijaid või kaupu (nn äriline lennutransport – reisijate, lasti ja postivedu), samas aga võivad nad täita ka niisuguseid ülesandeid nagu väetiste külvamine õhust, õhusõiduki katsetamine, kustutustööd tulekahjude korral, liikluse jälgimine, vigastatud inimeste päästmine või evakueerimine, merereostuse avastamine (nn lennutööd).

Uus tehnoloogia suudab täita paljud ülesanded. Olenevalt kaalust, varustuse keerukusest, lennukaugusest jne mehitatakse õhusõidukid ühe või kahe piloodiga. Õhusõiduki meeskonda võivad olla lülitatud veel navigaator ja pardainsener. Kaasaegsed ärilises lennutranspordis kasutatavad lennukid lendavad valdavalt kahe piloodiga. Hindamatut abi osutavad lennuki­meeskondadele arvutipõhised pardakontrolli ja navigat-sioonisüsteemid.

Et kindlustada lendamise turvalisus, lennuki seadmete õige kasutamine ja lennu­operatsioonide õige täitmine, on reisilennukis reeglina kaks pilooti: lennuki kapten ja esimene ohvitser.

Mitmeliikmelises lennuki meeskonnas alustavad piloodid töötamist esimese ohvitserina, et saada piisavalt kogemusi kaptenitöö jaoks.

Õhusõiduki kapten on õhusõiduki omaniku või valdaja määratud vajaliku ettevalmistuse ja kogemustega piloot, kes juhib meeskonna tööd ja vastutab lennu ohutu kulgemise eest. Ta vastutab meeskonnaliikmete, reisijate ja pardal oleva lasti ohutuse eest õhusõiduki uste sulgemise momendist alates ning õhusõiduki ohutu käitamise eest, alates õhusõiduki liikuma­panekust startimiseks kuni peatumiseni ja mootorite seiskamiseni pärast lennu lõppu. Kapteni korraldused, mis on seotud lennu ohutu sooritamisega, on kõigile õhusõiduki pardal viibivatele isikutele kohustuslikud. Kaptenil on õigus keelduda meeskonnaliikme, reisija või lasti pardale võtmisest või kõrvaldada see isik või last pardalt enne lendu või pärast maandumist, kui seda nõuab lennuohutus.

Kapten on kohustatud kindlustama enne lendu, et õhusõiduk on lennukõlblik, nõuete-kohaselt varustatud, mehitatud, lastitud ja lend on ette valmistatud, ning sooritama lennu vastavalt kehtestatud eeskirjadele. Ta peab jälgima, et õhusõiduki pardal on ettenähtud dokumendid ning sissekanded nendesse on tehtud vastavalt kehtestatud eeskirjadele. Kui ilmneb mingeid asja­olusid, mis ohustavad õhusõiduki lennukõlblikkust, peab ta neist teatama Lennuametile.

Kaptenil ja meeskonnal ühiseks kohustuseks on hoolitseda õhusõiduki ning selle pardal olevate reisijate, posti ja lasti eest.

Lennuki kapten vastutab lennuki, selle meeskonna, reisijate ja transporditava kauba eest. Esimene ohvitser juhib kapteni korraldusel lennukit, aitab lennu planeerimisel ja lennu­operatsioonide läbiviimisel.

Iga lennu eel viiakse läbi briifing, kus kapten ja esimene ohvitser saavad enda käsutusse andmed lennuki, reisijate ja kauba ning ilmatingimuste kohta. Nende andmete alusel toimub lennu planeerimine – arvutatakse välja lennuks vajalik kütusekogus ja tellitakse lennuki tankimine.

Enne lendu kontrollib meeskond lennuki tehnilist seisukorda. Kapten või esimene ohvitser vaatavad lennuki väljastpoolt üle ning kontrollivad seadmete jne korrasolekut ja täidavad lennu kontrollkaardi. Kontrollkaardil on iga lennuetapi (nt tõus, laskumine, mootori käivitamine) kohta märgitud operatsioonide sooritamise järjekord. Kontrollkaart võetakse ette enne igat lennuetappi ja märgitakse pärast valju häälega ettelugemist iga rida. Suurtes lennukites talletub meeskonna kogu omavaheline jutt pardamagnetofonile.

Lennuki juhtimisel on kummalgi piloodil kasutada oma juhtimis- ja mõõteseadmed. See on vajalik selleks, et vajaduse korral üks piloot saaks teiselt turvaliselt juhtimise üle võtta. Lennu ajal hoolitseb rutiinsete tegevuste eest peamiselt automaatika, mille toimimist piloodid jälgivad. Käsitsi juhitakse lennukit õhkutõusu ja maandumise ajal. Halbade ilmastiku­tingimuste korral kasutatakse automaatjuhtimist.

Lennu ajal tuleb jälgida ümbritsevat lennuliiklust, jälgida seadmete ja arvuti abil oma lendu ning pidada maapealsete teenistustega raadiosidet. Kapten peab olema valmis tegema võimalikke muutusi näiteks ilmastikutingimuste muutumise korral.

Osa lennuki kapteneid võivad peale asjakohase koolituse läbimist viia läbi lennuõpet; kogenumad lennuõpetajad võivad saada lennuametilt volituse pilootide lennuoskuste hindamiseks.

Kopteripiloot täidab erinevat tüüpi ülesandeid nagu näiteks reisijate ja kaubavedu, otsingu- ja päästetööd, maapealse liikluse jälgimine. Kopteripiloot võib töötada lennufirmas, piirivalve või õhuväe struktuurides. Tegeleda tuleb merereostuse avastamisega, Eestis on üheks probleemiks talvel merejääle hättasattunud kalameeste päästmine.

Piirivalve Lennusalga kopteripiloodid teostavad maismaa- ja merepiiri kontroll-lende, vajadusel inimeste päästmist merelt. Tarviduse korral abistatakse politseid, meditsiini­töötajaid, päästetöötajaid.

Helikopteri juhtimiseks tuleb tunda ja kasutada paljusid tehnilisi seadmeid, kuna juhtimine toimub peamiselt käsitsi ehk sooritatakse visuaallende.

Suurtel mitme mootoriga helikopteritel on automaatikat peaaegu sama palju kui lennukites. Helikopteri saab panna automaatika abil lendama ja õhus paigal seisma näiteks laeva kõrval.

Kopteripilootidel tuleb lennata erinevates ilmastikutingimustes. Rasketes ilmastikuoludes ja pimedas lendamine esitab piloodi oskustele eriti kõrgeid nõudmisi.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg

Lennutingimused on igal lennul erinevad ja see muudab töö vaheldusrikkaks, kuigi vahel ka ettearvamatuks. Piloodi töö on suurel määral mõjutatud ilmastikutingimustest. Vastupidiselt levinud arvamusele, nagu häiriks lennukiliiklust kõige enam udu, on suuremaid probleeme tugeva tuule, vihma ja lumega. Vaimne koormus on piloodi töös väga suur, füüsiliselt koormust aga vähe. Pingutust nõuab keskendumine, sest raadiosidel on alati mingi ragin või sahin fooniks ja dispetšeri informatsiooni tuleb kogu aeg jälgida.

Lendurite tööaja reguleerimisel järgitakse töö- ja puhkeaja seaduse nõudeid. Lennufirmad võivad kehtestada piirangud lendurite lennuajale, järgides töö- ja puhkeaja seaduse piiranguid üldisele tööajale ja nõuet, et aastane lennutundide arv ei ületaks 900 tundi. Lennuaega arvestatakse õhusõiduki lennu sooritamise eesmärgil seisupaigastliikuma hakkamisest kuni peatumiseni seisupaigas peale lendu.

Pilootide tööaeg on rangelt normeeritud, töö kellaaeg sõltub aga töögraafikust. Töögraafikutes on märgitud järgneva kahe nädala lennud ja kinnitatud lennumeeskonnad. Maksimaalne järjestikune tööaeg võib olla 12 tundi, kuid seda on lubatud pikendada lennu lõpetamiseni. Ühe vahetuse jooksul võib olla 6 tõusu või maandumist ja 8-10 tundi puhast lennuaega. Lennuohutuse huvides peab kahe vahetuse vahel olema 2 puhkepäeva. Kui lendur on reservis ehk valves, tähendab see seda, et ta peab väljakutse korral olema tunni aja jooksul valmis startima.

Pikematel lendudel tuleb pilootidel ööbida kodunt eemal. Pikkade reiside puhul on ajavahega kohanemine täiendavaks väsimuse allikaks.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Lisaks lendamisoskusele tuleb lenduril tänapäeval osata veel palju muud, et lennuki kokpitis edukalt hakkama saada. Piloot peab olema nii navigaator, raadiooperaator, insener, info­tehnoloogia tundja ja ka psühholoog.

Orienteerutakse lennuki pardal asuvate instrumentide ja navigatsioonivahendite ning maa peal paiknevate navigatsioonivahendite abil.

Piloot peab terve lennu vältel raadio teel sidet maapealsetetes lennujuhtimiskeskustes töötavate lennujuhtidega. Selleks tuleb tunda ja kasutada kokkulepitud sõnavara ja mõisteid.

Suhtlemisel lennujuhtimiskeskusega kasutatakse inglise keelt, seetõttu peab pilootide inglise keel olema heal tasemel, kõne selge ja korrektne, et vältida valestimõistmist. Pardaarvutite käsitsemine eeldab piloodilt arvestatavat infotehnoloogilist võimekust.

Lenduri- või kopteripiloodina töötamine nõuab väga head tervist, seetõttu peavad liinipiloot, ametpiloot, navigaator, pardainsener ja instrumentaallennu pädevusega erapiloot läbima perioodilise tervisekontrolli 40 aasta vanuseni üks kord aastas ja alates vanusest 40 aastat üks kord kuue kuu jooksul.

Nõuded lennumeeskonna liikmete tervisele on sätestatud JAR – FCL 3 dokumendis. Nimetatud dokumendi nõuded on lennundusseaduse paragrahv 7 Eestis kohaldatud.

Tervisenõuete kohta vt. lähemalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrus nr 325 Õhusõiduki meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide ja -informaatorite ning nimetatud erialadel õppivate ja õppima asuvate isikute tervisenõuded, tervisekontrolli ning tervisetõendite väljaandmise, pikendamise, uuendamise ja kehtetuks tunnistamise kord.

Kõrgeid nõudmisi esitatakse eriala õppima asujate ja piloodi ameti omandanute nägemisele ja kuulmisele. Korrigeeritud või korrigeerimata nägemisteravus kummaski silmas ei tohi olla alla 6/9 (0,7) ning korrigeeritult binokulaarselt mitte alla 6/6 (1,0); eelneval tervisekontrollil ei tohi refraktsiooni häire olla suurem kui +/- 3 dioptriat; perioodilisel tervisekontrollil +5/-8 dioptriat. Vaateväli ja värvusnägemine peavad olema normaalsed.

Hea kopteripiloot peab suutma võtta kiirelt vastu otsuseid ja omama head analüüsivõimet. Piloteerimisel tuleb sooritada mitut toimingut üheaegselt. Võimalikke ohuolukordasid tuleb juba ette näha, sest vigade parandamiseks on aega vähe.

Kopteripiloodi vastutusrikas töö eeldab head füüsilist ja vaimset seisundit, pingetaluvust, loogilist mõtlemist, suutlikkust iseseisvalt otsuseid vastu võtta.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Eesti Vabariigi lennunduskoolituse alguseks loetakse 1.septembrit 1919.a., kui Tallinnas moodustati lennuväerügemendi koosseisus õppejaoskond, mis sisuliselt tähendas Eesti esimese lennukooli avamist.

Kutseliseks piloodiks saab õppida serifitseeritud lennukoolitusorganisatsioonides. Eestis omavad sellist koolitussertifikaati Tartu Lennukolledži lennukoolitusorganisatsioon (FTO Flight Training Organisation) ja AS Pakker Avio Lennukool (FTO).

Kutselise piloodi kutset on võimalik omandadaka koos rakendusliku kõrgharidusega. Selleks tuleb asuda õppima Tartu Lennukolledžis õhusõiduki juhtimise eriala. Spetsialiseeruda saab lennuki ametpiloodi või kopteri ametpiloodi erialale. Õppeaeg on 4 aastat, viimasel kahel aastal toimub teooriaõpe koos lennupraktikaga. Erialale õppimaasumiseks on vajalik kesk­hariduse või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni olemasolu. Arvestatakse võõrkeele ja matemaatika (või füüsika) riigieksamite tulemusi. Sisseastujal tuleb läbida psühholoogilise ja tervisliku sobivuse testid. Üliõpilaseks saamise üheks eelduseks on kriminaalkaristuse puudumine.

Erialal õppijad läbivad lennunduse üldõppe programmi 22,5 ainepunkti ulatuses, kuhu kuuluvad sellised õppeained nagulennundusõigus, lennunduspsühholoogia alused, õhusõiduki ehitusmehaanika ja lennuohutuse alused, samuti õpitakse lisaks inglise keelele teise võõr­keelena prantsuse, soome või vene keelt. Omandatakse navigatsiooni ja lennuinfo ning inseneri­­eetika ja kommunikatsiooniga seotud teadmisi.

Erialaõppes käsitletakse selliseid õppeaineid nagu navigatsioon, aerodünaamika ja meteoroloogia, lennundusraadioside, käitamisprotseduurid, õhusõiduki üldehitus, lennundus­õigusaktid.

Piloodikoolituses on suur osa praktilisel väljaõppel, kus omandatakse oskused tööks erinevat tüüpi õhusõidukitel. Lennupraktika toimub paralleelselt teoreetilise väljaõppega. Lennu­praktika esimeses osas omandatakse põhilised piloteerimisvõtted, teises etapis on põhirõhk päevastel ja öistel instrumentaal- ja marsruutlendudel. Õpitakse orienteeruma ja maanduma piiratud nähtavuse tingimustes, samuti sooritatakse õppelende teistesse riikidesse (Soome, Rootsi jne). Lennupraktika kolmandas etapis on põhirõhk instrumentaallendudel rasketes ilmastikuoludes. Väljaõppe lõpuks peab ametipiloodi loa taotleja omama vähemalt 180 tundi lennupraktikat.

Pärast edukalt sooritatud eksameid ja kontroll-lende antakse õppurile ametpiloodi lennundus­luba. Ametpiloodi kvalifikatsioon annab õiguse käitada ühe piloodiga ühe- või mitme­mootorilisi lennukeid tasulises lennutranspordis.

Kopteri ametpiloodi koolitus toimub analoogselt lennukipiloodi omaga. Paralleelselt teooria­õppega toimub ka lennupraktika.

Lennukoolitus on kallis: ühe ametlenduri koolitus TLK-s läheb maksma orienteeruvalt 1,5 milj krooni.

Üldhariduskoolis õpetatavatest õppeainetest on olulisimad füüsika, matemaatika, võõrkeeled.

Erapiloodikoolitust võivad lisaks Tartu Lennukolledžile ja AS Pakker Avio läbi viia ka nn registreeritud koolitajad (registrated facilities). Erapiloodikoolitust teostavad Eestis Esimene Aeronautikaklubi (lennuki erapiloodikoolitus ja purilennuki piloodikoolitus), AS Tackmer Air (lennuki erapiloodikoolitus, ülikerglennuki piloodikoolitus), Tallinna Huvikeskus Kullo (purilennuki piloodikoolitus), MTÜ Hobby Air (ülikerglennuki piloodikoolitus), Ridali Lennuklubi (purilenniku piloodikoolitus).

Kutseliste pilootide (ametlendurid ja liinilendurid) täiendkoolituse peab tagama lennufirma, kus nad töötavad. Seda koolitust on lennufirma kohustatud korraldama oma tegevussertifikaadi säilitamiseks roteeruvalt 3-aastase perioodiga.

Uue õhusõiduki tüübipädevuse (seda võib lugeda kutsekoolituseks) koolitusi viivad läbi sertifitseeritud koolitusorganisatsioonid Estonian Air - Boeing 737-500 tüübikoolitus; Pakker Avio – An-28, L410 ja L29/39 tüübikoolitus).

TÖÖVÄLJAVAATED

Lennuki ja kopteri juhtimise eriala lõpetanud leiavad tööd lennufirmades, Eesti Õhuväes, Piirivalve Lennusalgas ja lennuki omanike juures.

Eesti Lennuameti andmetel oli 2006.a. lõpul 265 pilooti. Neist 149 oli ametpiloote ja liini­piloote, st lennufirmades töötavaid lennuki- või kopteripiloote.

Mitme piloodiga lennuki kapteniks võib olla vaid liinilendur (kui õhusõiduk on lendamiseks vaid ühe piloodiga, siis see piloot ongi lennuki kapteniks).Liinilenduriks saamiseks peab piloot olema lennanud vähemalt 1500 tundi ja sellest omakorda vähemalt 500 tundi mitme piloodiga lennukil. Lisaks veel vähemalt 250 t õhusõiduki kaptenina või teise piloodina kapteni ülesannetes, olema sooritanud 200t marsruutlendu, 75 t instrumentaallendu ja 10 t öösel. Lisaks peab olema läbitud lennufirma kaptenikoolitus. Seega, kellest saab kapten, sõltub lennufirmast ja piloodi võimekusest.

Eestis tegutsevad lennundusettevõtted on järgmised:

Riigisektor: Tallinna Lennujaam, sh Tartu, Pärnu, Kuressaare, Kärdla lennujaam; Piirivalve Lennusalk, Eesti Õhuvägi, Tartu Lennukolledž. Lennuliiklusteeninduse AS tegeleb lennu­juhtimisega, Lennuamet koordineerib lennundusalast tegevust ja väljastab lennulube, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakond koordineerib vastava valdkonna tegevust.

Erasektoris tegutsevad lennufirmad on: AS Estonian Air, AS Avies, AS Airest, AS Pakker Avio, AS Aero Airlines.

Eestis tegutseb ka mitmeid lennuklubisid: Eesti Esimene Aeronautikaklubi, Lennuklubi Bekas, Ridali, Nurmsi, Viljandi, Saare lennuklubi, Tallinna Aeroklubi, lennuklubi Ungru, Lennuklubi Tackmer Air, Narva Lennukeskus, MTÜ Hobby Air.

Eesti rahvuslik lennukompanii on AS Estonian Air, mis pakub Tallinnast otselende 18 Euroopa sihtkohta. Estonian Airi omanikud on Eesti riik, SAS Group ja investeerimispank Cresco.

AS Avies teostab liinilende Tallinnast Kuressaarde ja Kärdlasse, äri- ja VIP-lende, samuti kauba- ja tellimuslende.

Aero Airlines teostab lende Tallinna ja Helsinki vahel.

Üheks tööandjaks õhusõidukute juhtidele on ka Piirivalve Lennusalk, kelle personalivajadus aastaks 2013 on lennukimeeskondades 15 ja kopterimeeskondades 32 inimest. Eesti Õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse.

LÄHEDASED AMETID

Kuigi lennujuhid ja lennujaama operatsioonide spetsialistid ei tööta lennuki kokpitis, on neil samuti väga oluline osa selles, et lennud oleksid turvalised ja kulgeksid plaanipäraselt. Nad osalevad paljude otsuste vastuvõtmises koos pilootidega.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Pilootide töötasu jääb olenevalt lennuki tüübist ja lennutegevuse iseloomust piiridesse 20000-60000 krooni. Esimese ohvitseri töötasu moodustab 65-75% kapteni töötasust.

Lendurite tänased palganumbrid ei erine oluliselt vastavatest numbritest rahvusvahelisel tasandil. Lendurite palgad on reeglina paika pandud rahvusahelisel tasandil ning seega oluliselt kõrgemad kui Eesti keskmine.

Kui lennukipiloot on saanud 60-aastaseks, tohib ta piloodina tegutseda ärilises lennutegevuses ainult juhul, kui ta on ainus 60-64-aastane piloot meeskonnas. Pärast 65-aastaseks saamist ei tohi ärilises lennutegevuses piloodina tegutseda, küll aga võib lennata eralennukil.

TÄIENDAV INFO

Lennuamet
Kontakt: Rävala pst 8, Tallinn 10143
Tel: 610 3500
Faks: 610 3501
E-post: ecaa@ecaa.ee
www.ecaa.ee

Eesti Era- ja Harrastuspilootide Liit
Kontakt: Väike-Sõjamäe 9, Tallinn 11415
Tel: 508 9745
Faks: 606 2005
E-post: hendrik@pilots.ee
www.pilots.ee

Eesti Lennuspordi Föderatsioon
Kontakt: Mustamäe tee 59, Tallinn 10621
Tel: 650 3561, 606 6098
E-post: urmas@kullo.ee; mart.rammo@kiosk.ee
www.lennusport.org

Kutseala hõive

LENNUKI- JA KOPTERIPILOODID
Seisuga 2005 (Statistikaameti andmed)

Õhusõiduki piloodid ja teised meeskonnaliikmed

120

KOKKU

120

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Töö­pakkumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Õhusõiduki meeskonna liikmed
(ISCO 3143)**

0

3

0

2005

Õhusõiduki meeskonna liikmed(ISCO 3143)

3

4

3

2006

Õhusõiduki meeskonna liikmed(ISCO 3143)

2

1

2

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

** ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations) järgi

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal õhusõidukipilootide ja teiste meeskonnaliikmete keskmine tunnitasu 155,79 kroonis/tunnis.

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10 126

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – II kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 407

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

11 549

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 29. 06. 2008. 08:09

Time: 0.1383648 s.