et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Kraana- ja tõstukijuht

Kool.ee-haridusportaal :: Kraana- ja tõstukijuht Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKraana- ja tõstukijuht,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Kraana- ja tõstukijuht

OLULISED MOMENDID

  • Kraana- ja tõstukijuhtide tööks on masinate abil kergendada füüsiliselt keerulist või rasket tööd.
  • Kraana- ja tõstukite juhtimine nõuab head koordinatsiooni, kuulmis- ja nägemismeelt.
  • Kraanad ja tõstukid on juhitavad kaasaegse elektroonika ja automaatikaga.

TÖÖ ISELOOM

Masinad abistavad inimesi pea igas valdkonnas – ehitustel, transpordis, kaubanduses, põllu­majanduses ja mujal. Kraana- ja tõstukijuhtide tööks on juhtida masinaid ja tõstukeid, mis kergendavad füüsiliselt raskete tööde tegemist. Kaasaegsed masinad on hästi disainitud, varustatud kaasaegse tehnikaga ja nende juhtimine ei tekita enam kutsehaigusi (vanasti oli probleemiks kabiini suur vibratsioonitase).

Tõstukijuhtide tööks on juhtida ja kontrollida tõstukeid, mida kasutatakse kaubaaluste, konteinerite ja muude raskete kaupade transpordil ja laadimisel kaubajaamades, sadamates, ladudes, tehastes ja teistes kohtades.Lisaks masinate juhtimisele on tõstukijuhi ülesandeks kaupade peale- ja mahalaadimine,saabuvate abimaterjalide mahalaadimine ja ladustamine,valmistoodangu transport, kaupade siirdamine ning lao korrashoid. Näiteks kauplustes tõstavad tõstukijuhid oma tõstukitega pakendid kaubaautodest välja, sõidutavad lattu ja asetavad nad ettenähtud kohtadele. Ehkki tõstukid on väga hea manööverdamis­võimega, võib ette tulla ka käsitsitööd – pakkide nihutamist, mis mõningatel juhtudel on füüsiliselt küllalt raske. Laos töötavate tõstukijuhtide ametinimetuseks võib olla ka tõstukijuht-komplekteerija, tõstukijuht-laotööline jms.

Kraanajuhid juhivad ja kontrollivad kraanasid ja teisi tõsteseadmeid. Ehitustöödel ja teistel ajutistel objektidel tuleb kraanaga kõigepealt kohale sõita ja seda paigaldama hakata. Kraana paikapanek on lausa täppistöö – kraana peab õieti loodis olema ja paigaldamisel arvestatakse nii tööülesande, ilmastiku kui ka maapinnasega. Pehme pinnase puhul valatakse töölistega koos teeservadesse platvormid, mille abil saab kraanat toestada.

Kraanajuhi töö eeldab head füüsilist vormi, sest ta peab ronima kõrgel asetsevasse kabiini. Alles siis saab ta alustada kraanatöödega, milleks on tavaliselt raskete esemete (ehitusdetailid, konstruktsioonid, puit, vms) tõstmine ja õigesse kohta paigaldamine. Näiteks metsavedudel tõstavad kraanajuhid palke koormaauto peale, ehitustöödel tõstetakse ehitusplokke, seadmeid ja konstruktsioone ehitisele, raudteeehitusel raudteeliipreid.Kraanajuht jälgib ka masina töökindlust ja korrasolekut, kuid õigel käitlemisel on kraanatöö küllalt ohutu ja kõik seadmed on dubleeritud nagu lennukilgi.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond - vahendid/materjalid – tööaeg

Kraana- ja tõstukijuhid töötavad väga mitmesugustes kohtades ja erinevatel masinatel. Kuna sõidukid on küllalt erinevad, peab iga kraana või tõstuki juhtimiseks olema selle sõiduriista juhtimisluba.

Tõstukijuhid kasutavad käärtõstukeid, tõstekahvliga, kopaga, palgi-, rulli- või konteineri­haaratsiga laadureid, kärusid, jne. Mõni tõstuk võib olla küllalt suur, näiteks saematerjalide ladustamine toimub 3,5 tonniste diiseltõstukitega. Sisetöödel – kauplustes, tehastes, ladudes, siseehitustöödel ja mujal – kasutatakse teleskooptõstukeid ja hüdrotõstukeid. Tõstukite valik on suur – näiteks on Mitsubishi firmal pakkuda 10 erinevat mudelit lükandmast tõstukit.

Ka kraanajuhid töötavad erinevatel masinatel – nii suurematel kui väiksematel. Üks suurimaid on 200-tonnise tõstevõimega ITAL-kraana, mis kaalub 66 tonni. Kasutusel on sild-, pukk- ja tornkraanad.

Välitöödel tuleb arvestada ilmastikuoludega – suure tormiga on kraanatöid võimatu teostada. Kraanal on tipus ilmajaam. Kui tuule kiirus on üle kaheksa meetrit sekundis, siis kraanatöid enam ei tehta.

Kraana- ja tõstukijuhid kannavad tööriietust, kaitsekiivrit ja müra kaitseks kõrvaklappe. Koostöö koordineerimiseks kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks sidevahendeid – tööde juhtimine käib raadiosaatja või telefoni teel.

Tööaeg sõltub töökohast. Mõnes töö­kohas on tööaeg kella 8-17-ni, kuid palju on ka vahetustega tööd, nt kaubavedu varastel hommikutundidel, kaubasadamates kestab töö ööpäevaringselt. Puhkus kestab 28 tööpäeva.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Kraana- ja tõstukijuhtide töö nõuab teadmisi masinaehitusest, elektro­tehnikast, töödeldava maa­vara, pinnase ja muu materjali üldomadustest. Samuti peavad nad tundma kutsetegevust reguleerivaid õigusakte, liikluseeskirju, tööõigust, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning ergonoomikat. Kuna töös võib esineda ohtlikke olukordi, tuleb osata anda esmaabi.

Kraana- ja tõstukijuhid peavad tundma juhitava masina ehitust, otstarvet, tööpõhimõtteid, masinaehitusjooniseid ning järgima juhitava masina kasutusjuhendit. Samuti peavad nad teadma töödeldava materjali ohutu töötlemise võtteid.Vajalik on troppimisoskus, kasutatavate töö- ja mõõte­riistade ohutu kasutamisoskus.

Erioskused on seotud juhitava masina tüübiga, töökohaga ja töö spetsiifikaga – näiteks kuidas töötada tõstekahvliga, -kopaga, palgi-, rulli- või konteinerihaaratsiga, milline on laadurite, virnastajate, kärude ehitus, kasutamine ja hooldamine, laadimistööde teostamise kord.

Kraana- ja tõstukijuhtide töö eeldab loogilist mõtlemist, head visuaalset mälu, koordinatsiooni­võimet ja kõrgusetaluvust. Kuna tegemist on meeskonnatööga, on vajalik vastutusvõime ja kootöö­valmidus. täpsus ja korrektsus. Vajalik on ka füüsiline vastupidavus.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Kraana- ja tõstukijuhtide paaripäevaseid välja- ja täiendusõppekursusi korraldavad nii eesti kui vene keeles Narva Kutseõppekeskus, Ehitajate Koolituskeskus OÜ, Paide Kutsekeskkool, Sillamäe Kutsekool,täiskasvanute koolitusasutus OÜ Õpimaja, E–Katedraal Koolituskeskus OÜ. Kursustele võetakse ka põhihariduse baasil.

TÖÖVÄLJAVAATED

Kraana- ja tõstukijuhid töötavad kõikides suuremates ja väiksemates ettevõtetes, kus teostatakse tõstetõid – kauplustes, ladudes, sadamates, raudteel, ehitustel. Suuremates ehitus­firmades ja kaubatransiitkeskustes on oma tõstukmasinapark koos väljaõppinud juhtidega.

Mõned kraana- ja tõstukijuhid töötavad ka üksikettevõtjana ja tulevad objektile vastavalt tellimusele. Näiteks kui eraisikul on suvila või maja juures vaja teostada kraanaga ühekordne töö, tellib ta kraana­juhi, kellele maksab tunnitasu ja töö saab tehtud.

Kuni ehitus, veondus ja kaubandus kasutab masinate abi, on kraana- ja tõstukijuhidele ka töö kindlustatud.

LÄHEDASED AMETID

Kraana- ja tõstukijuhtidele on lähedased liikurmasinate juhi, veoautojuhi, ekskavaatori ja buldooserijuhi ametid.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Kraana- ja tõstukijuhtide töötasu sõltub töökohast, jäädes tavaliselt 10000-20000 krooni vahele. Palju töökohad pakuvad kraana- jatõstukijuhtidele tasuta transporti tööle ja tagasi, sooja lõunat, väljaõppevõimalusi ja muidugi tööriietust.

Kutseala hõive

KRAANA- JATÕSTUKIJUHID
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid (ISCO 8333)

2278

Autotõstukijuhid (ISCO 8334)

406

KOKKU

2684

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations) järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Autotõstukijuhid ISCO 8334

22

64

83

Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid ISCO 8333

151

677

927

2005

Autotõstukijuhid ISCO 8334

23

58

60

Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid ISCO 8333

287

646

786

2006

Autotõstukijuhid ISCO 8334

24

43

44

Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid ISCO 8333

212

414

528

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Veondus, laondus ja side

8048

8859

10126

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – II kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

11 549

* Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 29. 06. 2008. 08:02

Time: 0.0654950 s.