Kraana- ja tõstukijuht
Kool.ee-haridusportaal :: Kraana- ja tõstukijuht Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKraana- ja tõstukijuht,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Kraana- ja tõstukijuht
OLULISED MOMENDID
-
Kraana- ja tõstukijuhtide tööks on masinate abil kergendada füüsiliselt keerulist või rasket tööd.
-
Kraana- ja tõstukite juhtimine nõuab head koordinatsiooni, kuulmis- ja nägemismeelt.
-
Kraanad ja tõstukid on juhitavad kaasaegse elektroonika ja automaatikaga.
Masinad abistavad inimesi pea igas valdkonnas – ehitustel, transpordis, kaubanduses, põllumajanduses ja mujal. Kraana- ja tõstukijuhtide tööks on juhtida masinaid ja tõstukeid, mis kergendavad füüsiliselt raskete tööde tegemist. Kaasaegsed masinad on hästi disainitud, varustatud kaasaegse tehnikaga ja nende juhtimine ei tekita enam kutsehaigusi (vanasti oli probleemiks kabiini suur vibratsioonitase).
Tõstukijuhtide tööks on juhtida ja kontrollida tõstukeid, mida kasutatakse kaubaaluste, konteinerite ja muude raskete kaupade transpordil ja laadimisel kaubajaamades, sadamates, ladudes, tehastes ja teistes kohtades.Lisaks masinate juhtimisele on tõstukijuhi ülesandeks kaupade peale- ja mahalaadimine,saabuvate abimaterjalide mahalaadimine ja ladustamine,valmistoodangu transport, kaupade siirdamine ning lao korrashoid. Näiteks kauplustes tõstavad tõstukijuhid oma tõstukitega pakendid kaubaautodest välja, sõidutavad lattu ja asetavad nad ettenähtud kohtadele. Ehkki tõstukid on väga hea manööverdamisvõimega, võib ette tulla ka käsitsitööd – pakkide nihutamist, mis mõningatel juhtudel on füüsiliselt küllalt raske. Laos töötavate tõstukijuhtide ametinimetuseks võib olla ka tõstukijuht-komplekteerija, tõstukijuht-laotööline jms.
Kraanajuhid juhivad ja kontrollivad kraanasid ja teisi tõsteseadmeid. Ehitustöödel ja teistel ajutistel objektidel tuleb kraanaga kõigepealt kohale sõita ja seda paigaldama hakata. Kraana paikapanek on lausa täppistöö – kraana peab õieti loodis olema ja paigaldamisel arvestatakse nii tööülesande, ilmastiku kui ka maapinnasega. Pehme pinnase puhul valatakse töölistega koos teeservadesse platvormid, mille abil saab kraanat toestada.
Kraanajuhi töö eeldab head füüsilist vormi, sest ta peab ronima kõrgel asetsevasse kabiini. Alles siis saab ta alustada kraanatöödega, milleks on tavaliselt raskete esemete (ehitusdetailid, konstruktsioonid, puit, vms) tõstmine ja õigesse kohta paigaldamine. Näiteks metsavedudel tõstavad kraanajuhid palke koormaauto peale, ehitustöödel tõstetakse ehitusplokke, seadmeid ja konstruktsioone ehitisele, raudteeehitusel raudteeliipreid.Kraanajuht jälgib ka masina töökindlust ja korrasolekut, kuid õigel käitlemisel on kraanatöö küllalt ohutu ja kõik seadmed on dubleeritud nagu lennukilgi.
keskkond - vahendid/materjalid – tööaeg
Kraana- ja tõstukijuhid töötavad väga mitmesugustes kohtades ja erinevatel masinatel. Kuna sõidukid on küllalt erinevad, peab iga kraana või tõstuki juhtimiseks olema selle sõiduriista juhtimisluba.
Tõstukijuhid kasutavad käärtõstukeid, tõstekahvliga, kopaga, palgi-, rulli- või konteinerihaaratsiga laadureid, kärusid, jne. Mõni tõstuk võib olla küllalt suur, näiteks saematerjalide ladustamine toimub 3,5 tonniste diiseltõstukitega. Sisetöödel – kauplustes, tehastes, ladudes, siseehitustöödel ja mujal – kasutatakse teleskooptõstukeid ja hüdrotõstukeid. Tõstukite valik on suur – näiteks on Mitsubishi firmal pakkuda 10 erinevat mudelit lükandmast tõstukit.
Ka kraanajuhid töötavad erinevatel masinatel – nii suurematel kui väiksematel. Üks suurimaid on 200-tonnise tõstevõimega ITAL-kraana, mis kaalub 66 tonni. Kasutusel on sild-, pukk- ja tornkraanad.
Välitöödel tuleb arvestada ilmastikuoludega – suure tormiga on kraanatöid võimatu teostada. Kraanal on tipus ilmajaam. Kui tuule kiirus on üle kaheksa meetrit sekundis, siis kraanatöid enam ei tehta.
Kraana- ja tõstukijuhid kannavad tööriietust, kaitsekiivrit ja müra kaitseks kõrvaklappe. Koostöö koordineerimiseks kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks sidevahendeid – tööde juhtimine käib raadiosaatja või telefoni teel.
Tööaeg sõltub töökohast. Mõnes töökohas on tööaeg kella 8-17-ni, kuid palju on ka vahetustega tööd, nt kaubavedu varastel hommikutundidel, kaubasadamates kestab töö ööpäevaringselt. Puhkus kestab 28 tööpäeva.
Kraana- ja tõstukijuhtide töö nõuab teadmisi masinaehitusest, elektrotehnikast, töödeldava maavara, pinnase ja muu materjali üldomadustest. Samuti peavad nad tundma kutsetegevust reguleerivaid õigusakte, liikluseeskirju, tööõigust, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning ergonoomikat. Kuna töös võib esineda ohtlikke olukordi, tuleb osata anda esmaabi.
Kraana- ja tõstukijuhid peavad tundma juhitava masina ehitust, otstarvet, tööpõhimõtteid, masinaehitusjooniseid ning järgima juhitava masina kasutusjuhendit. Samuti peavad nad teadma töödeldava materjali ohutu töötlemise võtteid.Vajalik on troppimisoskus, kasutatavate töö- ja mõõteriistade ohutu kasutamisoskus.
Erioskused on seotud juhitava masina tüübiga, töökohaga ja töö spetsiifikaga – näiteks kuidas töötada tõstekahvliga, -kopaga, palgi-, rulli- või konteinerihaaratsiga, milline on laadurite, virnastajate, kärude ehitus, kasutamine ja hooldamine, laadimistööde teostamise kord.
Kraana- ja tõstukijuhtide töö eeldab loogilist mõtlemist, head visuaalset mälu, koordinatsioonivõimet ja kõrgusetaluvust. Kuna tegemist on meeskonnatööga, on vajalik vastutusvõime ja kootöövalmidus. täpsus ja korrektsus. Vajalik on ka füüsiline vastupidavus.
Kraana- ja tõstukijuhtide paaripäevaseid välja- ja täiendusõppekursusi korraldavad nii eesti kui vene keeles Narva Kutseõppekeskus, Ehitajate Koolituskeskus OÜ, Paide Kutsekeskkool, Sillamäe Kutsekool,täiskasvanute koolitusasutus OÜ Õpimaja, E–Katedraal Koolituskeskus OÜ. Kursustele võetakse ka põhihariduse baasil.
Kraana- ja tõstukijuhid töötavad kõikides suuremates ja väiksemates ettevõtetes, kus teostatakse tõstetõid – kauplustes, ladudes, sadamates, raudteel, ehitustel. Suuremates ehitusfirmades ja kaubatransiitkeskustes on oma tõstukmasinapark koos väljaõppinud juhtidega.
Mõned kraana- ja tõstukijuhid töötavad ka üksikettevõtjana ja tulevad objektile vastavalt tellimusele. Näiteks kui eraisikul on suvila või maja juures vaja teostada kraanaga ühekordne töö, tellib ta kraanajuhi, kellele maksab tunnitasu ja töö saab tehtud.
Kuni ehitus, veondus ja kaubandus kasutab masinate abi, on kraana- ja tõstukijuhidele ka töö kindlustatud.
Kraana- ja tõstukijuhtidele on lähedased liikurmasinate juhi, veoautojuhi, ekskavaatori ja buldooserijuhi ametid.
PALK JA MUUD SOODUSTUSED
Kraana- ja tõstukijuhtide töötasu sõltub töökohast, jäädes tavaliselt 10000-20000 krooni vahele. Palju töökohad pakuvad kraana- jatõstukijuhtidele tasuta transporti tööle ja tagasi, sooja lõunat, väljaõppevõimalusi ja muidugi tööriietust.
Kutseala hõive
KRAANA- JATÕSTUKIJUHID
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)
Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid (ISCO 8333) |
2278 |
Autotõstukijuhid (ISCO 8334) |
406 |
KOKKU |
2684 |
* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations) järgi
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Autotõstukijuhid ISCO 8334 |
22 |
64 |
83 |
Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid ISCO 8333 |
151 |
677 |
927 | |
2005 |
Autotõstukijuhid ISCO 8334 |
23 |
58 |
60 |
Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid ISCO 8333 |
287 |
646 |
786 | |
2006 |
Autotõstukijuhid ISCO 8334 |
24 |
43 |
44 |
Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid ISCO 8333 |
212 |
414 |
528 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
Tegevusalad kokku |
595,5 |
607,4 |
646,3 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
31,4 |
29,4 |
29,9 |
Kalandus |
3,6 |
2,8 |
2,2 |
Mäetööstus |
8 |
5,9 |
5,2 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
140,9 |
139,5 |
136,4 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
12 |
12,5 |
12,4 |
Ehitus |
46,8 |
48,7 |
62,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80 |
80,6 |
88,7 |
Hotellid ja restoranid |
16,2 |
22,1 |
22,3 |
Veondus, laondus ja side |
51,5 |
54,6 |
61,5 |
Finantsvahendus |
7,9 |
6,9 |
7,3 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
39,4 |
46,4 |
48,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
36,9 |
37,2 |
39 |
Haridus |
54,5 |
54,9 |
58,5 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
37,5 |
35 |
37,5 |
Muud tegevusalad |
28,8 |
31,1 |
34,3 |
Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
| |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
9 012 |
9 418 |
9178 |
| |
Kalandus |
1 142 |
1 096 |
1125 |
| |
Mäetööstus |
75 |
81 |
90 |
| |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 991 |
6 232 |
6552 |
| |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
282 |
277 |
278 |
| |
Ehitus |
3 622 |
4 502 |
5867 |
| |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
17 928 |
18 298 |
19126 |
| |
Hotellid ja restoranid |
1 990 |
2 156 |
2262 |
| |
Veondus, laondus ja side |
6 006 |
6 338 |
6605 |
| |
Finantsvahendus |
564 |
666 |
809 |
| |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
11 201 |
13 074 |
15 553 |
| |
Haridus |
464 |
508 |
563 |
| |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
1 007 |
1 058 |
1 131 |
| |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 599 |
1 658 |
1 873 |
| |
Tegevusalad kokku |
60 882 |
65 362 |
71 012 |
| |
|
Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. | ||||
|
|
|
|
|
|
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni) | |||
Tegevusala |
2004 |
2005 |
2006 |
Veondus, laondus ja side |
8048 |
8859 |
10126 |
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – II kvartal 2007 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
9 467 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
2007 |
10 322 |
11 549 |
* Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed
|
2004 |
2005 |
kasv %-des |
2006 |
kasv %-des |
Tegevusalade keskmine |
7 287 |
8 073 |
10,8 |
9 407 |
16,5 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 799 |
5 626 |
17,2 |
6 808 |
21,0 |
Metsamajandus |
7 267 |
8 365 |
15,1 |
9 105 |
8,8 |
Kalandus |
4 430 |
4 575 |
3,3 |
7 107 |
55,3 |
Mäetööstus |
8 687 |
8 734 |
0,5 |
10 070 |
15,3 |
Töötlev tööstus |
6 696 |
7 526 |
12,4 |
8 844 |
17,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 482 |
9 630 |
13,5 |
10 385 |
7,8 |
Ehitus |
7 468 |
8 480 |
13,6 |
10 075 |
18,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 915 |
7 401 |
7,0 |
9 111 |
23,1 |
Hotellid ja restoranid |
4 535 |
5 421 |
19,5 |
6 148 |
13,4 |
Veondus, laondus ja side |
8 048 |
8 859 |
10,1 |
10 126 |
14,3 |
Finantsvahendus |
14 998 |
16 384 |
9,2 |
16 915 |
3,2 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
9 332 |
9 724 |
4,2 |
11 433 |
17,6 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
9 224 |
10 101 |
9,5 |
11 482 |
13,7 |
Haridus |
6 475 |
7 219 |
11,5 |
7 949 |
10,1 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
6 524 |
7 900 |
21,1 |
9 026 |
14,3 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
6 244 |
6 970 |
11,6 |
7 862 |
12,8 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)
Maakond |
2004 |
2005 |
2006 |
Harju |
8 615 |
9 307 |
10 837 |
Tallinn |
8 850 |
9 462 |
10 997 |
Hiiu |
5 957 |
6 721 |
7 434 |
Ida-Viru |
5 461 |
6 057 |
6 842 |
Jõgeva |
5 488 |
6 758 |
7 507 |
Järva |
5 951 |
6 877 |
7 993 |
Lääne |
5 816 |
6 468 |
7 201 |
Lääne-Viru |
5 653 |
6 301 |
7 318 |
Põlva |
5 324 |
6 210 |
7 250 |
Pärnu |
6 002 |
6 902 |
7 948 |
Rapla |
5 828 |
6 660 |
7 583 |
Saare |
6 010 |
6 938 |
7 916 |
Tartu |
6 679 |
7 624 |
9 088 |
Valga |
5 337 |
6 081 |
6 908 |
Viljandi |
5 740 |
6 368 |
7 492 |
Võru |
5 405 |
6 284 |
7 177 |
EESTI |
7 287 |
8 073 |
9 407 |
| |