et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Klaasi- ja keraamikatööline

Kool.ee-haridusportaal :: Klaasi- ja keraamikatööline Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKlaasi- ja keraamikatööline,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Klaasi- ja keraamikatööline

OLULISED MOMENDID

  • Klaasi- ja keraamikatöölised teevad klaasist ja keraamilisest materjalist tarbeesemeid ja ehitusdetaile.
  • Töö nõuab täpsust ning head värvi- ja vormitaju.

TÖÖ ISELOOM

Klaasi- ja keraamikatöölised töötavad klaasi- ja keraamikatööstuses. Nende töö eesmärgiks on klaasist ja savist tarbeesemete ning ehituselementide tootmine.

Tänapäeva nõuded klaasi ja keraamilise materjali kvaliteedile on kõrged. Need peavad vastama Euroopa tehnilistele standarditele ning tootmisprotsesse uuendatakse ja arendatakse pidevalt. Näiteks valmistatakse klaasitööstuses lisaks standartsetele selektiivklaasidega klaas­pakettidele päikesekaitse-, vandalismi- ja kuulikindlaid, klaaspakette.

Klaas on materjal, mille kasutusvaldkond on väga lai. Ehitusalal on peamisteks tegevus­aladeks akende, klaasseinte, -plokkide ja -uste tootmine.

Klaasitööliste tööülesanneteks on klaaspakettide valmistamine, lehtklaasi lõikamine, klaasi karastamine, lamineeritud klaasi lõikamine, lihvimine ja aukude puurimine ning klaasi taustvärvimine. Samuti kuulub nende töökohustuste hulka klaaside pakkimine spetsiaalsetele transpordi alustele ja tõstukitega transportimine.

Tarbeklaasitööstuses vormitakse klaassulamassist esemeid ja tooteid – lauanõusid, vaase, kaunistusi, jms. Sulamassist vormimise protsessid on mehaanilised, poolautomaatsed või automaatsed töötlemised. Mehaaniline vormimine tähendab klassikalist klaasi­puhumis­meetodit, mille käigus klaasipuhuja annab abivahenditega klaasimassile soovitud kuju. Mehhaniseeritud ja automatiseeritud tootmine toimub tööpinkidel. Valmistooteid külm­viimistletakse – lihvitakse ja poleeritakse.

Ka keraamikatöölised toodavad keraamilisi ehituselemente, aga ka tarbekeraamikat – savinõusid, lillevaase ja potte. Tarbekeraamikas kasutatakse palju käsitööd. Enne mass­tootmist vormitakse jooniste järgi mudelid spetsiaalsete savitöötlemisvahendite abil. Ehituselemente – ahjupotid, kahhelplaadid, karniisid, katusekividja muud ehitusdetailid – toodetakse tööstuslikult automaatliinidel.

Klaasi- ja keraamikatööliste töö sisaldab erinevaid protsesse ja töötajad spetsialiseeruvad järgmiselt.

Klaasilõikajad, -lihvijad ja -viimistlejad puhuvad, vormivad, pressivad sulaklaasist eri­suguseid esemeid. Tavaliselt toimub klaasi lõikamine spetsiaalsetel arvuti poolt juhitavatel lõikuslaudadel. Klaasilõikaja ülesandeks on vaadata, et andmed saaksid lõikamisarvutisse korrektselt. Ta jälgib lõikusprotsessija tõstab lõigatud klaasid laualt maha.

Klaasipuhujate, klaasilõikajate, klaasiläätsede poleerijate tööks on klaasi poleerimine, lihvimine ja lõikamine.

Klaasigraveerijad ja -söövitajad graveerivad ja söövitavad klaasesemetele kujundeid. Ametinimetuseks võib olla näiteks kristallilõikaja, klaasigraveerija.

Klaasi-, keraamika dekoratiivmaalijad kaunistavad ettejoonistatud visandite järgi klaas- ja portselanesemeid. Ametinimetuseks võib olla näiteks emailija, dekoratiivvärvija.

Klaasi-, keraamikatootmise operaatorid juhivad ja jälgivad klaasi ja keraamika­toodete valmistamiseks kasutatavate kuivatite, ahjude ja muude masinate ning seadmete tööd. Ametinimetused võivad olla klaasipuhumismasina-, katusekivipõletus-, klaasivanni­operaator.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Klaasi- ja keraamikatöölised töötavad vabrikutes, tsehhides, mis omavad tootmiseks vastavalt sisustust. Klaasi- ja keraamikatootmises kasutatakse palju abivahendeid, arvutite kaudu juhitavaid tootmisliine ning erinevaid tööriistu.

Klaasitööstuses kasutatavad töövahendid ja seadmed on lõõmutuskapid kuumadele toodetele, gaasiahjud (propaangaas)äärte sulatamiseks, klaasi karastusahjud (nt UGTPlus, UniTop), klaasipuhumis­piibud, käärid ja teised töövahendid, lihvimispingid, seadmed klaasi lõikamiseks. Lisaks arvutite poolt juhitud lõikuslauad nii tavalise kirka kui lamineeritud klaasi lõikamiseks, klaaside puurpingid avade puurimiseks, lihvimispingid erinevate servatöötluste jaoks, spetsiaalsed tootmisliinid.

Ka keraamikatööstuses on kasutusel vormimispingid ja põletusahjud.

Istutuspottide põletamine elektriahjus

Kuna klaasi- ja keraamikatöölistel on kokkupuude keemiliste ainetega, kasutavad nad teatud tööoperatsioonidel kaitsevahendeid – kindad, mask, spetsiaalne riietus. Mask kaitseb töötajat ka lendlevate tolmuosakeste eest.

Puhkus kestab 28 tööpäeva, tööaeg on enamasti 8-17-ni.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Klaasi- ja keraamikatöölistele on olulised teadmised majandusest, tööohutusest, töötervishoiust. Kuna paljud tööprotsessid tehakse arvuti abil, on vajalik baastasemel arvutitundmine ja elementaarne võõrkeelteoskus nii arvutiteksti lugemiseks kui ka klientidega suhtlemiseks.

Kutsealal töötamine eeldab teadmisi keemiast, erialasest terminoloogiast, klaasi ja keraamika toodete tüpoloogiast ja töötlemise tehnoloogiatest. Kuna töös kasutatakse mitmesuguseid erinevaid seadmeid ja abivahendeid, on vajalik nende ohutu kasutusoskus.

Klaasi- ja keraamikatööline peab olema koostööaldis, hea vormi- ja värvitajuga. Vajalik on hea koordinatsioon ja täpne käsi.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Klaasi- ja keraamikatööliste eriala eraldi Eestis ei õpetata. Paljud töölised on lõpetanud kutsekooli ehituseriala, kuid nii teoreetiline kui ka praktiline väljaõpe saadakse enamasti töökohas praktika käigus. Uue töötaja õpetab välja vastava tootmisüksuse vanem töötaja või meister.

TÖÖVÄLJAVAATED

Klaasi- ja keraamikatöölised töötavad ligi 150 klaas– ja keraamilisi ehitusdetaile tootvas tööstus- ja ehitusettevõttes. Tuntumad firmad on AS Järvakandi Klaas, Klaasimeister AS, AS Baltiklaas, AS Glaskek, AruTech Grupp OÜ, Tartu Keraamika OÜ.

Samuti leiavad nad tööd tarbeklaasi ja -keraamika tootmise ettevõtetes, millest tuntuimad on Tarbeklaas OÜ, Siimusti Keraamika OÜ.

Ehitusvaldkonna klaasi- ja keraamikatöölise edasiseks karjäärivõimaluseks on tootmisüksuse meistri ametikoht. Tarbeklaasi ja –keraamika tootmisega tegelev tööline võib ennast eri­alaselt täiendades asuda tööle oma ala käsitöömeistrina.

LÄHEDASED AMETID

Klaasi- ja keraamikatöölistele lähedased ametid on masinoperaator, ehitusviimistleja, samuti klaas- või keraamikaesemeid valmistav käsitöömeister.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Klaasi- ja keraamikatööliste palk sõltub töökohast ja toodete läbimüügist. Keskmine kuupalk on 10000 - 15000 krooni ringis.

TÄIENDAV INFO

Paljud klaas– ja keraamilisi ehitusdetaile tootvad tööstus- ja ehitusettevõtted kuuluvad Eesti Ehitusettevõtjate Liitu.

Eesti Ehitusettevõtjate Liit
www.eeel.ee
Postiaadress: Kiriku 6, 10130, TallinnTel: 648 9005

Kutseala hõive

KLAASI- JA KERAAMIKATÖÖLISED
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Klaasilõikajad, -lihvijad, -viimistlejad (ISCO 7322)*

132

Klaasigraveerijad, -söövitajad (ISCO 7323)

10

Klaasi-, keraamika jms dekoratiivmaalijad (ISCO 7324)

73

Klaasi - ja keraamikaahjude operaatorid (ISCO 8131)

210

Muud klaasi-, keraamika- jms operaatorid (ISCO 8139)

61

KOKKU

486

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations) järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpakku-mised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Klaasilõikajad, -lihvijad, -viimistlejad
ISCO 7322

4

8

20

Klaasigraveerijad, -söövitajad
ISCO 7323

1

2

8

Klaasi-, keraamika jms dekoratiivmaalijad ISCO 7324

4

13

12

Klaasi - ja keraamikaahjude operaatorid
ISCO 8131

92

15

22

Muud klaasi-, keraamika-, jms operaatorid ISCO 8139

4

2

6

2005

Klaasilõikajad, -lihvijad, -viimistlejad
ISCO 7322

24

9

16

Klaasigraveerijad, -söövitajad ISCO 7323

2

1

3

Klaasi-, keraamika jms dekoratiivmaalijad ISCO 7324

12

7

10

Klaasi - ja keraamikaahjude operaatorid
ISCO 8131

145

17

18

Muud klaasi-, keraamika-, jms operaatorid ISCO 8139

14

2

5

2006

Klaasilõikajad, -lihvijad, -viimistlejad
ISCO 7322

106

9

15

Klaasigraveerijad, -söövitajad ISCO 7323

2

2

3

Klaasi-, keraamika- jms dekoratiivmaalijad ISCO 7324

8

12

10

Klaasi - ja keraamikaahjude operaatorid
ISCO 8131

49

3

13

Muud klaasi-, keraamika- jms operaatorid ISCO 8139

4

1

7

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh klaasi- ja keraamika­tootmine

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

Kalandus

1 142

1 096

1125

Mäetööstus

75

81

90

Töötlev tööstus, sh klaasi- ja keraamikatootmine

5 991

6 232

6552

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

Ehitus

3 622

4 502

5867

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

Finantsvahendus

564

666

809

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

Haridus

464

508

563

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Töötlev tööstus, sh klaasi- ja keraamika­tootmine

6696

7526

8844

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus, sh klaasi- ja keraamikatootmine

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 29. 06. 2008. 07:43

Time: 0.0449419 s.