Klaasi- ja keraamikatööline
Kool.ee-haridusportaal :: Klaasi- ja keraamikatööline Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKlaasi- ja keraamikatööline,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Klaasi- ja keraamikatööline
OLULISED MOMENDID
-
Klaasi- ja keraamikatöölised teevad klaasist ja keraamilisest materjalist tarbeesemeid ja ehitusdetaile.
-
Töö nõuab täpsust ning head värvi- ja vormitaju.
Klaasi- ja keraamikatöölised töötavad klaasi- ja keraamikatööstuses. Nende töö eesmärgiks on klaasist ja savist tarbeesemete ning ehituselementide tootmine.
Tänapäeva nõuded klaasi ja keraamilise materjali kvaliteedile on kõrged. Need peavad vastama Euroopa tehnilistele standarditele ning tootmisprotsesse uuendatakse ja arendatakse pidevalt. Näiteks valmistatakse klaasitööstuses lisaks standartsetele selektiivklaasidega klaaspakettidele päikesekaitse-, vandalismi- ja kuulikindlaid, klaaspakette.
Klaas on materjal, mille kasutusvaldkond on väga lai. Ehitusalal on peamisteks tegevusaladeks akende, klaasseinte, -plokkide ja -uste tootmine.
Klaasitööliste tööülesanneteks on klaaspakettide valmistamine, lehtklaasi lõikamine, klaasi karastamine, lamineeritud klaasi lõikamine, lihvimine ja aukude puurimine ning klaasi taustvärvimine. Samuti kuulub nende töökohustuste hulka klaaside pakkimine spetsiaalsetele transpordi alustele ja tõstukitega transportimine.
Tarbeklaasitööstuses vormitakse klaassulamassist esemeid ja tooteid – lauanõusid, vaase, kaunistusi, jms. Sulamassist vormimise protsessid on mehaanilised, poolautomaatsed või automaatsed töötlemised. Mehaaniline vormimine tähendab klassikalist klaasipuhumismeetodit, mille käigus klaasipuhuja annab abivahenditega klaasimassile soovitud kuju. Mehhaniseeritud ja automatiseeritud tootmine toimub tööpinkidel. Valmistooteid külmviimistletakse – lihvitakse ja poleeritakse.
Ka keraamikatöölised toodavad keraamilisi ehituselemente, aga ka tarbekeraamikat – savinõusid, lillevaase ja potte. Tarbekeraamikas kasutatakse palju käsitööd. Enne masstootmist vormitakse jooniste järgi mudelid spetsiaalsete savitöötlemisvahendite abil. Ehituselemente – ahjupotid, kahhelplaadid, karniisid, katusekividja muud ehitusdetailid – toodetakse tööstuslikult automaatliinidel.
Klaasi- ja keraamikatööliste töö sisaldab erinevaid protsesse ja töötajad spetsialiseeruvad järgmiselt.
Klaasilõikajad, -lihvijad ja -viimistlejad puhuvad, vormivad, pressivad sulaklaasist erisuguseid esemeid. Tavaliselt toimub klaasi lõikamine spetsiaalsetel arvuti poolt juhitavatel lõikuslaudadel. Klaasilõikaja ülesandeks on vaadata, et andmed saaksid lõikamisarvutisse korrektselt. Ta jälgib lõikusprotsessija tõstab lõigatud klaasid laualt maha.
Klaasipuhujate, klaasilõikajate, klaasiläätsede poleerijate tööks on klaasi poleerimine, lihvimine ja lõikamine.
Klaasigraveerijad ja -söövitajad graveerivad ja söövitavad klaasesemetele kujundeid. Ametinimetuseks võib olla näiteks kristallilõikaja, klaasigraveerija.
Klaasi-, keraamika dekoratiivmaalijad kaunistavad ettejoonistatud visandite järgi klaas- ja portselanesemeid. Ametinimetuseks võib olla näiteks emailija, dekoratiivvärvija.
Klaasi-, keraamikatootmise operaatorid juhivad ja jälgivad klaasi ja keraamikatoodete valmistamiseks kasutatavate kuivatite, ahjude ja muude masinate ning seadmete tööd. Ametinimetused võivad olla klaasipuhumismasina-, katusekivipõletus-, klaasivannioperaator.
keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg
Klaasi- ja keraamikatöölised töötavad vabrikutes, tsehhides, mis omavad tootmiseks vastavalt sisustust. Klaasi- ja keraamikatootmises kasutatakse palju abivahendeid, arvutite kaudu juhitavaid tootmisliine ning erinevaid tööriistu.
Klaasitööstuses kasutatavad töövahendid ja seadmed on lõõmutuskapid kuumadele toodetele, gaasiahjud (propaangaas)äärte sulatamiseks, klaasi karastusahjud (nt UGTPlus, UniTop), klaasipuhumispiibud, käärid ja teised töövahendid, lihvimispingid, seadmed klaasi lõikamiseks. Lisaks arvutite poolt juhitud lõikuslauad nii tavalise kirka kui lamineeritud klaasi lõikamiseks, klaaside puurpingid avade puurimiseks, lihvimispingid erinevate servatöötluste jaoks, spetsiaalsed tootmisliinid.
Ka keraamikatööstuses on kasutusel vormimispingid ja põletusahjud.
Istutuspottide põletamine elektriahjus
Kuna klaasi- ja keraamikatöölistel on kokkupuude keemiliste ainetega, kasutavad nad teatud tööoperatsioonidel kaitsevahendeid – kindad, mask, spetsiaalne riietus. Mask kaitseb töötajat ka lendlevate tolmuosakeste eest.
Puhkus kestab 28 tööpäeva, tööaeg on enamasti 8-17-ni.
Klaasi- ja keraamikatöölistele on olulised teadmised majandusest, tööohutusest, töötervishoiust. Kuna paljud tööprotsessid tehakse arvuti abil, on vajalik baastasemel arvutitundmine ja elementaarne võõrkeelteoskus nii arvutiteksti lugemiseks kui ka klientidega suhtlemiseks.
Kutsealal töötamine eeldab teadmisi keemiast, erialasest terminoloogiast, klaasi ja keraamika toodete tüpoloogiast ja töötlemise tehnoloogiatest. Kuna töös kasutatakse mitmesuguseid erinevaid seadmeid ja abivahendeid, on vajalik nende ohutu kasutusoskus.
Klaasi- ja keraamikatööline peab olema koostööaldis, hea vormi- ja värvitajuga. Vajalik on hea koordinatsioon ja täpne käsi.
Klaasi- ja keraamikatööliste eriala eraldi Eestis ei õpetata. Paljud töölised on lõpetanud kutsekooli ehituseriala, kuid nii teoreetiline kui ka praktiline väljaõpe saadakse enamasti töökohas praktika käigus. Uue töötaja õpetab välja vastava tootmisüksuse vanem töötaja või meister.
Klaasi- ja keraamikatöölised töötavad ligi 150 klaas– ja keraamilisi ehitusdetaile tootvas tööstus- ja ehitusettevõttes. Tuntumad firmad on AS Järvakandi Klaas, Klaasimeister AS, AS Baltiklaas, AS Glaskek, AruTech Grupp OÜ, Tartu Keraamika OÜ.
Samuti leiavad nad tööd tarbeklaasi ja -keraamika tootmise ettevõtetes, millest tuntuimad on Tarbeklaas OÜ, Siimusti Keraamika OÜ.
Ehitusvaldkonna klaasi- ja keraamikatöölise edasiseks karjäärivõimaluseks on tootmisüksuse meistri ametikoht. Tarbeklaasi ja –keraamika tootmisega tegelev tööline võib ennast erialaselt täiendades asuda tööle oma ala käsitöömeistrina.
LÄHEDASED AMETID
Klaasi- ja keraamikatöölistele lähedased ametid on masinoperaator, ehitusviimistleja, samuti klaas- või keraamikaesemeid valmistav käsitöömeister.
Klaasi- ja keraamikatööliste palk sõltub töökohast ja toodete läbimüügist. Keskmine kuupalk on 10000 - 15000 krooni ringis.
TÄIENDAV INFO
Paljud klaas– ja keraamilisi ehitusdetaile tootvad tööstus- ja ehitusettevõtted kuuluvad Eesti Ehitusettevõtjate Liitu.
Eesti Ehitusettevõtjate Liit
www.eeel.ee
Postiaadress: Kiriku 6, 10130, TallinnTel: 648 9005
Kutseala hõive
KLAASI- JA KERAAMIKATÖÖLISED
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)
Klaasilõikajad, -lihvijad, -viimistlejad (ISCO 7322)* |
132 |
Klaasigraveerijad, -söövitajad (ISCO 7323) |
10 |
Klaasi-, keraamika jms dekoratiivmaalijad (ISCO 7324) |
73 |
Klaasi - ja keraamikaahjude operaatorid (ISCO 8131) |
210 |
61 | |
KOKKU |
486 |
* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations) järgi
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpakku-mised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Klaasilõikajad, -lihvijad, -viimistlejad |
4 |
8 |
20 |
Klaasigraveerijad, -söövitajad |
1 |
2 |
8 | |
Klaasi-, keraamika jms dekoratiivmaalijad ISCO 7324 |
4 |
13 |
12 | |
Klaasi - ja keraamikaahjude operaatorid |
92 |
15 |
22 | |
Muud klaasi-, keraamika-, jms operaatorid ISCO 8139 |
4 |
2 |
6 | |
2005 |
Klaasilõikajad, -lihvijad, -viimistlejad |
24 |
9 |
16 |
Klaasigraveerijad, -söövitajad ISCO 7323 |
2 |
1 |
3 | |
Klaasi-, keraamika jms dekoratiivmaalijad ISCO 7324 |
12 |
7 |
10 | |
Klaasi - ja keraamikaahjude operaatorid |
145 |
17 |
18 | |
Muud klaasi-, keraamika-, jms operaatorid ISCO 8139 |
14 |
2 |
5 | |
2006 |
Klaasilõikajad, -lihvijad, -viimistlejad |
106 |
9 |
15 |
Klaasigraveerijad, -söövitajad ISCO 7323 |
2 |
2 |
3 | |
Klaasi-, keraamika- jms dekoratiivmaalijad ISCO 7324 |
8 |
12 |
10 | |
Klaasi - ja keraamikaahjude operaatorid |
49 |
3 |
13 | |
Muud klaasi-, keraamika- jms operaatorid ISCO 8139 |
4 |
1 |
7 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
Tegevusalad kokku |
595,5 |
607,4 |
646,3 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
31,4 |
29,4 |
29,9 |
Kalandus |
3,6 |
2,8 |
2,2 |
Mäetööstus |
8 |
5,9 |
5,2 |
Töötlev tööstus, sh klaasi- ja keraamikatootmine |
140,9 |
139,5 |
136,4 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
12 |
12,5 |
12,4 |
Ehitus |
46,8 |
48,7 |
62,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80 |
80,6 |
88,7 |
Hotellid ja restoranid |
16,2 |
22,1 |
22,3 |
Veondus, laondus ja side |
51,5 |
54,6 |
61,5 |
Finantsvahendus |
7,9 |
6,9 |
7,3 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
39,4 |
46,4 |
48,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
36,9 |
37,2 |
39 |
Haridus |
54,5 |
54,9 |
58,5 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
37,5 |
35 |
37,5 |
Muud tegevusalad |
28,8 |
31,1 |
34,3 |
Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
||
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
9 012 |
9 418 |
9178 |
||
Kalandus |
1 142 |
1 096 |
1125 |
||
Mäetööstus |
75 |
81 |
90 |
||
Töötlev tööstus, sh klaasi- ja keraamikatootmine |
5 991 |
6 232 |
6552 |
||
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
282 |
277 |
278 |
||
Ehitus |
3 622 |
4 502 |
5867 |
||
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
17 928 |
18 298 |
19126 |
||
Hotellid ja restoranid |
1 990 |
2 156 |
2262 |
||
Veondus, laondus ja side |
6 006 |
6 338 |
6605 |
||
Finantsvahendus |
564 |
666 |
809 |
||
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
11 201 |
13 074 |
15 553 |
||
Haridus |
464 |
508 |
563 |
||
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
1 007 |
1 058 |
1 131 |
||
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 599 |
1 658 |
1 873 |
||
Tegevusalad kokku |
60 882 |
65 362 |
71 012 |
||
Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. | |||||
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
9 467 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
2007 |
10 322 |
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni) | |||
Tegevusala |
2004 |
2005 |
2006 |
Töötlev tööstus, sh klaasi- ja keraamikatootmine |
6696 |
7526 |
8844 |
*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed
|
2004 |
2005 |
kasv %-des |
2006 |
kasv %-des |
Tegevusalade keskmine |
7 287 |
8 073 |
10,8 |
9 407 |
16,5 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 799 |
5 626 |
17,2 |
6 808 |
21,0 |
Metsamajandus |
7 267 |
8 365 |
15,1 |
9 105 |
8,8 |
Kalandus |
4 430 |
4 575 |
3,3 |
7 107 |
55,3 |
Mäetööstus |
8 687 |
8 734 |
0,5 |
10 070 |
15,3 |
Töötlev tööstus, sh klaasi- ja keraamikatootmine |
6 696 |
7 526 |
12,4 |
8 844 |
17,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 482 |
9 630 |
13,5 |
10 385 |
7,8 |
Ehitus |
7 468 |
8 480 |
13,6 |
10 075 |
18,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 915 |
7 401 |
7,0 |
9 111 |
23,1 |
Hotellid ja restoranid |
4 535 |
5 421 |
19,5 |
6 148 |
13,4 |
Veondus, laondus ja side |
8 048 |
8 859 |
10,1 |
10 126 |
14,3 |
Finantsvahendus |
14 998 |
16 384 |
9,2 |
16 915 |
3,2 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
9 332 |
9 724 |
4,2 |
11 433 |
17,6 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
9 224 |
10 101 |
9,5 |
11 482 |
13,7 |
Haridus |
6 475 |
7 219 |
11,5 |
7 949 |
10,1 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
6 524 |
7 900 |
21,1 |
9 026 |
14,3 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
6 244 |
6 970 |
11,6 |
7 862 |
12,8 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)
Maakond |
2004 |
2005 |
2006 |
Harju |
8 615 |
9 307 |
10 837 |
Tallinn |
8 850 |
9 462 |
10 997 |
Hiiu |
5 957 |
6 721 |
7 434 |
Ida-Viru |
5 461 |
6 057 |
6 842 |
Jõgeva |
5 488 |
6 758 |
7 507 |
Järva |
5 951 |
6 877 |
7 993 |
Lääne |
5 816 |
6 468 |
7 201 |
Lääne-Viru |
5 653 |
6 301 |
7 318 |
Põlva |
5 324 |
6 210 |
7 250 |
Pärnu |
6 002 |
6 902 |
7 948 |
Rapla |
5 828 |
6 660 |
7 583 |
Saare |
6 010 |
6 938 |
7 916 |
Tartu |
6 679 |
7 624 |
9 088 |
Valga |
5 337 |
6 081 |
6 908 |
Viljandi |
5 740 |
6 368 |
7 492 |
Võru |
5 405 |
6 284 |
7 177 |
EESTI |
7 287 |
8 073 |
9 407 |
| |