Elektri-, keemia- ja mäeinsener
Kool.ee-haridusportaal :: Elektri-, keemia- ja mäeinsener Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeElektri-, keemia- ja mäeinsener,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Elektri-, keemia- ja mäeinsenerid
OLULISED MOMENDID
-
Insenerid on kõrgharidusega tehnika- ja tehnoloogiaspetsialistid.
-
Inseneri tööks tuleb kasuks loov, tehniline ja matemaatiline mõtlemine.
-
Inseneri töö on perspektiivikas.
Insenerid on kõrgharidusega tehnika- ja tehnoloogiaspetsialistid mõnes kindlas inseneritegevuse valdkonnas. Nende põhiülesanne on lahendada tehnilisi probleeme vastavuses majanduslikele ja sotsiaalsetele nõudmistele. Nad arendavad tehnilisi vahendeid, süsteeme ning uusi tehnoloogiaid selleks, et täiustada tootmist ja inimeste igapäevast tegevust. Inseneride töö kajastub igas eluvaldkonnas – nende loodud on nii arvutid, (kodu)masinad, elektroonilised töövahendid, mänguasjad, aga ka uued tootmistehnoloogiad, materjalid, jpm.
Inseneride peamisteks tegevusaladeks on:
-
Tehniliste süsteemide käitamine
-
Tootearendus ja tootmistegevus
-
Juhtimine ja korraldamine
-
Teadus- ja arendustegevus.
Insenerid spetsialiseeruvad teatud kindla valdkonna spetsialistideks.
Elektriinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja tehnoloogiaspetsialistid, kes tegelevad kesk- või tippjuhina või spetsialistina elektrienergia tootmise, ülekande ja jaotamise valdkonnas. Elektriinseneride töö eesmärgiks on tagada elektriliste süsteemide, mootorite ja seadmestiku efektiivne ja ohutu funktsioneerimine. Nad tegelevad elektriliste süsteemide, elektrimootorite, elektriajamite ja muu seadmestiku (sealhulgas ka valgustuse) väljatöötamise, hooldamise ja parandamisega. Elektriinseneri tööks on samuti oma valdkonnas kasutatavate materjalide, toodete või protsesside tehnoloogiliste aspektide uurimine. Nad juhivad uurimistöid ja annavad erialaseid konsultatsioone.
Elektriinsenerid spetsialiseeruvad omakorda elektroonika-, side- ja sidetehnoloogiainseneriks.
Keemiainseneride tööpõld on väga lai. Nad tegutsevad erinevates tööstusharudes – alates toiduainete ja meditsiinitööstusest, lõpetades paberi-, kütuse- ja naftatööstusega. Nad sünteesivad uusi tehismaterjale ja aineid, loovad uusi tehnoloogiaid ning meetodeid keemiliste ainete kasutamiseks nii tööstustes kui igapäevaelus.
Keemiainsenerid spetsialiseeruvad tavaliselt mõne keemilise protsessi (näiteks polümerisatsioon, oksüdatsioon) uurimisele või kindla aine, produkti arendamisele. Näiteks keemiainsener-toidutehnoloog tegeleb toiduainetega, meditsiinitööstuses aitavad keemiainsenerid juurutada uusi ravimeid, rasketööstuses leiavad uusi võimalusi naftasaaduste kasutamiseks, jne.
Keemiainsenerid spetsialiseeruvad keemiainseneriks, keemiatehnoloogiks, toidutehnoloogiks.
Mäeinseneride tööks on sobiva kaasaegse mäetehnika otsing ja valik, ohutu ja keskkonnasõbraliku kaevandamise juhtimine kaevandustes ja karjäärides, aga ka uute mäeettevõtete ja allmaaehitiste, sh tunnelite projekteerimine ja rajamine.
Nad planeerivad mäetöid, juhivad puurimise asukoha valikuid, šahtide ja tunnelite ehitamist, annavad tehnilist konsultatsiooni erimaterjalide, toodete ja protsesside kohta.
Mäeinseneridel on tihe koostöö geoloogide ja metallurgiainseneridega, kellega koos uuritakse metallide ja sulamite omadusi, uute sulamite väljatöötamist, leitakse efektiivsemad kaevandamis- ja tootmisviisid ning kasutatavad masinatüübid.
Maailma mäeinsenerid spetsialiseeruvad teatud maagi kaevandamise ja tootmise järgi söe kaevandamise, metalli tootmise, nafta ja loodusliku gaasi tootmise spetsialistiks. Eesti mäeinsenerid leiavad tööd põlevkivi kaevandustes ja karjäärides, lisaks paekivi, liiva, kruusa karjäärides.
keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg
Elektri-, keemia-, ja mäeinsenerid töötavad kontoris, laboratooriumis ja (välis)objektidel. Töökoht ja selle sisustus sõltub suuresti töö iseloomust – teatud tööd tingivad rohkem laboratoorseid uuringuid ja katseid (keemilised katsed, sh ka loomkatsed näiteks hiirtega), mõned tööd on teostatavad ainult kindlal objektil (elektrisüsteemi konstrueerimine, maagi töötlemine).
Teoreetilised ettevalmistustööd, dokumentatsiooni kasutamine ja uurimistööd nõuavad palju arvutikasutamist. Skeemide joonestamiseks kasutatakse joonestusvahendeid, ehkki tänapäeval on paljusid projekteerimistöid võimalik teostada ka arvutiprogrammidel.
Elektri-, keemia-, ja mäeinseneride töös võib esineda kokkupuudet mürgiste ja/või ohtlikke ainetega. Sel juhul kasutavad insenerid kaitsevahendeid – kindaid, maske, abistavaid töövahendeid. Õiged töövahendid ja tööohutuse järgimine on oluline ka vahetus kokkupuutes elektriga.
Tööaeg on keskmiselt 40 tundi nädalas, erandjuhtudel võib see kujuneda pikemaks.
Insenerivaldkonna töötajatel on eelkõige põhjalikud üldteadmised matemaatika ja loodusteaduste alustest. Inseneride tegevus, sealhulgas ka elektri-, keemia- ja mäeinseneride tegevus on seotust sotsiaal-, majandus-, keskkonna- ning eetiliste probleemidega. Seetõttu on vajalikud teadmised majandusest, kutsealaga seotud seadusandlusest, (projekti)juhtimisest, tööohutusest, keskkonnakaitsest, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alustest. Kuna töö sisaldab palju koostegevusi, tuleb kasuks hea suhtlemis-, esitlemis- ja väljendusoskus ning võõrkeele oskus. Vajalik on inseneri eetika koodeksi tundmine ja järgimine. Elektri-, keemia-, ja mäeinseneride põhioskusteks on oma eriala tehniliste seadmete, tehnoloogiate ja süsteemide tundmine, kasutamine ning oskus juhtida nende funktsioneerimist ja remonti.
Kutsestandardid elektroenergeetika valdkonnas on elektriinsener IV, diplomeeritud elektriinsener V, volitatud elektriinsener V.
Elektriinseneri kutse taotlemise eelduseks on 4-aastane tehnikaalane kõrgharidus ja vähemalt 1-aastane erialane inseneritöö kogemus või 3-aastane tehnikaalane kõrgharidus ja 3-aastane erialane inseneritöö kogemus ning täienduskoolitus.
Diplomeeritud еlektriinseneri kutse taotlemise eelduseks on 5-aastane tehnikaalane kõrgharidus ja vähemalt 2-aastane erialane inseneri- või teadus- ja arendustöö kogemus vahetult enne kutse taotlemist ja täienduskoolitus või 4-aastane tehnikaalane kõrgharidus, vähemalt 20AP ulatuses akadeemiline lisaõpe, täienduskoolitus ning vähemalt 2-aastane erialane töökogemus vahetult enne kutse taotlemist.
Volitatud еlektriinsener on vastavas valdkonnas erivolitustega kõrgema tasemega diplomeeritud insener Eestis. Tema kvalifikatsioon põhineb oskustel projekteerida uusi seadmeid ja süsteeme ja/või kasutada teaduslikke mudeleid ja meetodeid eriala probleemide lahendamiseks. Ta peab olema võimeline juhtima projekte ja inimgruppe.
Volitatud еlektriinsener kutse taotlemise eelduseks on elektroenergeetika valdkonna diplomeeritud еlektriinseneri V taseme kutsekvalifikatsiooni omamine, vahetult enne kutse taotlemist täiendav 2‑aastane iseseisva inseneritöö või teadus- ja arendustegevuse ning rakendusuuringute alane kogemus eri- ja ametialal, kus kutsekvalifikatsiooni soovitakse saada, ning jätkuv kutsealaste teadmiste ja oskuste täiendamine. Taotleja peab olema olnud vähemalt 2 aastat Eesti Inseneride Liidu Eesti Elektroenergeetika Seltsi liige.
Volitatud elektriinseneri kutse kehtib 5 aastat, teiste kutsekvalifikatsioon on tähtajatu.
Keemia– ja mäeinsenerid võivad taotleda kutsekvalifikatsiooni üldinseneri kutsestandardi alusel – insener IV, diplomeeritud insener V ja volitatud insener V.
Inseneri isikuomadused on eetiline käitumine, teaduslik-tehniline mõtlemisvõime, loov suhtumine töösse, iseseisvus, vastutus- ja otsustusvõime, majanduslikkus, oskus töötada meeskonnas, inimeste ja ressursside juhtimise oskus, orienteeritus tulemusele.
Inseneri erialad on Eestis populaarsed ja väljaõpe toimub Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ). Elektri-, mäe- ja keemiainseneriks õpitakse vastavalt TTÜ energeetikateaduskonnas, keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnas ning matemaatika-loodusteaduskonnas. Erialaõpe on kaheastmeline: bakalaureuseõpe kestab 3 aastat. Konkreetse eriala ja insenerihariduse saamiseks tuleb õpinguid jätkata kaheaastasel magistriastmel. Erialasid on võimalik omandada ka avatud ülikooli õppeprogrammis.
Täienduskoolitusega tegelevad TTÜ-s Mäeinstituut ja Keskkonnatehnika Instituut.
Elektri- keemia- ja mäeinseneridel leiavad tööd väga erinevates asutustes ja rakendusvaldkondades.
Elektriinseneride populaarseteks töökohtadeks Eesti Energia, Põhivõrk, Jaotusvõrk, Narva Elektrijaamad, ABB, Siemens, Elektritsentrum, Harju Elekter, Empower jpt. Kuid nad töötavad ka paljudes ehitus- ja projekteerimisettevõtetes.
Geotehnoloogia õppekava järgi on võimalik spetsialiseeruda mäetehnika ja rakendusgeoloogia erialale, mille lõpetajad töötavad ehitusmaterjalide kaevandamisel, põlevkivi ja turba kaevandamisel, karjäärides ja kaevandustes nii riiklikke kui kohalikke maavarasid kaevandatavates ettevõtetes, maapõueehitiste, sh tunnelite projekteerimisel ja rajamisel. Rakendusgeoloogid töötavad geoloogilisel kaardistamisel, maavarade geoloogilistel uuringutel, aga ka ehitusgeoloogidena teede ja ehitiste projekteerimisel ja rajamisel.
Keemiainseneridel on avarad võimalused töötada tootmisjuhtidena tööstusettevõtetes. Eestis on üle saja keemialabori, lisaks leiavad nad tööd toiduainetetööstuses, samuti õppe- ja teadusasutustes.
Elektri- keemia- ja mäeinseneridel on võimalus õpingute jätkamine doktoriõppes suunitlusega hilisemaks töötamiseks teaduritena teadusasutustes või õppejõududena ülikoolis.
LÄHEDASED AMETID
Elektri- keemia ja mäeinseneridele lähedased ametid on kõik inseneeriaga ja loodusteadustega seotud ametid (näiteks elektroonikainsener, keemik, jne).
Elektri-, keemia- ja mäeinseneride töötasu sõltub eelkõige töö- ja ametikohast. Keskmine töötasu on 12000-17000 krooni kuus.
TÄIENDAV INFO
Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks elektriinseneridele on Eesti Elektroenergeetika Selts.
Eesti Inseneride Liit
Kontakt: Liivalaia 9, Tallinn 10118
Tel: 6303130
www.insener.ee
Eesti Mäeselts
Kontakt: Ehitajate tee 5, VII-202, Tallinn 19086
www.maeselts.ee
Mäenduse ja geoloogia teadusklubi
Kontakt: Ehitajate tee 5, VII-222, Tallinn 19086
http://mi.ttu.ee/teadusklubi
Kutseala hõive
ELEKTRI-, KEEMIA- JA MÄEINSENERID
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)
858 | |
Keemiainsenerid (ISCO 2146) |
426 |
69 | |
KOKKU |
1353 |
* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations) järgi
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Elektriinsenerid ISCO 2143 |
9 |
127 |
288 |
Keemiainsenerid ISCO 2146 |
22 |
214 |
630 | |
Mäeinsenerid jms alade tippspetsialistid ISCO 2147 |
0 |
19 |
69 | |
2005 |
Elektriinsenerid ISCO 2143 |
7 |
109 |
249 |
Keemiainsenerid ISCO 2146 |
20 |
188 |
557 | |
Mäeinsenerid jms alade tippspetsialistid ISCO 2147 |
1 |
26 |
62 | |
2006 |
Elektriinsenerid ISCO 2143 |
10 |
77 |
120 |
Keemiainsenerid ISCO 2146 |
16 |
130 |
319 | |
Mäeinsenerid jms alade tippspetsialistid ISCO 2147 |
0 |
26 |
70 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
Tegevusalad kokku |
595,5 |
607,4 |
646,3 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
31,4 |
29,4 |
29,9 |
Kalandus |
3,6 |
2,8 |
2,2 |
Mäetööstus |
8 |
5,9 |
5,2 |
Töötlev tööstus, sh keemiatööstus, toiduainete tööstus jt |
140,9 |
139,5 |
136,4 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
12 |
12,5 |
12,4 |
Ehitus |
46,8 |
48,7 |
62,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80 |
80,6 |
88,7 |
Hotellid ja restoranid |
16,2 |
22,1 |
22,3 |
Veondus, laondus ja side |
51,5 |
54,6 |
61,5 |
Finantsvahendus |
7,9 |
6,9 |
7,3 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
39,4 |
46,4 |
48,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
36,9 |
37,2 |
39 |
Haridus |
54,5 |
54,9 |
58,5 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
37,5 |
35 |
37,5 |
Muud tegevusalad |
28,8 |
31,1 |
34,3 |
Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
| |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
9 012 |
9 418 |
9178 |
| |
Kalandus |
1 142 |
1 096 |
1125 |
| |
Mäetööstus |
75 |
81 |
90 |
| |
Töötlev tööstus, sh keemiatööstus, toiduainete tööstus jt |
5 991 |
6 232 |
6552 |
| |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
282 |
277 |
278 |
| |
Ehitus |
3 622 |
4 502 |
5867 |
| |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
17 928 |
18 298 |
19126 |
| |
Hotellid ja restoranid |
1 990 |
2 156 |
2262 |
| |
Veondus, laondus ja side |
6 006 |
6 338 |
6605 |
| |
Finantsvahendus |
564 |
666 |
809 |
| |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
11 201 |
13 074 |
15 553 |
| |
Haridus |
464 |
508 |
563 |
| |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
1 007 |
1 058 |
1 131 |
| |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 599 |
1 658 |
1 873 |
| |
Tegevusalad kokku |
60 882 |
65 362 |
71 012 |
| |
|
Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. | ||||
|
|
|
|
|
|
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
9 467 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
2007 |
10 322 |
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni) | |||
Tegevusala |
2004 |
2005 |
2006 |
Mäetööstus |
8 687 |
8 734 |
10 070 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 482 |
9 630 |
10 385 |
Töötlev tööstus |
6 696 |
7 526 |
8 844 |
*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2006
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2006
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed
|
2004 |
2005 |
kasv %-des |
2006 |
kasv %-des |
Tegevusalade keskmine |
7 287 |
8 073 |
10,8 |
9 407 |
16,5 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 799 |
5 626 |
17,2 |
6 808 |
21,0 |
Metsamajandus |
7 267 |
8 365 |
15,1 |
9 105 |
8,8 |
Kalandus |
4 430 |
4 575 |
3,3 |
7 107 |
55,3 |
Mäetööstus |
8 687 |
8 734 |
0,5 |
10 070 |
15,3 |
Töötlev tööstus |
6 696 |
7 526 |
12,4 |
8 844 |
17,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 482 |
9 630 |
13,5 |
10 385 |
7,8 |
Ehitus |
7 468 |
8 480 |
13,6 |
10 075 |
18,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 915 |
7 401 |
7,0 |
9 111 |
23,1 |
Hotellid ja restoranid |
4 535 |
5 421 |
19,5 |
6 148 |
13,4 |
Veondus, laondus ja side |
8 048 |
8 859 |
10,1 |
10 126 |
14,3 |
Finantsvahendus |
14 998 |
16 384 |
9,2 |
16 915 |
3,2 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
9 332 |
9 724 |
4,2 |
11 433 |
17,6 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
9 224 |
10 101 |
9,5 |
11 482 |
13,7 |
Haridus |
6 475 |
7 219 |
11,5 |
7 949 |
10,1 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
6 524 |
7 900 |
21,1 |
9 026 |
14,3 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
6 244 |
6 970 |
11,6 |
7 862 |
12,8 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)
Maakond |
2004 |
2005 |
2006 |
Harju |
8 615 |
9 307 |
10 837 |
Tallinn |
8 850 |
9 462 |
10 997 |
Hiiu |
5 957 |
6 721 |
7 434 |
Ida-Viru |
5 461 |
6 057 |
6 842 |
Jõgeva |
5 488 |
6 758 |
7 507 |
Järva |
5 951 |
6 877 |
7 993 |
Lääne |
5 816 |
6 468 |
7 201 |
Lääne-Viru |
5 653 |
6 301 |
7 318 |
Põlva |
5 324 |
6 210 |
7 250 |
Pärnu |
6 002 |
6 902 |
7 948 |
Rapla |
5 828 |
6 660 |
7 583 |
Saare |
6 010 |
6 938 |
7 916 |
Tartu |
6 679 |
7 624 |
9 088 |
Valga |
5 337 |
6 081 |
6 908 |
Viljandi |
5 740 |
6 368 |
7 492 |
Võru |
5 405 |
6 284 |
7 177 |
EESTI |
7 287 |
8 073 |
9 407 |
| |