et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Automaatik

Kool.ee-haridusportaal :: Automaatik Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeAutomaatik,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Automaatik

OLULISED MOMENDID

  • Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus ning kiire ja pingeline töötempo. Olenevalt spetsialiseerumisalast võib tekkida vajadus töötada ohtlikes töökeskkondades (plahvatus- ja tuleoht, kemikaalid jne) jm eritingimustes.
  • Automaatikute elukutse eeldab vähemalt kutsekeskharidust. Väljaõpet on võimalik omandada kutseharidusest kuni magistriõppeni välja.

TÖÖ ISELOOM

Automaatiku töö seisneb automaatikaseadmete- ja süsteemide paigaldamises, seadistamises ja nende käigus hoidmises.

Automaatik paigaldab, programmeerib, seadistab ja käitab automaatikaseadmeid ja –süsteeme energeetika, tööstuse, ehituse, põllumajanduse, transpordi, teeninduse jm valdkondade ettevõtetes. Käit on igasugune, sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks.

Oma tööülesannete täitmisel juhindub automaatik kutsealal kasutatavatest normdokumentidest (standardid, juhendid, sh keskkonna- ja ohutusnõuded) ning järgib üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid. Tal on oskused teatud valdkonna (energeetika, tööstus, ehitus vms) automatisee­ri­ta­vatest protsessidest, mis võimaldavad paigaldada, kontrollida ja hooldada erinevaid automaatika­seadmeid ja -süsteeme ning leida võimalike vigade põhjusi.

Automaatikute ametikohad võivad olla järgmised: tehnik-automaatik, automaatik-paigaldaja, automaatik-seadistaja, hooneautomaatik, protsessiatomaatik, automaatik-programmeerija.

Eestis töötaval automaatikul tuleb enamasti täita kõiki eelnimetatuid ametiülesannetega kaasnevaid tegevusi koos. Teistes Euroopa Liidu liikmesriikides (näiteks Saksmaal, Prantsus­maal) on automaatikute tööülesanded rangelt paika pandud ning automaatik võib töötada ainult kitsal spetsialiseerumisalal.

Tehnik-automaatiku ametikoht on laialt levinud tootmisettevõtetes, kus automaatik osaleb mehhaaniliste seadmete hooldamisel ja remondil.

Automaatik-paigaldajad tegelevad ainult seadmestiku installeerimisega ehk paigaldamisega. Neile antakse kätte valmistoodangning nende ülesandeks on ainult seda paigaldada ja ühendada juhtmestik.

Kui paigaldamine on automaatik-paigaldaja poolt lõpetatud, siis alustab tööd automaatik-häälestaja. Ta teostab paigaldatud seadmestiku vahepealset vastavusekontrolli. Pärast toimub seadmestiku sätestamine ehk seadmete nimiandmete paikapanek vastavalt nõudmistele –seotakse omavahel kõik olemasolevad komponendid loogilises järjekorras.

Hooneautomaatik tegeleb hooneautomaatikaga, mis lülitab enda sisse maja lihtsüsteemid, näiteks domofon, kellad. Sõltuvalt kompetentsusest võib hooneautomaatik teostada ka muid hooneautomaatikaga (näiteks ventilatsiooni- ja valvesüsteemid) seotud töid.

Automaatik-programmeerija tööülesanneteks on: 1) töötada välja ja juurutada tööalgorütmi, selleks et siduda omavahel olemasolevad seaded ja komponendi; 2) teha programmi vastavalt nõutud algorütmile; 3) vastavalt olemasolevale algorütmile teha komponentide valik. Üldjuhul on tema tegevus seotud programmi algorütmiga. Samas peab ta oskama teha ahelate sünteesi – välja töötama seadmestiku juhtskeemi.

Protsessiautomaatik tegeleb autotootmisprotsessi, kus kõik tööd teostatavad robotid. Sellisel juhul on ettevõttes olemas tootmisliin, mis koosneb protsessiliinidest. Iga protsessiliini hooldab oma automaatik. Ta teostab selle liini seadmetele järelevalvet, tehnilist kontrolli ja hooldust. Remondi tööd võib teostada ka teine firma. Sel juhul on automaatik n.ö. tööde valvur ja sõltuvalt olukorrast tööde koordineerija.

TÖÖTINGIMUSED
keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus ning kiire ja pingeline töötempo. Olenevalt spetsialiseerumisalast (näiteks automaatik-tehnik, automaatik-paigaldaja, automaatik-seadistaja) võib tekkida vajadus töötada välitingimustes, kõrgustes, ohtlikes töökeskkondades (plahvatus- ja tuleoht, kemikaalid jne) jm eritingimustes (kõrgendatud hügieeni- ja steriilsuse­nõuded).

Tööülesannete täitmine sunnib automaatikuid olema nii püstijalu kui käpuli. Enamasti mööduvad nende tööpäevad pidevalt liikudes. Osadel automaatikutel tuleb ka eri piirkondades erinevate objektide vahel liikuda. Samuti on töö ohtlik, mistõttu peavad elektritööga seotud riskid olema hästi teada ja ohutusnõudeid tuleb rangelt järgida. Inimesed, kes remondivad väljalülitatud või pinge all olevaid seadmeid, peavad omama spetsiaalset luba. Elektrimaailmas nimetatakse seda pädevustunnistuseks. Tavaliselt on see vajalik elektrikutele – automaatikutel on oma kutseastmed, mis annavad talle juurdepääsu seadmestikule.

Automaatiku põhilisteks töövahenditeks on infotehnoloogiavahendid (arvutustehnika riist- ja tarkvara), telekommunikatsioonivahendid, käsi- ja spetsiaaltööriistad, mõõteseadmed ning mitme­sugused abi­vahendid.

Enamasti töötavad automaatikud 40 tundi nädalas ning ületunnid on tasustatud. Kuna paljudes ettevõtetes on katkematu tööprotsess, siis töötavad automaatikud sageli vahetustega, mis eeldab valmisolekut ka öösiti ja nädalvahetustel töötamiseks. Samuti võib esineda ootamatuid väljakutseid – näiteks kui midagi juhtub ja kohapeal olev personal ei ole võimeline olukorda kiirelt lahendama, siis kutsutakse välja vastavat kompetentsi omav spetsialist. See nõue peab olema kirja pandud töölepingu lisas.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Automaatik teab automaatika- ja mõõteseadmete töö põhimõtteid ning kasutatavate seadmete eripära. Töö eeldab infotöötluse ja -edastuse põhimõtete tundmist ning tehnilise dokumen­tat­siooni lugemise, tõlgendamise ja koostamise oskust.

Automaatikute põhioskuste hulka kuuluvad:

  • Automaatikaseadmete ja automaatikasüsteemide paigaldamine
  • Kaabeldussüsteemide ehitamine
  • Automaatikaseadmete ja –süsteemide valimine ja komplekteerimine
  • Automaatikaseadmete ja -süsteemide kontrollimine ja hooldamine
  • Rakendusprogrammide koostamine
  • Automaatikaseadmete ja –süsteemide programmeerimine
  • Automaatikaseadmete ja -süsteemide seadistamine
  • Mõõtmiste teostamine ja analüüsimine
  • Vigade ja rikete kõrvaldamine
  • Töö tehnilise dokumentatsiooniga
  • Töö kommunikatsioonisüsteemidega.

Automaatikute põhiteadmiste hulka kuuluvad:

  • Kutsealased mõisted sh ühes võõrkeeles
  • Kutsealal kasutatavad materjalid, nende omadused ja kasutamine
  • Elektrotehnika alused
  • Elektroonika komponendid ja lülitused
  • Protsessortehnika põhimõisted
  • Kutsealal kasutatavad tööriistad, seadmed ja kaitsevahendid
  • Automaatika alused
  • Tehnilise mehaanika alused
  • Elektro-, pneumo- ja hüdroautomaatika
  • Elektripaigaldistele esitatavad nõuded
  • Kaabeldussüsteemidele esitatavad nõuded
  • Tehnilised ja elektrilised mõõtmised
  • Tehnilise dokumentatsiooni koostamise nõuded
  • Digitaal- ja analoogelektroonika lülitused ja mõõtmised
  • Andmesideliidesed, protokollid, võrgud
  • Automaatikaseadmete ja –süsteemide programmeerimise alused
  • Raalprojekteerimispaketid
  • Protsessi visualiseerimise meetodid
  • Mõõteriistad ja metroloogia alused
  • Andurid ja täiturelemendid, nende tööpõhimõtted ning paigaldamise nõuded
  • Elektromagnetiline ühildatavus
  • Elektriohutus
  • Protsessiohutus.

Automaatikute erioskuste ja –teadmiste hulka kuuluvad:

  • Elektroautomaatika
    1) elektroautomaatikavahendid, ehitus, tööpõhimõtted
    2) elektroautomaatikavahendite kasutusala
    3) andmeedastus automaatikasüsteemides
  • Pneumoautomaatika
    1) pneumoautomaatikavahendid, ehitus, tööpõhimõtted
    2) pneumoautomaatikavahendite kasutusala
    3) tööohutus pneumoautomaatika süsteemides
  • Hüdroautomaatika
    1) hüdroautomaatikavahendid, ehitus, tööpõhimõtted
    2) hüdroautomaatikavahendite kasutusala
    3) tööohutus hüdroautomaatika süsteemides.

Automaatik peab omama algteadmised majandusest, tundma kutsealaga seotud õigusakte, töökeskkonna ohutust. Oluline on arvutioskus ja eesti keele valdamine.

Kutse eeldab arenenud vastutustunnet, loogilist mõtlemist, hoolikust, täpsust ning oskust oma tööd iseseisvalt planeerida ning korraldada. Sobivateks isikuomadusteks on ruumiline kujutlusvõime, visuaalne mälu, rahulikkus, täpsus, hoolikus ning hea koordinatsiooni- ja kontsentreerumisvõime.

Automaatikukutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Automaatik I, II, III 

Automaatik I on väheste kogemustega töötaja, kes on läbinud kutsealase koolituse, mis võimaldab edaspidist spetsialiseerumist. Ta võib vajada juhendamist. I kutsetaseme taotlemise eelduseks on kutsealane ettevalmistus. Sobivaim haridustase on keskharidus.

Automaatik II on kogemustega oskustöötaja, kes on võimeline täitma varieeruvaid töö­ülesandeid tavapärastes olukordades. Ta on spetsialiseerunud kas elektri-, pneumo- või hüdro­automaatika vahenditele. II kutsetaseme taotlemise eelduseks on kutsealane ettevalmistus ja 3-aastane erialane töökogemus.

Automaatik III on töötaja, kes omab oma spetsialiseerumisalal laialdasi teadmisi ja –oskusi. Ta on võimeline täitma tööülesandeid erisugustes olukordades, edasi andma kutsealaseid oskusi ning juhtima töögruppi. III kutsetaseme taotlemise eelduseks on kutsealane ette­valmistus ja 5-aastane erialane töökogemus.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Automaatikute elukutse eeldab vähemaltkutsekeskharidust. Väljaõpet on võimalik omandada kutseharidusest kuni magistriõppeni välja. Kutsehariduse baasil on ametit võimalik omandada 3 aastaga. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, magistriõpe 2 aastat.

Põhihariduse baasil on võimalik automaatika eriala õppida Tallinna Tööstushariduskeskuses, Narva Kutseõppekeskuses ning Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolis. Õppeaeg on 3 aastat, õppekeel on eesti- ja vene keel.

Tallinna Polütehnikumis on võimalik keskhariduse baasil õppida elektriseadmete- ja süsteemide eriala. Õppeaeg on 2 aastat.

Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolis saab keskhariduse baasil 2 aastaga omandada automaatika eriala. Õpe toimub vene keeles.

Automaatikuna saab töötada ka kutsekoolis elektriku eriala õppinud inimene, kuid selleks vajab ta firmas kohapealset spetsiaalset automaatikualast väljaõpet.

TTÜ Virumaa Kolledžis saab 3 aastaga omandada rakenduskõrghariduse automaatika­süsteemide ning energiatehnika erialal. Õppekeel eesti ja vene keel.

TTÜ Energeetikateaduskonnas on bakalaureuseõppe raames võimalik õppida elektriajamite ja jõuelektroonika ning elektroenergeetika erialal. Magistriõppes on võimalik õpinguid jätkata elektro­energeetika erialal.

Täiendõpet teostavad Tallinna Polütehnikum, Tallinna Ehituskool, Tartu Kutsehariduskeskus, Narva Kutseõppekeskus. Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses on väljatöötamisel uus elektriku õppekava.

Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada automaatiku erialal, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata füüsikale ja matemaatikale.

TÖÖVÄLJAVAATED

Automaatikud leiavad tööd energia-, tööstus-, ehitus-, kinnisvarahooldus- või muudes ette­võtetes. Valdav osa automaatikuid töötab nii elektritööde teenust pakkuvates firmades kui ka teistes ettevõttes, kus vajalik igapäevane automaatikasüsteemide järelevalve automaatiku poolt (näiteks Galvex Estonia OÜ).Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel oli Eestis 2006. aastal kokku 1505 elektritööde ettevõtet.

Piirkondades, kus noortööjõu puudus on suurem, on töötajate keskmine vanus ~ 45 aastat. Tehnokeskustes (näiteks Tallinn ja selle lähiümbrus) on vanus alla 35 eluaasta. Eestis asuvates elektrijaamades ja kaevandustes võib automaatikute vanus võib olla isegi üle 45 eluaasta. Nõudlus automaatikude järele kasvab.

LÄHEDASED AMETID

Automaatikutele lähedased ametid on elektrik, nõrkvooluseadmete paigaldaja, mehhatroonik.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Automaatikutele makstakse enamjaolt põhipalka. Automaatikute palgatase on viimastel aastatel kasvanud.Sõltuvalt ettevõttest, töö sisust ja töötamise asukohast oli nende keskmine brutokuupalk 2006. aastal vahemikus 10 500 – 16 000 krooni. Tipptegijate palk on kõrgem, ulatuses 15 000 – 20 000 kroonini.

Osad firmad pakuvad lisasoodustusena võimalust tegeleda spordiga ning osaliselt hüvitatakse lõunasöögid.

TÄIENDAV INFO

Automaatiku kutset omistav organ on Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL). EETEL elektrialal tegevusluba omavate ettevõtjate ühendus, mille tegevuse eesmärk on oma liikmete ühiste huvide kaitsmine elektriala kutselistes, tehnilistes, kaubandus­likes ja ärilistes küsimustes, samuti nii liikmeskonna kui ka kogu elektriala kõrge professio­naalse taseme saavutamine ning selle pidev edendamine.

E-post: eetel@eetel.ee 
www.eetel.ee 

Kutseala hõive

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2006. aastal 15–74-aastasi tööga hõivatuid 646 000, töötuid 41 000 ja mitteaktiivseid (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) 362 000. Varasema aastaga võrreldes tööhõive kasvas, töötus ja mitteaktiivsus vähenes.

2006. aastal oli hõivatuid 6,4% rohkem kui aasta tagasi. Hõivatute arv kasvas põhiliselt aasta esimesel poolel. II kvartalis kasvas hõivatute arv 650 000-ni, III ja IV kvartalis jäi samale tasemele.

AUTOMAATIKUD
2003. a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Elektrikud ja elektromehaanikud (ISCO 7241)

5 485

Elektroonikaseadmete koostajad (ISCO 7242)

389

Elektroonikaseadmete mehhaanikud ja hooldajad (ISCO 7243)

861

Telegraafi- ja telefoniseadmete paigaldajad ja hooldajad (ISCO 7244)

737

Elektriliini paigaldajad, remontijad ja kaablimontöörid (ISCO 7245)

1 180

KOKKU

8 652

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Elektrikud ja elektromehaanikud
(ISCO 7241)

74

467

820

Elektroonikaseadmete koostajad
(ISCO 7242)

12

71

102

Elektroonikaseadmete mehhaanikud ja hooldajad (ISCO 7243)

25

70

117

Telegraafi- ja telefoniseadmete paigaldajad ja hooldajad (ISCO 7244)

0

28

60

Elektriliini paigaldajad, remontijad ja kaablimontöörid (ISCO 7245)

75

265

499

2005

Elektrikud ja elektromehaanikud
(ISCO 7241)

122

420

720

Elektroonikaseadmete koostajad
(ISCO 7242)

15

77

73

Elektroonikaseadmete mehhaanikud ja hooldajad (ISCO 7243)

31

60

95

Telegraafi- ja telefoniseadmete paigaldajad ja hooldajad (ISCO 7244)

4

15

41

Elektriliini paigaldajad, remontijad ja kaablimontöörid (ISCO 7245)

66

236

409

2006

Elektrikud ja elektromehaanikud
(ISCO 7241)

197

261

413

Elektroonikaseadmete koostajad
(ISCO 7242)

18

39

49

Elektroonikaseadmete mehhaanikud ja hooldajad (ISCO 7243)

6

35

55

Telegraafi- ja telefoniseadmete paigaldajad ja hooldajad (ISCO 7244)

11

14

24

Elektriliini paigaldajad, remontijad ja kaablimontöörid(ISCO 7245)

217

139

248

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus, sh trükitööstus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palgatöötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – II kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

11 549

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Elektrienergia, -gaasi ja veevarustus

8 482

9 630

10 385

Töötlev tööstus

6 956

7 955

9 595


Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2006

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2006

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 29. 06. 2008. 02:30

Time: 0.0806279 s.