Automaatik
Kool.ee-haridusportaal :: Automaatik Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeAutomaatik,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Automaatik
OLULISED MOMENDID
-
Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus ning kiire ja pingeline töötempo. Olenevalt spetsialiseerumisalast võib tekkida vajadus töötada ohtlikes töökeskkondades (plahvatus- ja tuleoht, kemikaalid jne) jm eritingimustes.
-
Automaatikute elukutse eeldab vähemalt kutsekeskharidust. Väljaõpet on võimalik omandada kutseharidusest kuni magistriõppeni välja.
Automaatiku töö seisneb automaatikaseadmete- ja süsteemide paigaldamises, seadistamises ja nende käigus hoidmises.
Automaatik paigaldab, programmeerib, seadistab ja käitab automaatikaseadmeid ja –süsteeme energeetika, tööstuse, ehituse, põllumajanduse, transpordi, teeninduse jm valdkondade ettevõtetes. Käit on igasugune, sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks.
Oma tööülesannete täitmisel juhindub automaatik kutsealal kasutatavatest normdokumentidest (standardid, juhendid, sh keskkonna- ja ohutusnõuded) ning järgib üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid. Tal on oskused teatud valdkonna (energeetika, tööstus, ehitus vms) automatiseeritavatest protsessidest, mis võimaldavad paigaldada, kontrollida ja hooldada erinevaid automaatikaseadmeid ja -süsteeme ning leida võimalike vigade põhjusi.
Automaatikute ametikohad võivad olla järgmised: tehnik-automaatik, automaatik-paigaldaja, automaatik-seadistaja, hooneautomaatik, protsessiatomaatik, automaatik-programmeerija.
Eestis töötaval automaatikul tuleb enamasti täita kõiki eelnimetatuid ametiülesannetega kaasnevaid tegevusi koos. Teistes Euroopa Liidu liikmesriikides (näiteks Saksmaal, Prantsusmaal) on automaatikute tööülesanded rangelt paika pandud ning automaatik võib töötada ainult kitsal spetsialiseerumisalal.
Tehnik-automaatiku ametikoht on laialt levinud tootmisettevõtetes, kus automaatik osaleb mehhaaniliste seadmete hooldamisel ja remondil.
Automaatik-paigaldajad tegelevad ainult seadmestiku installeerimisega ehk paigaldamisega. Neile antakse kätte valmistoodangning nende ülesandeks on ainult seda paigaldada ja ühendada juhtmestik.
Kui paigaldamine on automaatik-paigaldaja poolt lõpetatud, siis alustab tööd automaatik-häälestaja. Ta teostab paigaldatud seadmestiku vahepealset vastavusekontrolli. Pärast toimub seadmestiku sätestamine ehk seadmete nimiandmete paikapanek vastavalt nõudmistele –seotakse omavahel kõik olemasolevad komponendid loogilises järjekorras.
Hooneautomaatik tegeleb hooneautomaatikaga, mis lülitab enda sisse maja lihtsüsteemid, näiteks domofon, kellad. Sõltuvalt kompetentsusest võib hooneautomaatik teostada ka muid hooneautomaatikaga (näiteks ventilatsiooni- ja valvesüsteemid) seotud töid.
Automaatik-programmeerija tööülesanneteks on: 1) töötada välja ja juurutada tööalgorütmi, selleks et siduda omavahel olemasolevad seaded ja komponendi; 2) teha programmi vastavalt nõutud algorütmile; 3) vastavalt olemasolevale algorütmile teha komponentide valik. Üldjuhul on tema tegevus seotud programmi algorütmiga. Samas peab ta oskama teha ahelate sünteesi – välja töötama seadmestiku juhtskeemi.
Protsessiautomaatik tegeleb autotootmisprotsessi, kus kõik tööd teostatavad robotid. Sellisel juhul on ettevõttes olemas tootmisliin, mis koosneb protsessiliinidest. Iga protsessiliini hooldab oma automaatik. Ta teostab selle liini seadmetele järelevalvet, tehnilist kontrolli ja hooldust. Remondi tööd võib teostada ka teine firma. Sel juhul on automaatik n.ö. tööde valvur ja sõltuvalt olukorrast tööde koordineerija.
TÖÖTINGIMUSED
keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg
Tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus ning kiire ja pingeline töötempo. Olenevalt spetsialiseerumisalast (näiteks automaatik-tehnik, automaatik-paigaldaja, automaatik-seadistaja) võib tekkida vajadus töötada välitingimustes, kõrgustes, ohtlikes töökeskkondades (plahvatus- ja tuleoht, kemikaalid jne) jm eritingimustes (kõrgendatud hügieeni- ja steriilsusenõuded).
Tööülesannete täitmine sunnib automaatikuid olema nii püstijalu kui käpuli. Enamasti mööduvad nende tööpäevad pidevalt liikudes. Osadel automaatikutel tuleb ka eri piirkondades erinevate objektide vahel liikuda. Samuti on töö ohtlik, mistõttu peavad elektritööga seotud riskid olema hästi teada ja ohutusnõudeid tuleb rangelt järgida. Inimesed, kes remondivad väljalülitatud või pinge all olevaid seadmeid, peavad omama spetsiaalset luba. Elektrimaailmas nimetatakse seda pädevustunnistuseks. Tavaliselt on see vajalik elektrikutele – automaatikutel on oma kutseastmed, mis annavad talle juurdepääsu seadmestikule.
Automaatiku põhilisteks töövahenditeks on infotehnoloogiavahendid (arvutustehnika riist- ja tarkvara), telekommunikatsioonivahendid, käsi- ja spetsiaaltööriistad, mõõteseadmed ning mitmesugused abivahendid.
Enamasti töötavad automaatikud 40 tundi nädalas ning ületunnid on tasustatud. Kuna paljudes ettevõtetes on katkematu tööprotsess, siis töötavad automaatikud sageli vahetustega, mis eeldab valmisolekut ka öösiti ja nädalvahetustel töötamiseks. Samuti võib esineda ootamatuid väljakutseid – näiteks kui midagi juhtub ja kohapeal olev personal ei ole võimeline olukorda kiirelt lahendama, siis kutsutakse välja vastavat kompetentsi omav spetsialist. See nõue peab olema kirja pandud töölepingu lisas.
Automaatik teab automaatika- ja mõõteseadmete töö põhimõtteid ning kasutatavate seadmete eripära. Töö eeldab infotöötluse ja -edastuse põhimõtete tundmist ning tehnilise dokumentatsiooni lugemise, tõlgendamise ja koostamise oskust.
Automaatikute põhioskuste hulka kuuluvad:
-
Automaatikaseadmete ja automaatikasüsteemide paigaldamine
-
Kaabeldussüsteemide ehitamine
-
Automaatikaseadmete ja –süsteemide valimine ja komplekteerimine
-
Automaatikaseadmete ja -süsteemide kontrollimine ja hooldamine
-
Rakendusprogrammide koostamine
-
Automaatikaseadmete ja –süsteemide programmeerimine
-
Automaatikaseadmete ja -süsteemide seadistamine
-
Mõõtmiste teostamine ja analüüsimine
-
Vigade ja rikete kõrvaldamine
-
Töö tehnilise dokumentatsiooniga
-
Töö kommunikatsioonisüsteemidega.
Automaatikute põhiteadmiste hulka kuuluvad:
-
Kutsealased mõisted sh ühes võõrkeeles
-
Kutsealal kasutatavad materjalid, nende omadused ja kasutamine
-
Elektrotehnika alused
-
Elektroonika komponendid ja lülitused
-
Protsessortehnika põhimõisted
-
Kutsealal kasutatavad tööriistad, seadmed ja kaitsevahendid
-
Automaatika alused
-
Tehnilise mehaanika alused
-
Elektro-, pneumo- ja hüdroautomaatika
-
Elektripaigaldistele esitatavad nõuded
-
Kaabeldussüsteemidele esitatavad nõuded
-
Tehnilised ja elektrilised mõõtmised
-
Tehnilise dokumentatsiooni koostamise nõuded
-
Digitaal- ja analoogelektroonika lülitused ja mõõtmised
-
Andmesideliidesed, protokollid, võrgud
-
Automaatikaseadmete ja –süsteemide programmeerimise alused
-
Raalprojekteerimispaketid
-
Protsessi visualiseerimise meetodid
-
Mõõteriistad ja metroloogia alused
-
Andurid ja täiturelemendid, nende tööpõhimõtted ning paigaldamise nõuded
-
Elektromagnetiline ühildatavus
-
Elektriohutus
-
Protsessiohutus.
Automaatikute erioskuste ja –teadmiste hulka kuuluvad:
-
Elektroautomaatika
1) elektroautomaatikavahendid, ehitus, tööpõhimõtted
2) elektroautomaatikavahendite kasutusala
3) andmeedastus automaatikasüsteemides -
Pneumoautomaatika
1) pneumoautomaatikavahendid, ehitus, tööpõhimõtted
2) pneumoautomaatikavahendite kasutusala
3) tööohutus pneumoautomaatika süsteemides -
Hüdroautomaatika
1) hüdroautomaatikavahendid, ehitus, tööpõhimõtted
2) hüdroautomaatikavahendite kasutusala
3) tööohutus hüdroautomaatika süsteemides.
Automaatik peab omama algteadmised majandusest, tundma kutsealaga seotud õigusakte, töökeskkonna ohutust. Oluline on arvutioskus ja eesti keele valdamine.
Kutse eeldab arenenud vastutustunnet, loogilist mõtlemist, hoolikust, täpsust ning oskust oma tööd iseseisvalt planeerida ning korraldada. Sobivateks isikuomadusteks on ruumiline kujutlusvõime, visuaalne mälu, rahulikkus, täpsus, hoolikus ning hea koordinatsiooni- ja kontsentreerumisvõime.
Automaatikukutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Automaatik I, II, III
Automaatik I on väheste kogemustega töötaja, kes on läbinud kutsealase koolituse, mis võimaldab edaspidist spetsialiseerumist. Ta võib vajada juhendamist. I kutsetaseme taotlemise eelduseks on kutsealane ettevalmistus. Sobivaim haridustase on keskharidus.
Automaatik II on kogemustega oskustöötaja, kes on võimeline täitma varieeruvaid tööülesandeid tavapärastes olukordades. Ta on spetsialiseerunud kas elektri-, pneumo- või hüdroautomaatika vahenditele. II kutsetaseme taotlemise eelduseks on kutsealane ettevalmistus ja 3-aastane erialane töökogemus.
Automaatik III on töötaja, kes omab oma spetsialiseerumisalal laialdasi teadmisi ja –oskusi. Ta on võimeline täitma tööülesandeid erisugustes olukordades, edasi andma kutsealaseid oskusi ning juhtima töögruppi. III kutsetaseme taotlemise eelduseks on kutsealane ettevalmistus ja 5-aastane erialane töökogemus.
Automaatikute elukutse eeldab vähemaltkutsekeskharidust. Väljaõpet on võimalik omandada kutseharidusest kuni magistriõppeni välja. Kutsehariduse baasil on ametit võimalik omandada 3 aastaga. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, magistriõpe 2 aastat.
Põhihariduse baasil on võimalik automaatika eriala õppida Tallinna Tööstushariduskeskuses, Narva Kutseõppekeskuses ning Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolis. Õppeaeg on 3 aastat, õppekeel on eesti- ja vene keel.
Tallinna Polütehnikumis on võimalik keskhariduse baasil õppida elektriseadmete- ja süsteemide eriala. Õppeaeg on 2 aastat.
Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolis saab keskhariduse baasil 2 aastaga omandada automaatika eriala. Õpe toimub vene keeles.
Automaatikuna saab töötada ka kutsekoolis elektriku eriala õppinud inimene, kuid selleks vajab ta firmas kohapealset spetsiaalset automaatikualast väljaõpet.
TTÜ Virumaa Kolledžis saab 3 aastaga omandada rakenduskõrghariduse automaatikasüsteemide ning energiatehnika erialal. Õppekeel eesti ja vene keel.
TTÜ Energeetikateaduskonnas on bakalaureuseõppe raames võimalik õppida elektriajamite ja jõuelektroonika ning elektroenergeetika erialal. Magistriõppes on võimalik õpinguid jätkata elektroenergeetika erialal.
Täiendõpet teostavad Tallinna Polütehnikum, Tallinna Ehituskool, Tartu Kutsehariduskeskus, Narva Kutseõppekeskus. Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses on väljatöötamisel uus elektriku õppekava.
Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada automaatiku erialal, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata füüsikale ja matemaatikale.
Automaatikud leiavad tööd energia-, tööstus-, ehitus-, kinnisvarahooldus- või muudes ettevõtetes. Valdav osa automaatikuid töötab nii elektritööde teenust pakkuvates firmades kui ka teistes ettevõttes, kus vajalik igapäevane automaatikasüsteemide järelevalve automaatiku poolt (näiteks Galvex Estonia OÜ).Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel oli Eestis 2006. aastal kokku 1505 elektritööde ettevõtet.
Piirkondades, kus noortööjõu puudus on suurem, on töötajate keskmine vanus ~ 45 aastat. Tehnokeskustes (näiteks Tallinn ja selle lähiümbrus) on vanus alla 35 eluaasta. Eestis asuvates elektrijaamades ja kaevandustes võib automaatikute vanus võib olla isegi üle 45 eluaasta. Nõudlus automaatikude järele kasvab.
LÄHEDASED AMETID
Automaatikutele lähedased ametid on elektrik, nõrkvooluseadmete paigaldaja, mehhatroonik.
Automaatikutele makstakse enamjaolt põhipalka. Automaatikute palgatase on viimastel aastatel kasvanud.Sõltuvalt ettevõttest, töö sisust ja töötamise asukohast oli nende keskmine brutokuupalk 2006. aastal vahemikus 10 500 – 16 000 krooni. Tipptegijate palk on kõrgem, ulatuses 15 000 – 20 000 kroonini.
Osad firmad pakuvad lisasoodustusena võimalust tegeleda spordiga ning osaliselt hüvitatakse lõunasöögid.
TÄIENDAV INFO
Automaatiku kutset omistav organ on Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL). EETEL elektrialal tegevusluba omavate ettevõtjate ühendus, mille tegevuse eesmärk on oma liikmete ühiste huvide kaitsmine elektriala kutselistes, tehnilistes, kaubanduslikes ja ärilistes küsimustes, samuti nii liikmeskonna kui ka kogu elektriala kõrge professionaalse taseme saavutamine ning selle pidev edendamine.
E-post: eetel@eetel.ee
www.eetel.ee
Kutseala hõive
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2006. aastal 15–74-aastasi tööga hõivatuid 646 000, töötuid 41 000 ja mitteaktiivseid (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) 362 000. Varasema aastaga võrreldes tööhõive kasvas, töötus ja mitteaktiivsus vähenes.
2006. aastal oli hõivatuid 6,4% rohkem kui aasta tagasi. Hõivatute arv kasvas põhiliselt aasta esimesel poolel. II kvartalis kasvas hõivatute arv 650 000-ni, III ja IV kvartalis jäi samale tasemele.
AUTOMAATIKUD
2003. a. seisuga (Statistikaameti andmed)
Elektrikud ja elektromehaanikud (ISCO 7241) |
5 485 |
Elektroonikaseadmete koostajad (ISCO 7242) |
389 |
Elektroonikaseadmete mehhaanikud ja hooldajad (ISCO 7243) |
861 |
Telegraafi- ja telefoniseadmete paigaldajad ja hooldajad (ISCO 7244) |
737 |
Elektriliini paigaldajad, remontijad ja kaablimontöörid (ISCO 7245) |
1 180 |
KOKKU |
8 652 |
* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Elektrikud ja elektromehaanikud |
74 |
467 |
820 |
Elektroonikaseadmete koostajad |
12 |
71 |
102 | |
Elektroonikaseadmete mehhaanikud ja hooldajad (ISCO 7243) |
25 |
70 |
117 | |
Telegraafi- ja telefoniseadmete paigaldajad ja hooldajad (ISCO 7244) |
0 |
28 |
60 | |
Elektriliini paigaldajad, remontijad ja kaablimontöörid (ISCO 7245) |
75 |
265 |
499 | |
2005 |
Elektrikud ja elektromehaanikud |
122 |
420 |
720 |
Elektroonikaseadmete koostajad |
15 |
77 |
73 | |
Elektroonikaseadmete mehhaanikud ja hooldajad (ISCO 7243) |
31 |
60 |
95 | |
Telegraafi- ja telefoniseadmete paigaldajad ja hooldajad (ISCO 7244) |
4 |
15 |
41 | |
Elektriliini paigaldajad, remontijad ja kaablimontöörid (ISCO 7245) |
66 |
236 |
409 | |
2006 |
Elektrikud ja elektromehaanikud |
197 |
261 |
413 |
Elektroonikaseadmete koostajad |
18 |
39 |
49 | |
Elektroonikaseadmete mehhaanikud ja hooldajad (ISCO 7243) |
6 |
35 |
55 | |
Telegraafi- ja telefoniseadmete paigaldajad ja hooldajad (ISCO 7244) |
11 |
14 |
24 | |
Elektriliini paigaldajad, remontijad ja kaablimontöörid(ISCO 7245) |
217 |
139 |
248 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
Tegevusalad kokku |
595,5 |
607,4 |
646,3 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
31,4 |
29,4 |
29,9 |
Kalandus |
3,6 |
2,8 |
2,2 |
Mäetööstus |
8 |
5,9 |
5,2 |
Töötlev tööstus |
140,9 |
139,5 |
136,4 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
12 |
12,5 |
12,4 |
Ehitus |
46,8 |
48,7 |
62,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80 |
80,6 |
88,7 |
Hotellid ja restoranid |
16,2 |
22,1 |
22,3 |
Veondus, laondus ja side |
51,5 |
54,6 |
61,5 |
Finantsvahendus |
7,9 |
6,9 |
7,3 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
39,4 |
46,4 |
48,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
36,9 |
37,2 |
39 |
Haridus |
54,5 |
54,9 |
58,5 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
37,5 |
35 |
37,5 |
Muud tegevusalad |
28,8 |
31,1 |
34,3 |
Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
| |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
9 012 |
9 418 |
9178 |
| |
Kalandus |
1 142 |
1 096 |
1125 |
| |
Mäetööstus |
75 |
81 |
90 |
| |
Töötlev tööstus, sh trükitööstus |
5 991 |
6 232 |
6552 |
| |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
282 |
277 |
278 |
| |
Ehitus |
3 622 |
4 502 |
5867 |
| |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
17 928 |
18 298 |
19126 |
| |
Hotellid ja restoranid |
1 990 |
2 156 |
2262 |
| |
Veondus, laondus ja side |
6 006 |
6 338 |
6605 |
| |
Finantsvahendus |
564 |
666 |
809 |
| |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
11 201 |
13 074 |
15 553 |
| |
Haridus |
464 |
508 |
563 |
| |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
1 007 |
1 058 |
1 131 |
| |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 599 |
1 658 |
1 873 |
| |
Tegevusalad kokku |
60 882 |
65 362 |
71 012 |
| |
|
Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. | ||||
|
|
|
|
|
|
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palgatöötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – II kvartal 2007 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
9 467 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
2007 |
10 322 |
11 549 |
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni) | |||
Tegevusala |
2004 |
2005 |
2006 |
Elektrienergia, -gaasi ja veevarustus |
8 482 |
9 630 |
10 385 |
Töötlev tööstus |
6 956 |
7 955 |
9 595 |
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2006
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2006
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed
|
2004 |
2005 |
kasv %-des |
2006 |
kasv %-des |
Tegevusalade keskmine |
7 287 |
8 073 |
10,8 |
9 407 |
16,5 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 799 |
5 626 |
17,2 |
6 808 |
21,0 |
Metsamajandus |
7 267 |
8 365 |
15,1 |
9 105 |
8,8 |
Kalandus |
4 430 |
4 575 |
3,3 |
7 107 |
55,3 |
Mäetööstus |
8 687 |
8 734 |
0,5 |
10 070 |
15,3 |
Töötlev tööstus |
6 696 |
7 526 |
12,4 |
8 844 |
17,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 482 |
9 630 |
13,5 |
10 385 |
7,8 |
Ehitus |
7 468 |
8 480 |
13,6 |
10 075 |
18,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 915 |
7 401 |
7,0 |
9 111 |
23,1 |
Hotellid ja restoranid |
4 535 |
5 421 |
19,5 |
6 148 |
13,4 |
Veondus, laondus ja side |
8 048 |
8 859 |
10,1 |
10 126 |
14,3 |
Finantsvahendus |
14 998 |
16 384 |
9,2 |
16 915 |
3,2 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
9 332 |
9 724 |
4,2 |
11 433 |
17,6 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
9 224 |
10 101 |
9,5 |
11 482 |
13,7 |
Haridus |
6 475 |
7 219 |
11,5 |
7 949 |
10,1 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
6 524 |
7 900 |
21,1 |
9 026 |
14,3 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
6 244 |
6 970 |
11,6 |
7 862 |
12,8 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)
Maakond |
2004 |
2005 |
2006 |
Harju |
8 615 |
9 307 |
10 837 |
Tallinn |
8 850 |
9 462 |
10 997 |
Hiiu |
5 957 |
6 721 |
7 434 |
Ida-Viru |
5 461 |
6 057 |
6 842 |
Jõgeva |
5 488 |
6 758 |
7 507 |
Järva |
5 951 |
6 877 |
7 993 |
Lääne |
5 816 |
6 468 |
7 201 |
Lääne-Viru |
5 653 |
6 301 |
7 318 |
Põlva |
5 324 |
6 210 |
7 250 |
Pärnu |
6 002 |
6 902 |
7 948 |
Rapla |
5 828 |
6 660 |
7 583 |
Saare |
6 010 |
6 938 |
7 916 |
Tartu |
6 679 |
7 624 |
9 088 |
Valga |
5 337 |
6 081 |
6 908 |
Viljandi |
5 740 |
6 368 |
7 492 |
Võru |
5 405 |
6 284 |
7 177 |
EESTI |
7 287 |
8 073 |
9 407 |
| |