et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Alus- ja üldhariduse õpetajad

Kool.ee-haridusportaal :: Alus- ja üldhariduse õpetajad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeAlus- ja üldhariduse õpetajad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Alus- ja üldhariduse õpetajad

OLULISED MOMENDID

  • Õpetaja elukutse on vana ja väärikas – ta on rahvusliku identiteedi kandja ja ühiskonna vaimsuse kujundaja.
  • Õpetajana töötamiseks on vajalik pedagoogiline kõrgharidus (sh rakenduskõrgharidus) või aine- või kutsealane kõrg- või keskeriharidus ning pedagoogiline koolitus.
  • Õpetajad moodustavad töötavatest inimestest üsna suure osa – 2005/2006 õppeaastal töötas koolides ligi 16 000 õpetajat. Lasteaiaõpetajaid oli 6500 ringis.

TÖÖ ISELOOM

Alushariduse õpetajad on koolieelsetes lasteasutustes töötavad pedagoogid, kes tegelevad lastele alusharidusalase ettevalmistamisega. Üldhariduse õpetajad on alg- ja põhikoolides ning gümnaasiumides töötavad pedagoogid, kelle ülesandeks on õpilaste üldharidusalase ettevalmistamine. Õpetaja töö eesmärgiks on luua tingimused ja suunata õppeprotsessi õppija teadmiste ja oskuste omandamiseks ning põhitegevuseks õppeprotsessi planeerimine ja juhtimine.

Õpetaja põhiülesanded on:

  • õpilaste juhendamine, nende arengu ja motivatsiooni toetamine;
  • õppeprotsessi analüüsimine ja hindamine ning tagasisiside andmine õpilastele ja nende vanematele;
  • õpilaste kaasamine õppesisu ja eesmärkide kavandamisse;
  • õpilaste toetamine õpi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel.

Tundide käigus annab õpetaja õppijatele edasi teoreetilisi teadmisi ning kujundab vajalikke vaimseid ja praktilisi oskusi. Ta peab valdama õppesisu (ainet) ja oskama valida sobiva tegutsemis­mudeli sõltuvalt õpilasgrupi tasemest ja õpiolukorrast. Tunni ajal tuleb õpetajal tagada distsipliin, vajadusel ennetada ja lahendada probleeme. Ta peab arvestama õpilaste individuaalsete võimete ja erivajadustega ning julgustama ja juhendama neid tulemuste saavutamisel. Õppetöö läbiviimise juurde kuulub ka õppimistulemuste analüüsimine ja hindamine ning tagasiside andmine lastele.

Tundide läbiviimine on aga ainult üks osa õpetaja igapäevatööst. Suur osa tööajast kulub tundideks ettevalmistamisele, klassijuhataja tööle, enesetäiendamisele, dokumentatsiooni täitmisele ja veel mitmele muule tegevusele nagu näiteks õpilasürituste korraldamisele ja õppe­käikude organiseerimisele. Samuti tuleb õpetajal osaleda õppeasutuse arengu- ja õppe­kavade väljatöötamises ning hariduselu edendamises nii õppeasutuses kui ka väljaspool seda. Õpetaja ülesandeks on juhendada ka lastevanemaid ja teha nendega koostööd, suunates neid lähtuvalt õpilase vajadusest kasutama tugisüsteeme ja spetsialistide abi.

Õpetajaks olemine eeldab vastutustunnet õpilaste arengu ja õpikeskkonna turvalisuse eest. Ta peab järgima üldinimlikke eetilisi põhimõtteid ja austama õppija individuaalsust ning inim­väärikust.

Sõltuvalt sihtrühmast, kellega õpetaja tegeleb, võib kutsealal eristada koolieelse lasteasutuse (lasteaia-) õpetajaid, klassiõpetajaid, aineõpetajaid ja eripedagooge.

Lasteaiaõpetajad õpetavad lapsi koolieelses lasteasutuses. Nende ülesanne on luua last arendav mänguline ja turvaline kasvukeskkond ning kujundada esmased suhtlemis-, õpi- ja koostööoskused. Nad peavad varakult märkama laste erivajadusi ja nõustama lastevanemaid erispetsialisti konsulteerimise vajadusest. Lasteaiaõpetaja amet sobib neile, kes soovivad aidata lapsel siseneda täiskasvanute maailma, näidates selle maailma mitmekesisust ja ilu.

Klassiõpetajad õpetavad oma klassis põhiliselt kõiki aineid 1.–6. klassini.

Aineõpetajad töötavad põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, õpetades üht või mitut ainet.

Eripedagoogid töötavad hariduslike erivajadustega õppijatega. Nende põhitegevuseks on hariduslike erivajadustega lapse arengu suunamine, et soodustada psüühiliste protsesside ja isiksuse arengut eakohase normi suunas. Eripedagoogi ülesandeks on lapse esmase puude ületamine/vähendamine ja teiseste puuete vältimine pedagoogiliste vahenditega ning tema potentsiaalsele arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine. Eripedagoogi töö sobib neile, kes on valmis pühendama end aeglast edu pakkuvale tööle hälvete, puuete ja õpiraskustega laste, nende vanemate ja puuetega täiskasvanutega.

TÖÖTINGIMUSED - keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg

Õppetöö toimub õpetami­seks sobilikus keskkonnas – lasteaiarühmas/ klassiruumis, mis peab olema hästivalgustatud, ventileeritud ja mõjuma turvaliselt. Tegevuste ja tundide ette­valmistuse ja enese­täienduse koha valivad õpetajad vastavalt võimalustele kas lasteaias, koolis või kodus.

Koolis on põhilisteks töövahenditeks õpikud, töövihikud, konspektid, kaasaegsed info-kommunikatsiooni- ja esitlusvahended ning mitmesugused ainespetsiifilised vahendid (nt käsitöövahendid, keemia- ja füüsikakatsete läbiviimiseks vajalik aparatuur, jms).

Töö on vaimselt väga pingeline. Oluline rõhk on sotsiaalsel tegevusel – suhtlemisel lastega/õpilastega, lastevanematega, kolleegidega ja teiste spetsialistidega (näiteks logopeed, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog jt). Koormus jaotub ebaühtlaselt õppeaastale, pingelisem aeg on kokkuvõtete tegemise aeg – eksamite ja arvestuste periood. Samas on õpetajatel üldjuhul võimalik puhata suvisel ajal, kuna sel ajal õppetööd ei toimu.

Suurimaks hüvituseks õpetaja jaoks on näha, kuidas tema õpilased omandavad uusi oskusi ja hakkavad lugu pidama teadmistest ja õppimisest. Samas võib õpetamine tekitada ka stressi, kui mõni õpilane ei ole piisavalt motiveeritud ja ilmutab lugupidamatust õppimise vastu. Aegajalt tuleb toime tulla ka sõnakuulmatu käitumise ja vägivallaga. Õpetaja peab suutma käituda adekvaatselt probleem- ja kriisisituatsioonides, mis eeldab stabiilset närvisüsteemi ning võimet kontrollida oma emotsioone.

Stressiallikaks võib olla ka liiga suured lasteaiarühmad/ klassid, suur töökoorem, kaasaegsete õppevahendite vähesus või puudumine jms. Mõnikord võib algaja õpetaja tunda ennast isoleerituna kollee­gi­dest, kuna tal tuleb rühmas/ klassiruumis üksi töötada. Uutele õpetajatele pakuvad tuge suuremate kogemustega õpetajad-mentorid, kelle ülesandeks on aidata neil sisse elada lasteaia/ koolikeskkonda.

Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel on lühendatud tööaeg – kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. Sealhulgas on ette nähtud õppe- või kasvatustöö tundide arv:

  • lasteaiaõpetajal 30 tundi nädalas;
  • logopeedil ja eripedagoogil 22 tundi nädalas;
  • algkooli, põhikooli, gümnaasiumi põhikooli klasside klassiõpetajal ja aineõpetajal 18–24 tundi nädalas;
  • gümnaasiumi aineõpetajal 18–22 tundi nädalas.

Tegelikkuses võib aga õpetaja töötundide arv osutuda märksa suuremaks. Norm­koormusega töötavatel õpetajatel ulatub nädala keskmine töötundide arv sageli 50 lähedale. Õpetamisele kulub tööajast ligikaudu 40%. Õpetamine haarab peale tundide läbiviimise ka asendustundide andmist, õpilaste järeleaitamist, konsultatsioone, pikapäevarühma tööd, ringi- ja treeneritööd. Ülejäänud tegevused haaravad õpetaja nädala ajalisest eelarvest ligikaudu 60%. Suur osa sellest kulub tundideks ettevalmistamisele. Teatud aeg kulub ka klassijuhataja tööle, enese­täiendamisele, ürituste ja õppekäikude korraldamisele jne.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Õpetajate kvalifikatsiooninõuded on reguleeritud õigusaktiga ning nende töö tulemuslikkust ja vastavust kvalifikatsiooninõuetele hinnatakse atesteerimise käigus. Vastavalt haridus­ministri määrusele 26.08.2002.a. nr 65 “Pedagoogide kvalifikatsiooni­nõuded” peab õpetaja vastama järgmistele kvalifikatsiooninõuetele:

Koolieelse lasteasutuse õpetaja:

  • eelkoolipedagoogika alane kõrg- või keskeriharidus või
  • muu pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus ja läbitud 160-tunnine eelkoolipedagoogika kursus või
  • muu kõrg- või keskeriharidus ja läbitud 320-tunnine eelkoolipedagoogika kursus.

Klassiõpetaja:

  • pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus klassiõpetaja erialal või
  • pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus algõpetuse erialal või
  • eripedagoogika alane kõrgharidus või
  • §muu pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus ning läbitud 160-tunnine algõpetuse didaktika kursus.

Põhikooli ühe või mitme aine õpetaja:

  • pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus õpetatavas aines (ainetes) või ainevaldkonnas või
  • muu kõrg- või keskeriharidus õpetatavas aines (ainetes) või ainevaldkonnas ja läbitud 160-tunnine pedagoogikakursus.

Gümnaasiumi ühe või kahe aine õpetaja:

  • pedagoogiline kõrgharidus õpetatavas aines (ainetes) või ainevaldkonnas või
  • muu kõrgharidus õpetatavas aines (ainetes) või ainevaldkonnas ja läbitud 160-tunnine pedagoogikakursus.

Keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning psüühikahäiretega õpilaste kooli või klassi ning erilasteaia või –erirühma õpetaja:

  • eripedagoogika alane kõrgharidus või
  • §muu pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus ja läbitud 320-tunnine eripedagoogika kursus.

Eripedagoogil peab olema eripedagoogika alane kõrgharidus.

Õpetajate atesteerimist reguleerib Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord. Atesteerimise eesmärk on toetada pedagoogide arengut ja karjäärivõimalusi. Atesteerimisel õpetajale omistatavad ametijärgud on noorempedagoog, pedagoog, vanempedagoog või pedagoog-metoodik.

Õpetaja kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Õpetaja V.Õpetaja kutse taotlemisel on nõutav pedagoogiline kõrgharidus (sh rakenduskõrgharidus) või aine- või kutsealane kõrg- või keskeriharidus ning pedagoogiline koolitus.

Õpetajatöö on seotud teiste inimeste õpetamise ja juhendamisega, mis eeldavad suhtlemis- ja koostööoskust, empaatiavõimet, paindlikkust, sallivust, emotsionaalset tasakaalukust ja pingetaluvust.Head õpetajat iseloomustab sõbralikkus ja inimlik soojus. Samas tuleb tal olla järjekindel, otsustusvõimeline ja vastutustundlik. Olulised on ka algatus- ja organiseerimis­võime, analüüsi- ja sünteesivõime.

Vajalikud on laialdased teadmised psühholoogiast ja pedagoogikast. Lisaks ainevaldkonna-alastele teadmistele peab õpetaja tundma hariduskorraldust ja valdkonda reguleerivaid õigusakte, tundma ja järgima tööohutuse ja –tervishoiu ning kooli asjaajamise nõudeid. Samuti peavad tal olema teadmised hariduspoliitikast, elukestva õppe põhimõtetest, keskkonnahoiust. Kasuks tulevad projekti­juhtimise ja kvaliteedialased teadmised. Kutseoskuste hulka kuuluvad ka pidev professionaalne enesearendamine, oskus ennast analüüsida ja eesmärke seada. Vajalikud on arvuti kasutamise ja keelte oskus (sh väga heal tasemel eesti keel). Õpetamine on ühiskondlikult väga vastutusrikas tegevus, seega tuleb õpetajal rangelt järgida eetilisi põhimõtteid ja õpetaja kutse-eetikat.

Vastavalt nakkuhaiguste ennetamise ja tõrje seadusele tuleb kõigil õpetajatel nii tööle asumisel kui töötamise ajal korrapäraselt läbida tervisekontroll.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Õpetaja kutsealane areng koosneb esmaõppest, kutseaastast ja elukestvast täiendusõppest. Esmaõppes omandatakse õpetajatööks vajalikud põhiteadmised ja oskused. Kutseaasta toetab algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, selle vältel arendatakse edasi esmaõppes omandatud kutseoskusi.

Õpetaja ametit saab õppida Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Pedagoogilises Seminaris. Erialast haridust on võimalik omandada rakenduskõrgharidusena ning bakalaureuse- ja magistriõppes. Erialast väljaõpet pakkuvad kõrgkoolid korraldavad ka juba töötavatele õpetajatele erinevaid täienduskoolitusi.

Tallinna Pedagoogilises Seminaris saab 3 aasta jooksul omandada rakenduskõrghariduse koolieelse lasteasutuse õpetaja erialal.

Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste teaduskonnas on võimalik õppida väga erinavaid pedagoogilisi erialasid. Õppetöö võib erinevatel erialadel toimuda päeva-, kaug- ja/või tsükliõppe vormis nii tasuta kui tasulistel õppekohtadel.

Bakalaureuseõppes saab õppida järgmisi erialasid:

  • alushariduse pedagoog
  • alushariduse pedagoog (pedagoogilise keskerihariduse baasil)
  • käsitöö ja kodundus
  • pedagoogika (humanitaarteaduste suund)
  • pedagoogika (loodusteaduste suund)
  • tööõpetus
  • eripedagoogika
  • klassiõpetaja - bakalureuse- ja magistriõpe integreeritud õppekavade alusel.

Magistriõppes õpitavad erialad on:

  • Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
  • Alushariduse pedagoog-nõustaja
  • §Bioloogiaõpetaja
  • Eesti keele ja kirjanduse õpetaja
  • Eesti keele kui võõrkeele õpetaja
  • Eripedagoog-nõustaja
  • Füüsikaõpetaja
  • Geograafiaõpetaja
  • Hariduse juhtimine
  • Informaatika õpetaja, kooli infojuht
  • Inglise keele õpetaja
  • Saksa keele õpetaja
  • Prantsuse keele õpetaja
  • Inimeseõpetuse õpetaja
  • Kasvatusteadused
  • Kehakultuuri õpetaja
  • Kunstiõpetaja
  • Käsitöö ja kodunduse õpetaja
  • Tööõpetuse õpetaja
  • Muusikaõpetaja
  • Matemaatikaõpetaja
  • Põhikooli loodusteaduslike ainete õpetaja
  • Põhikooli mitme aine õpetaja
  • Vene keele ja kirjanduse õpetaja (õppetöö toimub vene keeles)
  • Vene keele kui võõrkeele õpetaja.

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis on võimalik õppida klassiõpetaja (põhikooli inglise keele õpetaja) eriala. Õppeaeg on 5 aastat, sest tegemist on bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppega. Lõpetamisel antakse magistrikraad.

Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledžis saab õppida alushariduse pedagoogi eriala bakalaureuseõppekava alusel.

Tartu Ülikooli haridusteaduskonnas saab õppida:

  • koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala bakalureuse- ja magistriõppekava alusel 3+2 süsteemis.
  • klassiõpetaja eriala bakalureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavade alusel. Nominaalne õppeaeg on 5 aastat. Lõpetamisel omandatakse haridusteaduse magistri kraad.
  • haridusteaduse (humanitaarained) eriala bakalureuseõppekava alusel.
  • haridusteaduse (loodusteaduslikud ained) eriala bakalureuseõppekava alusel.
  • haridusteaduse (reaalained) eriala bakalureuseõppekava alusel.
  • põhikooli mitme aine õpetaja eriala magistriõppekava alusel.
  • muusikaõpetaja eriala magistriõppekava alusel. Vastuvõtu eeltingimuseks on muusikaalane bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase.
  • eripedagoogika eriala bakalaureuse- ja magistiõppekava alusel 3+2 süsteemis. Bakalaureuse­õppes antakse baasteadmised õpitavast erialast, magistriõppes on võimalik spetsialiseeruda kas logopeediale või õpiraskuste pedagoogikale.

Tartu Ülikooli Narva Kolledžis saab õppida:

  • koolieelse lasteasutuse õpetajaks (vene õppekeele baasil) bakalaureuse õppekava alusel. Õpinguid on samas võimalik jätkata magistriõppes, mille käigus saab ette­valmistuse erivajadustega lapse õpetamiseks või koolieelse lasteasutuse töö juhtimimiseks.
  • klassiõpetaja eriala vene õppekeelega koolis bakalureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavade alusel. Lõpetamisel omandatakse haridusteaduse magistri kraad. Õpe toimub eesti keeles.
  • humanitaarainete õpetajaks vene õppekeelega põhikoolis bakalaureuse- ja magistriõppes. Õpe toimub eesti keeles.

Noortel, kes soovivad tulevikus töötada õpetajana, tuleb koolis suuremat tähelepanu pöörata eesti keelele, psühholoogiale, inimese ja terviseõpetusele, samuti suhtlemis- ja esinemis­oskuste arendamisele ning erinevate õppemeetodite omandamisele.

TÖÖVÄLJAVAATED

Lasteaiaõpetajad leiavad tööd lasteaedades, lasteaed-algkoolides, lasteaed-põhikoolides,laste­kodudes, laste­keskustes, kooliks ettevalmistavates rühmades, erilasteaedades, beebi­koolides, mängu­koolides jm.

Klassiõpetajad töötavad algkoolides, põhikoolides ja gümnaasiumides põhikooli osas ning aineõpetajad põhikoolides, gümnaasiumides, kutsekoolides, erikoolides.

Eripedagoogid leiavad rakendust nii õpiraskustega laste ja hälvikute koolides ning klassides, erilasteaedades/rühmades, kui ka väikelasteasutustes või ka tavakoolides. Samuti võivad nad töötada koolkodudes, polikliinikutes, raviasutustes, kriminaalhoolduses, rehabiliteerimis­keskustes, kooli- ja haridusjuhtidena. Erialane ettevalmistus võimaldab leida tööd õpiraskuste ja käitumishälvetega laste õpetaja ja logopeedina.

Õppeaastal 2006/2007 Eestis tegutsevate üldhariduskoolide arv

KOOLID

õppekeel 2

omandivorm

kooli liik

alamtüüp

eesti

Eesti/muu

muu

Kokku

eraomand

erivajadustega laste kool

algkool

1

1

põhikool

3

3

tava

algkool

2

2

gümnaasium

6

1

7

14

põhikool

9

1

1

11

munitsipaal

erivajadustega laste kool

gümnaasium

2

2

põhikool

7

2

4

13

tava

algkool

78

1

3

82

gümnaasium

151

31

33

215

põhikool

199

5

7

211

täisk. gümnaasium

gümnaasium

10

4

2

16

riigiomandus

erivajadustega laste kool

gümnaasium

2

2

põhikool

20

2

22

kasvatuse eritingimusi vajavate laste kool

põhikool

1

1

1

3

tava

gümnaasium

3

3

põhikool

1

1

KOKKU

495

48

58

601

Hardus- ja Teadusministeeriumi andmed

Õpetajate arv 2005/2006 õppeaastal oli 15827, õpetaja ametikohtade arv 13670.

2005. a 1. jaanuari seisuga oli Eestis Statistikaameti andmetel 609 koolieelset lasteasutust, neis töötas 6538 lasteaiaõpetajat.

Õpetaja edasised karjäärivõimalused on mitmekülgsed. Kogenud ja heade organiseerimis- ja juhtimisoskustega õpetaja võib tulevikus töötada lasteaia/kooli õppealajuhatajana, juhatajana/ direktorina või õpet korraldava ametnikuna. Samuti võib ta siirduda kõrgkooli õppejõuks, õpetades teisi õpetajaid.

LÄHEDASED AMETID

Õpetaja töö nõuab väga erinevaid oskusi ja võimeid nagu lastega töötamise oskus, juhtimis- ja organiseerimisoskused, uurimistöö- ja suhtlemisoskused, inimeste juhendamise, motiveerimise ja mõjutamise oskused, samuti kannatlikkus ja loovus. Samasuguseid eeldusi läheb vaja nõustaja, psühholoogi, noorsootöötaja, lapsehoidja, sotsiaaltöötaja, hooldaja, lasteaia/kooli juhi töös, aga ka avalike suhete spetsialisti, raamatukogutöötaja ja treeneri ametis.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Õpetaja palk on seotud talle atesteerimisel omistatud ametijärguga. Palga alammäärad on kokku lepitud Vabariigi Valitsuse ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO vahelistel läbirääkimistel. Alates 01. jaanuarist 2007.a. on kuupalga alammäärad:

  • noorempedagoog 7800 krooni
  • pedagoog 8260 krooni
  • vanempedagoog 9440 krooni
  • pedagoog-metoodik 11400 krooni.

Rahandusministeeriumi andmetel oli õpetajate keskmine kuubrutopalk 2005. aastal 8632 krooni, mis sisaldas ka lisatasusid klassijuhatamise eest.

Üldjuhul kompenseerivad lasteaiad ja koolid oma õpetajate erialase täienduskoolituse kulud. Samuti on koolides enamasti head sportimisvõimalused ja odavam lõunasöök. Õpetajatel on ka tavali­sest pikem puhkus – 56 kalendripäeva. Koolieelse lasteasutuse õpetaja palga kinnitab omavalitsus ja nende puhkus on 42 kalendripäeva.

TÄIENDAV INFO

Õpetaja kutset omistav organ on Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsiooni­keskus
Kontakt: Sakala 21, 10141 Tallinn
Tel: 7 350 500
E-post: info@ekk.edu.ee
www.ekk.edu.ee

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) on haridustöötajate ametiühing, kelle tegevuse eesmärgiks on oma liikmeskonna töö- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete huvide ja õiguste esindamine ja kaitsmine. EHL on aktiivselt osalenud seaduseelnõude väljatöötamisel ning ning nende eelnõude projektidesse täienduste ning paranduste esitamisel ning Haridusministeeriumi määruste jt. dokumentide koostamisel. EHL võtab osa TALO vahendusel palgaläbirääkimistest Eesti Vabariigi Valitsusega ja omavalitsuste ühendustega ning kolmepoolsetest läbirääkimistest sotsiaaltagatiste jm. küsimustes valitsuse, tööandjate ja a/ü vahel. 01.01.2006.a. kuulub EHL ridadesse 13293 haridustöötajat. Vabariigi munitsipaal­koolide õpetajaskonnast on 67% EHL liikmed.

Kontakt: Gonsiori 21, 10147 Tallinn
Tel: 6419 803
ehl@ehl.org.ee
www.ehl.org.ee

Eesti Õpetajate Liit (EÕL) on pedagoogide kutseliit, kelle tegevuse eesmärk on õpetaja rolli tähtsustamine ühiskonnas, rahvusliku hariduse ja kultuuri mõtestamine ja edendamine, õpetajate kutsehuvide esindamine ja kaitsmine, õpetajate ettevalmistamise ja enese­täiendamise võimaluste laiendamine ja koostöö õpetajaid ettevalmistavate kõrg- ja muude koolidega, osalemine Eesti hariduspoliitika ja strateegia kujundamisel, sellealaste seaduste täiustamisel, koostöö pedagoogikateadlastega ning teiste sama valdkonna või sellele lähedaste isikute ja ühendustega Eestis ning väljaspool Eestit. Ühingu liikmeteks võivad olla kõrgharidusega õpetajad, pedagoogika eriala üliõpilased, õpetajad praktikud, pedagoogilise koolituse ja teadusliku uurimistööga tegelevad isikud, organisatsioonid ning ühendused.

Kontakt: Pärnu mnt 10 B 218, 10148 Tallinn
Tel: 6 419 868
E-post: opetajate.liit@mail.ee
www.opetajateliit.ee

Eesti Lasteaednike Liit (ELAL) on lasteaiapedagooge ühendav kutseliit.

Liidu eesmärk on tugevdada lasteaednike ühtsustunnet, kaitsta nende huve ning laiendada lasteaednike täienduskoolitust,korraldada oma liikmetele puhkeüritusi,arendada koostööd teiste samasuguseid või sarnaseid eesmärke omavate ühingutega,teavitada üldsust alus­hariduse probleemidest, osaleda last puudutavate otsuste tegemisel ning tegutseda koolieelse kasvatuse asjatundjana.

Tartu esindus:Aardla 138, 50415 Tartu
Tel: 7361631
E-post: silvija@hot.ee
www.hot.ee/elal 
Tallinna esindus: Suitsu põik 4, Tallinn
Tel: 56483342
E-post: eram36@hot.ee

Eesti Eripedagoogide Liit (EEL) on eripedagooge ühendav kutseliit. EEL liikmeks on eripedagoogid, õpetajad-praktikud, pedagoogilise koolitusega ja teadusliku uurimistööga tegelevad isikud, logopeedid, hälviklaste arendamisega tegelevad isikud. 2006.a. oktoobri seisuga kuulus liidu ridadesse 128 liiget. Samuti annab EEL alates 1996.a. välja erialast ajakirja “Eripedagoogika”.

Kontakt: Tel: 675 1241
E-post: saliste@kose.ee

Kutseala hõive

ALUS- JA ÜLDHARIDUSE ÕPETAJAD
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Üld- ja kutsehariduse spetsialistid – õpetajad, sh aineõpetaja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses (ISCO 2320) *

12858

Algõpetuse spetsialistid – õpetajad, sh klassiõpetaja (ISCO 2331)

1937

Alushariduse spetsialistid, sh koolieelse lasteasutuse kasvataja (ISCO 2332)

1218

Eripedagoogika spetsialistid – õpetajad, sh eripedagoog (ISCO 2340)

723

KOKKU

16736

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/ tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Üld- ja kutsehariduse spetsialistid – õpetajad, sh aineõpetaja põhikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis (ISCO 2320)

84

563

847

Algõpetuse spetsialistid – õpetajad, sh klassiõpetaja (ISCO 2331)

5

99

161

Alushariduse spetsialistid, sh koolieelse lasteasutuse kasvataja (ISCO 2332)

17

215

305

Eripedagoogika spetsialistid – õpetajad, sh eripedagoog (ISCO 2340)

11

48

79

2005

Üld- ja kutsehariduse spetsialistid – õpetajad, sh aineõpetaja põhikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis (ISCO 2320)

117

463

768

Algõpetuse spetsialistid – õpetajad, sh klassiõpetaja (ISCO 2331)

8

81

134

Alushariduse spetsialistid, sh koolieelse lasteasutuse kasvataja (ISCO 2332)

35

122

252

Eripedagoogika spetsialistid – õpetajad, sh eripedagoog (ISCO 2340)

18

33

65

2006

Üld- ja kutsehariduse spetsialistid – õpetajad, sh aineõpetaja põhikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis(ISCO 2320)

80

277

455

Algõpetuse spetsialistid – õpetajad, sh klassiõpetaja (ISCO 2331)

16

8

80

Alushariduse spetsialistid, sh koolieelse lasteasutuse kasvataja (ISCO 2332)

51

36

166

Eripedagoogika spetsialistid – õpetajad, sh eripedagoog (ISCO 2340)

21

18

16

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

Kalandus

1 142

1 096

1125

Mäetööstus

75

81

90

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 991

6 232

6552

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

Ehitus

3 622

4 502

5867

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

Finantsvahendus

564

666

809

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

Haridus

464

508

563

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes), I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Haridus

7 348

8 168

9 009

2007.a. I kvartalis oli hariduse valdkonnas keskmine brutokuupalk 8 453 krooni.

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2006

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2006

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

Allikas: tta.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 19. 06. 2008. 07:22

Time: 0.0815759 s.