et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Spordi- ja kehakultuuritöötaja

Kool.ee-haridusportaal :: Spordi- ja kehakultuuritöötaja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeSpordi- ja kehakultuuritöötaja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Spordi- ja kehakultuuritöötajad

OLULISED MOMENDID

  • Tihe sisemine konkurents, näiteks igal võistlusel on üks võitja ja igal spordialal onüks koondise peatreener.
  • Tervislik - sportlik tegevus on inimese organismile kasulik.
  • Eelduseks on hea füüsiline vorm.
  • Hea pingetaluvus. Stressi allikaks võivad olla pingeline treening ja võistlusgraafik, tihe konkurents, pidev reisimine, oodatud tulemuse mitte saavutamine jne.
  • Pedagoogiline võimekus, st oskus oma teadmisi ja kogemusi juhendatavatele edasi anda.
  • Hea suhtlemisoskus, peamiseks ülesandeks on vahetu suhtlemine eeskätt oma juhendatavatega. Olenevalt töö sisust on näiteks sporditreeneril vaja suhelda lisaks ka lapsevanemate, võistluste kohtunike, korraldajate, sponsorite ning teiste spordi­organisatsioonidega.

TÖÖ ISELOOM

Eestis leidub nii häid sportlasi ka palju häid spordisõpru. On palju neid, kes võtavad noorena osa spordivõistlustest ja hiljem saavad professionaalseteks sportlasteks, treeneriteks või spordikohtunikeks. Aga on ka neid, kellele sport jääb vaid hobiks. Professionaalsel tasemel sportlased teavad, et nende karjäär, mil nad saavad olla tippspordis, ei ole pikk ning see aeg võib olla majanduslikult suhteliselt ebakindel. Pärast tipptasemel sporditegemisest loobumist võib jätkata meelisalaga tegelemist treeneri, instruktori või kohtunikuna.

Treenerid on spordispetsialistid, kelle ülesandeks on sportlaste ja harrastajate juhendamine treeningutel ja võistlustel.Treener planeerib, viib läbi ja analüüsib treenitavatekehalist, psühholoogilist, tehnilist ja taktikalist ettevalmistust. Tippspordile orienteeritud treeneri töö üheks ülesandeks on võimalike sporditalentide leidmine ja arendamine kuni nende potent­siaali täieliku avaldumiseni.

Treenerite töö eesmärk sõltub sihtrühmast (lapsed, noored, täiskasvanud) ja treenitavate spordis osalemise tasandist (harrastus-, võistlus- või tippsport). Treenitakse ka erivajadustega inimesi. Vastavalt harrastajate võimetele ning soovidele sisustatakse nende vaba aega spordiga ning luuakse võimalus sportlikus konkurentsis osalemiseks.

Treeneri oluliseks rolliks on kujundada sportlases kõrge sisemine motivatsioon, sisendada võistlusvaimu ja visadust. Treenerid korraldavad tihtipeale tiimitööd nii võistlustel kui treeningutel ja ka nende vahelisel ajal. Treeneri tööks on uurida samuti vastasvõistlejate ettevalmistust, taset ja varasemaid sooritusi ning kavandada sellele vastavalt võistlus­strateegia.. Treeneri ülesandeks võib olla kaspordivarustuse valimine ja hankimine.

Treeneritel tuleb sageli tegeleda administratiivse tööga - treeningute ja võistlustega seotud eel­­arvete koostamisega, laagrite ja võistlus sõitude korraldamisega, finants- ja treening aruandlusega. Samuti võib olla vajalik tegeleda üldise rahastamise korraldamisega, osaleda töös sponsorsuhte loomisel ja hoidmisel ning suhelda avalikkuse ja meediaga.

Treenerite spetsialiseerumised võivad olla:

  • Autosporditreener
  • Aerutamistreener
  • Aeroobikatreener
  • Allveesporditreener
  • Akrobaatilise võimlemise treener
  • Ammulaskmistreener
  • Curlingu treener
  • Fitnessitreener
  • Golfitreener
  • Hapkido treener
  • Indiaca treener
  • Ilu- ja rühmvõimlemise treener
  • Jahisporditreener
  • Jalgpallitreener
  • Jalgrattatreener
  • Jõusaalitreener
  • Ju-jutsu treener
  • Judotreener
  • Jäähokitreener
  • Jääpallitreener
  • Jääpurjetamistreener
  • Kabetreener
  • Karatetreener
  • Keeglitreener
  • Kergejõustikutreener
  • Kickboxingutreener
  • Kiikingutreener
  • Kirimaletreener
  • Koroonamängutreener
  • Korvpallitreener
  • Kulturismi ja fitnessi treener
  • Kurnimängutreener
  • Käsipallitreener
  • Laskesuusatamistreener
  • Laskmistreener
  • Lennusporditreener
  • Lauatennisetreener
  • Maletreener
  • Maadlustreener
  • Matkatreener
  • Minigolfitreener
  • Mootorrattasporditreener
  • Mälumänguteener
  • Orienteerumistreener
  • Pentaquetreener
  • Piljarditreener
  • Poksitreener
  • Purjetamistreener
  • Põhivõimlemise treener
  • Ragbitreener
  • Ratsasporditreener
  • Rulluisutamistreener
  • Saalihokitreener
  • Sambotreener
  • Sõudmistreener
  • Squashitreener
  • Sulgpallitreener
  • Sumotreener
  • Suusahüppe treener
  • Suusatreener
  • Taekwon-do treener
  • Tennisetreener
  • Tõstesporditreener
  • Triatloni treener
  • Turniiribrid˛itreener
  • Uisutamistreener
  • Ujumistreener
  • Vehklemistreener
  • Veemototreener
  • Vesiaeroobikatreener
  • Vibulaskmisetreener
  • Võimlemistreener
  • Võistlustantsutreener
  • Võrkpallitreener

Elukutselise sportlase karjäärile pannakse alus varases nooruses. Enamikult spordialadel tähendab see enne elukutselise karjääri algust vähemalt 10-aastast treeningtegevust ning võistlemist noorte ja juunioride klassis. Eestis harrastatavad alad, kus sportimine võib olla elukutse, on näiteks tennis, jalgrattasport, jalgpall, korvpall jne.

Sportlaste eesmärgiks on hea esinemine võistlustel. Tema kõige olulisemaks koostöö-partneriks on treener. Mitmetel spordialadel on lisaks erinevate ettevalmistuslõikude tarbeks lisaks abitreenerid. Kaasaegne sport on üha enam tiimitöö. Enamasti töötavad tulemuse nimel sportlase ja treeneri kõrval ka mitmed teiste elualade spetsialistid – arstid, massöörid, psühholoogid, varustuse ja hooldusega seotud spetsialistid, managerid, suhtekorraldajad jne. Sportlaste karjäär lõppeb üsna varakult. Selleks tuleb valmis olla 30-ndates eluaastates. Paljud endised sportlased pühendavad end tippspordist loobumise järel treeneri tööle. Meelisalal võib tööd jätkata ka spordiametnikuna, -instruktorina või -kohtunikuna.

Spordikohtunikud on võistlustel tegevad spordiala spetsialistid, kelle peamisteks ülesanneteks on juhtida võistlust, jälgida, et võistlus toimuks reeglite järgi ja fikseerida võistluste tulemus. Spordikohtunike töö on sõltuvalt alast ja konkreetsest funktsioonist väga erinev. Nii võib kohtunik mõõta tulemusi (aega, kaugust), jälgida soorituse määruste pärasust, anda sportlase sooritusele hindeid, fikseerida rikkumisi, määrata karistusi, anda eesõigusi, peatada võistlust, pikendada mänguaega, kutsuda korrale publikut jne. Osa kohtunikke (näiteks poksis) töötavad üksi, samas mõne teise spordiala kohtunikel tuleb töötada grupiti (näiteks korvpallis). Kohtuniku töö nõuab isikuomadusi nagu keskendumisvõime, täpsus, otsustavus, pingetaluvus, hea suhtlemis- ja konfliktide lahendamise oskus.

Töö sportlaste vahelises konkurentsis ja erinevate osapoolte publiku pingeväljas võib muuta kohtuniku töö kohati väga stressirohkeks.

Kohtuniku töö ei ole reeglina elukutse, vaid vabatahtlik tegevus, ja selle eest ei maksta palka. Reeglina hüvitatakse kohtunikule võistlustel osalemise otsesed kulud: reisi-, majutus- ja toitlustus­kulud. Peamiseks motiiviks kohtunikuna töötada on vastava spordiala armastus, osasaamine võistluste atmosfäärist, suhtlemine teiste ala asjatundjatega ja rahuldus tööst.

Spordiinstruktorid on spetsialistid, kes õpetavad konkreetse spordiala tehnikat algajatele, harrastajatele ja isikutele, kellele vastavad oskused on vajalikud oma töös. Õpetamise põhirõhk on suunatud spordiala peamiste tehnikate ja ala ohutu harrastamise tõdede omandamisele. Instruktori amet on levinud näiteks sellistel aladel nagu mäesuusatamine, laskmine, matka­mine, alpinism, kaljuronimine surfamine, ujumine jne.

Spordiinstruktori ametit võib spordivaldkonda lugeda vaid tinglikult, kuna see ei ole seotud otseselt spordiga, vaid selle tehnikate jagamisega. Spordi juhendajad on treenerid.

TÖÖTINGIMUSED keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg

Mitteregulaarne tööaeg on omane enamasti paljudele spordiga seotud inimestele, seda eelkõige sportlastele ning treeneritele. Nende tööaeg võib ulatuda 6-7 tööpäevani nädalas, sisaldades ka hiliseid töötunde. Nad töötavad tihtipeale nädalavahetustel, õhtustel aegadel ning riiklikel pühadel. On olukordi, kus tööaeg võib muutuda väga vähese etteteatamisega.

Seoses välisvõistlustega on nii sportlastel, treeneritel kui ka teistel sporditöötajatel võimalus suhteliselt palju reisida. Negatiivne selle juures on see, et palju ollakse kodust eemal (treening­laagrid, võistlused, koolitused jms).

Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui välistingimustes. Tööruumideks võivad olla erinevad väli- ja sisespordihallid, staadionid, jõusaalid, võimlad jms.

Treeneritöö nõuab koostööd arstide, teadlaste jt spetsialistidega. See on vajalik sportlasele sobiva treeningkoormuse määramiseks, treeningplaani koostamiseks, treeningu mõju jälgim­iseks, vigastuste ennetamiseks, vigastuste raviks jne.

Treeneri päevakava sõltub töö sisust. Tema töönädal võib ulatuda 7 päevani nädalas. Treening­laagrites ja võistlustel on treener tööl sisuliselt 24 tundi ööpäevas. Osa treenereid töötavad kindlakskujunenud päevakava alusel, mil ei ole vaja töötada öösiti ning nädalavahetustel. Sellistel juhtudel varieeruvad töötunnid sõltuvalt töötajate arvust, aga tavaliselt ei ületa need 40 kuni 50 tundi nädalas.

Treeneril peab olema väga hea stressi- ja pingetaluvus. Tihti tuleb teha otsuseid, mis võivad mõjutada sportlase elu, tervist ja karjääri terveks eluks. Stressi tekitajaks võiad olla kestvad pingelised treeningud, olulised võistlused, seatud eesmärkide mitte täitumine jne.

Kohtunikud, abikohtunikud ja teised spordiametnikud võivad kohata oma töös ebameeldivaid solvanguid, seda näiteks fännidelt, treeneritelt ning sportlastelt.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Treener on sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.

Treener peab ennekõike tundma põhjalikult seda spordiala, kus ta tegutseb. Samuti eeldab kutsetöö teadmisi anatoomiast, bioloogiast, füsioloogiast, meditsiinist, pedagoogikast ja spordi­psühholoogiast. Ta peab oskama treeninguid planeerida ning tõlgendada meditsiinilise testimise ja kontrolli tulemusi. Treeneri ülesandeks on kohandada treeningut sõltuvalt spordi­alast, east, soost, kvalifikatsioonist ja tervislikust seisundist.

Treener tunneb spordis peamiselt esinevaid vigastusi, nende ennetamist ja profülaktikat ning oskab anda esmaabi. Olulised on teadmised taastumisvahenditest, füsioteraapiast ja massaa˛ist.

Vajalikud on teadmised spordiajaloost, -sotsioloogiast ja –ökonoomikast, rahvusvahelisest spord­­organisatsioonidest ning võistlusmäärustest.

Põhioskustele kõrval peab treener omama algteadmisi majandusest, tundma kutsealaga seotud õigusakte, turunduse aluseid ja asjaajamise korda. Vajalikud on arvutikasutamise oskus ja eesti keele valdamine. Samuti tuleb osata võõrkeeli (eriti soome ja inglise keel). Kindlasti peab treener tundma ja järgima sporditöötaja kutse-eetikat.

Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, pedagoogilist võimekust, suhtlemisoskust, pingetaluvust, orienteeritust tulemusele, motiveerimisvõimet, järjekindlust, saavutusvajadust, täpsust ning positiivsust. Vajalik on pidev enesetäiendamine, nõutav on perioodiline (vähemalt 4 aastane intervall) erialaste kursuste läbimine.

Treeneri kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Treener I, II, III, IV, V.

Treener I kutse taotlemise eelduseks on:

  • vanus vähemalt 18 aastat
  • astmekoolitus nõutavas mahus (60 tundi)
  • soovituslik on spordiala harrastuse kogemus.

Treener II kutse taotlemise eelduseks on:

  • treener I kutsekvalifikatsioonitunnistuse omamine, astmekoolitus nõutavas mahus (+100 tundi) ning vähemalt 1-aastane erialane töö­kogemus I kutsekvalifikatsiooni tasemel
  • või kutsealane koolitus nõutavas mahus (160 tundi) ning vähemalt 3-aastane erialane töö­kogemus
  • või viimase 5 aasta jooksul omandatud kehalise kasvatuse ja/või spordialane kõrg­haridus ning erialane (täiend)koolitus viimase 4 aasta jooksul vähemalt 40 tunni ulatuses.

Treener III kutse taotlemise eelduseks on:

  • treener II kutsekvalifikatsioonitunnistuse omamine
  • astmekoolitus nõutavas mahus (+140 tundi) ning vähemalt 3-aastane erialane töö­kogemus I ja II kutsekvalifikatsiooni tasemel kokku;
  • või viimase 5 aasta jooksul omandatud erialane kõrgharidus, vähemalt 1-aastane erialane töökogemus viimase 4 aasta jooksulja erialane täiendkoolitus (40 tundi)
  • või 6 ja enam aastat tagasi omandatud erialase kõrghariduse korral kutsealane täiend­koolitus viimase 4 aasta jooksul vähemalt 40 tunni ulatusesja vähemalt 5-aastane erialane töökogemus viimase 2 aasta jooksul.

Treener IV kutse taotlemise eelduseks on:

  • treener III kutsekvalifikatsioonitunnistuse omamine
  • erialane täiend­koolitus viimase 4 aasta jooksul vähemalt 40 tunni ulatuses ning vähemalt 10-aastane erialane töökogemus viimase kaheteistkümne aasta jooksul
  • või viimase 5 aasta jooksul omandatud erialane kõrgharidus ning kutsealane töökogemus III kutsekvalifikatsiooni tasemel vähemalt 3 aastat viimase 8 aasta jooksul
  • või 6 ja enam aastat tagasi omandatud kehalise kasvatuse või spordialase kõrghariduse korral erialane täiend­koolitus viimase 4 aasta jooksul vähemalt 40 tunni ulatuses ning vähemalt 8-aastane erialane töökogemus viimase 12 aasta jooksul.

Treener V kutse taotlemise eelduseks on:

  • kehalise kasvatuse ja/või spordialase magistri tasemele vastav haridus
  • erialane töökogemus vähemalt 5 aastat viimase kaheksa aasta jooksul ning õpilaste sportlikud tulemused ja avaldatud publikatsioonid või tegevus koolitajana või kehalise kasvatuse või spordialane kõrgharidus
  • või erialane täiend­koolitus viimase 4 aasta jooksul vähemalt 40 tunni ulatuses ja erialase töö kogemus vähemalt 10 aastat viimase 12 aasta jooksul ning õpilaste sportlikud tulemused ja avaldatud publikatsioonid või tegevus koolitajana.

Iga spordiala rahvusvaheline või rahvuslik spordialaliit on kehtestanud nõuded spordikohtunike oskustele, teadmistele ja kogemustele ning kategooria omistamise korra. Tulevane spordi­kohtunik peab reeglina läbima eriala koolituse, sta˛eerima, sooritama eksami ja proovitöö.

Rahvusvahelistel võistlustel spordikohtunikuna töötamisel on vajalik rahvusvahelise alaliidu poolt omistatud rahvusvaheline kategooria, Eesti võistlustelpiisab enamasti Eesti vastava spordialaliidu omistatud Eesti kategooriast.

Spordikohtunikuks saamiseks peaks olema vastava alaga kokku puutunud ning selle vastu peaks olema jätkuv huvi. Lisaks peab ta osalema koolitustel ja sta˛eerima võistlustel. Samuti on kohustus sooritada eksam kvalifikatsiooni säilitamiseks ja tõstmiseks. Oluline on töötada regulaarselt võistlustel ning osaleda täiendkoolitustel.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Treeneriametiks vajalikke teadmisi ja oskusi saab omandada Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Audentese Spordikolled˛is.

Tallinna Ülikoolis on võimalik õppida kehakultuuri ja rekreatsioonikorralduse erialal. Õpe kestab 3 aastat ning lõpetamisel omandatakse bakalaureusekraad. Pärast bakalaureuseõpet on võimalik edasi õppida magistriõppes, õppeaeg 2 aastat ning lõpetamisel omandatakse magistrikraad.

Kehakultuuri erialal õppimine annab laiapõhjalised teoreetilised teadmised kehakultuuri alal, praktilised oskused töötamiseks spordiinstruktorina või keskastme spetsialistina.

Rekreatsioonikorralduse eriala bakalaureuse õppekava annab vaba aja tegevuse korraldaja teadmised ja oskused töötamiseks erinevatesse haldusaladesse kuuluvates vaba aja keskustes erinevate sihtrühmadega.

Tartu Ülikoolis on võimalik õppida kehalise kasvatuse ja spordi erialal. Õpe kestab 3 aastat ning lõpetamisel omandatakse bakalaureusekraad. Pärast bakalaureuseõpet on võimalik edasi õppida magistriõppes, õppeaeg 2 aastat ning lõpetamisel omandatakse magistrikraad.

Kehalise kasvatuse ja spordi erialal õppimine annab üliõpilastele mitmekülgsed teadmised inimese organismi ehitusest ja talitlusest ning liigutustegevuse ja kehalise aktiivsusega kohanemise seaduspärasustest. Stuudiumi jooksul omandatakse vajalikud teoreetilised tead­mised ja praktilised oskused kutsetööks treenerina ja spordijuhina.

Audentese Spordikooli õppima asumiseks on lisaks spordi erialaliidu soovitusele vajalik sisseastumistest. Õppimine Audentese Spordikoolis jaguneb kolmeks: sporditöö - Audentese Spordikoolis; õppetöö Audentese Erakoolis ja Treeneri I ja II taseme õpe. Audentese Spordi­koolis valmistatakse ette Eesti parimaid sportlasi. Audentese mitmekülgne haridus annab võimaluse pärast kooli lõpetamist astuda kõrgkooli.

Spordikohtunike koolitavad kõik rahvusvahelised ja rahvuslikud alaliidud. Koolitus algab reeglina kohalikust ehk rahvuslikust tasemest. Vastavalt iga konkreetse ala reeglitele, staa˛i suurenedes ja tasemekoolituse läbimise järel on võimalik saavutada rahvusvaheline kategooria. Erinevaid spordialasid on sadu. Nii saab kohtunikutööst huvitatule soovitada võtta kontakti oma meelisala rahvusliku spordialaliiduga.

Treenerite täiendkoolitust korraldavad eelnimetatud ülikoolid ja kõik spordialaliidud.

Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada sporditreenerina, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata kehalisele kasvatusele, keemiale ja bioloogiale. Kasuks tuleb ka eeldustekohasel spordialal treenimine ning võistlustel osalemine.

TÖÖVÄLJAVAATED

Treeneritöö on seotud reeglina tema spetsiifilise erialaga. Peamisteks töökohtadeks on spordi­klubid ja spordikoolid. Oma ala tipptreenerid leiavad rakendust maa koondiste treeneritena. Tipptreenerite oluliseks tööks põhitöö kõrvalt on ka teiste oma ala treenerite koolitamine.

Ametialaseks edenemise aluseks on tulemuslik töö oma erialal, kutsetaseme tõstmine taseme­koolituse kaudu ningpüsiv enesetäiendus ja täiendkoolitus.

Eestis on treeneritena tegutsejaid üle 3000. Eesti Olümpiakomitee treenerite andmekogusse (Eesti Olümpiakomitee/ treenerikutse) on kantud 31.01.07.a. seisuga 3156 treenerit.

2005. aasta kohta kogutud riiklike statistikaküsitluste põhjal on:

  • spordiklubides kokku 2845 treenerit, neist põhikohaga 836, töövõtulepinguga 316 ja vabatahtlikuna1693;
  • spordikoolides kokku 588 treenerit, neist põhikohaga 344, töövõtulepinguga 244.

Treenerid on tegevad ka spordirajatistes, koolides, kohalikes omavalitsustes, spordialaliitudes jm.

2006. aastal vahendati Tööturuameti osakondade kaudu treeneritele 4 tööpakkumist. Samas registreeritud tööotsijatest 70 soovis saada tööd treenerina, treenerile vajalikku kvalifikatsiooni omas 88 tööotsijat.

LÄHEDASED AMETID

Sporditreenerile lähedased ametid on kehalise kasvatuse õpetaja, füsioterapeut, lõõgastus- ja puhkusravitöötaja, dietoloog.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Sporditreenerite töötasu sõltub paljuski töötulemustest ehk sporditulemustest. Spordialade lõikes võib töötasu olla väga erinev. Oluliselt mõjutavad palka ja tööväljavaateid saavutatud tulemused. Kõrged sportlikud tulemused võimaldavad kandideerida maa koondise treeneriks või saada töökutseid väljastpoolt Eestit.

Nii Eestis kui ka mujal maailmas kõigub nii sportlaste kui treenerite töötasu eimillestki miljoniteni, konkreetset palganumbrit välja tuua ei ole võimalik.

Käesoleval ajal töötab Eesti Treenerite Ühendus selle nimel, et treeneri palk oleks võrdsustatud vastava taseme pedagoogi palgaga.

Treeneritöö üheks eeliseks mitmetel spordialadel on tasuta tööriided, see puudutab eeskätt meeskonna alade ja koondistega töötavaid treenereid. Positiivseks võib lugeda ka seda, et seoses välisvõistlustega on treeneritel võimalus suhteliselt palju reisida.

Eestis harrastatakse ca 70 spordiala. Igal ühel on erinevad võimalused ja traditsioonid. Sportlase tööst elatuvad ainult rahvusvahelise klassi tippsportlased. Pallimängude puhul ka Eesti kõrgliiga tugevamate klubide sportlased. Sportlase ja klubi vahelised lepingud on reeglina konfidentsiaalsed.

TÄIENDAV INFO

Treeneri kutset omistavaks organiks on Eesti Olümpiakomitee (EOK). Treeneri kutsetunnistuse omamise nõue on sätestatud spordiseadusega. Valdavas osas spordialaliitudes on loodud tree­ne­rite kutsekomisjonid, käivitunud on taseme- ja täiendkoolitused ning kutseomistamine.

Kontakt: Pirita tee 12, 10127, Tallinn
Tel: 603 1500
Faks: 603 1501
eok@eok.ee
www.eok.ee

Valdkonna tegevust reguleerib spordiseadus.

Kutseala hõive

SPORDI- JA KEHAKULTUURITÖÖTAJAD 2005. aasta seisuga (riiklike statistikaküsitluste põhjal):

Treenerid spordiklubides

Põhikohaga treenerid

836

Töövõtulepinguga treenerid

316

Vabatahtlikud treenerid

1693

KOKKU

2 845

Treenerid spordikoolides

Põhikohaga treenerid

344

Töövõtulepinguga treenerid

244

KOKKU

588

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Töö­pakkumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Sportlased ja sporditöötajad (ISCO 3475)

5

123

136

2005

Sportlased ja sporditöötajad (ISCO 3475)

3

89

96

2006

Sportlased ja sporditöötajad (ISCO 3475)

4

70

88

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 8. 03. 2008. 02:16

Time: 0.0593460 s.