et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Metallitöötluspinkide töölised

Kool.ee-haridusportaal :: Metallitöötluspinkide töölised Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeMetallitöötluspinkide töölised,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Metallitöötluspinkide töölised

OLULISED MOMENDID

  • Nõudlus metallitöötluspinkide tööliste järele on suur. Hinnanguliselt vajab metalli-tööstus lähima 5-10 aasta jooksul täiendavalt 400-500 spetsialisti.
  • Vajalikud on head erialased oskused.
  • Eelduseks on hea silmanägemine, täpsus ja hoolikus.
  • Töö nõuab füüsilist pingutust.

TÖÖ ISELOOM

Metallitöötluspinkide töölised töötavad metallitöötlemise või muus ettevõttes, kus toimub materjalide töötlemine treimise, freesimise või lihvimise teel. Nad töötavad trei-, frees-, lihv­pinkidel ning teenindavad arvjuhtimisega töötlemispinke, valmistades joonise või näidise järgi detaile.

Metallitöötluspinkide tööliste põhilised tööülesanded on erinevate detailide pindade, astmete ja soonte töötlemine, keermetamine, toorikute tükeldamine ja mahalõikamine ning arv­juhtimisega pingi teenindamine materjalide töötlemisel.

Freesija töötab freespinkidel ja teenindab arvjuhtimisega freespinke. Freesija põhilised tööülesanded on detailide pindade, astmete ja soonte töötlemine, toorikute mahalõikamine ja arvjuhtimisega freespingi teenindamine materjalide töötlemisel. Freesimine kujutab endast detailide täpset valmistamist freesimise teel. Frees on teravate hammastega ümar lõikeriist metalli töötlemiseks, mis eemaldab kiiresti pööreldes eseme pinnalt laaste.

Treial töötab treipinkidel ja teenindab arvjuhtimisega treipinke. Treiali põhilised tööülesanded on pindade, astmete ja soonte töötlemine, keermetamine, toorikute tükeldamine ja mahalõikamine ning arvjuhtimisega treipingi teenindamine materjalide töötlemisel.

Lihvija töötab lihvpinkidel või teenindab arvjuhtimisega lihvpinke. Lihvija põhilised tööülesanded on pindade, astmete ja soonte töötlemine lihvimise teel. Erinevaid detaile lihvitakse vastavalt vajadusele, mida tehakse joonise ja mõõteriistade abil.

Elektroerosionist töötab ettevõttes, kus toimub metallide (elektrit juhtivate materjalide) töötlemine elektroerosiooni põhimõttel töötavate metallilõikepinkidega. Elektroerosiooni-töötlus on lühiajaliste vooluimpulsside toimel rajanev metallide töötlemine. Ta töötab tavaliselt arvjuhtimisega maht- või traaterosioonpinkidel ning töötleb joonise ja juht­programmi järgi detaile.

Elektroerosionisti põhilised ülesanded on pindade, astmete ja avadetöötlemine vastavate elektroodide või juhtprogrammide abil. Töö nõuab töötlemistehnoloogia ja töödeldavate materjalide omaduste tundmist.

Arvjuhtimisega metalllõikepindade operaator töötab peamiselt keerulise konfigu­ratsiooniga ning suurt täpsust nõudvate toodete valmistamisega nii seeriaviisilises kui individuaaltootmises. Ta valmistab tooteid etteantud tööjooniste järgi. Ta teostab lihtsamaid operatsioone nagu treimine, puurimine ja koordinaadiline freesimine. Samuti koostab ta juhtimisprogramme lihtsamatele detailidele, kontuuridele või kasutab tööpingi juhtimis­süsteemi sisestatud eelnevalt koostatud juhtimisprogramme.

Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja valmistab tehnoloogiliselt keerukamaid tooteid (sisaldavad geomeetrilisi iseärasusi, kõrgeid nõudeid nii mõõtmete täpsuse, pindade vastastikuse asendi kui ka pinnakareduse osas). Töötaja käsitleb erinevaid tööpinke ja tunneb põhjalikult nende juhtimissüsteeme. Ta seadistab tööpinke ja koostab juhtimisprogramme töötlemisoperatsioonide sooritamiseks. Töö nõuab rakiste kasutamise ja tööriistamajanduse tundmist.

Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister on reeglina tööpinkide jaoskonna juhataja. Ta planeerib tootmist jaoskonnas ning tagab detailide kvaliteetse ja tähtaegse valmistamise minimaalsete ressursikulutustega. Meistri kohustuste hulka kuulub ka tööriista­majanduse korraldamine jaoskonnas ning mõõte- ja kontrollivahendite kasutamise tundmine ja nende hooldus.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Metallitöötluspinkide töölisedtöötavad enamasti kahes vahetuses, tundide arv nädalas on 40. Kuna nõudlus on suur, siis tehakse sageli ületunde, mis toovad olulist palgalisa. Vahetuste ajad olenevad töögraafikust. Graafiku alusel võidakse töötada ka öösiti ja nädalavahetusel - see oleneb suuresti nõudlusest.

Tööruumid on tavaliselt hea valgusega, avarad ja suured. Enamasti töötatakse koos ühes suures ruumis, kus kõik tööks vajalik on kohapeal olemas. Töötajad võivad kasutada kõrvade kaitseid, mis summutavad töö käigus tekkivat müra.

Tööd tehakse enamasti paigal seistes, mis võib tekitada rutiinsust. Samuti võib see olla kurnav silmadele, kuna töödeldavaid detaile tuleb tähelepanelikult jälgida ning paigaldada. Igapäevatöös kasutatakse mitmesuguseid tööriistu (haamer, tangid, rakised, mõõtevahendid, näpistad, harjad, metalli puhastusvahendid jms), erinevaid abivahendeid, universaal- ja erirakiseid, mõõtmisvahendeid, tõsteseadmeid. Tööriided on ette nähtud firma poolt.

Oluline on füüsiline vastupidavus, näiteks raskemate detailidega töötamiseks, kus on vajalik neid kas tõsta või transportida ühest kohast teise. Suuremate detailide vedamiseks on ette nähtud vastavad tõstukid vms veoseadmed.

Töö nõuab väga suurt tähelepanu ning ettevaatlikust, kohati võib see olla ohtlik ja pingeline. Samuti tuleb kätega töötades olla väga ettevaatlik, kuna kasutatavad seadmed on suured ja võimsad.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Metallitöötluspinkide töölised peavad tundmamasinaehituses kasutatavaid materjale, nende töötlemise nõudeid ning omadusi. Vajalik on teada kutsealal kasutatavate tööpinkide ning lisaseadmete tööpõhimõtteid ning osata neid kasutada, juhtida ning hooldada. Töö nõuab jooniste lugemise oskust ning seadmete, töötlemistehnoloogia ja töödeldavate materjalide omaduste tundmist. Töötaja peab oskama kasutada joon- ja nurkmõõteriistu ning tundma lõiketöötluse aluseid. Samuti peab ta oskama lugeda tehnilist dokumentatsiooni ning selle alusel detailide valmistada. Lisaks peavad metallitöötluspinkide töölised oskama koostada ja korrigeerida arvjuhtimisega pinkide juhtprogrammi.

Lisaoskusteks on kutsealaga seotud lukksepatöövõtete valdamine ning töös vajaminevate seadmetetarkvara pakettide tundmine ja kasutamine.

Kutsetööks vajalike põhioskuste kõrval peab töötaja omama ka algteadmisi majandusest, tundma kutsealaga seotud õigusakte ning töökeskkonna ohutust.

Eeldatavad isikuomadused on ruumiline kujutlusvõime, rahulikkus, täpsus ja hoolikus. Kutsetöö eeldab arenenud vastutustunnet ning oskust oma tööd iseseisvalt planeerida ja korraldada. Vajalikud on normaalne füüsiline vorm, nägemine ja kuulmine.

Treiali kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Treial II, III

  • Treial II kutse taotlemisel on nõutav 1-aastane töökogemus treialina ning soovitavalt põhi­haridus.
  • Treial III kutse taotlemisel on nõutav 5-aastane töökogemus treialina ning vähemalt põhi­haridus noortöölise või õpilase juhendamise kogemus viimase aasta jooksul.

Lihvija kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Lihvija II, III

  • Lihvija II kutse taotlemisel on nõutav 1-aastane töökogemus lihvijana ning soovitavalt põhi­haridus.
  • Lihvija III kutse taotlemisel on nõutav 5-aastane töökogemus lihvijana ning vähemalt põhi­haridus noortöölise või õpilase juhendamise kogemus viimase aasta jooksul.

Freesija kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Freesija II, III

  • Freesija II kutse taotlemisel on nõutav 1-aastane töökogemus freesijana ning soovitavalt põhi­haridus.
  • Freesija III kutse taotlemisel on nõutav 5-aastane töökogemus freesijana ning vähemalt põhi­haridus noortöölise või õpilase juhendamise kogemus viimase aasta jooksul.

Elektroerosionisti kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Elektroerosionist II, III

  • Elektroerosionist II kutse taotlemisel on nõutav 1-aastan e töökogemus elektroerosionistina ning soovitavalt põhiharidus.
  • Elektroerosionisti III kutse taotlemisel on nõutav 5-aastane töökogemus elektroerosionistina ning vähemalt põhiharidus noortöölise või õpilase juhendamise kogemus viimase aasta jooksul.

Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaatori, arvjuhtimisega metallilõikepindade operaator-seadistaja ja arvjuhtimisega metallilõikepindade operaator-meistri kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis

Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaatori I kutse taotlemisel on nõutav:

  • APJ (CNC) tööpinkide operaatori õppekava kohane koolitus või 1-aastane töökogemus ettevõttes
  • soovituslikult kutsekeskharidus
  • metallilõikepinkidel töötaja teadmiste ja oskuste valdamine.

Arvjuhtimisega metallilõikepindade operaator-seadistaja II kutse taotlemisel on nõutav:

  • APJ tööpinkide operaatori õppekava kohane koolitus või vähemalt 2-aastane töökogemus ettevõttes APJ tööpinkidel
  • kutsekeskharidus
  • APJ metallilõikepinkidel töötaja oskuste ja teadmiste valdamine.

Arvjuhtimisega metallilõikepindade operaator-meister III kutse taotlemisel on nõutav:

  • kutsekeskharidus või soovituslikult kutsekõrgharidus
  • APJ tööpinkide operaatori õppekava kohane koolitus ja täiendkoolitus (ca 40 tundi aastas). 5-aastane töökogemus ettevõttes APJ tööpinkidel
  • APJ metallilõikepinkidel töötaja oskuste ja teadmiste valdamine, meistritöö kogemused ja teadmised.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Metallitöötluspinkide töölisel võib olla nii põhi- kui keskharidus. Enamasti oleneb see ametist töökohal. Vajadusel koolitavad metallitöötlemisfirmad oma töötajad ise välja, seega võib algset väljaõpet saada ka töökohas. Edasist väljaõpet on võimalik saada kutseharidusest kuni magistriõppeni välja. Töökohas kohapealne väljaõpe kestab enamasti kolm kuud kuni aasta.

Ametit on võimalik õppida kutsekoolides metallitööde erialal, mis ühendab endas mitmeid traditsioonilisi metallitöötluserialasid (treial, freesija, lihvija jm). Põhihariduse baasil kestab õpe 3 aastat, keskhariduse baasil 2 aastat. Lisaks on metallitöö eriala võimalik õppida ka kursuste raames, õpe kestab 6 kuud. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, magistriõpe 2 aastat.

Võrumaa Kutsehariduskeskuses on võimalik õppida metallide töötlemise erialal. Õppeaeg keskhariduse baasil on 3 aastat. Lõpetamisel omandatakse rakenduskõrgharidus. 2-aastase õppega saab omandada kutsekeskhariduse. Metallide töötlemise eriala lõpetanul on võimalik asuda tööle metallitöötlemisega seotud ettevõtetes või muudes ettevõtetes, kus vajatakse metallitöö oskustega asjatundjaid. Eriala lõpetanu võib töötada tootmisliinide teenindajana, seadistajana, remontijana jne.

Narva Kutseõppekeskuses saab õppida metallide töötlemise eriala. Põhikooli baasil kestab õpe 3 aastat, lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Keskkooli baasil on võimalik õppida metallitööde erialal, õppeaeg 1 aastat. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Õppida on võimalik nii eesti kui vene keeles.

Sillamäe Kutsekoolis on võimalik õppida põhikooli baasil metallitöötlemise erialal, õppeaeg 3 aastat. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus.Õppida on võimalik nii eesti kui vene keeles.

Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolis on võimalik õppida metallitöö erialal. Õppeaeg põhihariduse baasil 3 aastat ja keskhariduse baasil 2 aastat. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Õppekeel on vene keel.

Tallinna Tööstushariduskeskuses on võimalik õppida metallitöö erialal. Õppeaeg põhikooli baasil on 3 aastat, õppida on võimalik nii eesti kui vene keeles.

Tartu Kutsehariduskeskuses saab õppida mehhaanika ja metallitöö eriala. Õppeaeg põhikooli baasil on 3 aastat, lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus.

Bakalaureuse ja magistrikraadi tasemel on võimalik mehhanotehnika erialasid (materjali­ehituse instituut, mehhatroonikainstituut ja mehhaanika ja metroloogia katselaboratoorium)õppida Tallinna Tehnikaülikooli mehhaanikateaduskonnas. Mehaanikateaduskonna lõpe­ta­nud spetsialistid on nõutud mitte ainult oma kitsastes valdkondades, vaid mistahes muus elu­valdkonnas Eesti majanduses. Rahvusvahelise magistriõppe kõrval pakutakse uusi võima­lusi osalemiseks rahvusvahelistel doktori­õppekursustel.

Täienduskoolitusi korraldavad ettevõtted enamasti ise, otsides töötajale välja parima selle valdkonna koolitusturul pakutavast.

Koolinoorel, kellele pakub huvi tulevikus töötada metallitöötluspinkide töölisena, tuleb üld­hariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata matemaatikale ja füüsikale.

TÖÖVÄLJAVAATED

Eestis on üle 400 metalli- ja masinatööstuse ettevõtte. Nendest umbes 100 on väiksed töökojad, töötajate arvuga 1-5 ning käibega alla ühe miljoni krooni. Nendest pooled firmad asuvad Tallinnas. Rohkem on metallitööstusettevõtteid koondunud Lõuna-Eestisse, Kirde-Eestisse, Kesk-Eestisse ning ka Lääne-Eestisse.

Eestis töötab keskmisest 5500 tööpingitöölist. Metallitöötlemispinkide tööliste keskmine vanus on 45 aastat. Tavapäraselt, mida väiksem on ettevõte, seda vähem on juhtkonnas kõrgema haridusega inimesi ja seda enam on tööliste hulgas erialase hariduseta inimesi.

Kuna töötajate keskmine vanus on küllaltki kõrge, siis nõudlus metallitöötluspinkide tööliste järele kasvab pidevalt seoses praeguste töötajate pensionile jäämisega. Lähima 5-10 aasta jooksul on nõudlus umbes 400-500 spetsialisti järele. Need inimesed peaksid tulema kutse­õppeasutusest ja olema piisavalt kvalifitseeritud, et alustada erialast tööd. Enam vabu töö­kohti on keskmistes ja suuremates ettevõtetes.

LÄHEDASED AMETID

Lähedane amet on erinevate metallitöötlemisega tegelevad ametid, näiteks keevitaja, koos­töö­lukksepp.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Metallitöötluspinkide tööliste palk on viimasel ajal viimase kahe aasta jooksul kasvanud ca 10%. Keskmine brutokuupalk jääb vahemikku 8000 – 13000 krooni. Palgatase oleneb ette­võtte asukohast (piirkonniti palgatase erinev), töö sisust ning vastutusest. Samuti on kõrge­mad palgad juhtivtöötajatel, näiteks vahetuste vanemad, osakonna juhatajad jms.

Metallitööstuse ettevõtted pakuvad oma töötajatele ka erinevaid soodustusi, näiteks kaugemal elavatele töölistele kompenseeritakse transpordikulud. Samuti pakutakse töötajatele spor­timis­võimalusi.

TÄIENDAV INFO

Eesti Masinatööstuse Liit (EML) on Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuse arendamise ja selle ettevõtete ühiseid huve esindav organisatsioon, mis ühendab põhilise osa vastava tööstus­haru tootmispotentsiaalist.

Postiaadress. Mustamäe tee 4, 10621, Tallinn
Tel: 611 5893
Faks: 656 6640
www.emliit.ee
emliit@emliit.ee

Alates 2003. aastast on Koo-Met OÜ Eesti Masinatööstuse Liidu poolt tunnistatud kutse­eksamikeskus. Koo-Met OÜ-s saab sooritada kutseeksameid Treial II ja III, Lihvija II ja III, Freesija II ja III, Elektroerosionist II ja III ning Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I; arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II; arvjuhtimisega metalli­lõikepinkide operaator- meister III kutsealal.

Samuti viib Koo-Met OÜ läbi täiendkoolitusi masina-, metalli- ja aparaaditööstuse ettevõtete spetsialistidele ja insene­ridele.

Postiaadress: Laki 15, 12915, Tallinn
Tel: 6 505 683, 51 57 551
info@koo-met.ee
www.koo-met.ee  

Kutseala hõive

METALLITÖÖTLUSPINKIDE TÖÖLISED 2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Tööpinkide seadistajad (ISCO 7223)

2 301

Metallilihvijad ja tööriistateritajad (ISCO 7224)

376

Metallilõikepinkide operaatorid (ISCO 8211)

1 046

KOKKU

3 723

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Tööpinkide seadistajad (ISCO 7223)

Metallilihvijad ja tööriistateritajad
(ISCO 7224)

Metallilõikepinkide operaatorid (ISCO 8211)

216

33

50

464

109

76

703

133

168

2005

Tööpinkide seadistajad (ISCO 7223)

Metallilihvijad ja tööriistateritajad
(ISCO 7224)

Metallilõikepinkide operaatorid (ISCO 8211)

265

90

152

425

104

89

641

3

150

2006

Tööpinkide seadistajad (ISCO 7223)

Metallilihvijad ja tööriistateritajad
(ISCO 7224)

Metallilõikepinkide operaatorid (ISCO 8211)

187

189

149

267

60

55

356

76

111

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 7. 03. 2008. 03:27

Time: 0.0459189 s.