et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Kohtunikud, prokurörid

Kool.ee-haridusportaal :: Kohtunikud, prokurörid Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKohtunikud, prokurörid,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Kohtunikud, prokurörid ja teised avalikku võimu teostavad juristid

OLULISED MOMENDID

  • Avaliku võimu teostajad on riigi teenistuses - nad esindavad oma teenistuses riiki ja saavad selle eest riigilt palka.
  • Avaliku võimu teostajad on teenistuses kohtu-, prokuratuuri- ja teistes ametiasutustes(ministeerium, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu Kantselei, jms ), mis tegelevad õiguse loomisega, sellest kinnipidamise kontrollimisega ja rikkujate karistamisega.
  • Avaliku võimu teostajate teenistusse võtmine ja teenistusest vabastamine, nende õigused ja kohustused, vastutus ja tagatised ning atesteerimise kord on kehtestatud asjakohast teenistust reguleerivate seadustega.
  • Avaliku võimu teostajate teenistus on vastutusrikas, sest see on suunatud Eesti riigi elanik­konna õiguskuulekuse tagamisele.

TÖÖ ISELOOM

Avaliku võimu teostajad:

  1. loovad reegleid, mis sätestavad, mida peab tegema ja kuidas peab tegema;
  2. jälgivad, kuidas väljatöötatud reeglid töötavad ja vajadusel muudavad või tühistavad neid;
  3. karistavad valesti tehtu või tegemata jätmise eest.

Nii loovad ja muudavad reegleid ministeeriumides ja Riigikantseleis, Riigikogu Kantseleis ja Õiguskantsleri Kantseleis töötavad juristid ja nõunikud ning karistavad reeglitest mitte­kinnipidajaid kohtutes töötavad kohtunikud, olles kuulanud ära kaitsja kõne ja prokuröri esindatud riikliku süüdistuse. Eelnimetatud avaliku võimu teostajaid abistavad juristi haridusega sekretärid, assistendid, abid, asjaajajad.

Ministeeriumides ja Riigikantseleis või Riigikogu Kantseleis töötavad juristid ja nõunikud tegelevad õigusaktide eelnõude ettevalmistamisega. Selleks uurivad nad õigusküsimuste seoseid seaduste ja kohtuotsustega, analüüsivad kehtivat seadusandlust, selle toimimist ja kohtupraktikat. Lisaks õigusloomele koostavad nad igasuguseid õigusdokumente ja lepin­guid. Õiguskantsleri Kantselei juristid ja nõunikud teostavad järelevalvet õigustloovate aktide Põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.

Avaliku võimu teostajatest on tipptegijateks kohtunikud ja prokurörid. Nii kohtunikud kui ka prokurörid käituvad laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad nende teenistuse mainet. Kohtunike ja prokuröride teenistus nõuab kõrgel tasemel erialaseid teadmisi, loogilist mõtlemist, analüüsivõimet ja head pingetaluvust. Kasuks tulevad ka psühholoogi teadmised, et saada aru õigust rikkunud inimese käitumis­motiividest.

Kohtunikud mõistavad kohtus õigust. Otsuse tegemisel on kohtunikud iseseisvad, sest kellelgi ei ole õigust õigusemõistmisse sekkuda. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegselt ja neid saab ametist tagandada üksnes kohtuotsuse alusel.

Eestis on olemas I ja II astme kohtud ning Riigikohus. I astme kohtutena on olemas maakohtud ja halduskohtud. Maakohtutes töötavad maakohtunikud, kes lahendavad tsiviil, kriminaal- ja väärteoasju ning halduskohtutes töötavad halduskohtunikud, kes lahendavad haldusasju. II astme kohtutena on olemas ringkonnakohtud. Ringkonnakohtutes töötavad ringkonnakohtunikud, kes vaatavad läbi maa- ja halduskohtunike otsustele esitatud kaebusi. Riigikohtus kui kõrgeimas kohtus töötavad riigikohtunikud, kes vaatavad läbi ring­konna­kohtunike otsustele esitatud kaebusi. Riigikohtunikud vaatavad lisaks eelnimetatud kaebustele läbi ka maa- ja halduskohtu otsustele esitatud kaebusi (kaebused kohtuvälise menetleja otsustele). Maakohtute juurde kuuluvad kinnistus- ja registri­osakonnad, mille koosseisus töötavad kohtunikuabid. Kohtunikuabid otsustavad kinnistus­raamatusse, äriregistrisse, jne kannete tegemise, muutmise või kustutamise.

Prokurörid on oma ülesannete täitmisel sõltumatud ning tegutsevad ainult seaduse alusel ja oma veendumuste järgi. Prokurörid seisavad õiguse ja õigluse eest ja et kõik süüdlased saaks õiglase karistuse.

Prokurörid juhivad kriminaalkorras karistatavate kuritegude asjaolude väljaselgitamist (näiteks tõendite kogumine, jne) uurijate poolt enne kriminaalasjade kohtusse jõudmist ja vastavalt tuvastatud asjaoludele otsustavad isikule süüdistuse esitamise. Süüdistuse esitami­sel vormistavad prokurörid süüdistusakti. Kui prokurörid otsustavad kriminaalasjaga kohtusse minna, siis esindavad nad kohtus riiklikku süüdistust. Kui prokurörid otsustavad asjaga mitte kohtusse minna, siis pakuvad nad välja menetlusliigi (kokkulepped kantavas karistuses, jne).

Eestis on olemas Riigiprokuratuur, kus töötavad riigiprokurörid ja ringkonnaprokuratuurid, kus töötavad ringkonnaprokurörid. Riigiprokurör täidab eelnimetatud ülesandeid ainult piiri-üleste ja muude eriti raskete organiseeritud või avalikkuses suurt kõlapinda leidnud kuri­tegude puhul. Ringkonnaprokurör täidab eelnimetatud ülesandeid vastava ring­konna­prokuratuuri tööpiirkonnas aset leidnud kuritegude puhul. Prokuröri abid tegut­sevad prokuröride juhendamisel ning ei või iseseisvalt täita prokuröridele pandud ülesandeid kohtusse saadetud kriminaalasjade kohtulikus menetluses.

Avaliku võimu teostajaid abistavad jurist-asjaajajad toetavad suhtlemis- ja dokumen­tatsiooni­­tööd (sidepidamis- ja dokumenteerimistegevus, protokollide tegemine, õigus­aktide ja dokumentide uurimine ning kokkuvõtlikult esitamine, andmete kogumine, töötlemine ja esitamine, jne).

TÖÖTINGIMUSED

Avaliku võimu teostajate töö toimub põhiliselt kas oma kabinetis töölaua, sh arvuti taga või spetsiaalselt selleks ettenähtud ruumis (kohtuistungi saal jm) istuvas asendis. Istuvast asendist tingituna langeb suur koormus silmadele, maksimaalselt on haaratud tähelepanu- ja mõtlemisvõime. Keskmisest rohkem käivad ringi prokurörid, viibides politseiasutustes, sündmus­kohal, jms.

Kõik avaliku võimu teostajad peavad kinni pidama ametiasutuse töösisekorra-eeskirjadega kehtestatud 8-tunnisest tööpäevast, va kohtunikud, kes korraldavad oma tööaja iseseisvalt. Samas teevad kohtunikud ja prokurörid sageli hiliseid töötunde ning on valmis töötama ka nädalavahetustel.

Kohtuistungil kannab kohtunik ametiriietusena talaari, teistel avaliku võimu teostajatel spetsiaalsetametiriietust ei ole.

Tihti teevad kohtunikud otsuseid ja prokurörid esindavad riiklikku süüdistust, mis mõjutavad inimese elu, karjääri terveks eluks. Seoses sellega võivad nad kohata oma töös eba­meeldivaid solvanguid näiteks süüdimõistetavatelt.

Prokuröridel ja kohtunikel on väga head enesetäiendamise võimalused. Nii näiteks vastutab kohtunike koolituse eest koolitusnõukogu, keda teenindab SA Eesti Õiguskeskus. Ministee-riumide ja teiste ametiasutuste nõunikud ja juristid võivad ennast täiendada Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuses.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Eeldatakse, et kõik avaliku võimu teostajad omavad süvendatud teadmisi kas avaliku õiguse või eraõiguse või karistusõiguse valdkonnas sõltuvalt sellest, millise õiguse valdkonnas nad oma teenistusülesandeid täidavad. Samuti peavad nad tundma õigusakte, oskama tõlgendada nende sätteid, omama üldistamis- ja analüüsivõimet, tundma arvutit ja valdama head eesti keelt.Prokuröridel ja kohtunikel tulevad kasuks ka teadmised raamatupidamise valdkonnas.

Avalikku teenistusse võidakse nõunikeks ja juristideks võtta isikuid, kes on omandanud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava kohase hariduse. Olenevalt ameti­koha tähtsusest nõutakse sageli 1-3 aastast nimetatud töövaldkonna kogemust. Enamasti võetakse teenistusse konkursi korras katseajaga 1-6 kuud.

Kohtunikeks ja kohtunikuabideks võivad saada Eesti kodanikud, kes vastavad järgmistele nõuetele: on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava, oskavad eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunikeks ja kohtunikuabideks nimetatakse avaliku konkursi alusel isikud, kes vastavad eelnimetatud kohtunikele esitatavatele nõuetele ja kes on läbinud kohtunike ettevalmistusteenistuse kohtunikukandidaadina (2 aastat) juhul, kui neid ei ole sellest vabastatud ja nad on sooritanud kohtunikueksami.

Prokuröride ametikohale võivad avalikul konkurssil kandideerida vähemalt 21-aastased Eesti kodanikud, kes on omandanud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava kohase hariduse, valdavad eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning vajalike võimete ja isikuomadustega. Ringkonnaprokuröriks kandideerijad peavad olema lisaks töötanud 1 aasta prokurörina või 3 aastat kohtunikuna, politseiametnikuna, vande­advokaadina või selle vanemabina või muul ametikohal, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja –menetlusest. Riigiprokurörideks kandideerijad peavad lisaks olema vähemalt 2 aastat töötanud juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval tööl. Konkursi läbimiseks tuleb kandidaatidel sooritada eksam ja vestlus.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Õigusteadust saab õppida Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, Tartu Ülikooli Õigusinstituudis (õppetöö toimub Tallinnas), International University Audentes ja Akadeemia Nordis. Peale 3-aastast õpet nimetatud õppeasutustes omandab lõpetaja bakalaureusekraadi, seejärel on tal võimalik 2-aastase õppeaja järel omandada magistrikraad.

Õigusteaduse bakalaureuse läbimine annab teadmised, mis võimaldavad töötada õigusalaseid alusteadmisi omavatel ametikohtadel (juristid, kes töötavad kõrgkvalifikatsiooniga juristi juhendamisel, jne). Avaliku võimu teostajad kui kõrgkvalifitseeritud juristid peavad omama magistrikraadi.

Sisekaitseakadeemia halduskolledžis on võimalik õppida halduskorralduse erialal ja oman­da­da haldusjuristi kutse. Õppe kestus on 3 aastat ja lõpetajad saavad rakendus­kõrg­haridust kinnitava diplomi. Õpinguid on võimalik jätkata magistriõppes.

Sekretäri ja juristi abi kutse saab Tallinna Majanduskoolis, õppeajaks on 2 aastat. Samas õppe­asutuses õigusteenistuse erialal 3-aastase õppe läbimisel on võimalik omandada raken­dus­kõrgharidus spetsialiseerumisega juristi assisteerimisele.

Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada avalikku võimu teostava juristi erialal, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata humanitaarainetele ning ühiskonna­õpetusele.

TÖÖVÄLJAVAATED

Avaliku võimu teostajad töötavad ministeeriumides (Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits­ministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium, Põllumajandusministeerium, Rahandus­ministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, rahvastiku-minister) ning nende haldusalas olevates ametites (näiteks Maa-amet, jne) või inspektsioonides (näiteks Keskkonnainspektsioon). Lisaks eelnevale töötavad nad ka Riigi­kogu Kantseleis, Õiguskantsleri kantseleis, Riigikantseleis jms.

Maakohtunikud töötavad Harju, Viru, Pärnu ja Tartu Maakohtus ning halduskohtunikud Tallinna ja Tartu Halduskohtus, ringkonnakohtunikud Tallinna, Tartu ja Viru Ring­konnakohtus. Eelnimetatud kohtute tööpiirkonna ja neis töötavate kohtunike arvu, sh nende jagunemise kohtumajade vahel määrab justiitsminister. Riigikohus asub Tartus ja käesoleval ajal on riigikohtunikke 19.

Riigiprokurörid, kelle tööpiirkonnaks on terve Eesti, töötavad Riigiprokuratuuris asukohaga Tallinnas, ringkonnaprokurörid aga Põhja, Lõuna, Viru ja Lääne Ringkonnaprokuratuurides ning nimetatud ringkonnaprokuratuuride tööpiirkonnad kattuvad politseiprefektuuride omaga.

LÄHEDASED AMETID

Prokurörile lähedased ametid on niisuguste uurimisasutuste nagu Politseiamet, Kesk­kriminaalpolitsei, Kaitsepolitsei, Maksu- ja Tolliamet, jne uurijad, kes uurivad kuritegude ja vaidluste asjaolusid tuvastamaks fakte ja nende õiguslikke tagajärgi ning Kesk­konnainspektsiooni, Tööinspektsiooni, jne inspektsioonide inspektorid, kellel on edasi­lükkamatute menetlustoimingute (isiku kinnipidamine, läbiotsimine, ülekuulamine, jne) tegemise õigus.

Kohtunikele iseloomulikke tunnuseid võib omistada riiklikele inspektoritele, nagu näiteks kesk­­konnainspektoritele ja politseiametnikele, kellel on õigus õigusrikkumiste kohtuvälisel menetlemisel koostada väärteo/ menetlustoimingu protokolle ja määrata trahve.

Avaliku võimu teostajaid iseloomustavad tunnused kuuluvad ka vanglaametnikele, piiri­valveametnikele, riigikontrolöri ametkonnale.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Avaliku võimu teostajate palgamäärad on avalikud ja need on 01.01.2007.a seisuga järgmised: Õiguskantsleri Kantselei nõunikute palgamäär ulatub 14 700 – 17 700 kr, ministeeriumite nõunikute palgamäär 7 030 – 9340 kr, juristide palgamäär 5 000 – 8 460 kr ja jurist-asjaajajate palgamäär 4 100 – 5 280 kr vahele. Nimetatud palgamäärasid võidakse suurendada kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste erisuse, piirkondlikkuse ja muude töö eri­pära iseloomustavate näitajate alusel. Märgatavalt suuremad on tippametnike palgamäärad. Nii teenivad ringkonnaprokurörid 28 000 kr ja riigiprokurörid 38 000 kr ning nende abid 18 000 kr kuus. Lisaks põhipalgale võidakse eelnimetatud ametnikele maksta lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö või täien­davate teenistusülesannete täitmise eest.

Kõige paremini on tasustatavad kohtunikud, kelle ametipalka korrigeeritakse iga aasta alguses Eesti eelmise aasta keskmise palga alusel. Nii on maa- ja halduskohtunike ameti­palga koefitsient 4,0, ringkonnakohtunike ametipalga koefitsient 4,5 ja Riigikohtu liikmete ameti­palga koefitsient 5,5.

Üldjuhul makstakse avaliku võimu teostajatele lisatasu teenistuses oldud aastate, akadeemi­lise kraadis jne eest, antakse pikemat puhkust ning puhkusetoetust, kustutatakse tagatud õppe­­laen, makstakse suurendatud vanaduspensioni, jne.

TÄIENDAV INFO

Eesti Kohtunike Ühing

Eesti Kohtunike Ühing (EKoÜ) on Eesti Vabariigi kohtunike vabatahtlik ühendus, mille tegev­liikmeks võivad olla Eesti kohtunikud. Seisuga 1. august 2006 on ühingus 168 tegev­liiget ja kaks auliiget.

Postiaadress: Pärnu mnt 7, 15082, Tallinn
Faks: 628 2790
http://eky.just.ee/kontakt.htm

Eesti Juristide Liit

Eesti Juristide Liit on kõrgharidusega juristide kutseühendus, kuhu kuulub üle 900 liikme. Ühendusse on koondunud põhiliselt avalikus halduses ja äriühingutes töötavad juristid, aga ka kohtunikud, prokurörid, advokaadid, notarid jt.Juristide liidu kooseisus on olemas haldusjuristide ühendus.

Postiaadress: Tõnismägi 3a,10119, Tallinn
Tel: 631 4466
E-post: ejl@juristideliit.ee
www.juristideliit.ee

Kutseala hõive

KOHTUNIKUD, PROKURÖRID JA TEISED AVALIKKU VÕIMU TEOSTAVAD JURISTID
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Juristid, sh prokurörid, kohtujuristid (ISCO 2421)

923

Kohtunikud (ISCO 2422)

227

Jurist-asjaajajad jms õigustöötajad (ISCO 3432)

577

KOKKU

1727

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Juristid, sh prokurörid, kohtujuristid
(ISCO 2421)

8

210

340

Kohtunikud (ISCO 2422)

0

0

1

Jurist-asjaajajad jms õigustöötajad
(ISCO 3432)

5

72

92

2005

Juristid, sh prokurörid, kohtujuristid
(ISCO 2421)

16

142

251

Kohtunikud (ISCO 2422)

0

0

1

Jurist-asjaajajad jms õigustöötajad
(ISCO 3432)

5

57

67

2006

Juristid, sh prokurörid, kohtujuristid
(ISCO 2421)

21

103

158

Kohtunikud (ISCO 2422)

0

0

1

Jurist-asjaajajad jms õigustöötajad
(ISCO 3432)

4

45

41

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 6. 03. 2008. 07:53

Time: 0.0480950 s.