et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Kunstnikud

Kool.ee-haridusportaal :: Kunstnikud Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKunstnikud,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Kunstnikud

OLULISED MOMENDID

  • Tegemist on väga loomingulise tööga.
  • Töö võimaldab olla enda aja peremees.
  • Töö eeldab kunstiannet – ja oskusi.
  • Sissetulekud on väga erinevad, tihti ebaregulaarsed.

TÖÖ ISELOOM

Kunstnikud ise ütlevad, et kunstnik olla pole mitte amet, vaid eluviis. Kunstnikutöö teevad ahvatlevaks loov eneseväljendus ja vabadus ise oma aega käsutada. Tegelikkuses tuleb aga kunstnikuameti pidajail kokku puutuda mitmete argimuredega. See, kes kõigest hoolimata suudab kunstnikuks jääda, võib ennast tugeva karakteriga inimeseks pidada.

Kunstnik tegeleb ideede, mõtete ja tunnete väljendamisega kõige erinevamatel mõeldavatel viisidel. Klassikaliselt on kunstniku väljendusvahenditeks olnud värvid ja lõuend, kuid paljud kunstnikud teevad oma töid ka savi, metalli, kanga, klaasi, puidu, tekstiili plastmassi, foto, video, arvutitehnoloogia ja veel mitmete materjalide ja vahendite abil.

Kunstniku tööülesanneteks on:

  • luua kujutavaid või abstraktseid kolmemõõtmelisi või reljeefvorme, vormides ja kombineerides selliseid materjale nagu puu, kivi, savi, klaas, metall, tekstiil, paber, lõuend jne;
  • luua kujutavaid või abstraktseid joonistusi ja maale, kasutades pliiatseid, tinti, tušši, kriiti, õlivärve, vesivärve või rakendades muid tehnikaid;
  • luua joonistusi ja graveerida või söövitada neid metalli, puusse või muudesse materjalidesse;
  • luua foto– ja videoteoseid, installatsioone ja performance“id;
  • luua skitse, kujutamaks inimesi ja sündmusi, tihti karikatuuris;
  • kujundada ja illustreerida raamatuid, ajakirju, plakateid, reklaami ja muud.

Eristatakse järgnevaid kunstiliike: maalikunst, graafika, klaasikunst, metallikunst, video-ja arvutikunst, reklaamikunst, fotokunst, tekstiilikunst, skulptuur, ehte- ja sepakunst, keraamika, nahakunst jt.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Kunstniku töökohaks on enamasti ateljee, kus paiknevad töövahendid ja hoitakse nii pooleliolevaid kui ka juba valmis töid. Lähtuvalt kunstiliigist kasutab kunstnik erinevaid materjale, töövahendeid ja tehnikaid.

Kunstnik koostab päevaplaani oma parema äranägemise järgi, sest iial ei või teada, millal inspiratsiooni on ja millal mitte. Kui kunstnik töötab põhitööle lisaks veel kusagil, tuleb tal oma tegemisi seada vastavalt töögraafikule. Hooajalisus mõjutab kunstniku tööd sedavõrd, kuivõrd suureneb ja väheneb aastaaegade vaheldudes päevavalguse hulk. Kuna kunstnikud eelistavad töötada päevavalguses, on viljakamateks loomeperioodideks kevad ja suvi, siiski on see iga kunstniku ja kunstiliigi puhul individuaalne.

Enamus diplomeeritud kunstnikke kuulub Kunstnike Liitu, mis aitab kunstnikel korraldada näitusi, organiseerida kunstiüritusi ja muid projekte. Vabakutselisena on kunstnik sunnitud olema isemajandav ja selleks peab ta oskama enda töid müüa. Enamik vabakutselisi kunstnikke tegutseb FIEna. Kunstnik peab endale ise muretsema töövahendid ja leidma ateljeepinna, enamasti on kunstniku amet väga suuri kulutusi nõudev töö. Tal tuleb otsida endale ka eksponeerimisvõimalusi, leida vahendeid enesetäiendamiseks ja personaalnäituste korraldamiseks.

Kunstnik peab olema iseendale manageri ja PR-tegija eest ning leidma oma töödele ostjad, sest muidu pole võimalik ära elada. Konkurents kunstimaailmas on väga tihe. Paljud kunstnikud on loobunud kunstitegemisest kui põhitööst ja töötavad hoopis muudel elualadel, kunst on jäänud vaid hobiks. Positiivseks küljeks kunstnikutöö juures on vaba eneseväljendusvõimalus, võimalus oma aega ise planeerida ja tunnustus kunstipublikult. Tunnustatud kunstnik on hinnatud ja lugupeetud inimene ka väljaspool kunstiringkondi.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Et saada professionaalseks kunstnikuks, peab ennekõike olema kunstiannet. Omapäraseid andeid on ka asjaarmastajate hulgas, kuid koolitatud kunstnikul on rohkem shansse võita tunnustust kunstimaailmas. Et saada väga heaks kunstnikuks, tuleb palju tööd teha ja õppida - ainuüksi andekusest jääb väheks.

Põhioskuste all tuleb teada spetsiaalse kunstiliigi ajalugu ning erinevaid tehnikaid ja terminoloogiat, materjaliõpetust, kavandite ja tööjooniste koostamist, kompositsiooni- ja värvitaju, analüüsi- ja sünteesimisoskust, ressursside säästlikku ja ratsionaalset kasutamist, eesmärgipäraste töövahendite ja materjalide valimist, kasutamist ja korrashoidu, materjalikulu ja tööaja arvestamist ning teiste töö korraldamist ja juhendamist.

Kutsealal töötamist toetavateks isiksuse omadusteks on loovus, visuaalne mälu, isikupärane maailmanägemine, käeline osavus, täpsus, püsivus, loogiline mõtlemine ja õpivalmidus.

Kunstnikuna on väga raske töötada inimesel, kel on allergia värvide ja muude keemiliste ainete vastu.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Professionaalseks kunstnikuks saamine eeldab kõrgharidust.

Suurim kunstialast kõrgharidust andev ülikool on Eesti Kunstiakadeemia. Õpe toimub 3+2 aastat süsteemis. Õppida saab kõiki peamisi kunstiliike. Vabade kunstide õppetool pakub võimalust õppida graafikat, maali ja skulptuuri. Disaini teaduskond koolitab aga naha-, klaasi-, ehte- ja sepakunstnikke ning keraamikuid.

Kunstialast kõrgharidust saab omandada ka Tartu Ülikooli maalikunsti õppetooli juures.

Tartu Kõrgemas Kunstikoolis on aga võimalus õppida maali, skulptuuri, naha- ja tekstiilikunsti, samuti foto-ja reklaamikunsti.

Ka Tartu Ülikoolis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis toimub õpe 3+2 aastat süsteemis.

Gümnaasiumis tuleb tulevasel kunstnikul pöörata erilist tähelepanu kunstiõpetusele, tööõpetusele ja muudele käelist tegevust arendavatele ainetele. Kasuks tuleb võimalikult varakult kunstikooli või -ringi minek.

TÖÖVÄLJAVAATED

Kunstnikud töötavad teatrites, reklaamifirmades, vabrikutes, disainibüroodes, kunstiateljeedes ja veel mitmetes erinevates kohtades, kus on vaja professionaalse kunstniku abi. Vabakutselised kunstnikud teenivad üldjuhul palgalisa mõne teise tööga, tihti näiteks kunstiõpetajana või -õppejõuna.

Kunstnike Liidu andmetel on Eestis kokku ligi 1000 kunstnikku, kellest suurem enamus on ka kutseliidu liikmed. Kuigi konkurents on väga tihe, on andekal kunstnikul alati võimalus läbi lüüa.

LÄHEDASED AMETID

Kunstnikule lähedased ametid on arhitekt, sisekujundaja, disainer, restauraator, kunstiõpetaja, kunstikriitik ja kunstiteadlane.

PALK JA SOODUSTUSED

Ainult oma kunsti müümisest suudavad elatuda vähesed tippkunstnikud. Nii on väga raske tuua välja kunstniku keskmist palka. Kunstnikutööst saadav tulu sõltub väga palju sellest, kas ja kui palju õnnestub oma loomingut kunstisalongides või otsekontaktide kaudu müüa.

Kultuurkapital maksab igakuist regulaarset toetust piiratud arvule kunstnikele, võimalik on taotleda ühekordset toetust konkreetsele kunstiprojektile. Kunstnike Liidu kaudu saab vabakutseline kunstnik taotleda ka loometoetust.

TÄIENDAV INFO

Erinevate kunstiliikide professionaalseid kunstnikke koondab 1922. aastal asutatud Eesti Kunstnike Liit, kuhu kuulub üle 900 kunstniku. Liidul on kokku 19 alaliitu.

Kunstnike Liidu tööd reguleerib Loovisikute ja loomeliitude seadus.

Eesti Kunstnike Liit
Postiaadress: Vabaduse väljak 6, Tallinn
Tel: 6 273 630
E-post: ekl@eaa.ee
www.eaa.ee

Kutseala hõive

KUNSTNIKUD 2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

in

KOKKU

Kunstnikud, skulptorid ISCO 2452

984

 

 

 

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Töö-otsijad töösoovi järgi

Tööotsijad oman-datud eriala järgi

2004

Kunstnikud, skulptorid ISCO 2452

27

166

186

2005

Kunstnikud, skulptorid ISCO 2452

23

145

140

2006 jaan.-dets

Kunstnikud, skulptorid ISCO 2452

5

100

74

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 6. 03. 2008. 01:54

Time: 0.0561960 s.