et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Proviisorid ja farmatseudid

Kool.ee-haridusportaal :: Proviisorid ja farmatseudid Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeProviisorid ja farmatseudid,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Proviisorid ja farmatseudid

OLULISED MOMENDID

  • Tervishoiumeeskonna liikmed
  • Spetsialistid ravimite valdkonnas
  • Nõuab vastutustunnet ja analüüsivõimet
  • Proviisori eriala on Euroopa Liidus eristaatuses
  • Omandatud teadmised võimaldavad igapäevases elus iseend ja oma lähedasi aidata

TÖÖ ISELOOM

Proviisor on erialase akadeemilise kõrgharidusega spetsialist.
Farmatseut on erialase kutse- või rakenduskõrgharidusega spetsialist.

Proviisor ja farmatseut tunnevad ravimeid, nende koostist, ravimite valmistamise ja tootmise tehnoloogiaid, oskavad hinnata nende kvaliteeti organoleptiliselt, füüsikaliste ja keemiliste meetodite abil.

Nad tunnevad ravimite toimeid, kaas- ja kõrvaltoimeid, ravimite kasutamist haiguste ennetamisel ja ravis. Nad on tervishoiumeeskonna liikmed, kellel on koos teiste tervishoiutöötajatega võrdne roll ravimite ohutu ja eesmärgipärase kasutamise kindlustamisel.

Enamik proviisori- ja farmatseudiõppe lõpetanuid läheb tööle apteeki. Lisaks apteegile ja haiglaapteegile töötavad nad veel ravimitega tegelevates hulgimüügifirmades, tootmisettevõtetes, farmatseutilise analüüsiga tegelevates laborites, ravimabi korraldusega ning farmaatsiaalase õppetöö ja kutsekvalifikatsiooni arendamisega seotud õppe- ja riigiasutustes, kolmandas sektoris, õppe- ja teadusasutustes jm.

Lähtuvalt EL direktiivist 85/432 on proviisoril õigus kontrollida alljärgnevaid tegevusi:

  • ravimite valmistamine;
  • ravimite tootmine ja katsetamine;
  • ravimite kontroll selleks ettenähtud laboratooriumides;
  • ravimite hankimine, säilitamine ja jaotamine hulgimüügiettevõtetes;
  • ravimite valmistamine, kontrollimine, säilitamine ja väljastamine elanikkonnale avatud ja haiglaapteekides;
  • ravimitealase informatsiooni ja nõustamise korraldamine.

Proviisor ja farmatseut lähtuvad oma tegevuses Eesti seadusandlusest, inimõigustest ning kutse-eetikast. Nende töö eesmärgiks on tagada võrdväärne ravimabi kõigile ühiskonna liikmetele sõltumata nende eripärast. Neilt eeldatakse täpsust ja pühendumust, pingetaluvust, empaatiavõimet, iseseisvust otsustamisel ja vastutustunnet, samuti väga head suhtlemisoskust, koostöö- ning motiveerimisvõimet.

Proviisori ja farmatseudi põhiõpe tagab äsjalõpetanud spetsialistile vajalikud teadmised ja oskused erialase tegevuse alustamiseks. Lisaks on iga praktiseerija ülesanne elukestev õpe.

WHO konsultatiivgrupp (Vancouver 1997) on sõnastanud proviisori 7 ülesannet (“seven star pharmacist”). (Vt lisa A). Need on olla abi andja, otsuse tegija, suhtleja, juht, organiseerija, elukestev õppija ja õpetaja.

Apteegis on klassikaliselt järgmised ametikohad:

  • apteegi juhataja
  • retseptaar
  • käsimüüja
  • assistent
  • analüütik
  • defektaar jt.

Apteegi juhataja korraldab apteegi igapäevast tööd, lahendab apteegikülastajate pretensioone, vastutab apteegikaupade korrektse säilitamise, väljastamise ja külastajate piisava teavitamise eest, jälgib apteegiruumide, töövahendite ja seadmete korrasolekut jne. Apteegi juhataja ametikohal saab töötada ainult proviisor ning temalt nõutakse vähemalt 5-aastast erialast staa˛i. Olenevalt apteegi suurusest täidab juhataja ka teisi tööülesandeid.

Retseptaar on tavaliselt proviisor, aga sellel ametikohal võib töötada ka farmatseut. Retseptaar võtab vastu ja kontrollib retsepte, väljastab nende alusel ravimeid, nõustab apteegikülastajaid ravimite õige ja ohutu kasutamise osas, peab retseptiarvestust, jälgib retseptuurosakonna kaubavarusid ning lahendab apteegikülastajate retseptiravimite väljastamist puudutavaid pretensioone.

Käsimüüja ametikohal töötab tavaliselt farmatseut (võib töötada ka proviisor). Tema ülesandeks on apteegikülastajate haigusseisundi hindamine arstiabi vajavaks või retseptivabade ravimitega (so käsimüügiravimitega) leevendatavaks. Viimasel juhul aitab käsimüüja leida sobiva ravimi ning nõustab apteegikülastajat selle õige ja ohutu kasutamise osas. Käsimüüja korraldab ka oma osakonnas apteegikaupade väljapanekut (retseptiravimeid külastajatele eksponeerida ei tohi) ja jälgib oma osakonna kaubavarusid.

Assistent töötab apteegi tagaruumides ning tema ülesandeks on valmistada ravimeid nii ekstemporaalselt (individuaalselt arstiretsepti alusel), seeriaviisiliselt, jaendada ravimeid (jaotada üksikpakenditesse), täita ravimite valmistamise kohta peetavad dokumentatsiooni. Assistent juhendab ja kontrollib ka sanitari ravimite valmistamisel kasutatud töövahendite pesemisel. Assistendi ametikohal töötab enamasti farmatseut.

Analüütiku tööks on ravimite valmistamisel kasutatavate ainete ning apteegis valmistatud ravimite (ka destilleeritud vee) kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs, assistendi, jaendaja ja sanitari juhendamine, kaalu- ja mõõteriistade taatlemise organiseerimine, seisuklaaside täitmine ja nende varustamine vajaliku teabega ning taara ja töövahendite pesemise, samuti steriliseerimise juhendamine. Analüütikuna töötab tavaliselt proviisor.

Defektaari ametikoht on säilinud veel ainult suurtes apteekides. Tema ülesandeks on klassikaliselt apteeki saabuva kauba vastuvõtt ja kontroll, apteegikauba hinnakujundus, kaubavarude järelevalve ja täiendamine, kaupade paigutamine säilituskohtadesse vastavalt säilitustingimustele, käsimüügikauba väljapanek vitriinidesse, vitriinide korrashoid, säilitustingimuste jälgimine ning õhutemperatuuri ja –niiskuse fikseerimine. Paljudes apteekides teevad defektaari tööd retseptaarid ja käsimüüjad.

Apteegis töötava proviisori ja farmatseudi töö on paljuski sarnane. On teatud ametikohad (apteegi juhataja), kus võib töötada ainult proviisor. Apteek on tänapäeval väikeettevõte (keskmiselt 5 töötajat, neist 3,5 farmatseutilist). Seetõttu ei ole ametikohad enam nii täpselt piiritletud ja ühel inimesel võib olla palju erinevaid tööülesandeid.

Haiglaapteek on raviasutuses (tavaliselt haiglas) asuv kinnine apteek mis ei teeninda otseselt patsiente vaid varustab ravimite jt apteegikaupadega haigla osakondi ja teisi raviasutusi. Käsimüüja ametikoht haiglaapteegis puudub. Retseptaari ülesandeks on suhelda erinevate osakondadega, täita nende tellimusi. Haiglaapteegis täidavad enamikke ametikohti proviisorid, sest töö haiglas nõuab sügavamaid kliinilise farmaatsia teadmisi.

Kui apteegis töötab valdavalt farmaatsiaalase eriharidusega kaader, siis ravimite hulgimüügiettevõttes ei nõua enamik ametikohti eriharidust. Siiski on farmaatsiaalane haridus siin eeliseks.

Hulgimüügiettevõttes on proviisoril ja farmatseudil klassikaliselt järgmised ametikohad:

  • tegevdirektor
  • turundusdirektor
  • ostujuht
  • müügijuht
  • müügiesindaja
  • ostuassistent
  • müügiassistent
  • laojuhataja
  • vastutav farmatseut
  • lao farmatseut

Tegevdirektor vastutab kogu firma tegevuse eest. Ta annab aru firma juhatusele ning koordineerib kogu firma tegevust. Tegevdirektor ei pea olema eriharidusega, kuid arenenud riikides peetakse heaks tavaks, et sellel ametikohal töötab proviisor.

Turundusdirektor vastutab üldiselt ostu-ja müügiprotsessi eest. Ta valmistab ette pakkumisi riigihangetele, osaleb firma eelarve koostamisel, juhib müügiesindajate (tootespetsialistide) tööd ja võtab tööle uusi töötajaid.

Ostujuht vastutab ostuosakonna töökorralduse eest, teeb aruandeid Ravimiametile, vastutab narkootiliste ainete käitlemise eest, jälgib toodete olemasolu laos, tellib talle pandud konkreetsete tootjate ravimeid, kujundab tellitud toodetele hulgihinnad, annab teabe sooduskampaaniate kohta müügiosakonda, koostab raporteid tootjatele ja jälgib ravimite aegumisi.

Müügijuht juhib müügisoakonna tööd, korraldab müügiaktiivsusi, külastab kliente, hoiab kliendisuhteid, teeb klientidega lepinguid, koostab müügialase tegevusplaani, lahendab kliendiprobleeme ja kliendi ettepanekuid, jälgib lepingute täitmist ja valmistab ette kliendikülastusi.

Müügiesindaja ülesandeks on kliendisuhte hoidmine, klientide külastamine, konkreetsete toodete tutvustamine kliendile, lepingute sõlmimine, lepingute täitmise jälgimine ja kliendikülastuste ettevalmistamine.

Ostuassistent vastutab toodete õigeaegse tellimise eest, hoiab suhet talle määratud tootjaga, annab teavet telefonimüüki saabunud toodete kohta, annab teavet müügikampaaniate kohta ning sisestab tooteinfo programmi.

Müügiassistent võtab klientidega ühendust vastavalt helistamise graafikule, sisestab klienditellimuse ja saadab lattu, edastab klientidele sooduspakkumisi, annab teavet defektuuris oleva (so puuduva) ravimi saabumisaja kohta, teavitab ostuosakonda defektuuris olevatest kaupadest ja teavitab müügijuhti ühekordse loa alusel imporditavate ravimite ostusoovist.

Laojuhataja vastutab lao töökorralduse eest, jälgib kliendilt tagasisaadetud kaupade tagasiostmist ja kreeditarvete tegemist ning vastutab ravimite õige säilitamise eest.

Vastutav farmatseut jälgib sissetulnud ravimite sertifikaatide olemasolu, asendab vajadusel laojuhatajat, tegeleb kauba vastuvõtmise protsessiga ja vajadusel võtab kaupa vastu.

Lao farmatseut peab eriarvestust narkootiliste ja arvestust psühhotroopsete ravimite üle, vastutab kaupade etiketeerimise ja markeerimise eest ning võtab vajadusel kaupa vastu.

Hulgimüügiettevõttel ei ole otsest kokkupuudet ravimivajajatega ehk patsientidega. Hulgimüügiettevõtte klientideks on apteegid, haiglaapteegid, ravimitootjad, ravimifirma esindused ja teised ravimite hulgimüügiettevõtted.

Apteekide ja hulgimüügiettevõtete kõrval on kolmandaks suuremaks tööandjaks rahvusvaheliste ravimifirmade esindused.

Proviisor ja farmatseut töötavad enamasti järgmistel ametikohtadel:

Ravimiesitleja, kelle ülesandeks on selle firma ravimite jt apteegikaupade tutvustamine arstidele, apteekritele jt meditsiinitöötajatele), klientide külastamine, osalemine ja esinemine mitmesugustel meditsiiniteemalistel näitustel jt tervistedendavatel üritustel. Oma turusegmendi analüüs.

Ravimite registreerimise assistent (farmatseut, proviisor), ravimite registreerimise spetsialist (proviisor), kelle ülesandeks on ravimite müügilubade dokumentatsiooni haldamine, suhtlemine Ravimiameti ja Sotsiaalministeeriumiga, ravimiinfo tekstide ja pakendite tõlgete tellimine ja selle kvaliteedi hindamine, vajadusel ka ise tõlkimine. Ravimite ohutusseire info kogumine ja edastamine.

Kliinilist uuringute monitor töötab firmaesindustes, mis korraldab ravimite kliinilisi uuringuid. Tema ülesandeks on kliiniliste ravimiuuringute monitooring.

Lisaks apteegile, ravimite hulgimüügifirmale ja ravimifirma esindusele töötavad proviisorid ja farmatseudid veel farmatseutilise analüüsiga tegelevates laborites, ravimabi korraldusega ning farmaatsiaalase õppetöö ja kutsekvalifikatsiooni arendamisega seotud õppe- ja riigiasutustes, kolmandas sektoris, õppe- ja teadusasutustes jm.

TÖÖTINGIMUSED keskkond – vahendid ja materjalid - tööaeg

Farmaatsiaalase haridusega inimesel on võimalik valida väga erineva iseloomuga töökohtade vahel.

Apteegitöö spetsiifika sõltub suuresti apteegi asukohast. Tervishoiuasutuses või selle juures asuvas apteegis moodustavad suure osa retseptiravimid. See nõuab nende ravimite toime, koos- ja kõrvaltoimete väga head tundmist, samuti koostööd arstidega. Eksimine retseptiravimi väljastamisel võib põhjustada patsiendile raske terviserikke või isegi surma. Seetõttu on vastutus siin väga suur.

Turismipiirkonnas või kaubanduskeskuses asuvas apteegis on suurem valik retseptivabu- ehk käsimüügiravimeid. Sellises apteegis töötamine eeldab suuremat võõrkeeleoskust ning andragoogikaalaseid (so täiskasvanute õpetamise) teadmisi.

Väikelinna ja maa-apteegis töötamist nimetatakse sageli eluviisiks. Sellises apteegis tuntakse kõigi apteegikülastajate ja nende pereliikmete elu-olu, haigusi. Apteeker on ametis 24 tundi ööpäevas, sest väikeses kohas vajatakse apteekri abi ja nõuannet sageli ka väljaspool ametlikku tööaega.

Linnas asuvas apteegis on töö enamasti vahetustega. Eriti kaubanduskeskustes asuvatel apteekidel on pikad lahtiolekuajad. Väiksemad apteegid töötavad enamasti 1-2 vahetuses ning on nädalavahetusel suletud.

Teistes ettevõtetes: haiglaapteegis, hulgimüügiettevõttes, ravimifirmaesinduses jn toimub töö enamasti ühes vahetuses ning nädalavahetus on vaba.

Hulgimüügiettevõtetes ja eriti ravimifirma esindustes eeldavad mitmed töökohad ringiliikumist. Sellisel juhul kuulub töökoha juurde ka ametiauto kasutamine.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Proviisori ja farmatseudi põhioskused ja –teadmised jagunevad erialasteks ja eriala toetavateks teadmisteks.

Iga proviisor ja farmatseut peab tundma farmatseutilist kaupa, ravimite tehnoloogiat, ravimite toimet, nende kasutamist erinevate haiguste ennetamisel ja ravis, ravimtaimi, ravimite analüüsimeetodeid, sotsiaalfarmaatsiat, farmaatsiakorraldust, meditsiinilist ja farmatseutilist terminoloogiat ja erialast seadusandlust.

Erialaste teadmiste ja oskuste omandamiseks tuleb õppida anorgaanilist keemiat, füüsikalist keemiat, kolloidkeemiat, anorgaanilist ja orgaanilist keemiat, analüütilist keemiat, fütokeemiat, farmatseutilist keemiat, meditsiinilist biokeemiat, meditsiinilist mikrobioloogiat, inimorganismi ehitust, immunoloogiat, füsioloogiat, patoloogilist füsioloogiat, ladina keelt, farmaatsia ajalugu ja –korraldust jt õppeaineid.

Väga oluline on ka suhtlemisoskus, sest oma töös tuleb suhelda erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse, soolistesse ja ealistesse rühmadesse kuuluvate isikute, erineva kultuuri- ja religioosse taustaga inimeste ning erivajadustega (kurtide, pimedate, nõrgenenud ja ebaadekvaatse tajuga) klientidega. Samuti tuleb käsitleda nende kaebusi ja pretensioone, edastada ravimiinfot ning nõustada neid ravimite õigeks ja ohutuks kasutamiseks.

Oluline on juhtumitöö, sealhulgas klienditeeninduse põhimõtted, informatsiooni kogumine, töötlemine, hoidmine, probleemi määratlemine, lahenduskava koostamine ja täitmine, tagasiside ning tulemuste hindamine.

Proviisori ja farmatseudi elukutse eeldab sageli kogukonnatööd: informeerimist ja mõjutamist, avalikku esinemist, koostööd meediaga, eksperdina osalemist ning sotsiaalse aktsiooni eestvedamist.

Akadeemiline proviisoriõpe nõuab uurimismeetodite tundmist, uuringute teostamist ja tulemuste avaldamist.

Oma töös peavad proviisori ja farmatseut järgima kutse-eetika nõudeid. Diplomi saamisel tuleb anda vanne ja see on siduv kogu eluks.

Proviisoriks ja farmatseudiks õppijal tulevad kasuks järgmised isikuomadused ja võimed:

  • arukus
  • täpsus
  • pühendumus
  • pingetaluvus
  • empaatiavõime
  • otsustusvõime
  • kohusetunne
  • koostöö- ja motiveerimisvõime
  • suhtlemisoskus.

Neil, kes soovivad õppida proviisoriks või farmatseudiks, tuleb üldhariduskooli õppeainetest enam tähelepanu pöörata keemiale, bioloogiale, emakeelele ja võõrkeeltele.

Hetkel on farmaatsia valdkonnas kinnitatud farmatseudi III, IV, V kutsestandard.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Proviisoriõpe ja farmatseudiõpe toimub keskkooli baasil. Akadeemiline proviisoriõpe toimub Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.

Proviisoriõpe

Alates 1997. aastast toimub õppetöö proviisoriõppe erialal uue õppekava alusel. Õppeaeg proviisoriõppe erialal on viis aastat. Arstiteaduskonnas kehtib kursusesüsteem.

Õppeained jagunevad kohustuslikeks ning valik- ja vabaaineteks. Kohustuslikke aineid peavad õppima kõik üliõpilased ettenähtud mahus. Kahel esimesel kursusel õpitakse peamiselt üldaineid: matemaatikat, füüsikat, keemiat, botaanikat, anatoomiat, füsioloogiat, mikrobioloogiat, patoloogiat, ladina keelt. Eriala-ainetest lisandub farmakopöa analüüsimeetodeid käsitlev õppeaine.

Kolmandal ja neljandal kursusel on põhirõhk eriala-ainetel. Õpitakse ravimeid valmistama ja analüüsima, tundma ravimpreparaate ning nende toimet organismile, tundma ravimtaimi, nende kultiveerimist, analüüsimise ja töötlemise võimalusi, samuti sotsiaalfarmaatsiat ja farmaatsiakorraldust.

Valikainete osas on iga kursuse õppekavas ette nähtud kogumaht, kusjuures valida saab õppekavas fikseeritud tunduvalt suurema kogumahuga ainete hulgast. Valikainete sissetoomine õppekavasse 10-15% ulatuses kogumahust annab üliõpilasele suurema iseseisvuse ning võimaluse tegelda süvendatult teatud probleemidega vastavalt oma huvile ja tulevikuplaanile.

Vabaained ei ole õppekavas täpsustatud, sest neid võib valida kõikide Tartu Ülikoolis õpetatavate ainete hulgast. Proviisoriõppe erialal näeb õppekava ette vabaainete õppimist stuudiumi jooksul 8 ainepunkti (ca 160 tunni) ulatuses.

Viienda kursuse sügissemestril viibivad üliõpilased praktikal apteekides, kontroll-analüüsilaborites, farmaatsiatehastes ja -firmades. Ravimtaimede tundmaõppimiseks on ette nähtud suvised praktikad katsepõllul ja vabas looduses.

Viienda kursuse lõpetab iseseisva uurimistöö kaitsmine ja lõpueksam, mis haarab põhilisi küsimusi farmaatsiast. Ülikooli lõpetaja saab proviisori astme diplomi, mis annab õiguse iseseisvale erialasele tööle, samuti õpingute jätkamisele doktoriõppes.

Proviisoriõppe I kursuse kohustuslikud õppeained on:

  • Kõrgem matemaatika
  • Füüsika
  • Botaanika
  • Anorgaaniline keemia
  • Analüütiline keemia
  • Anatoomia
  • Inimese füsioloogia
  • Meditsiiniline mikrobioloogia
  • Ladina keel
  • Arvutiõpetus

Valikained 5,5 AP ulatuses valitakse õppeaasta jooksul vastavas loetelus toodud ainete hulgast. Valikained lõpevad arvestusega. Järgmisele kursusele saamiseks on vaja läbida 1. kursuse õppekava 38 AP ulatuses, millest 32,5 AP moodustavad kohustuslikud ained ja 5,5 AP valikained.

Proviisoriõppe II kursuse kohustuslikud õppeained on:

  • Analüütiline keemia
  • Orgaaniline keemia
  • Füüsikaline keemia
  • Kolloidkeemia
  • Meditsiiniline biokeemia
  • Farmakopöa analüüsimismeetodid
  • Inimese füsioloogia
  • Patoloogiline füsioloogia
  • Meditsiiniline mikrobioloogia

Valikained 6 AP ulatuses valitakse õppeaasta jooksul vastavas loetelus toodud ainete hulgast. Valikained lõpevad arvestusega. Järgmisele kursusele saamiseks on vaja läbida 2. kursuse õppekava 38 AP ulatuses, millest 32 AP moodustavad kohustuslikud ained ja 6 AP valikained.

Proviisoriõppe III kursuse kohustuslikud õppeained on:

  • Farmatseutiline tehnoloogia
  • Farmatseutiline keemia
  • Meditsiiniline biokeemia
  • Farmakoloogia
  • Patoloogiline füsioloogia
  • Farmatseutiline tehnoloogia
  • Farmaatsiakorraldus
  • Farmakognoosia
  • Ravimtaimede kultiveerimine.

Valikained 4 AP ulatuses valitakse õppeaasta jooksul vastavas loetelus toodud ainete hulgast. Valikained lõpevad arvestusega. Järgmisele kursusele saamiseks on vaja läbida  3. kursuse õppekava 38 AP ulatuses, millest 34 AP moodustavad kohustuslikud ained ja 4 AP valikained.

Proviisoriõppe IV kursuse kohustuslikud õppeained on:

  • Galeeniline farmaatsia
  • Farmatseutiline keemia
  • Farmaatsiakorraldus
  • Farmakoloogia
  • Farmakoteraapia
  • Immunoloogia
  • Fütokeemia
  • Biofarmaatsia
  • Sotsiaalfarmaatsia
  • Farmatseutiline kaubatundmine
  • Majandustegevuse alused.

Viiendale kursusele saamiseks on vaja läbida 4. kursuse õppekava 38 AP ulatuses, millest 33 AP moodustavad kohustuslikud ained ja 5 AP valikained.

Proviisoriõppe V kursuse kohustuslikud õppeained on:

  • Farmatseutiline kaubatundmine
  • Apteegipraktika

Viies kursus ja seega kogu stuudium loetakse lõpetatuks, kui lisaks  õppekavas ettenähtud praktikate (25 AP) läbimisele on sooritatud lõpueksam, kaitstud uurimistöö ning kogutud kuue õppeaasta jooksul vabaainetest kokku vähemalt 8 AP.

Farmatseudiõpe

Farmatseudiks saab õppida Tallinna Meditsiinikoolis. Õppeaeg on 3 aastat.

Vastuvõtutingimused:

  1. Keskharidust tõendava lõputunnistuse keskmine hinne ja riigieksamite tulemused (eelistatud riigieksamid: keemia, bioloogia, võõrkeel, eesti keel). Konkursile lubatakse ka keskharidusega taotlejaid, kes motiveeritud asjaoludel ei ole sooritanud riigieksameid.
  2. Keelte valdamine. Vene gümnaasiumi lõpetanutel nõutav eesti keele riigieksami sooritamine. Eesti gümnaasiumide lõpetanutel nõutav vene keele valdamine vähemalt suhtlemistasandil. Õppetöös on vajalik inglise keele oskus.
  3. Eesti keele test. Testi mittesooritanuid vestlusele ei lubata.
  4. Vestlus kutsealase sobivuse selgitamiseks.
  5. Soovituskiri (kui üliõpilaskandidaadil on eelnevalt praktilise töö kogemusi farmaatsia alal).

Lõpetanu omandab rakenduskõrghariduse. Diplomi saamiseks tuleb sooritada eriala põhiõppeaineid hõlmav lõpueksam.

I kursus (40 AP) - Omandatakse üldised alusteadmised inimese anatoomilisest ehitusest ja füsioloogilistest talitlustest, mikrobioloogiast, botaanikast, geneetikast ning keemilistest ainetest ja nendega seotud protsessidest – teadmised, mis on aluseks ravimite ja ravimtaimede tundmisele ning nende kasutamisele. Erialakeelena õpitakse ladina keelt.

Üldainetena on kavas lühikursused filosoofiast, psühholoogiast ja sotsioloogiast, võõrkeel (inglise keel) ja arvutiõpetus. Enamuse esimese õppeaasta mahust hõlmavad üldained ja erialaseid põhiaineid toetavad ained. Käsitletakse inimorganismi ehitust ja talitlust; keemiliste ainete ehitust, omadusi ja analüüsimeetodeid; taimede ehitust ja talitluste iseärasusi; meditsiinilise mikrobioloogia aluseid; mõnede üldise tähtsusega humanitaar- ja sotsiaalteaduste (üldfilosoofia, psühholoogia, sotsioloogia) aluseid; klienditeeninduse põhimõtteid.

Õpitakse tundma ja praktikas kasutama olulisemaid esmaabivõtteid. Omandatakse teadmisi ja praktilisi oskuseid laboratoorseks tööks keemiliste ainete ja taimse materjaliga. Õpitakse erialast ladina keelt. Omandatakse alusteadmised ja oskused tööks kaasaegse arvutustehnikaga. Läbitakse ka farmaatsia ajaloo lühikursus.

Teooriaõpet (auditoorne töö koos seonduva praktilise tööga õppekeskkonnas) on I õppeaastal 40 AP (sellest valikainetena 3 AP).

Eksamid:

  1. anorgaaniline keemia
  2. orgaaniline keemia
  3. anatoomia
  4. füsioloogia
  5. ladina keel.

II ja III kursus (kokku 80 AP)

II õppeaasta

Teine õppeaasta on valdavalt suunatud erialaste alusteadmiste omandamisele, mille kõrval jätkub süvendatud õpe mõnedes põhiaineid toetavates ainetes. Õpitakse tundma farmatseutilise keemia ja farmatseutilise analüüsi aluseid; raviainete farmakoloogilist toimet organismile; olulisemaid ravimtaimi ja neis sisalduvaid bioloogiliselt aktiivseid aineid; erinevaid ravimvorme, nende valmistamise tehnoloogiat ja kasutamisnäidustusi. Käsitletakse ravimite kasutamise bioloogilisi aluseid. Omandatakse süvendatud teadmised meditsiinilisest mikrobioloogiast ning alusteadmised geneetikast ja füsioloogiliste talitluste patoloogiast.

Õpitakse tundma tervistava toimega loodustooteid. Alustatakse teadmiste omandamist kaasaegses farmakoteraapias ja Eestis rakendatava farmaatsiakorralduse põhimõtetes. Teooriaõpet (auditoorne töö koos seonduva praktilise tööga õppekeskkonnas) on II õppeaastal 32 AP, praktikaõpet apteekides 8 AP.

Apteegipraktika peamiseks eesmärgiks sellel õppeaastal on saada esmane ettekujutus apteegitöö spetsiifikast ja korraldamise põhimõtetest ning esimesed praktilised kogemused farmatseudi tööks lihtsamates apteegitöö lõikudes. Omandada praktilised töökogemused sagedamini kasutatavate ravimvormide valmistamiseks, arstiretseptita väljastatavate ravimite käsimüügiks, apteeki saabuvate ravimite ja meditsiinikaupade arvestamiseks ja nõuetekohaseks säilitamiseks ning apteegiklientide ravimitealaseks nõustamiseks.

Eksamid:

  1. farmatseutiline keemia
  2. farmakognoosia
  3. farmakoloogia.

III õppeaasta

Kolmandal õppeaastal viiakse lõpule erialane süvaõpe, põhiliste alusainete kõrval on õppekavas suhteliselt suur osakaal nendega seonduvatel erisuunitlusega ainetel. Omandatakse põhiteadmised farmakoteraapias, farmatseutilise ja meditsiinilise kauba tundmises, farmaatsiakorralduses. Lõpetatakse ravimite valmistamise tehnoloogia kursus.

Õpitakse tundma taimsete raviainete kasutamise põhimõtteid ja reaalset rakendamist haiguste profülaktikaks ja raviks. Käsitletakse sotsiaalfarmaatsia, veterinaarfarmaatsia ja toksikoloogia põhiprobleeme. Omandatakse teadmised farmaatsia- ja meditsiinialast tegevust reguleerivates õigusaktides.

Teooriaõpet (koos seonduva praktilise tööga õppekeskkonnas) on III õppeaastal 23 AP, üliõpilased koostavad ja kaitsevad kursusetöö (2 AP). Õppepraktikat apteekides 17 AP.
Apteegipraktika viiakse läbi diplomieelse praktikana, mille käigus üliõpilane omandab ja kinnistab oma praktilisi oskusi kõikides farmatseudi kutsenõuetega määratletud apteegitöö lõikudes (kaasa arvatud töö retseptar-kontrolörina) vastavalt oma pädevus- ja vastutusastmele.

Eksamid:

  1. farmatseutiline tehnoloogia
  2. fütoteraapia
  3. farmakoteraapia.

Lõpueksam - Farmatseutide õpe kulmineerub III õppeaasta lõppedes kolmeosalise lõpueksamiga (4 AP), mis koosneb järgmistest osadest:

  • farmakoteraapia (farmakoloogia alustega);
  • farmatseutiline tehnoloogia;
  • farmaatsiakorraldus.

TÖÖVÄLJAVAATED

Enamik proviisori- ja farmatseudiõppe lõpetanuid läheb tööle apteeki.

Lisaks apteegile ja haiglaapteegile töötavad nad veel ravimitega tegelevates hulgimüügifirmades, tootmisettevõtetes, farmatseutilise analüüsiga tegelevates laborites, ravimabi korraldusega ning farmaatsiaalase õppetöö ja kutsekvalifikatsiooni arendamisega seotud õppe- ja riigiasutustes, kolmandas sektoris, õppe- ja teadusasutustes jm.

2004. aasta lõpul tegutses Eestis ligi 500 apteegiteenuse osutajat, 24 haiglaapteeki, 45 ravimite hulgimüügiettevõtet, 25 ravimite tootmisettevõtet ja 50 ravimifirma esindust, kus töötas kokku ca 900 proviisorit ja 650 farmatseuti.

2003. aasta lõpul töötas Eesti jaemüügiapteekides 776 proviisorit, 552 farmatseuti ja 504 muud töötajat. Keskmiselt töötab jaemüügiapteegis 6 inimest (2,5 proviisorit, 1,8 farmatseuti ja 1,7 muud personaliliiget).

Haiglaapteekides töötas 67 proviisorit, 37 farmatseuti ja 42 muud töötajat. Haiglaapteegis töötab keskmiselt 5,2 töötajat (2,4 proviisorit, 1,2 farmatseuti ja 1,6 muud personaliliiget).

Proviisorite arvu ja väljaõppe vajaduse hindamiseks on koostatud tööjõu uuring 1996. aastal (TÜ Matemaatilise statistika professor E. M. Tiit). Sellest selgub, et tööjõuvajaduse täitmiseks oleks vaja ette valmistada vähemalt 35-40 proviisorit aastas ja seda eeldusel, et proviisorite hõive struktuuris olulisi muutusi ei toimu. Praegune olukord muutub aga oluliselt 2010. aastal, kui pensionile hakkavad siirduma suhteliselt arvukad proviisorite põlvkonnad.

Farmatseutidele tööjõu uuringut koostatud ei ole. Eriti on farmatseudid hinnatud apteegisüsteemis ja vajadus nende järele kasvab pidevalt.

Riigieelarvelisi õppekohti on praegu nii proviisoriõppes kui farmatseudiõppes 30. Tartu Ülikoolis toimub vastuvõtt ka tasulistele õppekohtadele.

Seoses üldise rahvastiku vananemisega, kasvab nõudlus tervishoiuteenuste järgi pidevalt. Seetõttu on ka vajadus farmaatsiaala spetsialistide (proviisorite ja farmatseutide) ettevalmistamiseks pidevalt kasvav.

2003. aastal vahendati riiklike tööhõiveametite kaudu farmatseutidele ja proviisoritele 14 tööpakkumist. Samas tööhõiveametites registreeritud tööotsijatest 32 soovis saada tööd farmatseudi või proviisorina, vastavat kvalifikatsiooni omas aga 45 tööotsijat.

LÄHEDASED ERIALAD

Proviisorile ja farmatseudile lähedased erialad onmeditsiin, bioloogia ja keemia.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Farmaatsiavaldkonnas töötavates ettevõtetes (erandina arstidest, meditsiiniõdedest, hooldusalatöötajatest) ei sõltu palk riiklikest kokkulepetest, vaid ettevõtte majandustulemustest.

Kõige suuremad on palgaerinevused apteekides. 2003. aasta andmetel on peaaegu pooled apteekidest 1-5 miljonilise aastakäibega. Samas tegutses 7 apteeki, mille käive ületas 30 miljonit krooni. Keskmise jaemüügiapteegi käive oli 2003. aastal 6,5 miljonit krooni.

Väikseima ja suurima jaemüügiapteegi aastakäivete erinevus on väga suur (268 kordne). Väikeste maa-apteekide töötajad saavad sageli miinimumpalka. Linnaapteegis on farmatseuti kuupalk 5000-7000 krooni, proviisoril aga 7000-10 000 krooni.

Haiglaapteegis on palgad samal tasemel. Osades haiglates on proviisori palk võrdsustatud arsti palgaga ja kehtivad ka samad soodustused puhkusele jm.

Eestis tegutses 2004. aastal kaks suuremat hulgimüügiettevõtet: Magnum Medical (turuosa 48 %, käive 1,5 miljardit krooni) ja Tamro Eesti (turuosa 30 %).

Hulgimüügiettevõttes töötavate inimeste orienteeruvad palganumbrid on: tegevdirektor alates 20 000 krooni, turundusdirektor alates 15 000, müügijuht 12-15 000, müügiesindaja 8-12 000, ostujuht alates 10 000, ostuassistent 5-10 000, müügiassistent 5-10 000, laojuhataja ~8000, vastutav farmatseut ja lao farmatseut 5-7000 krooni.

Ravimifirma esindustes on palgad ravimiesitlejal 10 000-18 000 krooni (sõltuvalt töötulemustest), ravimite registreerimise assistendil 10-15 000, ravimite registreerimise spetsialistil 12-18 000 ja kliiniliste uuringute monitoril 15 000 krooni ringis.

Farmaatsia eriala nõuab pidevat enesetäiendamist. Enamasti hüvitatakse oma firma töötajatele täienduskursused, liikuva töö puhul antakse enamasti ametiauto, vormistatakse elukindlustus ja antakse mobiiltelefon.

TÄIENDAV INFO

Proviisoril ja farmatseudil on võimalik leida tööd igas Eesti piirkonnas. Kogu Eesti on kaetud apteegivõrguga. Rohkem apteeke asub maakonnalinnades. Seal asuvad ka piirkondlike haiglate apteegid.

Hulgimüügiettevõtted ja ravimifirma esindused asuvad peamiselt Tallinnas, paljudel on ka filiaalid Tartus.

TÜ Farmaatsia instituut
www.ut.ee/ARFA/
e-mail: merlet@ut.ee

Tallinna Meditsiinikool
www.medkool.ee/
 e-mail: info@medkool.ee


Lisa A

Proviisori ülesanded (WHO, Vancouver 1997)

Abi andja: proviisoriõppe lõpetanu pakub oma teadmisi ravimieksperdina, et pakkuda kõrgekvaliteedilist abi kahes valdkonnas.

  1. olla partneriks nii patsientidele kui ka teistele tervishoiutöötajatele, kasutades oma teadmisi ja oskusi nii otseselt (s.o kliiniline, ravimite väljastamine), kui kaudselt (analüütiline, tehnoloogiline, logistiline, regulatoorne) patsiendi ravimiga seotud vajaduste rahuldamiseks, patsiendile parima tulemuse saavutamiseks või patsiendi elukvaliteedi parandamiseks.
  2. pakkuda oma ravimitega ja ravimite kasutamisega seotud teadmisi, teavet ja soovitusi igale indiviidile ja ka kogu elanikkonnale, et tagada optimaalne ka kuluefektiivne ravimabi ja tervise edendamine.

Teadmised, otsuse tegemise ja mõtlemisvõime: proviisoriõppe lõpetanu peab valdama ja mõistma farmaatsia eriala põhiteadmisi, sealhulgas biomeditsiiniteadusi, farmaatsiateadusi, sotsiaal-, käitumis- ja administratiiv-farmaatsia teadmisi; kliinilise farmaatsia ja farmatseutilise praktika teadmisi. Proviisoriõppe lõpetanu peab olema võimeline kasutama teaduslike uuringute põhimõtteid, mõtlema igapäevaste probleemide lahendamisel, otsuste tegemisel ja praktiliste uuringute teostamisel analüütiliselt, selgelt ja kriitiliselt. Nad peavad informeeritud otsuste tegemiseks olema võimelised süstemaatiliselt otsima, analüüsima, hindama ja rakendama teavet.

  • Suhtlemisoskused: proviisoriõppe lõpetanu peab erineva auditooriumi ees ning erisugustel eesmärkidel olema võimeline efektiivselt kasutama ja vastama kirjalikule, suulisele ja mitteverbaalsele suhtlusele. Selleks peab ta olema võimeline kasutama informatsiooni, meediat ja tehnoloogiat.
  • Juhivõimed: proviisoriõppe lõpetanu on kohustatud enda peale võtma ühiskonna tervishoiualase juhirolli.
  • Juht/ettevõtja: proviisoriõppe lõpetanu juhib efektiivselt ja loovalt ressursse (inim-, füüsilisi, aeg) ja teavet ravimite ja farmatseutiliste teenustekättesaadavuse tagamiseks. Nad peavad ka hea meelega delegeerima oma ülesandeid ja olema juhitavad teiste poolt, olles kas tervishoiumeeskonna juht/organiseerija või töövõtja.
  • Elukestva õppimise võime: proviisoriõppe lõpetanud peavad valdama elukestva õppe käsitlust ja põhimõtteid, et täita ja arendada oma tegevust ja professionaalset rolli ühiskonnas.
  • Õpetaja: proviisoriõppe lõpetanul on vastutus osaleda ka järeltulevate põlvede proviisorite õpetamises ja väljaõppel. Osalemine õpetajana mitte ainult ei anna teadmisi edasi teistele vaid pakub võimaluse ka saada uusi teadmisi ning viimistleda olemasolevaid.

Lisaks peab proviisoriõppe lõpetanul olema ühtsustunne oma kolleegidega, erialaste väärtuste ning eetiliste põhimõtetega kokkusobiv identiteet ja uhkus.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 4. 03. 2008. 06:42

Time: 0.0646691 s.