Optometristid ja optikud
Kool.ee-haridusportaal :: Optometristid ja optikud Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeOptometristid ja optikud,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Optometristid ja optikud
OLULISED MOMENDID
-
Optometristid ja optikud tegelevad inimeste nägemisteravuse korrigeerimisega.
-
Optometristi ja optiku töö nõuab suurt täpsust ja keskendumisvõimet.
-
Optometristi ja optiku töö on perspektiivikas.
Optometristid on tervishoiuala spetsialistid, kelle põhiülesanneteks on inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine, prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont. Näiteks kui inimene tunneb, et temanägemisteravus on muutunud, läheb ta optometristi konsultatsioonile ja saab teada, milliseid nägemise abivahendeid ta vajab. Optometristide ülesannete hulka kuulubka kliendi nõustamine, kuidas oma silmi paremini hoida. Nad väljastavadprilliretsepte, teostavad kontaktläätsevalikuid ja vajaduse korral suunavad kliendi täiendavalt silmaarsti läbivaatusele.
Optometristi elukutses sisaldub ka optiku ja optika müüja amet. Prillipoes töötav optometrist tegeleb seal kõige vajalikuga: kontrollib klientide silmi, müüb prille ning kontaktläätsi, tellib kaupa jne. Suuremates optikakauplustes ja silmakliinikutes on need ametid lahus - koos töötavad optometrist, optik ja optika müüja.
Optikud on spetsialistid, kes tunnevad põhjalikult prillide valmistamise ja remontimise tööd ja selleks vajaminevaid seadmeid ning instrumente. Nende töö põhiülesanneteks on prillide valmistamine, remont ja kliendi juhendamine nägemist korrigeerivate abivahendite kasutamisel.
Optika müüjate tööülesannete hulka kuulub kauba vastuvõtmine, müügiks ettevalmistamine ja müügisaali paigutamine, arveldused. Nad nõustavadkliente kaupade sortimendi, kvaliteedi, hooldamise, kasutamisvõimaluste osas.
Optometristid ja optikud tegelevad põhiliselt nägemisteravuse korrigeerimise, mitte raviga - nad lahendavad inimeste nägemisprobleeme. Optometristide ja optikute töö on väga vastutusrikas - nende otsustest sõltub palju inimeste nägemise kvaliteet.
TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg
Optometristide ja optikute töö nõuab spetsiaalset tööruumi/ kabinetti ja varustust. Töökeskkond peab vastama tervisekaitse normidele, olema puhas ja varustatud nõuetekohase valgustuse ja abimaterjaliga - tablood, aparatuur, prooviraamid, prooviklaaside komplekt. Õigete prillide ja kontaktläätsede määramiseks kasutatakse tipptasemel tehnikat (foropter, projektor), mida on vaja oskuslikult käsitseda.
Optikud kasutavad prillide valmistamiseks erinevaid töövahendeid - näiteks läätselihvimise seadmeteks on käsilihvimispink (peenkäi), sablooniaparaat, dioptrimeeter, jne. Mõne tööprotsessi juures on vaja kasutada kaitseprille ja kindaid. Optikute töö nõuab suuremat puhtust ja eraldatust ja kliendid nende tööruumi ei sisene.
Kuna tegemist on täpsete mõõtmiste ja peene tööga, siis tekitab see suurt koormust optometristide ja optikute endi silmadele. Töö nõuab kasundasendis olemist.
Tööaeg on tavaliselt kl 10-18, optika müüjatel kattub tööaeg optikakaupluste lahtiolekuajaga. Puhkus on 28 tööpäeva.
Optometristid ja optikud töötavad inimestega, mistõttu on neile vajalikud üldteadmised klienditeenindusest. Aruandluseks ja ettevõtluseks on vajalik majandusaluste tundmine. Tervisevaldkonna töötajana peavad nad põhjalikumalt tundma inimese anatoomiat ja füsioloogiat, mikrobioloogiat, farmakoloogiat,silmahaigusi ning keskkonna mõju silmade tervisele. Väga oluline on ladinakeelse erialase terminoloogia tundmine.
Erialane töö nõuab optometristilt ja optikutelt põhjalikumaid teadmisi füüsikast - optikast, valguse-, värvi- ning vormitajust. Nad peavad tundma erinevaid optilisi abivahendeid ja nende valmistamist, samuti keeruliste optiliste aparaatide käsitlemist.
Optometristid ja optikud on vastutustundlikud, hoolivad ja koostöövõimelised ning teenindusvalmid. Peen täppistöö nõuab matemaatilist mõtlemist ja intelligentsi. Lisaks on olulised täpsus, koordinatsioon, ruumiline kujutlus ja visuaalne mälu.
Kinnitatud on Optometristi III, IV, Optiku II, III kutsestandardid.
Optomeetria on suhteliselt uus ja perspektiivikas elukutse- optometriste hakati Eestis koolitama 1998.-ndal aastal.
Optometristiks saab õppida Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Põhiõppe nominaalaeg on 3,5 aastat, mille jooksul saab õppija rakendusliku kõrghariduse.
Optikuks saab õppida Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis optometristi õppekava alusel, kuid paljud optikud, samuti optikamüüjad on omandanud kutse ka praktilise töö käigus kogenud töötaja juhendamisel.
Oma igapäevatöös peavad optometristid ja optikud arendama oma kutsealaseid teadmisi ja töövõtteid, jälgima tehnika ning tehnoloogia muutusi. Koolitusi ja instrueerimisi korraldavad ka optikatööstuse firmad.
Optometristi ja optiku kutse sobib nendele, kes tunnevad huvi nii tervishoiu kui tehnika vastu.
TÖÖVÄLJAVAATED
Optometristid ja optikud saavad tööd optikakaupluses ja silmakliinikutes.
Nõudlus optometristide järgi on suur. Seoses kaasaegse elustiiliga (arvutite, TV jne. kasutamise) ja elanikkonna vananemisega on suurenenud vajadus prillide ja teiste nägemist korrigeerivate abivahendite järele ja optometristid leiavad üha enam rakendust. 2006. aasta seisuga on Eestis optometristi hariduse saanud 96 spetsialisti, kellest 90 töötavad omandatud erialal.
Optometristid võivad spetsialiseeruda kitsamalt järgimistele aladele: preventiivne optomeetria, nägemishälvetega inimeste abistamine, laste ja noorte optomeetriaalane nõustamine, optoergonoomia, ortopeediline oftalmoloogia, kontaktläätsed, tootmine/tehnoloogia, tervishoid.
LÄHEDASED AMETID
Optometristidele ja optikutele lähedane amet on silmaarsti amet.
PALK JA MUUD SOODUSTUSED
Optometristide palk on firmades erinev ning sõltub suuresti sellest, kuidas on töölesanded
firmas jaotatud (näiteks kas optometrist täidab ka optiku ja optikamüüja funktsiooni). Keskmiselt jääb optometristi brutokuupalk 8000 –11 000 tuhande krooni vahele, millele võib lisanduda läbimüügiboonus.
TÄIENDAV INFO
Eestis on mitmeid optikakeskusi ja kaupluste kette, mille kohta saab informatsiooni nende kodulehekülgedelt.
Optomeetria valdkonna kutsekvalifikatsioonide omistamist korraldav organ on Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.
Kutseala hõive
OPTOMETRISTID JA OPTIKUD 2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)
Optometristid ja optikudISCO 3224 |
76 | |
KOKKU |
76 | |
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Töö-otsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad oman-datud eriala järgi |
2004 |
Optometristid ja optikud |
0 |
6 |
5 |
2005 |
Optometristid ja optikud |
0 |
1 |
2 |
2006 |
Optometristid ja optikud |
0 |
0 |
1 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet
2003 |
2004 |
2005 | |
Tegevusalad kokku |
594,3 |
595,5 |
607,4 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
34,4 |
31,4 |
29,4 |
Kalandus |
2,3 |
3,6 |
2,8 |
Mäetööstus |
5,7 |
8 |
5,9 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
134,1 |
140,9 |
139,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
10,2 |
12 |
12,5 |
Ehitus |
42,9 |
46,8 |
48,7 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80,8 |
80 |
80,6 |
Hotellid ja restoranid |
17,4 |
16,2 |
22,1 |
Veondus, laondus ja side |
56,2 |
51,5 |
54,6 |
Finantsvahendus |
7,6 |
7,9 |
6,9 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
44,4 |
39,4 |
46,4 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
34,5 |
36,9 |
37,2 |
Haridus |
56,9 |
54,5 |
54,9 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
36,4 |
37,5 |
35 |
Muud tegevusalad |
29,6 |
28,8 |
31,1 |
Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv Statistikaamet
2003 |
2004 |
2005 | |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
8 746 |
9 012 |
9 418 |
Kalandus |
963 |
1 142 |
1 096 |
Mäetööstus |
77 |
75 |
81 |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 585 |
5 991 |
6 232 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
275 |
282 |
277 |
Ehitus |
3 084 |
3 622 |
4 502 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
16 345 |
17 928 |
18 298 |
Hotellid ja restoranid |
1 968 |
1 990 |
2 156 |
Veondus, laondus ja side |
5 796 |
6 006 |
6 338 |
Finantsvahendus |
564 |
564 |
666 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
9 737 |
11 201 |
13 074 |
Haridus |
455 |
464 |
508 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
924 |
1 007 |
1 058 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 486 |
1 599 |
1 658 |
Tegevusalad kokku |
56 035 |
60 882 |
65 362 |
Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni, teatab Statistikaamet. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.
2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni) | |||
2004 |
2005 |
2006 | |
Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad |
4 765 |
5 681 |
6960 |
Erialati on kutseala palgatasemed väga erinevad. Aednike keskmine palk on hinnanguliselt 5-10 000, floristidel 5-10 000 ning haljastajatel 7-15 000 krooni.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal | |
2003 |
6 723 |
6 333 |
6 915 |
6 431 |
7 127 |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
8 591 |
9 531 |
Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.
*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed
2003 |
2004 |
2005 | |
Tegevusalade keskmine |
6 723 |
7 287 |
8 073 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 242 |
4 799 |
5 626 |
Metsamajandus |
5 912 |
7 267 |
8 365 |
Kalandus |
4 493 |
4 430 |
4 575 |
Mäetööstus |
8 149 |
8 687 |
8 734 |
Töötlev tööstus |
6 177 |
6 696 |
7 526 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 000 |
8 482 |
9 630 |
Ehitus |
6 684 |
7 468 |
8 480 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 737 |
6 915 |
7 401 |
Hotellid ja restoranid |
4 180 |
4 535 |
5 421 |
Veondus, laondus ja side |
7 362 |
8 048 |
8 859 |
Finantsvahendus |
14 556 |
14 998 |
16 384 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
8 090 |
9 332 |
9 724 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8 524 |
9 224 |
10 101 |
Haridus |
5 873 |
6 475 |
7 219 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
5 729 |
6 524 |
7 900 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
5 463 |
6 244 |
6 970 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed
2003 |
2004 |
2005 | |
Põllumajandus ja jahindus |
8,9 |
13,1 |
19,5 |
Metsamajandus |
13,3 |
22,9 |
17,2 |
Kalandus |
-4,4 |
-4,1 |
11,6 |
Mäetööstus |
9,3 |
6,6 |
11,5 |
Töötlev tööstus |
9,0 |
8,4 |
7,0 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
9,3 |
6,0 |
12,4 |
Ehitus |
13,4 |
11,7 |
21,1 |
Hulgi- ja jaemüük ...* |
14,5 |
2,6 |
10,8 |
Hotellid ja restoranid |
17,7 |
8,5 |
15,1 |
Veondus, laondus ja side |
4,1 |
9,3 |
13,6 |
Finantsvahendus |
9,8 |
3,0 |
0,5 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
-0,4 |
15,4 |
10,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8,7 |
8,2 |
13,5 |
Haridus |
9,5 |
10,2 |
4,2 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
15,0 |
13,9 |
9,5 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
8,3 |
14,3 |
9,2 |
Tegevusalade keskmine |
9,4 |
8,4 |
3,3 |
* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)
Maakond |
2003 |
2004 |
2005 |
Harju |
8077 |
8615 |
9307 |
Tallinn |
8281 |
8850 |
9462 |
Hiiu |
5467 |
5957 |
6721 |
Ida-Viru |
4991 |
5461 |
6057 |
Jõgeva |
4801 |
5488 |
6758 |
Järva |
5886 |
5951 |
6877 |
Lääne |
5199 |
5816 |
6468 |
Lääne-Viru |
5253 |
5653 |
6301 |
Põlva |
4846 |
5324 |
6210 |
Pärnu |
5607 |
6002 |
6902 |
Rapla |
5544 |
5828 |
6660 |
Saare |
5333 |
6010 |
6938 |
Tartu |
6019 |
6679 |
7624 |
Valga |
4747 |
5337 |
6081 |
Viljandi |
5389 |
5740 |
6368 |
Võru |
4977 |
5405 |
6284 |
EESTI |
6723 |
7287 |
8073 |
| |