et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Optometristid ja optikud

Kool.ee-haridusportaal :: Optometristid ja optikud Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeOptometristid ja optikud,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Optometristid ja optikud

OLULISED MOMENDID

  • Optometristid ja optikud tegelevad inimeste nägemisteravuse korrigeerimisega.
  • Optometristi ja optiku töö nõuab suurt täpsust ja keskendumisvõimet.
  • Optometristi ja optiku töö on perspektiivikas.

TÖÖ ISELOOM

Optometristid on tervishoiuala spetsialistid, kelle põhiülesanneteks on inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine, prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont. Näiteks kui inimene tunneb, et temanägemisteravus on muutunud, läheb ta optometristi konsultatsioonile ja saab teada, milliseid nägemise abivahendeid ta vajab. Optometristide ülesannete hulka kuulubka kliendi nõustamine, kuidas oma silmi paremini hoida. Nad väljastavadprilliretsepte, teostavad kontaktläätsevalikuid ja vajaduse korral suunavad kliendi täiendavalt silmaarsti läbivaatusele.

Optometristi elukutses sisaldub ka optiku ja optika müüja amet. Prillipoes töötav optometrist tegeleb seal kõige vajalikuga: kontrollib klientide silmi, müüb prille ning kontaktläätsi, tellib kaupa jne. Suuremates optikakauplustes ja silmakliinikutes on need ametid lahus - koos töötavad optometrist, optik ja optika müüja.

Optikud on spetsialistid, kes tunnevad põhjalikult prillide valmistamise ja remontimise tööd ja selleks vajaminevaid seadmeid ning instrumente. Nende töö põhiülesanneteks on prillide valmistamine, remont ja kliendi juhendamine nägemist korrigeerivate abivahendite kasutamisel.

Optika müüjate tööülesannete hulka kuulub kauba vastuvõtmine, müügiks ettevalmistamine ja müügisaali paigutamine, arveldused. Nad nõustavadkliente kaupade sortimendi, kvaliteedi, hooldamise, kasutamisvõimaluste osas.

Optometristid ja optikud tegelevad põhiliselt nägemisteravuse korrigeerimise, mitte raviga - nad lahendavad inimeste nägemisprobleeme. Optometristide ja optikute töö on väga vastutusrikas - nende otsustest sõltub palju inimeste nägemise kvaliteet.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Optometristide ja optikute töö nõuab spetsiaalset tööruumi/ kabinetti ja varustust. Töökeskkond peab vastama tervisekaitse normidele, olema puhas ja varustatud nõuetekohase valgustuse ja abimaterjaliga - tablood, aparatuur, prooviraamid, prooviklaaside komplekt. Õigete prillide ja kontaktläätsede määramiseks kasutatakse tipptasemel tehnikat (foropter, projektor), mida on vaja oskuslikult käsitseda.

Optikud kasutavad prillide valmistamiseks erinevaid töövahendeid - näiteks läätselihvimise seadmeteks on käsilihvimispink (peenkäi), sablooniaparaat, dioptrimeeter, jne. Mõne tööprotsessi juures on vaja kasutada kaitseprille ja kindaid. Optikute töö nõuab suuremat puhtust ja eraldatust ja kliendid nende tööruumi ei sisene.

Kuna tegemist on täpsete mõõtmiste ja peene tööga, siis tekitab see suurt koormust optometristide ja optikute endi silmadele. Töö nõuab kasundasendis olemist.

Tööaeg on tavaliselt kl 10-18, optika müüjatel kattub tööaeg optikakaupluste lahtiolekuajaga. Puhkus on 28 tööpäeva.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Optometristid ja optikud töötavad inimestega, mistõttu on neile vajalikud üldteadmised klienditeenindusest. Aruandluseks ja ettevõtluseks on vajalik majandusaluste tundmine. Tervisevaldkonna töötajana peavad nad põhjalikumalt tundma inimese anatoomiat ja füsioloogiat, mikrobioloogiat, farmakoloogiat,silmahaigusi ning keskkonna mõju silmade tervisele. Väga oluline on ladinakeelse erialase terminoloogia tundmine.

Erialane töö nõuab optometristilt ja optikutelt põhjalikumaid teadmisi füüsikast - optikast, valguse-, värvi- ning vormitajust. Nad peavad tundma erinevaid optilisi abivahendeid ja nende valmistamist, samuti keeruliste optiliste aparaatide käsitlemist.

Optometristid ja optikud on vastutustundlikud, hoolivad ja koostöövõimelised ning teenindusvalmid. Peen täppistöö nõuab matemaatilist mõtlemist ja intelligentsi. Lisaks on olulised täpsus, koordinatsioon, ruumiline kujutlus ja visuaalne mälu.

Kinnitatud on Optometristi III, IV, Optiku II, III kutsestandardid.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Optomeetria on suhteliselt uus ja perspektiivikas elukutse- optometriste hakati Eestis koolitama 1998.-ndal aastal.

Optometristiks saab õppida Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Põhiõppe nominaalaeg on 3,5 aastat, mille jooksul saab õppija rakendusliku kõrghariduse.

Optikuks saab õppida Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis optometristi õppekava alusel, kuid paljud optikud, samuti optikamüüjad on omandanud kutse ka praktilise töö käigus kogenud töötaja juhendamisel.

Oma igapäevatöös peavad optometristid ja optikud arendama oma kutsealaseid teadmisi ja töövõtteid, jälgima tehnika ning tehnoloogia muutusi. Koolitusi ja instrueerimisi korraldavad ka optikatööstuse firmad.

Optometristi ja optiku kutse sobib nendele, kes tunnevad huvi nii tervishoiu kui tehnika vastu.

TÖÖVÄLJAVAATED

Optometristid ja optikud saavad tööd optikakaupluses ja silmakliinikutes.

Nõudlus optometristide järgi on suur. Seoses kaasaegse elustiiliga (arvutite, TV jne. kasutamise) ja elanikkonna vananemisega on suurenenud vajadus prillide ja teiste nägemist korrigeerivate abivahendite järele ja optometristid leiavad üha enam rakendust. 2006. aasta seisuga on Eestis optometristi hariduse saanud 96 spetsialisti, kellest 90 töötavad omandatud erialal.

Optometristid võivad spetsialiseeruda kitsamalt järgimistele aladele: preventiivne optomeetria, nägemishälvetega inimeste abistamine, laste ja noorte optomeetriaalane nõustamine, optoergonoomia, ortopeediline oftalmoloogia, kontaktläätsed, tootmine/tehnoloogia, tervishoid.

LÄHEDASED AMETID

Optometristidele ja optikutele lähedane amet on silmaarsti amet.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Optometristide palk on firmades erinev ning sõltub suuresti sellest, kuidas on töölesanded

firmas jaotatud (näiteks kas optometrist täidab ka optiku ja optikamüüja funktsiooni). Keskmiselt jääb optometristi brutokuupalk 8000 –11 000 tuhande krooni vahele, millele võib lisanduda läbimüügiboonus.

TÄIENDAV INFO

Eestis on mitmeid optikakeskusi ja kaupluste kette, mille kohta saab informatsiooni nende kodulehekülgedelt.

Optomeetria valdkonna kutsekvalifikatsioonide omistamist korraldav organ on Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

Kutseala hõive

OPTOMETRISTID JA OPTIKUD 2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Optometristid ja optikudISCO 3224

76

KOKKU

76

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Töö-otsijad töösoovi järgi

Tööotsijad oman-datud eriala järgi

2004

Optometristid ja optikud

0

6

5

2005

Optometristid ja optikud

0

1

2

2006
jaan.-sept

Optometristid ja optikud

0

0

1

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1


Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni, teatab Statistikaamet. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.

2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

4 765

5 681

6960

Erialati on kutseala palgatasemed väga erinevad. Aednike keskmine palk on hinnanguliselt 5-10 000, floristidel 5-10 000 ning haljastajatel 7-15 000 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 2. 03. 2008. 08:07

Time: 0.0706129 s.