Notarid, advokaadid
Kool.ee-haridusportaal :: Notarid, advokaadid Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeNotarid, advokaadid,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Notarid, advokaadid
OLULISED MOMENDID
-
Õigusteenust osutavad juristid annavad õigusabi era- ja avalikes huvides.
-
Õigusteenuse osutamise eesmärgiks on kindlustada kliendi või tööandja õiguskindlus ja õiguste kaitse.
-
Õigusteenust osutavad juristid on kohustatud hoidma saladuses neile õigusteenuse osutamise käigus kliendi või tööandja kohta teatavaks saanud andmeid.
-
Õigusteenuse osutajate töö on vastutusrikas, sest see on suunatud Eesti riigi kui õigusriigi kodanike, äriühingute ja asutuste huvide esindamisele ja kaitse tagamisele.
Õigusteenuse osutajad nõustavad klienti või tööandjat õigusalastes küsimustes, esindavad või kaitsevad teda kohtus, kohtueelses menetluses, haldusorganis, suhtlemisel kolmandate isikutega või mujal, koostavad talle lepinguid ja teisi õigusdokumente, annavad talle selgitusi õigusaktide kohta ja teevad tema huvides muid õigustoiminguid. Õigusteenuse osutajateks on juristid, kes töötavad õigusbüroodes või on töölepingulises suhtes erasektoris ja riigi või kohaliku omavalitsuse haldusalas olevates asutustes.
Õigusteenuse osutajatena on tipptegijateks advokaadid ja notarid. Nii advokaadid kui ka notarid on õigusteenuse osutamisel sõltumatud ja juhinduvad seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest, kutse-eetika nõuetest, headest kommetest ja südametunnistusest. Nad vastutavad õigusabi andmisel tekitatud kahju eest, olles sõlminud asjakohase kutse (ameti) kindlustuslepingu.
Eestis võib advokaadi kutsenimetuse all õigusteenust osutada üksnes Eesti Advokatuuri liige. Lisaks õigusnõustamisele, isiku esindamisele või kaitsmisele ja õigusdokumentide koostamisele teevad advokaadid järgmisi õigustoiminguid: kinnitavad kohtule ja teistele ametiasutustele esitatavate dokumentide ärakirju ja allkirju, tegutsevad pankrotihalduritena, vahekohtunikena ja lepitajatena, jne. Ainult advokaatidel on õigus osutada riigi õigusabi (õigusteenuse osutamine isikule, kes ei suuda selles eest tasuda, seoses menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis). Ainult vandeadvokaadid saavad teha menetlustoiminguid Riigikohtus.
Notarid on avalik-õigusliku ameti kandjad, kellele riik on andnud õiguse tõestada õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid, mis võimaldavad ennetada kohtuvaidlusi. Notarid on vaba elukutse esindajad, kes peavad notariametit oma nimel ja vastutusel ning kes nimetatakse ametisse eluaegselt.
Kuigi notarite põhiliseks tegevusvaldkonnaks on isikute jaoks oluliste tsiviilõiguslike tehingute (tahteavalduste) tõestamine, nõustavad nad õiguslikult ametitoimingutes osalejaid ning selgitavad neile toimingute sisu, olemust ja tagajärgi, hoides seeläbi ära võimalikke hilisemaid õigusvaidlusi.
Õigusteenuse osutajaid abistavad jurist-asjaajajad toetavad suhtlemis- ja dokumentatsioonitööd (sidepidamis- ja dokumenteerimistegevus, protokollide tegemine, õigusaktide ja dokumentide uurimine ning kokkuvõtlikult esitamine, andmete kogumine ja töötlemine, nõuete (pretensioonide) esitamine, jne).
Õigusteenuse osutajatena töölepingulises suhtes erasektoris ja riigi või kohaliku omavalitsuse haldusalas olevates asutustes töötavate juristide, samuti notarite ja advokaatide töö toimuboma kabinetis töölaua, sh arvuti taga või raamatukogudes või kohtusaalides. Advokaadidviibivad paljuklientide poolt selleks valitud kohtumispaikades ning neid võib kohata ka vanglates. Kõige paiksemad eelnimetatud isikutest on notarid, kes enamus aja veedavad oma kabinetis istuvas asendis, suheldes aktiivselt kliendiga. Eelnevast tingituna on suure koormuse all nende silmad ja maksimaalselt on haaratud tähelepanu- ning keskendumisvõime. Notaril on keelatud töötada ühistes ametiruumides teiste elukutsete esindajatega, va vandetõlk. Notarid võivad teha ametitoimiguid ka väljaspool oma ametiruume kliendi juures.
Erasektoris ja riigi või kohaliku omavalitsuse haldusalas olevates asutustes töötavad juristid peavad kinni pidama asutuse töösisekorra-eeskirjadega kehtestatud 8-tunnisest tööpäevast.Advokaadid ja notarid korraldavad oma tööaja iseseisvalt, kuid samas tuleb neil järgida riigi poolt kehtestatud nõudeid. Nimelt peavad advokaatidel olema ametlikud vastuvõtuajad ja need peavad olema välja pandud advokaadibüroos. Notaribüroo peab olema avatud tööpäevadel vähemalt viis tundi. Samas teevad notarid ja advokaadid sageli hiliseid töötunde ning on valmis töötama ka nädalavahetustel.
Eeldatakse, et kõik õigusteenuse teostajad omavad süvendatud teadmisi avaliku õiguse, eraõiguse ja karistusõiguse valdkonnas. Samuti peavad nad tundma õigusakte, oskama neid tõlgendada ja praktikas rakendada, omama otsustus-, analüüsi- ja loogilise mõtlemise võimet, tundma arvutit ja valdama eesti keelt ning ühte võõrkeelt, kasuks võivad tulla ka teadmised majanduse, raamatupidamise, õiguspsühholoogia valdkonnas.
Õigusteenuse osutaja kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Õigusnõustaja III, IV ja V.
Õigusnõustaja III ja IV kutse taotleja peab olema täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava ning omama vähemalt 3-aastast õigusalast töökogemust.
Õigusnõustaja V kutse taotleja peab olema täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akredi-teeritud õppekava ning omama vähemalt 5-aastast õigusalast töökogemust.
Advokaadid, st vandeadvokaadid ja nende vanemabid ja abid peavad olema Eesti Advokatuuri liikmed. Advokatuuri liikmeks võib võtta isikuid, kelle elukoht on Eestis või kes on Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava, kes valdavad kõnes ja kirjas eesti keelt ning kes on ausad ja kõlbelised.
Vandeadvokaadi kutsenimetuse võivad saada isikud, kes on sooritanud vandeadvokaadi eksami ja on tegutsenud vähemalt kaks aastat abina või vähemalt ühe aasta vanemabina. Vandeadvokaadid peavad olema vähemalt 24-aastased.
Vandeadvokaadi vanemabi kutsenimetuse võivad saada isikud, kes on sooritanud vanemabi eksami ja kes on vähemalt aasta töötanud vandeadvokaadi abina. Vanemabid tegutsevad vandeadvokaadi juhendamisel. Vandeadvokaadi abina võidakse advokatuuri liikmeks võtta isikuid, kes on sooritanud abi eksami ja kes tegutsevad patrooni juhtimisel.
Notariks võivad saada kandidaaditeenistuse läbinud ja notarieksami sooritanud Eesti kodanikud, kes valdavad kõnes ja kirjas eesti keelt, on ausad ja kõrgete kõlbeliste omadustega ning on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava. Notari ametikohad täidetakse konkursi alusel. Notarid nimetatakse kindlasse tööpiirkonda. Notarite ametikohtade arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks justiitsminister lähtudes õiguskäibe vajadustest. Notarite tööpiirkonnaks on maakond.
Õigusteadust saab õppida Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, Tartu Ülikooli Õigusinstituudis (õppetöö toimub Tallinnas), International University Audentes ja Akadeemia Nordis. Peale 3-aastast õpet nimetatud õppeasutustes omandab lõpetaja bakalaureusekraadi, seejärel on tal võimalik 2-aastase õppeaja järel omandada magistrikraad.
Õigusteaduse bakalaureuse läbimine annab teadmised, mis võimaldavad töötada õigusalaseid alusteadmisi omavatel ametikohtadel (juristid, kes töötavad kõrgkvalifikatsiooniga juristi juhendamisel, jne). Õigusteenuse osutajad kui kõrgkvalifitseeritud juristid peavad omama magistrikraadi.
Sisekaitseakadeemia halduskolledžis on võimalik õppida halduskorralduse erialal ja omandada haldusjuristi kutse. Õppe kestus on 3 aastat ja lõpetajad saavad rakenduskõrgharidust kinnitava diplomi. Õpinguid on võimalik jätkata magistriõppes.
Juristi abi kutse saab Tallinna Majanduskoolis, õppeajaks on 2 aastat. Samas õppeasutuses õigusteenistuse erialal 3-aastase õppe läbimisel on võimalik omandada rakenduskõrgharidus spetsialiseerumisega juristi assisteerimisele.
Õigusteenuse osutajatel on võimalik ennast täiendada Eesti Juristide Liidu poolt korraldatud õppepäevadel (seminaridel). Advokaatide täiendõpet korraldab Eesti Advokatuuri juhatus ning notarite täiendõpet Notarite Koda.
Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada õigusteenust osutava juristina, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata humanitaarainetele ning ühiskonnaõpetusele.
Õigusteenuse osutajad töötavad õigusbüroodes või äriühingutes või riigi või kohaliku omavalitsuse haldusalas olevates asutustes. Ainult 1 inimesega õigusbüroode arv ulatub 50 %-ni ning 2-3 inimesega õigusbüroode arv 40%-ni õigusbüroode üldarvust. 30% õigusbüroode arvust peab end kitsalt spetsialiseerunuks.
Advokaadid osutavad õigusteenust advokaadibüroode kaudu. Advokaadibüroo pidajad on advokaadiühingud või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad vandeadvokaadid. Äriühingud või füüsilisest isikust ettevõtjad võivad pidada üht või mitut advokaadibürood. Advokaadibüroo pidajate ja advokaatite suhted määratakse lepinguga. Seisuga 01.01.2007 on Eesti Advokatuuri liikmete seas: 316 vandeadvokaati, 112 vandeadvokaadi vanemabi ja 111 vandeadvokaadi abi.
Notarite töökohaks on nende büroo. Notarid võib avada ainult ühe büroo. Kaks või enam ühte ja samasse tööpiirkonda määratud notarit võivad Notarite Koja eestseisuse nõusolekul pidada ühist bürood. Notarite õigused ja kohustused ühise büroo pidamisel määratakse kindlaks nendevahelise lepinguga. Ka ühise büroo pidamise puhul teeb iga notar toiminguid enda nimel ja kannab oma ametitegevuse eest isiklikku vastutust. Eestis on 15 notari tööpiirkonda, kus 2005. aasta 1. oktoobri seisuga töötas kokku 88 notarit.
LÄHEDASED AMETID
Õigusteenuse osutajatele lähedased ametid on pankrotihaldurid. Pankrotihaldurid esindavad võlgnikke kohtus ja teevad nende nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid. Lisaks korraldavad nad vajadusel võlgnike majandustegevuse jätkamise.
Õigusteenuse osutajatele lähedaste ametnikena võib vaadelda ka maaklereid, kes korraldavad varaloovust ning kindlustus- ja pangandusspetsialiste, kes tegelevad nõuete esitamisega võlgnike vastu või klientide nõustamisega nende valdkonda puudutavates juriidilistes küsimustes. Samuti on õigusteenuse osutajateks patendi-, kaubamärgi- ja autoriõigusega tegelevad juristid.
Riigi või kohaliku omavalitsuse haldusalas olevates asutustes töötavate õigusteenuse osutajate palgamäärad on avalikud ja need ulatuvad 01.01.2007.a seisuga 4 500 – 7 030 kr vahele. Nimetatud palgamäärasid võidakse suurendada kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste erisuste, piirkondlikkuse ja muude töö eripära iseloomustavate näitajate alusel. Lisaks põhipalgale võidakse eelnimetatud töötajatele maksta lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö või täiendavate tööülesannete täitmise eest.
Õigus- ja advokaadibüroodes töötavate õigusteenuse osutajate tasu määrab nende kvalifikatsioon ja turg. Nii algavad 2003. a andmete kohaselt õigusbüroodes töötavate õigusteenuse osutajate poolt osutatavate teenuste tasumäärad 100 kr tunnis ja ulatuvad 1 500 kr tunnis, so keskmiselt 678 kr tunnis. Tunduvalt kõrgemad on advokaatide poolt õigusteenuse osutamise tasumäärad, mis ulatuvad tipptegijate puhul 2 000 – 2 500 kr-ni tunnis. Samas jäävad tagasihoidlikuks advokaatide poolt riigi õigusabi osutamise eest riigi poolt määratud tasumäärad. Nii on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest 360 kr ühe menetlustoimingu kohta ning kohtuistungi ettevalmistamise eest 900 kr.
Notari tasu määrad on kehtestatud riigi poolt seadusega. Selle kohaselt hõlmab notari tasu nii notariaaltoimingu tegemise (sõltub tehtavate tehingute väärtustest, mis võivad ulatuda kümnetesse miljonitesse) kui ka sellega seotud õigusalaste ja tehniliste teenuste osutamise eest makstavat tasu. Notari tasu õigusalase konsultatsiooni eest on 200 kr tunnis.
TÄIENDAV INFO
Eesti Advokatuur on advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Advokatuuri liikmed (advokaadid) on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Seisuga 01.01.2007.a. on Eesti Advokatuuri liikmeid kokku 603.
Postiaadress: Rävala pst 3, 10143, Tallinn
Tel: 662 0665
Faks: 662 0677
E-post: advokatuur@advokatuur.ee
www.advokatuur.ee
Eesti Vabariigi Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on asutatud notariaadiseaduse alusel notarite ühendamise eesmärgil. Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid. Notareid on seisuga 1. oktoober 2005 ametis 88, notari kandidaate on teenistuses 17.
Postiaadress: Viru tn 4, 10140, Tallinn
Tel: 6313 122
Faks: 6314 685
E-post: koda@notar.ee
www.notar.ee
Eesti Juristide Liit on kõrgharidusega juristide kutseühendus, kuhu kuulub üle 900 liikme. Ühendusse on koondunud põhiliselt avalikus halduses ja äriühingutes töötavad juristid, aga ka kohtunikud, prokurörid, advokaadid, notarid jt.Liidu koosseisus tegutsevad Ettevõtlusjuristide Ühendus ja Õigusbüroode Ühendus.
Postiaadress: Tõnismägi 3a,10119, Tallinn
Tel: 631 4466
E-post: ejl@juristideliit.ee
www.juristideliit.ee
Eesti Advokatuuri ja advokaatide tegevusega seonduvat reguleerib advokatuuriseadus. Notarite Koja ja notariametiga seonduvat reguleerib notariaadiseadus.
Kutseala hõive
ADVOKAADID, NOTARID JA TEISED ÕIGUSTEENUST OSUTAVAD JURISTID
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)
Juristid, sh advokaadid |
923 |
Mujal liigitamata õigusspetsialistid, sh notarid, juristid, õigusnõustajad jt |
975 |
Jurist-asjaajajad jms õigustöötajad, sh abiadvokaadid, vandeadvokaadid abid |
577 |
KOKKU |
2475 |
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Juristid, sh advokaadid |
8 |
210 |
340 |
Mujal liigitamata õigusspetsialistid, sh notarid, juristid, õigusnõustajad jt |
1 |
16 |
20 | |
Jurist-asjaajajad jms õigustöötajad, sh abiadvokaadid, vandeadvokaadid abid |
5 |
72 |
92 | |
2005 |
Juristid, sh advokaadid |
16 |
142 |
251 |
Mujal liigitamata õigusspetsialistid, sh notarid, juristid, õigusnõustajad jt (ISCO 2429) |
1 |
13 |
15 | |
Jurist-asjaajajad jms õigustöötajad, sh abiadvokaadid, vandeadvokaadid abid |
5 |
57 |
67 | |
2006 |
Juristid, sh advokaadid |
21 |
103 |
158 |
Mujal liigitamata õigusspetsialistid, sh notarid, juristid, õigusnõustajad jt (ISCO 2429) |
2 |
6 |
6 | |
Jurist-asjaajajad jms õigustöötajad, sh abiadvokaadid, vandeadvokaadid abid |
4 |
45 |
41 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet
2003 |
2004 |
2005 | |
Tegevusalad kokku |
594,3 |
595,5 |
607,4 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
34,4 |
31,4 |
29,4 |
Kalandus |
2,3 |
3,6 |
2,8 |
Mäetööstus |
5,7 |
8 |
5,9 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
134,1 |
140,9 |
139,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
10,2 |
12 |
12,5 |
Ehitus |
42,9 |
46,8 |
48,7 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80,8 |
80 |
80,6 |
Hotellid ja restoranid |
17,4 |
16,2 |
22,1 |
Veondus, laondus ja side |
56,2 |
51,5 |
54,6 |
Finantsvahendus |
7,6 |
7,9 |
6,9 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
44,4 |
39,4 |
46,4 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
34,5 |
36,9 |
37,2 |
Haridus |
56,9 |
54,5 |
54,9 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
36,4 |
37,5 |
35 |
Muud tegevusalad |
29,6 |
28,8 |
31,1 |
Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv Statistikaamet
2003 |
2004 |
2005 | |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
8 746 |
9 012 |
9 418 |
Kalandus |
963 |
1 142 |
1 096 |
Mäetööstus |
77 |
75 |
81 |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 585 |
5 991 |
6 232 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
275 |
282 |
277 |
Ehitus |
3 084 |
3 622 |
4 502 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
16 345 |
17 928 |
18 298 |
Hotellid ja restoranid |
1 968 |
1 990 |
2 156 |
Veondus, laondus ja side |
5 796 |
6 006 |
6 338 |
Finantsvahendus |
564 |
564 |
666 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
9 737 |
11 201 |
13 074 |
Haridus |
455 |
464 |
508 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
924 |
1 007 |
1 058 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 486 |
1 599 |
1 658 |
Tegevusalad kokku |
56 035 |
60 882 |
65 362 |
Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni, teatab Statistikaamet. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.
2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni) | |||
2004 |
2005 |
2006 | |
Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad |
4 765 |
5 681 |
6960 |
Erialati on kutseala palgatasemed väga erinevad. Aednike keskmine palk on hinnanguliselt 5-10 000, floristidel 5-10 000 ning haljastajatel 7-15 000 krooni.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal | |
2003 |
6 723 |
6 333 |
6 915 |
6 431 |
7 127 |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
8 591 |
9 531 |
Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.
*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed
2003 |
2004 |
2005 | |
Tegevusalade keskmine |
6 723 |
7 287 |
8 073 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 242 |
4 799 |
5 626 |
Metsamajandus |
5 912 |
7 267 |
8 365 |
Kalandus |
4 493 |
4 430 |
4 575 |
Mäetööstus |
8 149 |
8 687 |
8 734 |
Töötlev tööstus |
6 177 |
6 696 |
7 526 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 000 |
8 482 |
9 630 |
Ehitus |
6 684 |
7 468 |
8 480 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 737 |
6 915 |
7 401 |
Hotellid ja restoranid |
4 180 |
4 535 |
5 421 |
Veondus, laondus ja side |
7 362 |
8 048 |
8 859 |
Finantsvahendus |
14 556 |
14 998 |
16 384 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
8 090 |
9 332 |
9 724 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8 524 |
9 224 |
10 101 |
Haridus |
5 873 |
6 475 |
7 219 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
5 729 |
6 524 |
7 900 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
5 463 |
6 244 |
6 970 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed
2003 |
2004 |
2005 | |
Põllumajandus ja jahindus |
8,9 |
13,1 |
19,5 |
Metsamajandus |
13,3 |
22,9 |
17,2 |
Kalandus |
-4,4 |
-4,1 |
11,6 |
Mäetööstus |
9,3 |
6,6 |
11,5 |
Töötlev tööstus |
9,0 |
8,4 |
7,0 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
9,3 |
6,0 |
12,4 |
Ehitus |
13,4 |
11,7 |
21,1 |
Hulgi- ja jaemüük ...* |
14,5 |
2,6 |
10,8 |
Hotellid ja restoranid |
17,7 |
8,5 |
15,1 |
Veondus, laondus ja side |
4,1 |
9,3 |
13,6 |
Finantsvahendus |
9,8 |
3,0 |
0,5 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
-0,4 |
15,4 |
10,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8,7 |
8,2 |
13,5 |
Haridus |
9,5 |
10,2 |
4,2 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
15,0 |
13,9 |
9,5 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
8,3 |
14,3 |
9,2 |
Tegevusalade keskmine |
9,4 |
8,4 |
3,3 |
* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)
Maakond |
2003 |
2004 |
2005 |
Harju |
8077 |
8615 |
9307 |
Tallinn |
8281 |
8850 |
9462 |
Hiiu |
5467 |
5957 |
6721 |
Ida-Viru |
4991 |
5461 |
6057 |
Jõgeva |
4801 |
5488 |
6758 |
Järva |
5886 |
5951 |
6877 |
Lääne |
5199 |
5816 |
6468 |
Lääne-Viru |
5253 |
5653 |
6301 |
Põlva |
4846 |
5324 |
6210 |
Pärnu |
5607 |
6002 |
6902 |
Rapla |
5544 |
5828 |
6660 |
Saare |
5333 |
6010 |
6938 |
Tartu |
6019 |
6679 |
7624 |
Valga |
4747 |
5337 |
6081 |
Viljandi |
5389 |
5740 |
6368 |
Võru |
4977 |
5405 |
6284 |
EESTI |
6723 |
7287 |
8073 |
| |