et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Notarid, advokaadid

Kool.ee-haridusportaal :: Notarid, advokaadid Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeNotarid, advokaadid,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Notarid, advokaadid

OLULISED MOMENDID

  • Õigusteenust osutavad juristid annavad õigusabi era- ja avalikes huvides.
  • Õigusteenuse osutamise eesmärgiks on kindlustada kliendi või tööandja õiguskindlus ja õiguste kaitse.
  • Õigusteenust osutavad juristid on kohustatud hoidma saladuses neile õigusteenuse osutamise käigus kliendi või tööandja kohta teatavaks saanud andmeid.
  • Õigusteenuse osutajate töö on vastutusrikas, sest see on suunatud Eesti riigi kui õigusriigi kodanike, äriühingute ja asutuste huvide esindamisele ja kaitse tagamisele.

TÖÖ ISELOOM

Õigusteenuse osutajad nõustavad klienti või tööandjat õigusalastes küsimustes, esindavad või kaitse­vad teda kohtus, kohtueelses menetluses, haldusorganis, suhtlemisel kolmandate isiku­tega või mujal, koostavad talle lepinguid ja teisi õigusdokumente, annavad talle selgitusi õigus­aktide kohta ja teevad tema huvides muid õigustoiminguid. Õigusteenuse osutajateks on juristid, kes töötavad õigusbüroodes või on töölepingulises suhtes erasektoris ja riigi või koha­liku omavalitsuse haldusalas olevates asutustes.

Õigusteenuse osutajatena on tipptegijateks advokaadid ja notarid. Nii advokaadid kui ka notarid on õigusteenuse osutamisel sõltumatud ja juhinduvad seadustest ja nende alusel kehtes­tatud õigusaktidest, kutse-eetika nõuetest, headest kommetest ja südametunnistusest. Nad vastu­tavad õigusabi andmisel tekitatud kahju eest, olles sõlminud asjakohase kutse (ameti) kindlustuslepingu.

Eestis võib advokaadi kutsenimetuse all õigusteenust osutada üksnes Eesti Advokatuuri liige. Lisaks õigusnõustamisele, isiku esindamisele või kaitsmisele ja õigusdokumentide koos­tamisele teevad advokaadid järgmisi õigustoiminguid: kinnitavad kohtule ja teistele ameti­asutustele esitatavate dokumentide ärakirju ja allkirju, tegutsevad pankrotihalduritena, vahe­kohtunikena ja lepitajatena, jne. Ainult advokaatidel on õigus osutada riigi õigusabi (õigus­teenuse osutamine isikule, kes ei suuda selles eest tasuda, seoses menetlusega Eesti kohtus või haldus­organis). Ainult vandeadvokaadid saavad teha menetlustoiminguid Riigi­kohtus.

Notarid on avalik-õigusliku ameti kandjad, kellele riik on andnud õiguse tõestada õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid, mis võimaldavad ennetada kohtuvaidlusi. Notarid on vaba elukutse esindajad, kes peavad notari­­ametit oma nimel ja vastutusel ning kes nimetatakse ametisse eluaegselt.

Kuigi notarite põhiliseks tegevusvaldkonnaks on isikute jaoks oluliste tsiviilõiguslike tehingute (tahte­avalduste) tõestamine, nõustavad nad õiguslikult ametitoimingutes osalejaid ning selgitavad neile toimingute sisu, olemust ja tagajärgi, hoides seeläbi ära võimalikke hilisemaid õigus­vaidlusi.

Õigusteenuse osutajaid abistavad jurist-asjaajajad toetavad suhtlemis- ja dokumen­tatsiooni­tööd (sidepidamis- ja dokumenteerimistegevus, protokollide tegemine, õigus­aktide ja doku­men­tide uurimine ning kokkuvõtlikult esitamine, andmete kogumine ja töötlemine, nõuete (pretensioonide) esitamine, jne).

TÖÖTINGIMUSED

Õigusteenuse osutajatena töölepingulises suhtes erasektoris ja riigi või kohaliku omavalitsuse haldus­alas olevates asutustes töötavate juristide, samuti notarite ja advokaatide töö toimuboma kabinetis töölaua, sh arvuti taga või raamatukogudes või kohtusaalides. Advokaadidviibivad paljuklientide poolt selleks valitud kohtumispaikades ning neid võib kohata ka vanglates. Kõige paiksemad eelnimetatud isikutest on notarid, kes enamus aja veedavad oma kabinetis istuvas asendis, suheldes aktiivselt kliendiga. Eelnevast tingituna on suure koormuse all nende silmad ja maksimaalselt on haaratud tähelepanu- ning keskendumisvõime. Notaril on keelatud töötada ühistes ametiruumides teiste elukutsete esindajatega, va vandetõlk. Notarid võivad teha ametitoimiguid ka väljaspool oma ametiruume kliendi juures.

Erasektoris ja riigi või kohaliku omavalitsuse haldusalas olevates asutustes töötavad juristid peavad kinni pidama asutuse töösisekorra-eeskirjadega kehtestatud 8-tunnisest tööpäevast.Advokaadid ja notarid korraldavad oma tööaja iseseisvalt, kuid samas tuleb neil järgida riigi poolt kehtestatud nõudeid. Nimelt peavad advokaatidel olema ametlikud vastuvõtuajad ja need peavad olema välja pandud advokaadibüroos. Notaribüroo peab olema avatud tööpäevadel vähemalt viis tundi. Samas teevad notarid ja advokaadid sageli hiliseid töötunde ning on val­mis töötama ka nädalavahetustel.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Eeldatakse, et kõik õigusteenuse teostajad omavad süvendatud teadmisi avaliku õiguse, era­õiguse ja karistusõiguse valdkonnas. Samuti peavad nad tundma õigusakte, oskama neid tõlgen­dada ja praktikas rakendada, omama otsustus-, analüüsi- ja loogilise mõtlemise võimet, tund­ma arvutit ja valdama eesti keelt ning ühte võõrkeelt, kasuks võivad tulla ka teadmised majan­duse, raamatupidamise, õiguspsühholoogia valdkonnas.

Õigusteenuse osutaja kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Õigusnõustaja III, IV ja V.

Õigusnõustaja III ja IV kutse taotleja peab olema täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akredi­teeritud õppekava ning omama vähemalt 3-aastast õigusalast töökogemust.

Õigusnõustaja V kutse taotleja peab olema täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akredi-teeritud õppekava ning omama vähemalt 5-aastast õigusalast töökogemust.

Advokaadid, st vandeadvokaadid ja nende vanemabid ja abid peavad olema Eesti Advokatuuri liikmed. Advokatuuri liikmeks võib võtta isikuid, kelle elukoht on Eestis või kes on Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akredi­teeritud õppekava, kes valdavad kõnes ja kirjas eesti keelt ning kes on ausad ja kõlbelised.

Vandeadvokaadi kutsenimetuse võivad saada isikud, kes on sooritanud vandeadvokaadi eksami ja on tegutsenud vähemalt kaks aastat abina või vähemalt ühe aasta vanemabina. Vande­advokaadid peavad olema vähemalt 24-aastased.

Vandeadvokaadi vanemabi kutsenimetuse võivad saada isikud, kes on sooritanud vanemabi eksami ja kes on vähemalt aasta töötanud vandeadvokaadi abina. Vanemabid tegutsevad vande­advokaadi juhendamisel. Vandeadvokaadi abina võidakse advokatuuri liikmeks võtta isikuid, kes on sooritanud abi eksami ja kes tegutsevad patrooni juhtimisel.

Notariks võivad saada kandidaaditeenistuse läbinud ja notarieksami sooritanud Eesti koda­ni­kud, kes valdavad kõnes ja kirjas eesti keelt, on ausad ja kõrgete kõlbeliste omadustega ning on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava. Notari ametikohad täidetakse konkursi alusel. Notarid nimetatakse kindlasse tööpiirkonda. Notarite ametikohtade arvu ja töö­piirkonnad määrab kindlaks justiitsminister lähtudes õiguskäibe vajadustest. Notarite töö­piirkonnaks on maakond.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Õigusteadust saab õppida Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, Tartu Ülikooli Õigusinstituudis (õppetöö toimub Tallinnas), International University Audentes ja Akadeemia Nordis. Peale 3-aastast õpet nimetatud õppeasutustes omandab lõpetaja bakalaureusekraadi, seejärel on tal võimalik 2-aastase õppeaja järel omandada magistrikraad.

Õigusteaduse bakalaureuse läbimine annab teadmised, mis võimaldavad töötada õigusalaseid alus­teadmisi omavatel ametikohtadel (juristid, kes töötavad kõrgkvalifikatsiooniga juristi juhendamisel, jne). Õigusteenuse osutajad kui kõrgkvalifitseeritud juristid peavad omama magistri­kraadi.

Sisekaitseakadeemia halduskolledžis on võimalik õppida halduskorralduse erialal ja omandada haldus­juristi kutse. Õppe kestus on 3 aastat ja lõpetajad saavad rakendus­kõrg­haridust kinnitava diplomi. Õpinguid on võimalik jätkata magistriõppes.

Juristi abi kutse saab Tallinna Majanduskoolis, õppeajaks on 2 aastat. Samas õppe­asutuses õigusteenistuse erialal 3-aastase õppe läbimisel on võimalik omandada raken­dus­­­kõrg­haridus spetsialiseerumisega juristi assisteerimisele.

Õigusteenuse osutajatel on võimalik ennast täiendada Eesti Juristide Liidu poolt korraldatud õppe­päevadel (seminaridel). Advokaatide täiendõpet korraldab Eesti Advokatuuri juhatus ning notarite täiendõpet Notarite Koda.

Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada õigusteenust osutava juristina, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata humanitaarainetele ning ühiskonna­õpetusele.

TÖÖVÄLJAVAATED

Õigusteenuse osutajad töötavad õigusbüroodes või äriühingutes või riigi või kohaliku oma­valitsuse haldusalas olevates asutustes. Ainult 1 inimesega õigusbüroode arv ulatub 50 %-ni ning 2-3 inimesega õigusbüroode arv 40%-ni õigusbüroode üldarvust. 30% õigusbüroode arvust peab end kitsalt spetsialiseerunuks.

Advokaadid osutavad õigusteenust advokaadibüroode kaudu. Advokaadibüroo pidajad on advo­kaadi­ühingud või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad vandeadvokaadid. Äriühingud või füüsilisest isikust ettevõtjad võivad pidada üht või mitut advokaadibürood. Advokaadi­büroo pidajate ja advokaatite suhted määratakse lepinguga. Seisuga 01.01.2007 on Eesti Advokatuuri liikmete seas: 316 vandeadvokaati, 112 vandeadvokaadi vanemabi ja 111 vande­advokaadi abi.

Notarite töökohaks on nende büroo. Notarid võib avada ainult ühe büroo. Kaks või enam ühte ja samasse tööpiirkonda määratud notarit võivad Notarite Koja eestseisuse nõusolekul pidada ühist bürood. Notarite õigused ja kohustused ühise büroo pidamisel määratakse kindlaks nende­vahelise lepinguga. Ka ühise büroo pidamise puhul teeb iga notar toiminguid enda nimel ja kannab oma ametitegevuse eest isiklikku vastutust. Eestis on 15 notari tööpiirkonda, kus 2005. aasta 1. oktoobri seisuga töötas kokku 88 notarit.

LÄHEDASED AMETID

Õigusteenuse osutajatele lähedased ametid on pankrotihaldurid. Pankrotihaldurid esindavad võlgnikke kohtus ja teevad nende nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid. Lisaks korral­davad nad vajadusel võlgnike majandustegevuse jätkamise.

Õigusteenuse osutajatele lähe­daste ametnikena võib vaadelda ka maaklereid, kes korraldavad varaloovust ning kindlustus- ja pangandus­spetsialiste, kes tegelevad nõuete esitamisega võlg­nike vastu või klientide nõustamisega nende valdkonda puudutavates juriidilistes küsimus­tes. Samuti on õigus­teenuse osutajateks patendi-, kaubamärgi- ja autoriõigusega tegelevad juristid.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Riigi või kohaliku omavalitsuse haldusalas olevates asutustes töötavate õigusteenuse osutajate palga­määrad on avalikud ja need ulatuvad 01.01.2007.a seisuga 4 500 – 7 030 kr vahele. Nimetatud palgamäärasid võidakse suurendada kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste erisuste, piirkondlikkuse ja muude töö eripära iseloomustavate näitajate alusel. Lisaks põhipalgale võidak­se eelnimetatud töötajatele maksta lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö või täiendavate tööülesannete täitmise eest.

Õigus- ja advokaadibüroodes töötavate õigusteenuse osutajate tasu määrab nende kvalifi­katsioon ja turg. Nii algavad 2003. a andmete kohaselt õigusbüroodes töötavate õigusteenuse osutajate poolt osutatavate teenuste tasumäärad 100 kr tunnis ja ulatuvad 1 500 kr tunnis, so keskmiselt 678 kr tunnis. Tunduvalt kõrgemad on advokaatide poolt õigusteenuse osutamise tasu­määrad, mis ulatuvad tipptegijate puhul 2 000 – 2 500 kr-ni tunnis. Samas jäävad tagasi­hoidlikuks advokaatide poolt riigi õigusabi osutamise eest riigi poolt määratud tasu­määrad. Nii on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest 360 kr ühe menetlustoimingu kohta ning kohtuistungi ettevalmistamise eest 900 kr.

Notari tasu määrad on kehtestatud riigi poolt seadusega. Selle kohaselt hõlmab notari tasu nii notariaal­toimingu tegemise (sõltub tehtavate tehingute väärtustest, mis võivad ulatuda kümnetesse miljonitesse) kui ka sellega seotud õigusalaste ja tehniliste teenuste osutamise eest makstavat tasu. Notari tasu õigusalase konsultatsiooni eest on 200 kr tunnis.

TÄIENDAV INFO

Eesti Advokatuur on advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigus­teenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Advokatuuri liikmed (advokaadid) on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanem­abid ja vandeadvokaadi abid. Seisuga 01.01.2007.a. on Eesti Advokatuuri liikmeid kokku 603.

Postiaadress: Rävala pst 3, 10143, Tallinn
Tel: 662 0665
Faks: 662 0677
E-post: advokatuur@advokatuur.ee
www.advokatuur.ee

Eesti Vabariigi Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on asutatud notariaadi­seaduse alusel notarite ühendamise eesmärgil. Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid. Notareid on seisuga 1. oktoober 2005 ametis 88, notari kandidaate on teenis­tuses 17.

Postiaadress: Viru tn 4, 10140, Tallinn
Tel: 6313 122
Faks: 6314 685
E-post: koda@notar.ee
www.notar.ee

Eesti Juristide Liit on kõrgharidusega juristide kutseühendus, kuhu kuulub üle 900 liikme. Ühendusse on koondunud põhiliselt avalikus halduses ja äriühingutes töötavad juristid, aga ka kohtunikud, prokurörid, advokaadid, notarid jt.Liidu koosseisus tegutsevad Ettevõtlusjuristide Ühendus ja Õigusbüroode Ühendus.

Postiaadress: Tõnismägi 3a,10119, Tallinn
Tel: 631 4466
E-post: ejl@juristideliit.ee
www.juristideliit.ee

Eesti Advokatuuri ja advokaatide tegevusega seonduvat reguleerib advokatuuriseadus. Notarite Koja ja notariametiga seonduvat reguleerib notariaadiseadus.

Kutseala hõive

ADVOKAADID, NOTARID JA TEISED ÕIGUSTEENUST OSUTAVAD JURISTID

2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Juristid, sh advokaadid
(ISCO 2421)

923

Mujal liigitamata õigusspetsialistid, sh notarid, juristid, õigusnõustajad jt
(ISCO 2429)

975

Jurist-asjaajajad jms õigustöötajad, sh abiadvokaadid, vandeadvokaadid abid
(ISCO 3432)

577

KOKKU

2475

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Juristid, sh advokaadid
(ISCO 2421)

8

210

340

Mujal liigitamata õigusspetsialistid, sh notarid, juristid, õigusnõustajad jt
(ISCO 2429)

1

16

20

Jurist-asjaajajad jms õigustöötajad, sh abiadvokaadid, vandeadvokaadid abid
(ISCO 3432)

5

72

92

2005

Juristid, sh advokaadid
(ISCO 2421)

16

142

251

Mujal liigitamata õigusspetsialistid, sh notarid, juristid, õigusnõustajad jt (ISCO 2429)

1

13

15

Jurist-asjaajajad jms õigustöötajad, sh abiadvokaadid, vandeadvokaadid abid
(ISCO 3432)

5

57

67

2006

Juristid, sh advokaadid
(ISCO 2421)

21

103

158

Mujal liigitamata õigusspetsialistid, sh notarid, juristid, õigusnõustajad jt (ISCO 2429)

2

6

6

Jurist-asjaajajad jms õigustöötajad, sh abiadvokaadid, vandeadvokaadid abid
(ISCO 3432)

4

45

41

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1


Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni, teatab Statistikaamet. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.

2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

4 765

5 681

6960

Erialati on kutseala palgatasemed väga erinevad. Aednike keskmine palk on hinnanguliselt 5-10 000, floristidel 5-10 000 ning haljastajatel 7-15 000 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 12. 03. 2008. 01:30

Time: 0.0594480 s.