et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Iluteenindajad

Kool.ee-haridusportaal :: Iluteenindajad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeIluteenindajad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Iluteenindajad

OLULISED MOMENDID

  • Välimuse kujundaja
  • Valdavalt seisev töö
  • Hea suhtleja

TÖÖ ISELOOM

Iluteenindajad on klienditeenindajad, kes tegelevad inimese välimuse kujundamise ja hooldamisega. Nad tegelevad klientidega vahetult, pakkudes spetsialiseeritud teenuseid, mis aitavad klientidel saavutada paremat enesetunnet ja välimust.

Iluteenindusvaldkonnas töötavad:

  • grimeerija
  • jumestaja
  • jumestuskunstnik
  • juuksur
  • kosmeetik
  • küünetehnik
  • maniküürija
  • massöör
  • pediküürija

Grimeerija annab kliendile näo grimeerimise tulemusena tavapärasest hoopis teistsuguse väljanägemise, nt näitlejatele on vaja anda sõltuvalt erinevatest lavateostest rolli täitmiseks ka vastav väljanägemine.

Jumestaja tööülesanneteks on näonaha ettevalmistamine jumestuseks, värvianalüüsi tegemine, õigete jumestustoodete valik vastavalt kliendi nahatüübile ja jumestuse eesmärgile ning jumestustööde teostamine. Tema tööülesannete hulka kuulub klientidele jumestustoodete tutvustamine, müümine ja klientide nõustamine. Ta valdab erinevaid modelleerimistehnikaid ning teostab töid kavandi järgi. Ta vastutab isiklikult oma töö tulemuste eest ning hoiab end pidevalt kursis moesuundadega. Jumestaja töö eesmärgiks on muuta kliendi välimus jumestusega isikupäraseks, kauniks ja stiilseks.

Jumestuskunstnik kavandab ja teostab jumestustöid. Jumestuskunstnik tunneb kaasaegseid jumestustooteid ja -tehnikaid ning moesuundi. Ta viib läbi näitlikke esitlusi ja koolitust. Jumestuskunstnik juhendab kutseala õpilaste tööd ja vastutab selle eest, võib olla ka teiste jumestajate juhendaja. Tema tööülesannete hulka kuulub klientidele jumestustoodete tutvustamine, müümine ja klientide nõustamine.

Juuksur tegeleb juuste ja peanaha hooldamise, juuste lõikamise, soengute tegemise, habeme ajamise ning vuntside ja habeme modelleerimisega, juuste värvimise, blondeerimise, toonitamise ja lokkimisega. Ta peab tundma juuksekosmeetika-vahendeid ja nende mõju erinevatele juuksetüüpidele ning olema kursis moesuundadega. Juuksuri tööoskuste hulka kuulub kliendi nõustamine ning kliendile sobiva juuksehooldus- ja -viimistlusvahendite müümine. Juuksurid võivad samaaegselt olla ka soengutegijad ja -stilistid.

Kosmeetik on nahahooldusspetsialist, kes puhastab naha ja annab sellele vastavate toodete abil kauni ja terve välimuse, pakkudes selleks kogu keha hõlmavaid protseduure (nt pea- ja kaelamassaaž). Kosmeetiku tööülesandeks on ka karvade eemaldamine vahatamise teel.

Küünetehnik modelleerib kliendile erinevaid tehnoloogiaid kasutades kunstmaterjalist küüsi, soovi korral kaunistab neid ning hoolitseb küünte, küünenahkade ning käte korrashoiu eest. Küünetehnik soovitab kliendile sobivaid kätehooldusvahendeid ning nõustab nende kasutamisel. Küünetehnik puutub oma töös kokku erinevate küünehooldusvahenditega, mis võivad põhjustada allergiat. Kutse nõuab sihipärast ja loomingulist töössesuhtumist, püsivust, head suhtlemisoskust ja vastutust oma töö tulemuste eest.

Maniküürija ja pediküürija hooldab vastavalt käte- ja /või varbaküüsi. Tema tööülesannete hulka kuuluvad küünte viilimine, lõikamine, küünenaha eemaldamine, küüneplaadi puhastamine ja küünte lakkimine, kasutades selleks nii ravi- kui ilulakke.

Massöör tegeleb keha lihaspingete maandamise ja ergutamisega. Töö eesmärk on kliendi kehaliste ja vaimsete võimete arendamine, tervisehäirete ennetamine, organismi üldise vastupanuvõime tugevdamine ja hea enesetunde saavutamisele kaasaaitamine. Massöör valmistab ette töökoha, loob kontakti masseeritavaga, kogub anamneesi ja masseerib. Ta nõustab ja juhendab kliente ning vajadusel soovitab pöörduda tervishoiu spetsialisti poole. Massöör võib spetsialiseeruda ilu- ja isikuteeninduse, tervishoiu, spordi või veterinaaria valdkonda. Spetsialiseerumine veterinaaria valdkonda eeldab veterinaariaalaste teadmiste olemasolu. Massööri töö eeldab teenindusvalmidust, korrektset välimust ning head suhtlemisoskust.

Lisaks tööle klientidega reserveerivad iluteenindajad protseduuriaegu ja säilitavad andmeid püsiklientide puhul kasutatud kosmeetikavahendite kohta. Üha suurem hulk neist müüvad aktiivselt ilutooteid ka ilusalongides. Iluteenindustöötajad, kes on ilusalongi omanikud täidavad ka juhtimisülesandeid, mille hulka kuulub töötajate palkamine, nende töö järelvalve ja töötajate vabastamine. Samuti äri- ja laoarvestuse pidamine, varude tellimine ja reklaami korraldamine. Nagu iga teine teenindusalane elukutse nõuab ka iluvaldkonnas töötamine pidevat enesetäiendamist.

TÖÖTINGIMUSED keskkond - vahendid ja materjalid – tööaeg

Iluteenindajate peamised tööpaigad on ilusalong, protseduuri- ja müügiruum, kogukeha kosmeetikaks mõeldud spa-keskus, kosmeetikapood, loodustoodete või parfümeeria kauplus või tervisekeskus, nahaarsti praksis või nahakliinik.

Juuksurite, kosmeetikute, massööride ja teiste iluteeninduse valdkonna töötajate töökeskkond peab olema puhas, piisava valgustuse, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga, õhutatud ning mõjuma kliendile meeldivalt ja turvaliselt. Töövahendite desinfitseerimine on kohustuslik.

Kuna pikaajaline kokkupuude mõningate juuksehooldus- ja küünehoolduskemikaaliga võib põhjustada ärritust, tuleb kanda hoolt spetsiaalse kaitserõivastuse, näiteks plastikkinnaste ja põllede kasutamise eest.

Grimeerijad, jumestajad ja jumestuskunstnikud kasutavad oma töös kosmeetikatööstuse erinevaid kosmeetikatooteid.

Kosmeetiku peamiste töövahendite ja materjalide hulka kuuluvad:

  • instrumendid, seadmed, aparaadid
  • preparaadid naha, näolihaste, keha, käte ja jalgadehooldamiseks ja protseduuride läbiviimiseks, samutimittepatoloogiliste nahamuutuste raviks
  • kosmeetikulaud (maniküürilaud), abilaud, müügilett ja –riiul, töökärud ja seadmelauad
  • töötoolid kosmeetikutele ja klientidele.

Juuksuri peamised töövahendid ja materjalid on:

  • erinevatest materjalidest kindad (lateks, vinüül jm), kilepõll, kilekate,erinevat tüüpi kilemütsid
  • lõikuskäärid- ja noad
  • harjad ja kammid
  • juuksehooldusvahendid ja juuksevärvid
  • elektrilised töövahendid: lokitangid ja –sirutajad, juukselõikusmasinad, käsiföönid, rullföönid
  • juuksevärvi tarvikud: värvipintslid, -kausid, -kindad, --kaalud, -tarvikud, triibumütsid
  • muud töövahendid: veepihustid, käterätikud, käsipeeglid, kotid, kohvrid, mapid.

Maniküürija ja/või pediküürija peamised töövahendid on:

  • maniküür- või pediküürlaud
  • kliendi- ja töötoolid
  • käe- ja jalatoed
  • luuplambid
  • erinevad küüneviilid ja muud tarvikud
  • pediküüripuur
  • depillatsiooni aparaadid
  • puhastus- ja hooldustooted
  • küüne ravi- ja ilulakid.

Massööri peamised töövahendid ja materjalid on:

  • massaažilaud
  • padjad, tekid, linad
  • õlid, puhastusvahendid, kreemid
  • §erinevad värvid, lõhnaained ja helid. Neid kasutades loob massöör masseeritavale sobiva rahu ja lõdvestust soodustava ümbruse ja õhkkonna.

Enamik täiskohaga iluteenindustöötajaid töötavad 40-tunnise töönädalaga, kuid nende ametile on iseloomulikud pikemad tööpäevad, eriti siis, kui on tegemist füüsilisest isikust ettevõtjaga. Sageli on tegemist nn “libiseva” töögraafikuga, hõlmates tööajana õhtuid ja nädalalõppe, mis on ilusalongidele ja juuksuritöökodadele kõige töörohkemad ajad. Reeglina on kõige rohkem tööd nädalavahetustel ja lõuna- ning õhtutundidel, seepärast teevad nad oma töös vaheaja vähem populaarsetel aegadel.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Juuksuri kutsealal töötamiseks vajalikud põhioskused on:

  • pea pesemine ja massaaž
  • juuksestruktuuri kujundamine
  • juuste värvimine, blondeerimine ja triibutamine
  • erinevate soengute tegemine erinevates tehnikates erineva pikkusega juustele
  • juuste lõikamine erinevatele juustepikkustele ja erinevates tehnikates
  • habeme kujundamine.

Maniküürija, pediküürija ja küünetehniku põhioskuste ja -teadmiste hulka kuuluvad:

  • teadmised hügieenist, toitumisest, eriala keemiast, käte anatoomiast ja füsioloogiast ning küünte- ja nahahaigustest
  • kliendile küünehooldusega seotud hooldusvõtete ja probleemide selgitamine
  • käte- ja küünte hooldamine
  • käte massaaž
  • käte- ja küüntehoolduses kasutatava aparatuuri tööpõhimõtete tundmine ning kasutamine
  • kunstküünte paigaldamine ja hooldamine
  • teadmised erinevatest käte- ja küünte hooldusvahenditest ja –toodetest
  • küünehooldustoodete müümine.

Kosmeetiku põhiteadmiste ja -oskuste hulka kuuluvad:

  • kosmeetiliste protseduuride teostamiseks vajalike põhi-, abi- ja tehnilistest vahendite tundmine ning kasutamine
  • teadmised kosmeetika ajaloost, kosmeetikatoodetest, nende otstarbest ning kulunormidest
  • kliendile tema kosmeetika-alaste probleemide ja vajalike hooldusvõtete selgitamine
  • näo-, käte, jalgade ja kehanaha hooldamine - puhastamine, depilatsioon, hooldusvahendite ja toodete kasutamine (nt.toitemaskid), massaaž jm
  • jumestuse teostamine
  • oma ja salongi töö efektiivne, säästlik ja turvaline planeerimine ning korraldamine
  • kosmeetikatoodete müümine.

Massööri põhioskusteks ja –teadmiste hulka kuuluvad:

  • kutsealase terminoloogia tundmine, sh massaažis kasutatav meditsiinialane ladinakeelne terminoloogia
  • teadmised inimese anatoomiast ja füsioloogiast, kinesioloogiast (õpetus liikumisest) ning massaaži ajaloost
  • teadmised farmakokeemiast (õlid ja nende koostis ning toime)
  • teadmised haiguste põhitunnustest, nende tekkepõhjustest, võimalikest massaaži riskiteguritest
  • algteadmised ravimitest
  • anamneesi kogumine
  • tugi-liikumisaparaadi hindamine
  • massaaživõtete kasutamine ja teadmised nende toimetest
  • klassikaline roosimassaaž
  • klassikaline hiina punktmassaaž
  • lümfimassaaž.

Iluteeninduse valdkonnas töötamise on oluline hea tervis ja vastupidavus, sest enamikel antud valdkonna töötajatel möödub oluline osa tööpäevast jalgadel seistes.

Iluteenindajatele tulevad nende töös kasuks järgmised isikuomadused ja võimed:

  • empaatiavõime
  • tolerantsus
  • vastutusvõime
  • koostöövõime
  • suhtlemisoskus
  • korrektsus
  • analüüsivõime
  • stressitaluvus
  • loovus
  • kohanemisvõime
  • iseseisvus
  • püsivus
  • füüsiline suutlikkus.

Need, kes soovivad saada iluteenindajaks, peavad üldhariduskooli õppeainetest tähelepanu pöörama keemiale, füüsikale, bioloogiale ning käelist tegevust ja ilumeelt arendavatele õppeainetele (töö- ja kunstiõpetus).

Kutsenõuded iluteeninduse valdkonnas töötajatele on kinnitatud kutsestandardites Juuksur I, II, III, Kosmeetik I, II, III, Küünetehnik I, II, III, Massöör I, II, III

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Iluteeninduse valdkonda kuuluvate kutsete erialast väljaõpet on võimalik omandada erinevates kutsekoolides üle Eesti. Õppima on võimalik asuda keskhariduse baasil.

Haridus- ja Teadusministeeriumi Õppekavade registrist saab informatsiooni õppekavade kohta, mille alusel toimub või on toimunud õpe Eesti haridussüsteemis.

Erakutseõppeasutusse õppima asumisel on oluline veenduda, kas koolil on kehtiv koolitusluba, mis annab õiguse viia läbi õpet konkreetse õppekava järgi.

Õpe kestab enamasti 2 aastat, sisaldades seejuures ka praktikume. Praktikumid toimuvad kooli õppesalongis (mõnel juhul ka eraettevõtetes). Kutsehariduse omandamiseks peab olema läbitud kõik õppekavas olevad teoreetilised õppeained ja praktika. Kursuse lõpetamiseks sooritatakse lõpueksam, mis koosneb kirjalikust lõputööst ja praktilisest tööst.

Juuksuri õppekava peamised ained on:

  • histoloogia – juukse struktuur
  • juuste lõikus naistele ja meestele
  • juuste pesemine ja massaaž
  • keemiline lokk
  • juuste värvimine
  • viimistlusainete õpetus
  • stiiliõpetus
  • soengute õpetus
  • jumestamine.

Jumestaja õppekava peamised ained on:

  • joonistamine
  • värviõpetus
  • valgusõpetus
  • meigikunsti ajalugu
  • meigi põhiõpe.

Kosmeetiku õppekava peamised ained on:

  • inimese anatoomia ja füsioloogia
  • mikrobioloogia
  • hügieen
  • esmaabi
  • toitumisõpetus
  • nahahaigused
  • kosmeetikatoodete ja üldine keemia
  • elektriline kosmeetiline aparatuur
  • üldfüüsika
  • esteetilise ravi alused
  • loodusravivahendid kosmeetikas
  • aroomiteraapia alused
  • etikett ja moeõpetus
  • joonistamine ja värviõpetus
  • näo-, keha-, käte- ja jalgadehooldus
  • jumestamine.

Massööri õppekava peamised ained on:

  • inimese anatoomia ja füsioloogia
  • esmaabi
  • töötervishoid
  • liikumisõpetuse alused
  • massaaži teoreetilised alused
  • üldmassaaž, erinevate kehapiirkondade massaaž
  • segment-, punkt-, aroomi- ja lõõgastava massaaži põhimõtted
  • kosmeetilise ja tselluliidi-massaaži põhivõtted
  • manuaalteraapia alused.

Iluteeninduse valdkonna õppekavades omavad üldist tähtsust tervisõpetus, suhtlemis- ja teenindus-psühholoogia ning meeskonnatöö teooria. Olenevalt eelnevalt omandatud haridustasemest sisaldub õppekavas ka majandusõpe, seadusandlus ja ettevõtluse alused.

TÖÖVÄLJAVAATED

Enamik iluteeninduse valdkonna töötajaist töötab ilusalongis või juuksuritöökojas, kuid samuti on nende poolt pakutav teenus kättesaadav kaubanduskeskustes, sanatooriumides ja muudes hooldusasutustes ning apteekides ja kosmeetikakauplustes. Juuksuritöökojad või ilusalongid on olemas kõikides linnades, maakonna suuremates keskustes ja paljudes küladeski.

Paljudele iluteenindustöötajatele kujutavad formaalne väljaõpe ja litsentsi saamine ainult esimest sammu karjääriteel, mis nõuab pikki aastaid vältavat jätkukoolitust. Iluteeninduse valdkonnas leiavad pidevalt aset mitmed muutused tingituna moevooludest, nii töötatakse välja uusi tooteid ja laienevaid teenuseid, et rahuldada klientide vajadusi. Iluteenindustöötajad peavad olema kursis uusimate moevoolude ja kosmeetikatehnikatega. Nad osalevad salongide, õppeasutuste või tooteesitlejate poolt korraldatavatel koolitustel. Uusimaid tehnikaid tutvustavate praktiliste koolitusürituste ja demonstratsioonide käigus tutvustavad tootjate esindajad iluteenindajatele avarat toodete ja teenuste valikut. Kuna jaemüük on moodustamas üha olulisemat osa salongi sissetulekust, muutub oskus tegutseda tõhusa müüjana salongi töötajatele üheks tähtsaimaks oskuseks.

Edukad iluteenindajad peaksid omama teadmisi moe, kunsti ja tehnilise disaini alal. Nad peaksid nautima tööd inimestega ja olema valmis järgima kliendi juhiseid. Suhtlemisoskus, imago kujundamine, suhtumine töösse ja erialaste teadmiste pidev täiendamine mängivad karjääri edukuse seisukohast olulist rolli.

2000.a. rahvaloenduse andmetel oli iluteenindusega hõivatud töötajate arv ca 3000.

2003.a. vahendati riiklike tööhõiveametite kaudu iluteenindajate tööpakkumisi 90. Samas tööhõiveametites registreeritud tööotsijatest 951 soovis saada tööd iluteeninduse valdkonnas. Üle poole tööpakkumistest ja töösoovidest moodustas juuksuritöö.

Seoses elukvaliteedi tõusuga on täheldatav ka suurenev nõudlus pakutavate iluteenuste järele.

LÄHEDASED AMETID

Iluteenindajatele lähedased ametid on massaaži- ja füsioterapeudid, fitness-treenerid ning aeroobikainstruktorid, samuti imagoloogid ja stilistid.

PALK JA SOODUSTUSED

Iluteenindusega tegelevad firmad maksavad kõige enam oma töötajatele palka põhipalk + tulemuspalk süsteemi järgi. Vähem on levinud ainult põhipalga maksmine. Mõned ettevõtted kasutavad FIE või alltöövõttu. Üksikutes firmades makstakse töötajatele tükitöö alusel. Lisaks on märgitud tunnipalka.

TÄIENDAV INFO

Eesti Kosmeetikute Liit:
E-post: info@estcosmunion.ee
www.estcosmunion.ee

Eesti Juuksurite Liit:
Ojaveere 10, 10618 Tallinn
Telefon: 55 600 619

Eesti Massööride Liit:
Mustamäe tee 59, Tallinn, 10621
Telefon: 670 45 87
E-post: massooride.liit@mail.ee
www.massaaziliit.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 2. 03. 2008. 02:13

Time: 0.1723311 s.