Elektroonikatööstuse töölised
Kool.ee-haridusportaal :: Elektroonikatööstuse töölised Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeElektroonikatööstuse töölised,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Elektroonikatööstuse töölised
OLULISED MOMENDID
-
Elektroonikatööstus on kiiresti arenev ja laienev majandusharu
-
Elektroonikatööstuse tööliselt eeldatakse täpsust ja kannatlikkust (püsivust)
Elektroonikatööstuse töölised paigaldavad, koostavad, seadistavad ning hoiavad käigus elekt-roonikaseadmeid ning -vahendeid. Nad selgitavad ja kõrvaldavad seadmetes ja süsteemides esinevaid vigu ning kõrvalekaldeid. Konkreetsed tööülesanded sõltuvad ettevõtte tegevusalast, toodetest ja töökorraldusest. Töö nõuab tehnilise dokumentatsiooni kasutamise oskust ning üldtehniliste ning elektroonikaalaste oskuste valdamist.
Elektroonikatööstuse tööliste hulka kuuluvad elektroonikaseadmete koostajad, elektroo-nikaseadmete mehhaanikud, elektroseadmestiku koostajad ning elektroonikud ja sidetehnikud.
Elektroonikaseadmete koostajad koostavad elektroonikaseadmeid või nende osi täpselt määratud protseduuride kohaselt. Põhilised tööülesanded on elektroonikakomponentide mon-teerimine ja jootmine, toote testimine ja häälestamine ning elektroonikatoodete remontimine. Kasutatavad ametinimetused on:, elektroonikaseadmete koostaja, tööstusseadmete elektroonik, televiisori koostaja
Elektroseadmestiku koostajad koostavad, seadistavad, paigaldavad ja remondivad elektrilist ja elektroonset seadmestikku. Samuti panevad nad kokku, paigaldavad ja remondivad elektriliine ja ühenduskaableid.Ametnimetused: antennimasti montöör ja elektroonikaseadmestiku montöör.
Elektroonikaseadmestiku mehhaanikud seadistavad ja remondivad raadio- ja televi-siooniseadmestikku ja videosalvestuse seadmeid ja muid audio-videoseadmeid. Ametinimetused: elektroonikamehhaanik, raadiomehaanik, televisioonitehnika parandaja.
Elektroonikud ja sidetehnikud täidavad tehnilisi ülesandeid, mis on seotud elektroonika ja sidetehnikaalaste uuringutega. Lisaks tegelevad nad elektroonikaseadmete ning elektroonsete ja elektrimehhaaniliste sidesüsteemide väljatöötamise, koostamise, ehitamise ja toimimisega. Ametinimetus:raadionavigatsiooni tehnik, sidetehnik, televisioonitehnik.
TÖÖTINGIMUSED keskkond - vahendid/materjalid – tööaeg
Elektroonikatööstuse ettevõtete tootmisruumid on tavaliselt väga puhtad, hästi valgustatud ja tihti konditsioneeritud õhuga. Põrandad on kaetud elektrit juhtiva kattega ja töötajad kannavad antistaatilisi kitleid ja kingi.
Sõltuvalt toodetavast toodangust toimub monteerimine kas liini või konveieri ääres või eraldi töölaudadel, pooltoodete vedu toimub kärudel. Elektroonika monteerimisel kasutatakse tavaliselt jootmistl, mehaanilisel monteerimisel kasutatakse elektrilisi või pneumaatilisi kruvikeerajaid. Peale montaaži on tüüpilisteks operatsioonideks veel käsijoodetavate kompo-nentide ettevalmistus, visuaalne kontroll, testimine, remont ja pakkimine. Kõrgelt automat-seeritud tootmises on ka selliseid kontrollioperatsioone, kus töötaja sekkub ainult vajaduse korral.
Töö võib kohati olla rutiinne ning silmadele või kätele väsitav. Reeglina on silmade koormus suurem väikeste toodete ja käte koormus suurem suurte toodete valmistamisel. Nõutav on täpsus ja tähelepanelikkus, seda nii enda töös kui ka eelnevate tööoperatsioonide vigade avastamisel. Hoolikalt tuleb järgida nõrkvoolu ohutusnõudeid, kuna elektroonikaseadmete koostaja puutub oma töös kokku voolu all olevate seadmetega. Samuti puutuvad elekt-roonikatööstuse töölised kokku kemikaalidega, mis ülitundlikel inimestel võib põhjustada allergiat.
Enamasti on töö 40 tundi nädalas, kuid tihti rakendatakse summeeritud tööaja kasutust. Kuna esineb olukordi, kus ettevõtte tellimused on jaotunud ebaühtlaselt, samas tuleb aga kõik tellimused tähtajaks täita, siis tegelike töötundide arv nädalas võib olla kõikuv. Töötatakse kas ühes, kahes või kolmes vahetuses. Mõned suured ettevõtted töötavad niinimetatud nelja-vahetuselise graafiku järgi (kõik päevad on võrdsed, puhkepäevad ei lange alati laupäevale ja pühapäevale).
Elektroonikatööstuse töölise baashariduseks on keskharidus. Mõningatel töökohtadel on lubatud ka põhiharidus.
Elektroonikatööstuse tööline peab tundma kutsealaseid põhimõisteid ja –tähistusi, tehnilist dokumentatsiooni, arvutustehnikat, kutsetöös kasutatavaid materjale, seadmeid ja vahendeid. Samuti peab ta teadma staatilise elektri ning keskkonna mõjusid elektroonikakomponentidele, -seadmetele ja –süsteemidele, teadma ja järgima elektri- ja protsessiohutust ning oskama läbi viia elektriliste ja mitteelektriliste suuruste mõõtmist.
Põhiliseks oskuseks elektroonikatööstuse töölistel on jootmisoskusLisaks peab kvalifitseeritud tööline omama teadmisi elektroonikaseadmete tootmisest ja hooldusest. Tuleb tunda erialaseidinfotehnoloogilisi rakendusi kutsealal ning oskama teha elektroonikatööstuses vajalikke lukksepa- ja elektritöid.
Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, liigutuste täpsust, head koordinatsioonivõimet, õpivalmidust ja värvide eristamise võimet.
Kõige vähem oskusi nõudvaks tööks on ettevalmistusoperatsioonid, kõrgeimat kvalifikatsiooni nõuavad keerulised testid ja tootmises ebaõnnestunud toodete remont. Madalaima ja kõrgeima kvalifikatsiooniga tööliste oskuste erinevus on suhteliselt suur.
Elektrooniku kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Elektroonik I, II, III
Elektroonik I paigaldab, koostab, seadistab ning hoiab käigus vastavalt etteantud instruktsioonidele automaatika-, mehhatroonika- ja elektroonikaseadmeid. Ta on läbinud kutse-alase koolituse, mis võimaldab edaspidist spetsialiseerumist automaatika, mehhatroonika-, elektroonika või info-kommunikatsiooni-tehnoloogia erialale.
Elektroonik II paigaldab, koostab, seadistab, remondib, hooldab ja kontrollib elektroonikaseadmeid. Ta tuvastab kõrvalekalded seadmete töösja kõrvaldab need vastavalt etteantud instruktsioonidele.
Elektroonik III valib, paigaldab, koostab, seadistab, remondib, hooldab, testib ja kontrollib elektroonikakomponente, -seadmeid ja –süsteeme. Ta diagnoosib ja kõrvaldab seadmetes ja süsteemides esinevaid vigu, rikkeid ja kõrvalekaldeid. Ta peab oskama juhendada ja juhtida teisi töötajaid, vastutades nende töö korraldamise ja tulemuse eest.
Elektroonikatööstuse töölisel võib olla nii põhi- kui keskharidus. Enamasti oleneb see konkreetsest ametist ettevõttes. Paljud elektroonikafirmad koolitavad oma töötajad ise välja, seega võib algset väljaõpet saada töökohas. Tüüpiline õppeaeg enne iseseisvale tööle lubamist on 2 – 3 nädalat.
Edasist väljaõpet on võimalik omandada kutseharidusest kuni magistriõppeni välja. Töökohas kestab kohapealne väljaõpe enamasti kuni kolm kuud. Kutsehariduse baasil on ametit võimalik omandada 3 aastaga. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, magistriõpe 2 aastat.
Kuressaare Ametikoolis /www.ametikool.ee/ saab väljaõpet elektroonik-monteerija erialal, mida on võimalik õppida põhihariduse baasil. Lühikursusena saab vajalikud oskused omandada ühe aastaga (õpipoisi õpe). Kursusel õpitakse koostama elektroonikatooteid ja kontrollima nende kvaliteeti. 3- aastase õppega omandatakse kutsekeskharidus.
Samuti on võimalik Pärnumaa Kutsehariduskeskuses /www.hariduskeskus.ee/ “õpipoisi-koolituse” raames omandada elektroonikaseadmete koostaja eriala. Õpe on tasuta, õppeaeg 40 nädalat, õppele asuja vanus peab olema vähemalt 18 eluaastat.
Elektroonikatööstuse töölistel on võimalik ennast erialasest täiendada ja õppida elektroonika eriala rakenduskõrgharidusõppes, bakalaureuseõppes ning magistriõppes.
Rakenduskõrgharidusõpe
Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž /www.ttu.ee/
Eriala: elektroonika. Õppeaeg 3,5 aastat.
Õppekava eesmärgiks on koolitada spetsialiste, kes tunnevad elektroonikasüsteeme ja nende komponente ning nende elektrilisi ja füüsikalisi tööprintsiipe ja valmistamistehnoloogiaid. Eriti väärtuslik on see väikeettevõtetes, kus on oluline roll nn kaksikkompetentsiga töötajatel. Keskastme spetsialistide ja tehnikute ettevalmistuseks on rakenduskõrgharidusõpe parim valik.
Bakalaureuseõpe
Tallinna Tehnikaülikool /www.ttu.ee/
Eriala: elektroonika.Õppeaeg 3 aastat.
Elektroonik omandab õppimise aja kestel peale infotehnoloogia riist- ja tarkvara alaste teadmiste ka vajalikud teadmised elektronseadmete toimimise põhimõtetest ja nende valmis-tamise tehnoloogiatest. Olulisemad erialaained elektroonikat õppides on informaatika, füüsika, mikroelektroonika, jõuelektroonika, side, mõõtetehnika, logistika, tööohutus, tootmise ja kvaliteedi juhtimine, tootearendus ja turundus, majandusõpetus, projektijuhtimine.
Magistriõpe
Tallinna Tehnikaülikool /www.ttu.ee/
Eriala: elektroonika. Õppeaeg 2 aastat.
Elektroonika eriala magistriõppekavas on kolm kohustuslikku üldõppeainet, kaks põhiõppe valikainet (millest tuleb valida üks) ja neli kohustuslikku eriõppeainet ning neliteist erialast valikainet. Õppekavasse lülitatud erialastest valikõppeainetest tuleb üliõpilasel õppimiseks välja valida umbes pooled. Valiku teeb üliõpilane ise, lähtudes oma tulevase või olemasoleva töökoha vajadustest, vastavalt oma huvideringile ning arvestades õppejõudude ja töö-turusituatsiooni uurijate soovitusi vm. aspekte.
Elektroonikatööstuse töölised leiavad tööd elektroonika, aparaadiehituse ja mehaanika valdkonna firmades, samuti meditsiinitehnikat, arvuteid, side- ja kontoritehnikat, turva-seadmeid, jmt tooteid valmistavates (koostavates) ja hooldavates ettevõtetes.
Suurimad sidetehnoloogiale keskendunud elektroonikatoodete valmistamise teenuseid pakku-vad ettevõtted on Elcoteq, Enerpoint Saare OÜ, Incap Electronics Estonia OÜ ning Volex Estonia OÜ jt. Viimastel aastatel on elektroonikatööstuse ettevõtted pidevalt oma tegevust laiendanud, mistõttu vajatakse ka uusi töötajaid.
Elektroonikatööstuse ettevõtteid vaata: http://www.arikataloog.ee/ari.php?lang=et&parent=S025
Peale kõrgharidusõppe lõpetamist on võimalik tööle asuda elektroonika- ja sideinsenerina, kus on võimalik tegeleda erialase uurimistöö juhtimise ja konsulteerimisega. Elektroonika- ja sideinsenerid töötavad välja elektroonseid süsteeme, mootoreid ja seadmeid ning juhivad nende valmistamist, annavad konsultatsioone erimaterjalide, toodete ning protsesside tehnoloogiliste aspektide kohta.
Alates 2004. aastast on nõudlus elektroonikatööstuse tööliste järele tunduvalt kasvanud,tänaseks on valdkonnas töötajate arv stabiliseerunud. Töötajate keskmine vanus on 35 eluaastat.
Aastaks 2011 prognoositakse Eesti tööstuses suurimat töökohtade juurdekasvu metalli-töötlemis- ja elektriseadmete tootmises, sh ka elektroonikaseadmete tootmises. Ettevõtted on hakanud Eestisse rajama üksusi, mis lisaks allhanketootmisele tegelevad insenertehniliste lahenduste kohandamise ja väljatöötamisega. Tulevikus suureneb vajadus tööjõu järele, kelle oskused ja teadmised on spetsialisti tasemel.
2006 I poolaastal vahendati Tööturuameti kaudu elektroonikaseadmete koostajatele 451 tööpakkumist. Samas registreeritud tööotsijatest soovis saada elektroonikaseadmete koostajana tööd 148 inimest, vajalikku kvalifikatsiooni omas 269 tööotsijat. See näitab, et vajaliku etteval- mistuse olemasolu korral leiab elektroonikaseadmete koostaja oskustega inimene küllalt hõlpsasti tööd.
Elektroonika- ja sidetehnikutele vahendati samal ajaperioodil 32 tööpakkumist, tööotsijatest 73 inimest otsis tööd elektroonika- ja sidetehnikuna, vajalikku kvalifikatsiooni omas 131 töö-otsijat.
Elektroonikaseadmete mehaanikutele ja -hooldajatele vahendati 6 tööpakkumist, vastava töö-sooviga oli35, vajalikku kvalifikatsiooni omas 55 tööotsijat.
Koostamise ja sorteerimise lihttöölistele vahendati 368 tööpakkumist, 698 tööotsijat otsis vastavat tööd,vajalikku kvalifikatsiooni omas 1366.
Elektroonika-alaste oskuste ja kogemustega inimesi võib vaja minna politsei, kaitsejõudude, ja muude riiklike struktuuride juures. Samuti on tööandjateks igasugused elektroonseid teenuseid (näiteks kaabelfirmad, telefoniteenused, jmt) pakkuvad firmad. Vastavaid oskusi läheb vaja laevaehituse ettevõtetes, toiduainete tööstuses jm.
PALK JA MUUD SOODUSTUSED
Oma tööga hästi toime tulevale töötajale makstakse korralikku palka. 2006. aastal oli elektroonikatööstuse töölise palk keskmiselt 8500 krooni. Olenevalt ametikohast võib see palganumber kõikuda. Teatud tingimustes töötajatele (n. jootmisega tegelevad inimesed) võivad lisanduda soodustused vastavalt tervisekaitse reeglitele.
Elektroonikatööstuse töölisel on ette nähtud tööriietus, töövahendid, vajalikud olmetingimused töökohal.
TÄIENDAV INFO
Eesti Elektroonikaühing /www.eeu.org.ee/ on elektroonikaga seotud teaduse ja tehnika aladel tegutsevate või vastava kõrghariduse omandanud spetsialistide erialaselts, mille tegevuse sisuks on oma liikmete erialastest huvidest lähtuva tegevuse toetamine alates insenerikutsete omistamisest kuni huvialase tegevuseni.
Elektroonika valdkonna kutsekvalifikatsioonide omistamist korraldavaks organiks on Eesti Elektroonikaühing (EEÜ). Elektrooniku kutset võivad taotleda kõik elektroonikatööstuse töölised, kellel on vastavad oskused olemas.
Kutseala hõive
ELEKTROONIKATÖÖSTUSE TÖÖLISED
Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)
Elektroonikaseadmete koostajad (ISCO 7242) |
389 | |
Elektroonika- ja sidetehnikud (ISCO 3114) |
1017 | |
Elektroonikaseadmete koostajad (ISCO 8283) |
1472 | |
Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad (ISCO 7243) |
861 | |
Koostamise ja sorteerimise lihttöölised (ISCO 9321) |
3502 | |
KOKKU |
7241 | |
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Elektroonikaseadmete koostajad (ISCO 8283) |
792 |
137 |
329 |
Elektroonika- ja sidetehnikud (ISCO 3114) |
72 |
172 |
300 | |
Elektroonikaseadmete mehaanikudja hooldajad (ISCO 7243) |
25 |
70 |
117 | |
Koostamise ja sorteerimise lihttöölised (ISCO 9321) |
605 |
1172 |
1427 | |
2005 |
Elektroonikaseadmete koostajad (ISCO 8283) |
1014 |
204 |
391 |
Elektroonika- ja sidetehnikud(ISCO 3114) |
66 |
146 |
243 | |
Elektroonikaseadmete mehaanikudja hooldajad (ISCO 7243) |
31 |
60 |
95 | |
Koostamise ja sorteerimiselihttöölised (ISCO 9321) |
583 |
992 |
1177 | |
2006 jaan.-juuli |
Elektroonikaseadmete koostajad (ISCO 8283) |
451 |
148 |
269 |
Elektroonika- ja sidetehnikud (ISCO 3114) |
32 |
73 |
131 | |
Elektroonikaseadmete mehaanikudja hooldajad (ISCO 7243) |
6 |
35 |
55 | |
Koostamise ja sorteerimiselihttöölised (ISCO 9321) |
368 |
698 |
1366 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet
2003 |
2004 |
2005 | |
Tegevusalad kokku |
594,3 |
595,5 |
607,4 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
34,4 |
31,4 |
29,4 |
Kalandus |
2,3 |
3,6 |
2,8 |
Mäetööstus |
5,7 |
8 |
5,9 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
134,1 |
140,9 |
139,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
10,2 |
12 |
12,5 |
Ehitus |
42,9 |
46,8 |
48,7 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80,8 |
80 |
80,6 |
Hotellid ja restoranid |
17,4 |
16,2 |
22,1 |
Veondus, laondus ja side |
56,2 |
51,5 |
54,6 |
Finantsvahendus |
7,6 |
7,9 |
6,9 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
44,4 |
39,4 |
46,4 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
34,5 |
36,9 |
37,2 |
Haridus |
56,9 |
54,5 |
54,9 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
36,4 |
37,5 |
35 |
Muud tegevusalad |
29,6 |
28,8 |
31,1 |
Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv Statistikaamet
2003 |
2004 |
2005 | |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
8 746 |
9 012 |
9 418 |
Kalandus |
963 |
1 142 |
1 096 |
Mäetööstus |
77 |
75 |
81 |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 585 |
5 991 |
6 232 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
275 |
282 |
277 |
Ehitus |
3 084 |
3 622 |
4 502 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
16 345 |
17 928 |
18 298 |
Hotellid ja restoranid |
1 968 |
1 990 |
2 156 |
Veondus, laondus ja side |
5 796 |
6 006 |
6 338 |
Finantsvahendus |
564 |
564 |
666 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
9 737 |
11 201 |
13 074 |
Haridus |
455 |
464 |
508 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
924 |
1 007 |
1 058 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 486 |
1 599 |
1 658 |
Tegevusalad kokku |
56 035 |
60 882 |
65 362 |
Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni, teatab Statistikaamet. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.
2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni) | |||
2004 |
2005 |
2006 | |
Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad |
4 765 |
5 681 |
6960 |
Erialati on kutseala palgatasemed väga erinevad. Aednike keskmine palk on hinnanguliselt 5-10 000, floristidel 5-10 000 ning haljastajatel 7-15 000 krooni.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal | |
2003 |
6 723 |
6 333 |
6 915 |
6 431 |
7 127 |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
8 591 |
9 531 |
Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.
*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed
2003 |
2004 |
2005 | |
Tegevusalade keskmine |
6 723 |
7 287 |
8 073 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 242 |
4 799 |
5 626 |
Metsamajandus |
5 912 |
7 267 |
8 365 |
Kalandus |
4 493 |
4 430 |
4 575 |
Mäetööstus |
8 149 |
8 687 |
8 734 |
Töötlev tööstus |
6 177 |
6 696 |
7 526 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 000 |
8 482 |
9 630 |
Ehitus |
6 684 |
7 468 |
8 480 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 737 |
6 915 |
7 401 |
Hotellid ja restoranid |
4 180 |
4 535 |
5 421 |
Veondus, laondus ja side |
7 362 |
8 048 |
8 859 |
Finantsvahendus |
14 556 |
14 998 |
16 384 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
8 090 |
9 332 |
9 724 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8 524 |
9 224 |
10 101 |
Haridus |
5 873 |
6 475 |
7 219 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
5 729 |
6 524 |
7 900 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
5 463 |
6 244 |
6 970 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed
2003 |
2004 |
2005 | |
Põllumajandus ja jahindus |
8,9 |
13,1 |
19,5 |
Metsamajandus |
13,3 |
22,9 |
17,2 |
Kalandus |
-4,4 |
-4,1 |
11,6 |
Mäetööstus |
9,3 |
6,6 |
11,5 |
Töötlev tööstus |
9,0 |
8,4 |
7,0 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
9,3 |
6,0 |
12,4 |
Ehitus |
13,4 |
11,7 |
21,1 |
Hulgi- ja jaemüük ...* |
14,5 |
2,6 |
10,8 |
Hotellid ja restoranid |
17,7 |
8,5 |
15,1 |
Veondus, laondus ja side |
4,1 |
9,3 |
13,6 |
Finantsvahendus |
9,8 |
3,0 |
0,5 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
-0,4 |
15,4 |
10,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8,7 |
8,2 |
13,5 |
Haridus |
9,5 |
10,2 |
4,2 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
15,0 |
13,9 |
9,5 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
8,3 |
14,3 |
9,2 |
Tegevusalade keskmine |
9,4 |
8,4 |
3,3 |
* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)
Maakond |
2003 |
2004 |
2005 |
Harju |
8077 |
8615 |
9307 |
Tallinn |
8281 |
8850 |
9462 |
Hiiu |
5467 |
5957 |
6721 |
Ida-Viru |
4991 |
5461 |
6057 |
Jõgeva |
4801 |
5488 |
6758 |
Järva |
5886 |
5951 |
6877 |
Lääne |
5199 |
5816 |
6468 |
Lääne-Viru |
5253 |
5653 |
6301 |
Põlva |
4846 |
5324 |
6210 |
Pärnu |
5607 |
6002 |
6902 |
Rapla |
5544 |
5828 |
6660 |
Saare |
5333 |
6010 |
6938 |
Tartu |
6019 |
6679 |
7624 |
Valga |
4747 |
5337 |
6081 |
Viljandi |
5389 |
5740 |
6368 |
Võru |
4977 |
5405 |
6284 |
EESTI |
6723 |
7287 |
8073 |
| |