et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Elektroonikatööstuse töölised

Kool.ee-haridusportaal :: Elektroonikatööstuse töölised Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeElektroonikatööstuse töölised,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Elektroonikatööstuse töölised

OLULISED MOMENDID

  • Elektroonikatööstus on kiiresti arenev ja laienev majandusharu
  • Elektroonikatööstuse tööliselt eeldatakse täpsust ja kannatlikkust (püsivust)

TÖÖ ISELOOM

Elektroonikatööstuse töölised paigaldavad, koostavad, seadistavad ning hoiavad käigus elekt-roonikaseadmeid ning -vahendeid. Nad selgitavad ja kõrvaldavad seadmetes ja süsteemides esinevaid vigu ning kõrvalekaldeid. Konkreetsed tööülesanded sõltuvad ettevõtte tegevusalast, toodetest ja töökorraldusest. Töö nõuab tehnilise dokumentatsiooni kasutamise oskust ning üldtehniliste ning elektroonikaalaste oskuste valdamist.

Elektroonikatööstuse tööliste hulka kuuluvad elektroonikaseadmete koostajad, elektroo-nikaseadmete mehhaanikud, elektroseadmestiku koostajad ning elektroonikud ja sidetehnikud.

Elektroonikaseadmete koostajad koostavad elektroonikaseadmeid või nende osi täpselt määratud protseduuride kohaselt. Põhilised tööülesanded on elektroonikakomponentide mon-teerimine ja jootmine, toote testimine ja häälestamine ning elektroonikatoodete remontimine. Kasutatavad ametinimetused on:, elektroonikaseadmete koostaja, tööstusseadmete elektroonik, televiisori koostaja

Elektroseadmestiku koostajad koostavad, seadistavad, paigaldavad ja remondivad elektrilist ja elektroonset seadmestikku. Samuti panevad nad kokku, paigaldavad ja remondivad elektriliine ja ühenduskaableid.Ametnimetused: antennimasti montöör ja elektroonikaseadmestiku montöör.

Elektroonikaseadmestiku mehhaanikud seadistavad ja remondivad raadio- ja televi-siooniseadmestikku ja videosalvestuse seadmeid ja muid audio-videoseadmeid. Ametinimetused: elektroonikamehhaanik, raadiomehaanik, televisioonitehnika parandaja.

Elektroonikud ja sidetehnikud täidavad tehnilisi ülesandeid, mis on seotud elektroonika ja sidetehnikaalaste uuringutega. Lisaks tegelevad nad elektroonikaseadmete ning elektroonsete ja elektrimehhaaniliste sidesüsteemide väljatöötamise, koostamise, ehitamise ja toimimisega. Ametinimetus:raadionavigatsiooni tehnik, sidetehnik, televisioonitehnik.

TÖÖTINGIMUSED keskkond - vahendid/materjalid – tööaeg

Elektroonikatööstuse ettevõtete tootmisruumid on tavaliselt väga puhtad, hästi valgustatud ja tihti konditsioneeritud õhuga. Põrandad on kaetud elektrit juhtiva kattega ja töötajad kannavad antistaatilisi kitleid ja kingi.

Sõltuvalt toodetavast toodangust toimub monteerimine kas liini või konveieri ääres või eraldi töölaudadel, pooltoodete vedu toimub kärudel. Elektroonika monteerimisel kasutatakse tavaliselt jootmistl, mehaanilisel monteerimisel kasutatakse elektrilisi või pneumaatilisi kruvikeerajaid. Peale montaaži on tüüpilisteks operatsioonideks veel käsijoodetavate kompo-nentide ettevalmistus, visuaalne kontroll, testimine, remont ja pakkimine. Kõrgelt automat-seeritud tootmises on ka selliseid kontrollioperatsioone, kus töötaja sekkub ainult vajaduse korral.

Töö võib kohati olla rutiinne ning silmadele või kätele väsitav. Reeglina on silmade koormus suurem väikeste toodete ja käte koormus suurem suurte toodete valmistamisel. Nõutav on täpsus ja tähelepanelikkus, seda nii enda töös kui ka eelnevate tööoperatsioonide vigade avastamisel. Hoolikalt tuleb järgida nõrkvoolu ohutusnõudeid, kuna elektroonikaseadmete koostaja puutub oma töös kokku voolu all olevate seadmetega. Samuti puutuvad elekt-roonikatööstuse töölised kokku kemikaalidega, mis ülitundlikel inimestel võib põhjustada allergiat.

Enamasti on töö 40 tundi nädalas, kuid tihti rakendatakse summeeritud tööaja kasutust. Kuna esineb olukordi, kus ettevõtte tellimused on jaotunud ebaühtlaselt, samas tuleb aga kõik tellimused tähtajaks täita, siis tegelike töötundide arv nädalas võib olla kõikuv. Töötatakse kas ühes, kahes või kolmes vahetuses. Mõned suured ettevõtted töötavad niinimetatud nelja-vahetuselise graafiku järgi (kõik päevad on võrdsed, puhkepäevad ei lange alati laupäevale ja pühapäevale).

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Elektroonikatööstuse töölise baashariduseks on keskharidus. Mõningatel töökohtadel on lubatud ka põhiharidus.

Elektroonikatööstuse tööline peab tundma kutsealaseid põhimõisteid ja –tähistusi, tehnilist dokumentatsiooni, arvutustehnikat, kutsetöös kasutatavaid materjale, seadmeid ja vahendeid. Samuti peab ta teadma staatilise elektri ning keskkonna mõjusid elektroonikakomponentidele, -seadmetele ja –süsteemidele, teadma ja järgima elektri- ja protsessiohutust ning oskama läbi viia elektriliste ja mitteelektriliste suuruste mõõtmist.

Põhiliseks oskuseks elektroonikatööstuse töölistel on jootmisoskusLisaks peab kvalifitseeritud tööline omama teadmisi elektroonikaseadmete tootmisest ja hooldusest. Tuleb tunda erialaseidinfotehnoloogilisi rakendusi kutsealal ning oskama teha elektroonikatööstuses vajalikke lukksepa- ja elektritöid.

Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, liigutuste täpsust, head koordinatsioonivõimet, õpivalmidust ja värvide eristamise võimet.

Kõige vähem oskusi nõudvaks tööks on ettevalmistusoperatsioonid, kõrgeimat kvalifikatsiooni nõuavad keerulised testid ja tootmises ebaõnnestunud toodete remont. Madalaima ja kõrgeima kvalifikatsiooniga tööliste oskuste erinevus on suhteliselt suur.

Elektrooniku kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Elektroonik I, II, III

Elektroonik I paigaldab, koostab, seadistab ning hoiab käigus vastavalt etteantud instruktsioonidele automaatika-, mehhatroonika- ja elektroonikaseadmeid. Ta on läbinud kutse-alase koolituse, mis võimaldab edaspidist spetsialiseerumist automaatika, mehhatroonika-, elektroonika või info-kommunikatsiooni-tehnoloogia erialale.

Elektroonik II paigaldab, koostab, seadistab, remondib, hooldab ja kontrollib elektroonikaseadmeid. Ta tuvastab kõrvalekalded seadmete töösja kõrvaldab need vastavalt etteantud instruktsioonidele.

Elektroonik III valib, paigaldab, koostab, seadistab, remondib, hooldab, testib ja kontrollib elektroonikakomponente, -seadmeid ja –süsteeme. Ta diagnoosib ja kõrvaldab seadmetes ja süsteemides esinevaid vigu, rikkeid ja kõrvalekaldeid. Ta peab oskama juhendada ja juhtida teisi töötajaid, vastutades nende töö korraldamise ja tulemuse eest.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Elektroonikatööstuse töölisel võib olla nii põhi- kui keskharidus. Enamasti oleneb see konkreetsest ametist ettevõttes. Paljud elektroonikafirmad koolitavad oma töötajad ise välja, seega võib algset väljaõpet saada töökohas. Tüüpiline õppeaeg enne iseseisvale tööle lubamist on 2 – 3 nädalat.

Edasist väljaõpet on võimalik omandada kutseharidusest kuni magistriõppeni välja. Töökohas kestab kohapealne väljaõpe enamasti kuni kolm kuud. Kutsehariduse baasil on ametit võimalik omandada 3 aastaga. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, magistriõpe 2 aastat.

Kuressaare Ametikoolis /www.ametikool.ee/ saab väljaõpet elektroonik-monteerija erialal, mida on võimalik õppida põhihariduse baasil. Lühikursusena saab vajalikud oskused omandada ühe aastaga (õpipoisi õpe). Kursusel õpitakse koostama elektroonikatooteid ja kontrollima nende kvaliteeti. 3- aastase õppega omandatakse kutsekeskharidus.

Samuti on võimalik Pärnumaa Kutsehariduskeskuses /www.hariduskeskus.ee/ “õpipoisi-koolituse” raames omandada elektroonikaseadmete koostaja eriala. Õpe on tasuta, õppeaeg 40 nädalat, õppele asuja vanus peab olema vähemalt 18 eluaastat.

Elektroonikatööstuse töölistel on võimalik ennast erialasest täiendada ja õppida elektroonika eriala rakenduskõrgharidusõppes, bakalaureuseõppes ning magistriõppes.

Rakenduskõrgharidusõpe

Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž /www.ttu.ee/
Eriala: elektroonika. Õppeaeg 3,5 aastat.

Õppekava eesmärgiks on koolitada spetsialiste, kes tunnevad elektroonikasüsteeme ja nende komponente ning nende elektrilisi ja füüsikalisi tööprintsiipe ja valmistamistehnoloogiaid. Eriti väärtuslik on see väikeettevõtetes, kus on oluline roll nn kaksikkompetentsiga töötajatel. Keskastme spetsialistide ja tehnikute ettevalmistuseks on rakenduskõrgharidusõpe parim valik.

Bakalaureuseõpe

Tallinna Tehnikaülikool /www.ttu.ee/
Eriala: elektroonika.Õppeaeg 3 aastat.

Elektroonik omandab õppimise aja kestel peale infotehnoloogia riist- ja tarkvara alaste teadmiste ka vajalikud teadmised elektronseadmete toimimise põhimõtetest ja nende valmis-tamise tehnoloogiatest. Olulisemad erialaained elektroonikat õppides on informaatika, füüsika, mikroelektroonika, jõuelektroonika, side, mõõtetehnika, logistika, tööohutus, tootmise ja kvaliteedi juhtimine, tootearendus ja turundus, majandusõpetus, projektijuhtimine.

Magistriõpe

Tallinna Tehnikaülikool /www.ttu.ee/
Eriala: elektroonika. Õppeaeg 2 aastat.

Elektroonika eriala magistriõppekavas on kolm kohustuslikku üldõppeainet, kaks põhiõppe valikainet (millest tuleb valida üks) ja neli kohustuslikku eriõppeainet ning neliteist erialast valikainet. Õppekavasse lülitatud erialastest valikõppeainetest tuleb üliõpilasel õppimiseks välja valida umbes pooled. Valiku teeb üliõpilane ise, lähtudes oma tulevase või olemasoleva töökoha vajadustest, vastavalt oma huvideringile ning arvestades õppejõudude ja töö-turusituatsiooni uurijate soovitusi vm. aspekte.

TÖÖVÄLJAVAATED

Elektroonikatööstuse töölised leiavad tööd elektroonika, aparaadiehituse ja mehaanika valdkonna firmades, samuti meditsiinitehnikat, arvuteid, side- ja kontoritehnikat, turva-seadmeid, jmt tooteid valmistavates (koostavates) ja hooldavates ettevõtetes.

Suurimad sidetehnoloogiale keskendunud elektroonikatoodete valmistamise teenuseid pakku-vad ettevõtted on Elcoteq, Enerpoint Saare OÜ, Incap Electronics Estonia OÜ ning Volex Estonia OÜ jt. Viimastel aastatel on elektroonikatööstuse ettevõtted pidevalt oma tegevust laiendanud, mistõttu vajatakse ka uusi töötajaid.

Elektroonikatööstuse ettevõtteid vaata: http://www.arikataloog.ee/ari.php?lang=et&parent=S025

Peale kõrgharidusõppe lõpetamist on võimalik tööle asuda elektroonika- ja sideinsenerina, kus on võimalik tegeleda erialase uurimistöö juhtimise ja konsulteerimisega. Elektroonika- ja sideinsenerid töötavad välja elektroonseid süsteeme, mootoreid ja seadmeid ning juhivad nende valmistamist, annavad konsultatsioone erimaterjalide, toodete ning protsesside tehnoloogiliste aspektide kohta.

Alates 2004. aastast on nõudlus elektroonikatööstuse tööliste järele tunduvalt kasvanud,tänaseks on valdkonnas töötajate arv stabiliseerunud. Töötajate keskmine vanus on 35 eluaastat.

Aastaks 2011 prognoositakse Eesti tööstuses suurimat töökohtade juurdekasvu metalli-töötlemis- ja elektriseadmete tootmises, sh ka elektroonikaseadmete tootmises. Ettevõtted on hakanud Eestisse rajama üksusi, mis lisaks allhanketootmisele tegelevad insenertehniliste lahenduste kohandamise ja väljatöötamisega. Tulevikus suureneb vajadus tööjõu järele, kelle oskused ja teadmised on spetsialisti tasemel.

2006 I poolaastal vahendati Tööturuameti kaudu elektroonikaseadmete koostajatele 451 tööpakkumist. Samas registreeritud tööotsijatest soovis saada elektroonikaseadmete koostajana tööd 148 inimest, vajalikku kvalifikatsiooni omas 269 tööotsijat. See näitab, et vajaliku etteval- mistuse olemasolu korral leiab elektroonikaseadmete koostaja oskustega inimene küllalt hõlpsasti tööd.

Elektroonika- ja sidetehnikutele vahendati samal ajaperioodil 32 tööpakkumist, tööotsijatest 73 inimest otsis tööd elektroonika- ja sidetehnikuna, vajalikku kvalifikatsiooni omas 131 töö-otsijat.

Elektroonikaseadmete mehaanikutele ja -hooldajatele vahendati 6 tööpakkumist, vastava töö-sooviga oli35, vajalikku kvalifikatsiooni omas 55 tööotsijat.

Koostamise ja sorteerimise lihttöölistele vahendati 368 tööpakkumist, 698 tööotsijat otsis vastavat tööd,vajalikku kvalifikatsiooni omas 1366.

LÄHEDASED AMETID

Elektroonika-alaste oskuste ja kogemustega inimesi võib vaja minna politsei, kaitsejõudude, ja muude riiklike struktuuride juures. Samuti on tööandjateks igasugused elektroonseid teenuseid (näiteks kaabelfirmad, telefoniteenused, jmt) pakkuvad firmad. Vastavaid oskusi läheb vaja laevaehituse ettevõtetes, toiduainete tööstuses jm.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Oma tööga hästi toime tulevale töötajale makstakse korralikku palka. 2006. aastal oli elektroonikatööstuse töölise palk keskmiselt 8500 krooni. Olenevalt ametikohast võib see palganumber kõikuda. Teatud tingimustes töötajatele (n. jootmisega tegelevad inimesed) võivad lisanduda soodustused vastavalt tervisekaitse reeglitele.

Elektroonikatööstuse töölisel on ette nähtud tööriietus, töövahendid, vajalikud olmetingimused töökohal.

TÄIENDAV INFO

Eesti Elektroonikaühing /www.eeu.org.ee/ on elektroonikaga seotud teaduse ja tehnika aladel tegutsevate või vastava kõrghariduse omandanud spetsialistide erialaselts, mille tegevuse sisuks on oma liikmete erialastest huvidest lähtuva tegevuse toetamine alates insenerikutsete omistamisest kuni huvialase tegevuseni.

Elektroonika valdkonna kutsekvalifikatsioonide omistamist korraldavaks organiks on Eesti Elektroonikaühing (EEÜ). Elektrooniku kutset võivad taotleda kõik elektroonikatööstuse töölised, kellel on vastavad oskused olemas.

Kutseala hõive

ELEKTROONIKATÖÖSTUSE TÖÖLISED

Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)

Elektroonikaseadmete koostajad (ISCO 7242)

389

Elektroonika- ja sidetehnikud (ISCO 3114)

1017

Elektroonikaseadmete koostajad (ISCO 8283)

1472

Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad (ISCO 7243)

861

Koostamise ja sorteerimise lihttöölised (ISCO 9321)

3502

KOKKU

7241

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Elektroonikaseadmete koostajad

(ISCO 8283)

792

137

329

Elektroonika- ja sidetehnikud

(ISCO 3114)

72

172

300

Elektroonikaseadmete mehaanikudja hooldajad (ISCO 7243)

25

70

117

Koostamise ja sorteerimise lihttöölised

(ISCO 9321)

605

1172

1427

2005

Elektroonikaseadmete koostajad

(ISCO 8283)

1014

204

391

Elektroonika- ja sidetehnikud(ISCO 3114)

66

146

243

Elektroonikaseadmete mehaanikudja hooldajad (ISCO 7243)

31

60

95

Koostamise ja sorteerimiselihttöölised (ISCO 9321)

583

992

1177

2006 jaan.-juuli

Elektroonikaseadmete koostajad

(ISCO 8283)

451

148

269

Elektroonika- ja sidetehnikud

(ISCO 3114)

32

73

131

Elektroonikaseadmete mehaanikudja hooldajad (ISCO 7243)

6

35

55

Koostamise ja sorteerimiselihttöölised (ISCO 9321)

368

698

1366

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1


Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni, teatab Statistikaamet. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.

2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

4 765

5 681

6960

Erialati on kutseala palgatasemed väga erinevad. Aednike keskmine palk on hinnanguliselt 5-10 000, floristidel 5-10 000 ning haljastajatel 7-15 000 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 22. 03. 2008. 03:11

Time: 0.1620879 s.