Elektrikud
Kool.ee-haridusportaal :: Elektrikud Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeElektrikud,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Elektrikud
OLULISED MOMENDID
-
Töö nõuab täpsust ja põhjalikke erialaseid oskusi.
-
Suhtlemisoskus - eriti vajalik elektrik III kutsekvalifikatsiooniga töötajal, kes peab suhtlema peatöövõtja, teiste alltöövõtjate ja ka tellija esindajaga.
-
Keelteoskus - sageli on projektid ja juhendid muukeelsed, samuti tuleb suhelda erinevaid keeli valdavate klientidega. Soovitav on inglise keele oskus algtasemel.
-
Lähiaastatel nõudlus elektrikute järele kasvab.
Elektrikud paigaldavad ja hooldavad elektrivõrke ja -seadmeid. Tööülesandeks on elektriseadmete ja juhistike paigaldamine, seadistamine ja käit. Käit on igasugune, sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks. See hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine ning nii elektri- kui ka mitteelektritööd. Tööülesandeid teostatakse erinevates ehitistes nagu tööstusettevõtetes, koolides, haiglates, elamutes, ärihoonetes jne.
Elektrikud paigaldavad, seadistavad ja kontrollivad elektriseadmeid, -juhistikke (juhtmete ja kaablite kogum) ja –tarvikuid. Nad valivad paigaldusmaterjali ja -meetodid, avastavad ja kõrvaldavad lihtsamaid rikkeid ning teostavad elektripaigaldiste ja tarvitite käidutoiminguid. Oma tööülesannete täitmisel juhinduvad nad kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest ning juhenditest.
Põhilisteks ametikohtadeks on paigaldus –, käidu- ja remondielektrik.
-
Palgalduselektrik teeb ehitistel paigaldustöid.
-
Käiduelektrik teostab elektripaigaldise käitu.
-
Remondielektrik remondib riknenud elektriseadmeid.
TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg
Elektrik töötab nii väli- kui sisetingimustes. Väljas töötades tuleb arvestada ilmastikutingimustega. Samuti peab elektrik töötama väga erinevates tingimustes nagu kõrgustes, tunnelites, olmes, äri-, tootmishoonetes jne.
Töö võib kohati nõuda füüsilist pingutust ning pingetaluvust. Tihtipeale peavad elektrikud olema tööl püstijalu ning pidevalt liikudes. Osad elektrikud peavad ka eri objektide (piirkondade) vahel liikuma. Samuti on töö ohtlik, mistõttu peavad elektritööga seotud riskid olema hästi teada ja ohutusnõudeid tuleb rangelt järgida. Elektriku töö on huvitav ja vaheldusrikas.
Elektrik kasutab oma töös elektriala tarvikuid, materjale, tööriistu, seadmeid ja mehhanisme.
Paigalduselektriku tööaeg oleneb objekti töögraafikust, käiduelektrikul ettevõtte töögraafikust. Enamasti töötavad elektrikud 40 tundi nädalas ning ületunnid on tasustatud. Töö võib olla ka nädalavahetustel ja öösiti. Samuti võib esineda ootamatuid väljakutseid.
Elektriku töö nõuab erialaseid teadmisi, tehnilise dokumentatsiooni käitlemise ja koostamise oskust, elektrimaterjalide tundmist, elektri- ja mõõteseadmete tööpõhimõtete tundmist ja kasutamist. Elektrik peab rangelt järgima üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid ja tööohutuse nõudeid.
Elektrik peab tundma elektrimaterjale, elektrotehnika, automaatika, paigaldustehnoloogia ning elektripaigaldiste käidu aluseid. Samuti ehituskonstruktsioonitehnika üldpõhimõtteid, elektrimõõtmisi, elektrienergia tootmist, ülekandmist, jaotust ning tarbimist.
Elektrik peab omama algteadmised majandusest, tundma kutsealaga seotud õigusakte, töökeskkonna ohutust. Oluline on arvutioskus ja eesti keele valdamine jne.
Elektriku erioskuste ja –teadmiste hulka kuuluvad:
-
madalpingelised (kuni 1 kV) siseelektripaigaldised
-
madalpingelised (kuni 1 kV) väliselektripaigaldised (sh liinid)
-
keskpingelised (1 - 40 kV) elektripaigaldised (sh liinid)
-
kõrgepingelised (üle 40 kV) elektripaigaldised (sh liinid)
-
elektriajamid (sh tõste- ja transpordiajamid)
-
releekaitse ja automaatika
-
side-, turva-, arvuti- ja teised nõrkvoolusüsteemid
Elektrikute kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Elektrik I ; Elektrik II ; Elektrik III
Elektrik I tunneb üldist paigaldustehnikat, elektriala tarvikuid, materjale ja tööriistu ning oskab neid paigaldustöös kasutada. Ta võib osaleda lihtsamatel käidutoimingutel.
Elektrik II paigaldab, seadistab ja kontrollib elektriseadmeid, -juhistikke ja -tarvikuid, sh valib paigaldusmaterjale ja -meetodeid, avastab ja kõrvaldab lihtsamaid rikkeid ning teostab elektripaigaldiste ja tarvitite käidutoiminguid.
Elektrik III kutsealased oskused, teadmised ning kogemus võimaldavad valida, paigaldada, seadistada ja kontrollida elektriseadmeid, -juhistikke ja -tarvikuid; teostada elektripaigaldiste ja tarvitite käidutoiminguid ning avastada ja kõrvaldada rikkeid.
Elektrik III kutset omav töötaja annab edasi oma kutsealaseid teadmisi ja oskusi ning juhendab noortöölisi ja õpilasi. Ta juhib töögruppi, vastutab ressursside jagamise ning teiste töö planeerimise, korraldamise ja tulemuste eest.
Elektriku elukutse eeldab visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koordinatsiooni- ja üldistusvõimet, arenenud vastutustunnet ning koostöövalmidust. Vajalik on vaimne ja füüsiline sobivus tööks elektrialal. Elektrik läbib perioodiliselt tervisekontrolli ja elektriohutusalaste teadmiste kontrolli.
Elektriku elukutsest huvitatud noorel tasub üldharidusliku kooli õppeainetest enam tähelepanu pöörata füüsikale, samuti matemaatikale.
Elektrikute elukutse eeldab vähemaltkutsekeskharidust. Elektrikuks on võimalik õppida nii põhihariduse- kui ka keskhariduse baasil. Põhikooli baasil kestab õpe 3 aastat, Tallinna Polütehnikumis 4 aastat, keskhariduse baasil 2 aastat.
Elektrikuks on võimalik õppida põhihariduse baasil Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis, Tallinna Ehituskoolis, Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolis, Tallinna Transpordikoolis, Tallinna Polütehnikumis, Tartu Kutsehariduskeskuses.
Põhihariduse baasil läbitakse kolmetasemeline tsükkel.
Esimene üldhariduslik tsükkel: üldained keskkooli õppekava ulatuses veidi kokkusurutud kujul kahe esimese õppeaasta jooksul, mis võimaldab sooritada riigieksamid ja jätkata õpinguid kõrgkoolis.
Teiseks tsükliks on eriala - teooria ja praktika:läbitakse üld-erihariduslik ja erihariduslik tsükkel, vaheldumisi teoreetilise ja laboratoorse õppetööga toimub praktika nii tehnikumi töökodades kui ka erinevates ettevõtetes.
Kolmandaks erihariduslikus tsüklis õpetatavad ained: elektrimõõtmised, elektriaparaadid, elektrimasinad, tarbijate elektrivarustus, elektrivalgustus, elektriajamid, elektriajamite juhtimine, mehhanismide elektriseadmed, paigaldus ja käit, kõrgepingetehnika, alternatiivenergeetika.
Tüüpilised töökohad pärast kooli lõpetamist on tööstusettevõtted, projekteerimisfirmad, müügifirmad jne. Töötada võib paigaldus- või käiduelektrikuna, tehnikuna, meistrina, projekteerijana, jaoskonnaülemana, töödejuhatajana.
Keskhariduse baasil on võimalik elektrikuks õppida Tallinna Polütehnikumis, Narva Kutseõppekeskuses, Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis, Tartu Kutsehariduskeskuses, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis, Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolis ning Tallinna Tööstushariduskeskuses.
Keskhariduse baasil jagunevad õpingud kaheks. Esiteks erialateooria ja -praktika:läbitakse üld-erihariduslik ja erihariduslik tsükkel, vaheldumisi teoreetilise ja laboratoorse õppetööga toimub praktika. Teiseks erihariduslikus tsüklis õpetatavad ained: elektrimõõtmised, elektriaparaadid, elektrimasinad, tarbijate elektrivarustus, elektrivalgustus, elektriajamid, elektriajamite juhtimine, mehhanismide elektriseadmed, paigaldus ja käit, kõrgepingetehnika, alternatiivenergeetika. Tüüpilised töökohad pärast kooli lõpetamist on tööstusettevõtted, projekteerimisfirmad, müügifirmad jne. Töötada võib paigaldus- või käiduelektrikuna, tehnikuna, meistrina, projekteerijana, jaoskonnaülemana, töödejuhatajana.
Täiendõpet teostavad Tallinna Polütehnikum, Tallinna Ehituskool, Tartu Kutsehariduskeskus, Narva Kutseõppekeskus. Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses on väljatöötamisel uus elektriku õppekava.
Elektrikud leiavad tööd energia-, tööstus-, ehitus-, kinnisvarahooldus- või muudes ettevõtetes.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel on Eestis 2006. aastal kokku 1505 elektritööde ettevõtet. Valdav osa elektrikke töötab elektritööde teenust pakkuvates firmades.
Töötajate keskmine vanus on 45 eluaastat. Järgnevatel aastatel tõuseb oluliselt vajadus elektrikute järele. Vajadus kasvab eelkõige seetõttu, et töötajad vananevad ning kasvab vajadus teenuse järele.
2006. aasta juuni seisuga vahendati Tööturuameti osakondade kaudu elektrikutele ja elektrimehaanikutele 270 tööpakkumist. Samas registreeritud tööotsijatest 481 soovis saada tööd elektrikuna või elektrimehaanikuna.
Elektrikute lähedased ametid on elektrik-automaatik, nõrkvooluseadmete paigaldaja, mehhatroonik.
Elektrikute palgatase on viimastel aastatel kasvanud. Põhipalk on elektrikutel kuupalk. 2006.a. ulatus keskmine brutokuupalk vahemikku 6000 –11000 krooni sõltuvalt ettevõttest, töö sisust ja töötamise asukohast. Tipptegijatel on palk kõrgem, kõikudes 15 000 - 20 000 kroonini.
Elektrikutele on ette nähtud ka tööriietus, töövahendid, vajalikud olmetingimused töökohal. Elektrikute erialal on antud töötaja käsutusse ametiauto, millega objektidel käia.
Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal keskmine brutopalk 8 591 krooni. Elektrikute keskmine brutokuupalk oli 2006. aasta esimeses kvartalis 9 592 krooni. Elektrikute arves-tuslik kaalutud keskmine kuupalk on 2004. aastaga võrreldes kasvanudkuni 12%.
TÄIENDAV INFO
Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL).EETEL on asutatud 16. mail 1995. aastal.EETEL on Eestis registreeritud ja elektrialal tegevusluba omavate ettevõtjate mittetulundusühing, mille tegevuse eesmärk on oma liikmete ühiste huvide kaitsmine elektriala kutselistes, tehnilistes, kaubanduslikes ja ärilistes küsimustes, samuti nii liikmeskonna kui ka kogu elektriala kõrge professionaalse taseme saavutamine ning selle pidev edendamine.
http://www.eetel.ee
e-post: eetel@eetel.ee
Kutseala hõive
ELEKTRIKUD
Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)
Elektrik (ISCO 7137) |
3185 in. |
Elektrikud ja elektrimehhaanikud (ISCO 7241) |
5485 in. |
KOKKU |
8670 in. |
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Elektrik (ISCO 7137) Elektrikud ja elektrimehhaanikud (ISCO 7241) |
131 81 |
900 467 |
1026 798 |
2005 |
Elektrik (ISCO 7137) Elektrikud ja elektrimehhaanikud (ISCO 7241) |
179 119 |
801 421 |
870 705 |
2006 juuni seisuga |
Elektrik (ISCO 7137) Elektrikud ja elektrimehhaanikud (ISCO 7241) |
139 131 |
288 193 |
431 327 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet
2003 |
2004 |
2005 | |
Tegevusalad kokku |
594,3 |
595,5 |
607,4 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
34,4 |
31,4 |
29,4 |
Kalandus |
2,3 |
3,6 |
2,8 |
Mäetööstus |
5,7 |
8 |
5,9 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
134,1 |
140,9 |
139,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
10,2 |
12 |
12,5 |
Ehitus |
42,9 |
46,8 |
48,7 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80,8 |
80 |
80,6 |
Hotellid ja restoranid |
17,4 |
16,2 |
22,1 |
Veondus, laondus ja side |
56,2 |
51,5 |
54,6 |
Finantsvahendus |
7,6 |
7,9 |
6,9 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
44,4 |
39,4 |
46,4 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
34,5 |
36,9 |
37,2 |
Haridus |
56,9 |
54,5 |
54,9 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
36,4 |
37,5 |
35 |
Muud tegevusalad |
29,6 |
28,8 |
31,1 |
Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv Statistikaamet
2003 |
2004 |
2005 | |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
8 746 |
9 012 |
9 418 |
Kalandus |
963 |
1 142 |
1 096 |
Mäetööstus |
77 |
75 |
81 |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 585 |
5 991 |
6 232 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
275 |
282 |
277 |
Ehitus |
3 084 |
3 622 |
4 502 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
16 345 |
17 928 |
18 298 |
Hotellid ja restoranid |
1 968 |
1 990 |
2 156 |
Veondus, laondus ja side |
5 796 |
6 006 |
6 338 |
Finantsvahendus |
564 |
564 |
666 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
9 737 |
11 201 |
13 074 |
Haridus |
455 |
464 |
508 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
924 |
1 007 |
1 058 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 486 |
1 599 |
1 658 |
Tegevusalad kokku |
56 035 |
60 882 |
65 362 |
Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni, teatab Statistikaamet. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.
2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni) | |||
2004 |
2005 |
2006 | |
Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad |
4 765 |
5 681 |
6960 |
Erialati on kutseala palgatasemed väga erinevad. Aednike keskmine palk on hinnanguliselt 5-10 000, floristidel 5-10 000 ning haljastajatel 7-15 000 krooni.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal | |
2003 |
6 723 |
6 333 |
6 915 |
6 431 |
7 127 |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
8 591 |
9 531 |
Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.
*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed
2003 |
2004 |
2005 | |
Tegevusalade keskmine |
6 723 |
7 287 |
8 073 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 242 |
4 799 |
5 626 |
Metsamajandus |
5 912 |
7 267 |
8 365 |
Kalandus |
4 493 |
4 430 |
4 575 |
Mäetööstus |
8 149 |
8 687 |
8 734 |
Töötlev tööstus |
6 177 |
6 696 |
7 526 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 000 |
8 482 |
9 630 |
Ehitus |
6 684 |
7 468 |
8 480 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 737 |
6 915 |
7 401 |
Hotellid ja restoranid |
4 180 |
4 535 |
5 421 |
Veondus, laondus ja side |
7 362 |
8 048 |
8 859 |
Finantsvahendus |
14 556 |
14 998 |
16 384 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
8 090 |
9 332 |
9 724 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8 524 |
9 224 |
10 101 |
Haridus |
5 873 |
6 475 |
7 219 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
5 729 |
6 524 |
7 900 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
5 463 |
6 244 |
6 970 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed
2003 |
2004 |
2005 | |
Põllumajandus ja jahindus |
8,9 |
13,1 |
19,5 |
Metsamajandus |
13,3 |
22,9 |
17,2 |
Kalandus |
-4,4 |
-4,1 |
11,6 |
Mäetööstus |
9,3 |
6,6 |
11,5 |
Töötlev tööstus |
9,0 |
8,4 |
7,0 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
9,3 |
6,0 |
12,4 |
Ehitus |
13,4 |
11,7 |
21,1 |
Hulgi- ja jaemüük ...* |
14,5 |
2,6 |
10,8 |
Hotellid ja restoranid |
17,7 |
8,5 |
15,1 |
Veondus, laondus ja side |
4,1 |
9,3 |
13,6 |
Finantsvahendus |
9,8 |
3,0 |
0,5 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
-0,4 |
15,4 |
10,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8,7 |
8,2 |
13,5 |
Haridus |
9,5 |
10,2 |
4,2 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
15,0 |
13,9 |
9,5 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
8,3 |
14,3 |
9,2 |
Tegevusalade keskmine |
9,4 |
8,4 |
3,3 |
* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)
Maakond |
2003 |
2004 |
2005 |
Harju |
8077 |
8615 |
9307 |
Tallinn |
8281 |
8850 |
9462 |
Hiiu |
5467 |
5957 |
6721 |
Ida-Viru |
4991 |
5461 |
6057 |
Jõgeva |
4801 |
5488 |
6758 |
Järva |
5886 |
5951 |
6877 |
Lääne |
5199 |
5816 |
6468 |
Lääne-Viru |
5253 |
5653 |
6301 |
Põlva |
4846 |
5324 |
6210 |
Pärnu |
5607 |
6002 |
6902 |
Rapla |
5544 |
5828 |
6660 |
Saare |
5333 |
6010 |
6938 |
Tartu |
6019 |
6679 |
7624 |
Valga |
4747 |
5337 |
6081 |
Viljandi |
5389 |
5740 |
6368 |
Võru |
4977 |
5405 |
6284 |
EESTI |
6723 |
7287 |
8073 |
| |