et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Elektrikud

Kool.ee-haridusportaal :: Elektrikud Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeElektrikud,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Elektrikud

OLULISED MOMENDID

  • Töö nõuab täpsust ja põhjalikke erialaseid oskusi.
  • Suhtlemisoskus - eriti vajalik elektrik III kutsekvalifikatsiooniga töötajal, kes peab suhtlema peatöövõtja, teiste alltöövõtjate ja ka tellija esindajaga.
  • Keelteoskus - sageli on projektid ja juhendid muukeelsed, samuti tuleb suhelda erinevaid keeli valdavate klientidega. Soovitav on inglise keele oskus algtasemel.
  • Lähiaastatel nõudlus elektrikute järele kasvab.

TÖÖ ISELOOM

Elektrikud paigaldavad ja hooldavad elektrivõrke ja -seadmeid. Tööülesandeks on elektri­seadmete ja juhistike paigaldamine, seadistamine ja käit. Käit on igasugune, sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks. See hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine ning nii elektri- kui ka mitteelektritööd. Tööülesandeid teostatakse erinevates ehitistes nagu tööstusettevõtetes, koolides, haiglates, elamutes, äri­hoonetes jne.

Elektrikud paigaldavad, seadistavad ja kontrollivad elektriseadmeid, -juhistikke (juhtmete ja kaablite kogum) ja –tarvikuid. Nad valivad paigaldusmaterjali ja -meetodid, avastavad ja kõrvaldavad lihtsamaid rikkeid ning teostavad elektripaigaldiste ja tarvitite käidutoiminguid. Oma tööülesannete täitmisel juhinduvad nad kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest norm­dokumentidest, standarditest ning juhenditest.

Põhilisteks ametikohtadeks on paigaldus –, käidu- ja remondielektrik.

  • Palgalduselektrik teeb ehitistel paigaldustöid.
  • Käiduelektrik teostab elektripaigaldise käitu.
  • Remondielektrik remondib riknenud elektriseadmeid.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg

Elektrik töötab nii väli- kui sisetingimustes. Väljas töötades tuleb arvestada ilmastikutingimustega. Samuti peab elektrik töötama väga erinevates tingimustes nagu kõrgustes, tunnelites, olmes, äri-, tootmishoonetes jne.

Töö võib kohati nõuda füüsilist pingutust ning pingetaluvust. Tihtipeale peavad elektrikud olema tööl püstijalu ning pidevalt liikudes. Osad elektrikud peavad ka eri objektide (piirkondade) vahel liikuma. Samuti on töö ohtlik, mistõttu peavad elektritööga seotud riskid olema hästi teada ja ohutusnõudeid tuleb rangelt järgida. Elektriku töö on huvitav ja vaheldusrikas.

Elektrik kasutab oma töös elektriala tarvikuid, materjale, tööriistu, seadmeid ja mehhanisme.

Paigalduselektriku tööaeg oleneb objekti töögraafikust, käiduelektrikul ettevõtte töögraafikust. Enamasti töötavad elektrikud 40 tundi nädalas ning ületunnid on tasustatud. Töö võib olla ka nädalavahetustel ja öösiti. Samuti võib esineda ootamatuid väljakutseid.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Elektriku töö nõuab erialaseid teadmisi, tehnilise dokumentatsiooni käitlemise ja koostamise oskust, elektrimaterjalide tundmist, elektri- ja mõõteseadmete tööpõhimõtete tundmist ja kasutamist. Elektrik peab rangelt järgima üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid ja tööohutuse nõudeid.

Elektrik peab tundma elektrimaterjale, elektrotehnika, automaatika, paigaldustehnoloogia ning elektripaigaldiste käidu aluseid. Samuti ehituskonstruktsioonitehnika üldpõhimõtteid, elektrimõõtmisi, elektrienergia tootmist, ülekandmist, jaotust ning tarbimist.

Elektrik peab omama algteadmised majandusest, tundma kutsealaga seotud õigusakte, töökeskkonna ohutust. Oluline on arvutioskus ja eesti keele valdamine jne.

Elektriku erioskuste ja –teadmiste hulka kuuluvad:

  • madalpingelised (kuni 1 kV) siseelektripaigaldised
  • madalpingelised (kuni 1 kV) väliselektripaigaldised (sh liinid)
  • keskpingelised (1 - 40 kV) elektripaigaldised (sh liinid)
  • kõrgepingelised (üle 40 kV) elektripaigaldised (sh liinid)
  • elektriajamid (sh tõste- ja transpordiajamid)
  • releekaitse ja automaatika
  • side-, turva-, arvuti- ja teised nõrkvoolusüsteemid

Elektrikute kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Elektrik I ; Elektrik II ; Elektrik III

Elektrik I tunneb üldist paigaldustehnikat, elektriala tarvikuid, materjale ja tööriistu ning oskab neid paigaldustöös kasutada. Ta võib osaleda lihtsamatel käidutoimingutel.

Elektrik II paigaldab, seadistab ja kontrollib elektriseadmeid, -juhistikke ja -tarvikuid, sh valib paigaldusmaterjale ja -meetodeid, avastab ja kõrvaldab lihtsamaid rikkeid ning teostab elektripaigaldiste ja tarvitite käidutoiminguid.

Elektrik III kutsealased oskused, teadmised ning kogemus võimaldavad valida, paigaldada, seadistada ja kontrollida elektriseadmeid, -juhistikke ja -tarvikuid; teostada elektripaigaldiste ja tarvitite käidutoiminguid ning avastada ja kõrvaldada rikkeid.

Elektrik III kutset omav töötaja annab edasi oma kutsealaseid teadmisi ja oskusi ning juhendab noortöölisi ja õpilasi. Ta juhib töögruppi, vastutab ressursside jagamise ning teiste töö planeerimise, korraldamise ja tulemuste eest.

Elektriku elukutse eeldab visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koordinatsiooni- ja üldistusvõimet, arenenud vastutustunnet ning koostöövalmidust. Vajalik on vaimne ja füüsiline sobivus tööks elektrialal. Elektrik läbib perioodiliselt tervisekontrolli ja elektriohutusalaste teadmiste kontrolli.

Elektriku elukutsest huvitatud noorel tasub üldharidusliku kooli õppeainetest enam tähelepanu pöörata füüsikale, samuti matemaatikale.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Elektrikute elukutse eeldab vähemaltkutsekeskharidust. Elektrikuks on võimalik õppida nii põhihariduse- kui ka keskhariduse baasil. Põhikooli baasil kestab õpe 3 aastat, Tallinna Polütehnikumis 4 aastat, keskhariduse baasil 2 aastat.

Elektrikuks on võimalik õppida põhihariduse baasil Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis, Tallinna Ehituskoolis, Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolis, Tallinna Transpordikoolis, Tallinna Polütehnikumis, Tartu Kutsehariduskeskuses.

Põhihariduse baasil läbitakse kolmetasemeline tsükkel.

Esimene üldhariduslik tsükkel: üldained keskkooli õppekava ulatuses veidi kokkusurutud kujul kahe esimese õppeaasta jooksul, mis võimaldab sooritada riigieksamid ja jätkata õpinguid kõrgkoolis.

Teiseks tsükliks on eriala - teooria ja praktika:läbitakse üld-erihariduslik ja erihariduslik tsükkel, vaheldumisi teoreetilise ja laboratoorse õppetööga toimub praktika nii tehnikumi töökodades kui ka erinevates ettevõtetes.

Kolmandaks erihariduslikus tsüklis õpetatavad ained: elektrimõõtmised, elektriaparaadid, elektrimasinad, tarbijate elektrivarustus, elektrivalgustus, elektriajamid, elektriajamite juhtimine, mehhanismide elektriseadmed, paigaldus ja käit, kõrgepingetehnika, alternatiivenergeetika.

Tüüpilised töökohad pärast kooli lõpetamist on tööstusettevõtted, projekteerimisfirmad, müügifirmad jne. Töötada võib paigaldus- või käiduelektrikuna, tehnikuna, meistrina, projekteerijana, jaoskonnaülemana, töödejuhatajana.

Keskhariduse baasil on võimalik elektrikuks õppida Tallinna Polütehnikumis, Narva Kutseõppekeskuses, Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis, Tartu Kutsehariduskeskuses, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis, Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolis ning Tallinna Tööstushariduskeskuses.

Keskhariduse baasil jagunevad õpingud kaheks. Esiteks erialateooria ja -praktika:läbitakse üld-erihariduslik ja erihariduslik tsükkel, vaheldumisi teoreetilise ja laboratoorse õppetööga toimub praktika. Teiseks erihariduslikus tsüklis õpetatavad ained: elektrimõõtmised, elektriaparaadid, elektrimasinad, tarbijate elektrivarustus, elektrivalgustus, elektriajamid, elektriajamite juhtimine, mehhanismide elektriseadmed, paigaldus ja käit, kõrgepingetehnika, alternatiivenergeetika. Tüüpilised töökohad pärast kooli lõpetamist on tööstusettevõtted, projekteerimisfirmad, müügifirmad jne. Töötada võib paigaldus- või käiduelektrikuna, tehnikuna, meistrina, projekteerijana, jaoskonnaülemana, töödejuhatajana.

Täiendõpet teostavad Tallinna Polütehnikum, Tallinna Ehituskool, Tartu Kutsehariduskeskus, Narva Kutseõppekeskus. Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses on väljatöötamisel uus elektriku õppekava.

TÖÖVÄLJAVAATED

Elektrikud leiavad tööd energia-, tööstus-, ehitus-, kinnisvarahooldus- või muudes ettevõtetes.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel on Eestis 2006. aastal kokku 1505 elektritööde ettevõtet. Valdav osa elektrikke töötab elektritööde teenust pakkuvates firmades.

Töötajate keskmine vanus on 45 eluaastat. Järgnevatel aastatel tõuseb oluliselt vajadus elektrikute järele. Vajadus kasvab eelkõige seetõttu, et töötajad vananevad ning kasvab vajadus teenuse järele.

2006. aasta juuni seisuga vahendati Tööturuameti osakondade kaudu elektrikutele ja elektrimehaanikutele 270 tööpakkumist. Samas registreeritud tööotsijatest 481 soovis saada tööd elektrikuna või elektrimehaanikuna.

LÄHEDASED AMETID

Elektrikute lähedased ametid on elektrik-automaatik, nõrkvooluseadmete paigaldaja, mehhatroonik.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Elektrikute palgatase on viimastel aastatel kasvanud. Põhipalk on elektrikutel kuupalk. 2006.a. ulatus keskmine brutokuupalk vahemikku 6000 –11000 krooni sõltuvalt ettevõttest, töö sisust ja töötamise asukohast. Tipptegijatel on palk kõrgem, kõikudes 15 000 - 20 000 kroonini.

Elektrikutele on ette nähtud ka tööriietus, töövahendid, vajalikud olmetingimused töökohal. Elektrikute erialal on antud töötaja käsutusse ametiauto, millega objektidel käia.

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal keskmine brutopalk 8 591 krooni. Elektrikute keskmine brutokuupalk oli 2006. aasta esimeses kvartalis 9 592 krooni. Elektrikute arves-tuslik kaalutud keskmine kuupalk on 2004. aastaga võrreldes kasvanudkuni 12%.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL).EETEL on asutatud 16. mail 1995. aastal.EETEL on Eestis registreeritud ja elektrialal tegevusluba omavate ettevõtjate mittetulundusühing, mille tegevuse eesmärk on oma liikmete ühiste huvide kaitsmine elektriala kutselistes, tehnilistes, kaubanduslikes ja ärilistes küsimustes, samuti nii liikmeskonna kui ka kogu elektriala kõrge professionaalse taseme saavutamine ning selle pidev edendamine.

http://www.eetel.ee
e-post: eetel@eetel.ee

Kutseala hõive

ELEKTRIKUD

Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)

Elektrik (ISCO 7137)

3185 in.

Elektrikud ja elektrimehhaanikud (ISCO 7241)

5485 in.

KOKKU

8670 in.

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Elektrik (ISCO 7137)

Elektrikud ja elektrimehhaanikud (ISCO 7241)

131

81

900

467

1026

798

2005

Elektrik (ISCO 7137)

Elektrikud ja elektrimehhaanikud (ISCO 7241)

179

119

801

421

870

705

2006 juuni seisuga

Elektrik (ISCO 7137)

Elektrikud ja elektrimehhaanikud (ISCO 7241)

139

131

288

193

431

327

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1


Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni, teatab Statistikaamet. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.

2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

4 765

5 681

6960

Erialati on kutseala palgatasemed väga erinevad. Aednike keskmine palk on hinnanguliselt 5-10 000, floristidel 5-10 000 ning haljastajatel 7-15 000 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 1. 03. 2008. 08:37

Time: 0.1248600 s.