et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Ajakirjanikud

Kool.ee-haridusportaal :: Ajakirjanikud Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeAjakirjanikud,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Ajakirjanikud

OLULISED MOMENDID

  • Ajakirjaniku töös on vajalik uudishimu ja väga hea suhtlemisoskus.
  • Vajalik on arenenud kriitikameel ja vastutustunne.
  • Kasuks tuleb kõrge pingetaluvus.

TÖÖ ISELOOM

Ajakirjanik töötab uudiste vahendajana kas kirjutavas meedias (ajalehed, ajakirjad, interneti uudisteportaalid) või rääkivas meedias (televisioon ja raadio). Tänu ajakirjanike kiirele ja täpsele reageerimisele saavad inimesed teada sellest, mis lähemal ja kaugemal sünnib. Aktiivsete uue informatsiooni otsijate ja vahendajatena viibivad ajakirjanikud ise sündmuskohal või vahendavad seal viibivaid allikaid ning sündmusi kommenteerivaid asjatundjaid.

Ajakirjanikud on ka avaliku arvamuse olulisteks kujundajateks ja mõjutajateks.

Et leida avalikkust puudutavaid ja huvitavaid teemasid, intervjueerivad ajakirjanikud inimesi, osalevad pressikonverentsidel, koguvad teavet kõikvõimalikest ametlikest ja mitteametlikest allikatest.

Ajakirjanik võib kirjutada ja rääkida üldteemadel või spetsialiseeruda mõnele kitsamale valdkonnale, nagu nt majandusele, kultuurile, spordile vm. Osa ajakirjanikke tegeleb ainult uudiste otsimise ja vahendamisega – neid nimetatakse tavaliselt reporteriteks. Teine osa käsitleb teemat põhjalikult koos selgituste ja taustade esitamisega – need on kommentaatorid. Kolmas osa valib ja toimetab uudiseid ning toimetusele laekunud kaastöid – need on toimetajad.

Ajakirjaniku põhilised tööülesanded on:

  • koguda, edastada ja kommenteerida uudiseid avaldamiseks trükiajakirjanduses, raadios või televisioonis;
  • küsitleda (intervjueerida) avaliku elu tegelasi, arvamusliidreid, sündmuste kaasosalisi jt uudiste või kommentaaride allikaid;
  • valida, järjestada ja toimetada laekunud uudiseid, arvamusartikleid jm toimetusele laekunud kaastöid.

TÖÖTINGIMUSED - keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Ajakirjaniku põhitöökoht on toimetus. Vabakutselised ajakirjanikud töötavad üldjuhul kodus. Samas eeldab ajakirjaniku amet pidevat valmisolekut teha olenemata aastaajast tööd ka välitingimustes. Samuti tuleb uudiseid edastada välisriikidest.

Põhiliseks töövahendiks on arvuti, telefon ja diktofon. Tele- ja raadioajakirjanikel on tööülesannetega toimetulekuks vaja lisaks ajakirjanduslike töövõtete tundmisele ka teadmised tele- ja raadiosaadete tootmisest ning selleks vajalikest töövahenditest.

Ajakirjaniku tööaeg on üldjuhul limiteerimata, see sõltub nii maailmas toimuvast kui ka väljaande tootmistsüklist. Hommikulehtede ajakirjanikud töötavad tavaliselt keskpäevast hilisõhtuni (väljaande trükkiminekuni), õhtulehtede ajakirjanike tööpäev algab ja lõpeb varem. Tuleb olla valmis töötamiseks puhkepäevadel, ajalehtede online väljaannetes ja uudisteagentuurides ka öötundidel.

Sageli tuleb ajakirjanikel hoida väga kõrget töötempot, sest ajalehed ja uudistesaated vajavad värskeid ning samas põhjalikke uudiseid. Väljaannetevahelises turukonkurentsis saadab edu seda uudistekanalit, kes jõuab inimesi kõige operatiivsemalt ja täpsemini sündmustest informeerida. Ajakirjanik peab suutma töötada pingeseisundis ja ennast hoida läbipõlemise eest.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Ajakirjaniku põhioskused ja -teadmised puudutavad suhtlemist (erinevad suhtlustehnikad, rollitaju ja meeskonnatöö), erialase terminoloogia, meediaajaloo ja -süsteemi ning meediaregulatsiooni põhialuste tundmist,samuti head orienteerumist meedia- ja kommunikatsiooniteoorias, meediakriitikas, ajakirjandusžanrides ja uudiskriteeriumides. Väga tähtis on töö allikatega, ajakirjanduseeetika järgimine ja toimetusetöö aluste tundmine.

Heal ajakirjanikul on hea väljendusoskus ja keeletunnetus. Vajalik on eesti keele väga hea tundmine, kasuks tuleb kindlasti võõrkeelteoskus. Ajakirjanik peab märkama detaile ja pisiasju, oskama olulist eristada vähem- ja ebaolulisest, kasutama ka intuitsiooni.

Kindlale valdkonnale spetsialiseerunud ajakirjanik vajab põhjalikke teadmisi sellest valdkonnast, üldiselt tuleb aga ajakirjanikule kasuks lai silmaring ja teadmised paljudelt elualadelt. Televisioonis ja raadios töötamise eelduseks on väga korralik hääldus, selge diktsioon, laitmatu eetrikäitumine ja telegeenilisus.

Lisaks peab kirjutavas pressis töötaval ajakirjanikul olema teadmisi ajalehe kujundusest, raadio- ja eelkõige teleajakirjanikul aga reportaaži ja telerežii alustest, visuaalsetest väljendusvahenditest, eetrikõne ja kõnetehnika alustest, kaamera käsitsemisest, helirežii ja montaaži põhialustest, stuudiosaadete formaatidest ja saate tootmisprotsessist.

Kutsealal töötamist toetavateks isiksuseomadusteks on püsivus, emotsionaalne stabiilsus, empaatiavõime, vastutustunne, täpsus ja hoolikus, avatus ning loovus. Väga raske on ajakirjanikuna tööle asuda tõsise nägemispuude või kõnedefektiga inimesel.

Ajakirjanikud lähtuvad oma töös Eesti ajakirjanduseetika koodeksist: http://www.eall.ee/eetikakoodeks.html

Kaebusi meedias avaldatu kohta arutavad ajakirjandusväljaandjaid esindava Eesti Ajalehtede Liidu poolt moodustatud Pressinõukogu ja Eesti Ajakirjanike Liidu juures tegutsev mitmeid kodanikuühendusi esindav Avaliku Sõna Nõukogu.

Ajakirjaniku kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis: Teleajakirjanik III

Teleajakirjanik III kutse taotlemise eeldusteks on:

  1. kõrgharidus ja teleajakirjaniku täiendkoolitus (90 tundi) või
  2. kõrgharidus ja 1-aastane erialane töökogemus või
  3. meediaalane kõrgharidus.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Ajakirjanikuametis on soovitav ajakirjanduslik kõrgharidus, kuid ajakirjanduses töötab edukalt ka paljude teiste elualade esindajaid.

Kõige pikema traditsiooniga ajakirjanike koolitaja Eestis on Tartu Ülikool. Ajakirjanduse erialal toimub õpe 3+2 aastat süsteemis. Õpinguid saab jätkata doktoriõppes.

Meedia-alast kõrgharidust pakub ka Tallinna ülikooli all tegutsev Balti Meedia ja Filmikolledź.

Õpingute ajal on kohustuslik praktika mõne meediaväljaande juures. Tihti asuvad ajakirjandustudengid juba õpingute ajal täiskohaga tööle, mis raskendab ülikooliprogrammi läbimist nominaalajaga, kuid samas lisab praktilisi oskusi.

Gümnaasiumis on ajakirjanikuametist huvitatud noorel vaja pöörata tähelepanu eesti keelele, võõrkeeltele, kodanikuõpetusele ning aja- ja kultuuriloole. Kindlasti tuleb kasuks ka koolilehe toimetamine ja kaastööde saatmine meediaväljaannetele juba kooliajal.

TÖÖVÄLJAVAATED

Nõudlus professionaalsete ajakirjanike järele on Eestis suur, sest meediatarbimine ja infovajadus järjest kasvab. Eesti Ajalehtede Liidu andmetel töötab Eesti kirjutavas pressis kokku üle 1400 inimese. Siia tuleb lisada veel tele- ja raadiojaamades ning uudisteportaalides töötavad inimesed. Kokku ületab ajakirjanikuna leiba teenivate inimeste arv seega 2000 piiri. Keskmine vanus jääb 30-40 eluaasta vahele.

Eestis ilmub neli üleriigilist eestikeelset päevalehte (Postimees, Eesti Päevaleht, SL Õhtuleht ja Äripäev), lisaks rida nädalalehti (Maaleht, Eesti Ekspress, Sirp jt) ja kümneid ajakirju. Igas maakonnas ja omavalitsusel ilmub enamasti oma ajaleht.

Üleriigilisi telejaamu on Eestis kokku kolm – avalik-õiguslik Eesti Televisioon ja kaks erakanalit TV 3 ja Kanal 2. Suuremad raadiojaamad on Eesti Raadio ja KUKU Raadio.

Ainus eestikeelne uudisteagentuur on BNS. Suuremad interneti uudisteportaalid on Delfi, Postimees, Eesti Päevaleht ja Äripäev on-line ning ETV 24.

Arvestades venekeelse elanikkonna suurt osakaalu on Eestis ka mitu suuremat venekeelset väljaannet (Molodež Estonii,Vesti Dnja jt) ja raadiojaama (Raadio 4 jt). Ilmub ka venekeelne Postimees.

Eestis ilmub ka kümneid nii eesti- kui venekeelseid ajakirju.

Vaata lisaks >> Kutseala hõive (vt altpoolt)

LÄHEDASED AMETID - Ajakirjaniku lähedased ametid on pressiesindaja, avalike suhete nõunik ja kirjanik.

PALK JA SOODUSTUSED

Ajalehtede Liidu andmetel oli ajakirjanike keskmine brutopalk 2006. aastal 15 500 krooni. Seejuures on maakonna- ja kohalikes ajalehtedes palgatase oluliselt madalam. Tihti kasutatakse palga maksmisel skeemi põhipalk + honorar. Vabakutselised saavad ainult honorari ilmunud lugude eest.

Reeglina hüvitatakse tööülesannete täitmisega seotud telefoni-, bensiini- jm sõidukulud. Mitmed väljaanded maksavad preemiaid parimate uudislugude autoritele.

Vaata lisaks >> Palgastatistika (vt altpoolt)

TÄIENDAV INFO

Eesti ajakirjanike kutseorganisatsiooniks on 16. juunil 1919 asutatud Eesti Ajakirjanike Liit (EAL).

Tänaseks on EALil liikmeid ligi 650, kellest suur enamus on seotud Tallinnas ilmuvate ajalehtede-ajakirjadega, raadio ja televisiooniga.

EAL püüab pakkuda oma liikmetele täiendkoolitust, seminare ja koostöös välisabiga ka koolitusi välismaal.

EALil on erinevate väljaannete ja tele- ning raadiojaamade juures üle 40 osakonna. EALi juures töötavad keelesektsioon, fotosektsioon, seenioride klubi ja ministeeriumide PR-töötajate klubi.

Eesti Ajakirjanike Liit
Gonsiori 21, Tallinn 10147; e-post: eal@eal.ee; kodulehekülg: www.eal.ee

Kutseala hõive

AJAKIRJANIKUD

2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

inimest

KOKKU

Ajakirjanikud (ISCO 2451)

1 997

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Töö-otsijad töösoovi järgi

Tööotsijad oman-datud eriala järgi

2004

Ajakirjanikud ISCO 2451

6

83

83

2005

Ajakirjanikud ISCO 2451

3

102

95

2006 jaan.-dets

Ajakirjanikud ISCO 2451

11

62

57

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005 Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.

Finantsvahenduses ulatus 2005.aastal keskmine brutopalk 16 384 kroonini kuus, tunnipalk oli 82,8 krooni kuus. Keskmine brutokuupalk 2006.a. II kvartalis oli vabariigis 9531 krooni, finantsvahenduses aga 15633 krooni.

2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

8 104

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 12. 03. 2008. 01:31

Time: 0.0586941 s.